september 2013 Archives

Vanemuise teatrisse koguneb infopäevale 700 õpetajat

Reedel, 27. septembril koguneb Vanemuise teatri kutsel ligemale 700 õpetajat suures majas toimuvale infopäevale. Kuuendat korda toimuva infopäeva eesmärk on tänada õpetajaid koostöö eest, jagada uudiseid ja pakkuda võimalust kolleegide seltsis ooperit nautida.

Ühtekokku 151-st koolist ja lasteaiast üle Eesti kohale tulnud õpetajatele tutvustatakse lastele ja noortele suunatud uuslavastusi, lisaks teeme ülevaate sel hooajal toimuvatest teatrikohtumistest ja teatritundidest, Kollase Kassi Suvekoolist jpm. Nagu tavaks, loosime õhtu jooksul õpetajatele teatripääsmeid meie menulavastustele ja pakume võimaluse osta teatripileteid soodushinnaga.

Infopäeva peakorraldaja, Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk: “Õpetajate infopäevast on kujunenud juba traditsiooniline noortetöö hooaja avaüritus. Ühest küljest koguneme infovahetuseks, samas on see ka meeldiv võimalus omavahel kohtuda, suhelda, vahetada mõtteid ja ideid. Koostöö õpetajatega aitab kutsuda ellu just sellised teatritunnid, mida vastastikku vajame. Vanemuise noortetöö tänavuseks tähtsündmuseks on märtsis toimuv konverents “Teater hariduses – haridus teatris”, mille kaudu tahame leida võimalusi praktiliseks täienduseks formaalharidusele. Noorsootöö kaudu saame tutvustada teatrit kui kultuurhariduse osa, mille kaudu saab pakkuda praktilist lisaväärtust mitmetele teistelegi eluvaldkondadele.”

Õpetajate infopäev algab kell 17 teatri fuajees, kus on avatud info- ja piletimüügipunktid. Vanemuise Kollased Kassid tutvustavad, mida põnevat ja harivat pakub teatri 144. hooaeg lastele ja noortele. Tund hiljem algab saalis kohtumine, kuhu on muuhulgas oodata ka üllatuskülalist, kes räägib, milline on tema meelest teatrikunsti potentsiaal täiendada noore inimese arengut, haridust ja ka haritust. Infopäeva lõpetab Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur”. Etenduse vaheajal on õpetajatele kaetud ka kohvilaud.

Lisainfo!

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013 kestab 1. oktoobrini 2013. Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11-aastased
12-16-aastased
17-aastased ja vanemad

Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Ka maastikus võib leida erilisi nähtuseid. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Konkursi peaauhind on 320 euro väärtuses. Vanuseklasside võitjale on auhind 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu fotokonkursi tingimustega!

Fotokonkurssi toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Loodusajakiri MTÜ.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse barbecue võistkond esines edukalt Paunvere laadal

Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.

„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.

Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.

Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Mobiilirakendus muudab omavalitsustega suhtlemise lihtsamaks

Regionaalministri valitsemisala tellimusel on valminud tasuta mobiilirakendus “Anna teada”, mille abil saavad inimesed silma hakanud heakorraprobleemidest kohalikku omavalitsust teavitada. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on mobiilirakenduse eesmärk luua juurde üks lihtsalt kasutatav kanal, mille abil saavad inimesed omavalitsusega suhelda.

“Väga paljudel inimestel on nutitelefon pidevalt taskus, seepärast lõimegi juurde ühe kanali, kuidas näiteks võssa kasvanud liiklusmärgist või lõhutud pargipingist omavalitsusele võimalikult lihtsalt teada anda,” rääkis Kiisler. Rakenduse kasutaja saab märkida kaardil probleemi asukoha, kirjutada lühikese selgituse ning lisada foto. Rakendus teeb inimese asukoha järgi kindlaks, millise omavalitsuse territooriumile probleem jääb ja saadab info selle dokumendiregistrisse või üldisele e-posti aadressile.

Lähiajal uuendatakse ka ühise veebiplatvormi versiooni, siis on kõigil neil, kes kasutavad kohalike omavalitsuste teenusportaali (KOVTP) võimalik need andmed ka oma kodulehel kaardil kuvada. Rakenduse haldamine kohalikule omavalitsusele kulusid kaasa ei too. Rakendus sobib nii Android kui ka Apple iOS operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele.

Lisainfo: kov.riik.ee/annateada

Mobiilirakendust “Anna teada” rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Neljapäeval toimub Rõuges II rahvaspordi mess

Rõuge valla II rahvaspordi mess toimub neljapäeval, 26. septembril algusega kell 19.00 Rõuge kooli spordihoones. Messi eesmärgiks on tutvustada valla inimestele juba tegutsevate spordigruppide ja muude tervisliku liikumisega tegelevate ühenduste tegevust, kaasates nii uusi liikmeid tervislikese tegevustesse. Oodatud on kogu valla rahvas ning huvilised kaugemaltki vanusest ja soost olenemata.

Rahvaspordi Mess koosneb paljudest tegevustest:

•Võimalus tutvuda spordihoone võimalustega (pallisaal, jõusaal, lauatennis, aeroobikasaal, dušid, saunad jne)

• Spordihoones tegutsevate trennide ja ringide tutvustused ja uute huviliste värbamine (jooga, võimlemised, pallimängud jt)
• vallas tegutsevate spordiklubide tutvustused ja uute huviliste värbamine.

Messi raames toimub pidulik projekti “Tervist edendav kogukond” lõpetamine ja sportliku muutumiskampaania tublimate tunnustamine. Projekt toimus Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Neljapäevasel rahvaspordi messil on oma lauaga kinnitanud kohalolekut Krossiklubi, Golfiklubi, Hokiklubi, Spordiklubi, Rattaklubi, Terviseklubi Siruta, Võrkpalli Tüdrukud ja Korvpalli Tüdrukud, Võrumaa Spordiliit ning Võru Orienteerumisklubi, osalejaid lisandub jooksvalt.

Registreerimine ja info: www.facebook.com/TervistEdendavRougeVald

Prantsuse Lütseumi noored metsatundjad võtavad mõõtu Euroopa eakaaslastega

Sel nädalal (24.-27. september) toimub Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile prtendeerivad kümne Euroopa riigi võistkonnad: Austriast, Tšehhist, Eestist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Lätist, Leedust, Poolast ja Portugalis.

Eestit esindab finaalis Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli).

„Tegu on võistluste ajaloo noorima võistkonnaga, tähelepanuväärne on ka see, et kõik need lapsed elavad linnas,“ rääkis võistluste Eesti-poolne projektijuht Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Ta lisas, et noored on oma teadmisi tõestanud väga tihedas konkurentsis – Eesti eelvoorus osales 154 võistkonda üle Eesti.

Võistluste finaali pääsejad selguvad kevadiste eelvoorude järel, iga võistlustel osalev riik viib läbi oma võistluse, mille võitjad osalevad finaalis. Eelvoorudes üle Euroopa osales sel kevadel rohkem kui 10 000
õpilast vanuses 13-19 aastat. Võistlusel osaletakse 2-3 liikmeliste võistkondadena.

Võistluste finaalis sooritavad õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuleb pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“. Võistluse tulemused selguvad tõenäoliselt reedel, 27. septembril.

Finaalvõistlus toimub inglise keeles, mis annab võimaluse siduda loodusteaduste ja keeleõppe, lisaks tutvuda Euroopa riikide metsanduse ja loodusega, luua sidemeid teiste riikidega ning suurendada koostööd metsanduse ja hariduse vallas. Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub tõenäoliselt Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.

Võistluse ametlik koduleht: www.ypef.eu

Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Septembrikuus algas Eesti pikima traditsiooniga bändikonkursi Noortebänd 2013 demovoor, millest saab osa võtta 30. septembrini. Noortebänd 2013 peakorraldaja Karl-Gustav Kello sõnul on konkurss avatud kõikidele muusikastiilidele, seega on väga oodatud vähemalt kaheliikmelised elektroonilise, eksperimentaalse, etno-, jazz-, hip-hop ja veel nime saamata muusikastiilide esindajad.

Kello rõhutab, et bänd ei tähenda mitte ainult klassikalist trummi, bassi, kitarri ja vokaali kooslust, vaid oodatud on ka kollektiivid, kes astuvad traditsioonilise bändi raamistikust välja – kasutavad eksperimentaalseid instrumente, elektroonikat või on muusika tegemiseks mõne veel laiemale avalikusele teadmata mooduse leiutanud. Samuti võib üks muusik osaleda mitme bändi koosseisus.

Konkursil saavad osaleda kõik kuni 26-aastased artistid, kes esitavad omaloomingut. Registreerimine toimub septembri lõpuni Noortebändi kodulehel.

Demovoorus osalevate bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes saavad oktoobri keskel edasi võistelda Tallinna ja Tartu eelvoorudes. Poolfinaalid toimuvad novembri esimeses pooles ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Aasta esimeses pooles toimunud maakondlikelt konkurssidelt on eelvoorudesse valitud seitse ansamblit. Esindatud on Pärnumaa, Läänemaa, Viljandimaa, Tartumaa, Saaremaa, Harjumaa ning Lääne-Virumaa. “Sel hooajal tegime koostööd seitsme maakonnaga, kuid oleme avatud koostööks kõigi piirkondlike bändikonkurssidega,” lisas Kello.

Loe edasi: Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Lapsed ei saa olla Eesti jaoks liiga kallid!

MTÜ Lastekaitse Liit taunib tänases pressiteates Vabariigi Valitsuse otsust, mitte kehtestada järgmisel aastal koalitsioonilepingus lubatud huviringiraha, kuna rahandusminister Jürgen Ligi arvates oleks see liiga kallis. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritud riigipoolne ringiraha oleks pidanud tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähemkindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi.

„Lubadused koalitsioonilepingul ei saa jääda ainult paberile. Olukorras, kus võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra, ligi viiendik lastest elab Eestis vaesuses, ning vähem kui pooled kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, ei ole aktsepteeritav laste huvide tagaplaanile jätmine riigi eelarves,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule, olenemata millises piirkonnas ta Eestis elab, või milline on tema pere majanduslik olukord. Riik on kohustatud selle õiguse tagama, vastavalt 1991. aastal ratifitseeritud Lapse õiguste konventsioonile,“ toonitab Tamm.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et oluline osa teadmistest ja haridusest jõuab lasteni väljaspool formaalharidussüsteemi ja seetõttu on pere sotsiaalmajanduslikul taustal oluline roll. Samuti kinnitavad uuringud, et vähemate võimalustega perede lapsed tunnetavad vaesust ennekõike vaba-aja tegevuste piiratud kättesaadavuse osas.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval juhtis Lastekaitse Liit otsustajate tähelepanu asjaolule, et järgmise aasta riigieelarve koostamisel peavad lapsed olema prioriteediks. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab ka täna: „Riigikogul tuleb 2014 aasta eelarve menetlemisel otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Üheks kindlaks meetmeks on huvihariduse toetamine, kuna huviharidus arendab laste loovust, võimeid ja enesekindlust ning ennetab nii koolist väljalangemist kui ka alaealiste kuritegelikule teele sattumist.”

Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Eesti Külaliikumine Kodukant projekti Külavanemate ametimärk 2013 raames valmis kultuuripärandi aastaks näitus, mis avatakse neljapäeval, 26.septembril kell 9.30 Riigikogu fuajees. Avamisel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus koosneb 26 plakatist, kus on näha märgid, kirjas nende saamislugu ja märgikandjad. Ametimärkide näituse avab Riigikogu esimees Ene Ergma, projektist annab ülevaate näituse koostaja Külli Vollmer ning kell 9.50 on huvilistele ekskursioon Riigikogu majas. Ajaloomuuseumi seinte vahelt tuuakse spetsiaalselt näituse avamiseks 1937. aasta külavanemate ametimärk, mille saamisloost räägib teadur-kuraator Hiljar Tammela.

Külavanemat ja tema ülesandeid on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja. 1937.a seaduses oli külavanema amet auamet. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud seaduse järgi külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud seaduse silmis majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised.

Loe edasi: Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Loe edasi: Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Obinitsa Külakeskuses katsetati taimetoitu

Pühapäeval 22.septembril toimus Obinitsa Külakeskuses tervisliku toitumise koolitus vabariikliku puu- ja köögiviljade kampaania “Sööme ära” raames.

Päevakavas oli tomati-läätsesupi keetmine-söömine, õpetliku filmi vaatamine ja loeng tervislikust toitumisest.

Film “Kahvliga skalpelli vastu” tõstatas vaatajates palju küsimusi. Nagu pealkirjast võib välja lugeda, suudab inimene õige toitumisega oma tervise heaks palju teha. Hippokrates ütles juba ammu, et toit on parim ravim.

Filmi tõlkija ja toitumisnõustaja Rain Vainik vastas tekkinud küsimustele ja jagas informatsiooni kui teoreetik ja ka kui pikaajaline taimetoidu praktik.

Taimse toidu tähtsus ja vajalikkus igapäevases menüüs sai kõigile kohalolijatele päris selgeks. Endises koolimaja sööklas sai maitsta kohapeal keedetud tomati-läätsesuppi. Viperuseks osutus küll teistsuguse läätse olemasolu kui esialgselt plaaniti, kuid maitsev supp tuli ka ilma punaste läätsedeta. Kohalikult peenralt porgandid, tomatid, porru ja sibul lisasid parima maitseelamuse.

Valla raamatukogud olid pannud kohaletulnutele väljapaneku erinevatest kokaraamatutest ja taimede kasvatamisest ning kasutamisest toidus. Kaasa sai osta ka lektori poolt tõlgitud filmi ja toitumisalase raamatu “Süüa, et elada”.

Toitumispäeva peakorraldaja Terje Ploom mainis, et tuleb hakata mõtlema sellele mida süüa ja mida perele lauale panna, sest sellest sõltub inimese tervis ja heaolu.

Virumaa maausulised valisid uue juhatuse

Laupäeval, 21. septembril Virumaal Sämi-Tagakülas toimunud Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu valis koja uue juhatuse. Koja vardjaks sai Tallinnas rahvusliku käsitöö edendajana ning kutseõpetajana tegutsev Kairi Orav. Koja kirjutajaks valiti Kaja Toikka, kes on ka Maavalla koja juhatuse liige ning Lüganuse külaliikumise edendaja ja õpetaja. Koja vanemaks valiti Ülle Männik, kes tegutseb Rakveres üksikettevõtjana.

Koda korraldab rahvakalendri tähtpäevade tähistamist ning seisab looduslike pühapaikade hea käekäigu eest. Jätkuvad ka huvilistele avatud pärimussündmused. Iga-aastane hingedeaja püha korraldatakse tänavu 19. oktoobril Kunda hiiemäel. Järgmise aasta 8. juunil tähistatakse taas Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Tammealuse hiies suvistepüha. Samuti jätkatakse kodalaste ja huviliste nõustamist pärimuslike maausuliste kalendri-, varru-, pulma-, matuste- jm tavade järgimisel.

MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmena osaletakse FSC säästva metsanduse rahvusliku standardi koostamises. Viru koja tegevusvaldkonnaks on seejuures põlisrahva huvide kaitsmine metsa majandamisel. Tänavu suvel pälvis avalikkuse tähelepanu Maausuliste Viru Koja karistamine pärimuslike hiietavade järgimise eest. Keskkonnainspektsioon määras kojale trahvi eelmise aasta sügisel Ebavere hiiemäel hingedeaja pühal süüdatud lõkke eest.

Viru koja lehekülg: www.maavald.ee

Maausuliste Viru Koda ühendab Viru- ja Vadjamaalt pärit ja/või seal elavaid põliselanikke. Koda asutati 2010. aastal Põhja-Maavalla maausulisi ühendavast Härjapea kojast jagunemise teel. Koja juhatuse esimene vanem aastatel 2010-2013 oli looduslike pühapaikade uurija ja kaitsja ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Talvepealinn otsib jõulukuuske

IMGP9949 — Jõulupuu paigaldamine Otepää Keskväljakule 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Otepää vald otsib jõulukuuske. Jõulupuu kaunistab jõulude ja uue aasta paiku Talvepealinna keskväljakut ning pakub silmarõõmu kogu talveaja jooksul.

Väärika jõulupuu pikkus ei tohiks ületada 17 meetrit, kuusk peab olema tihe, mitte väga kahar ja kasvama ligipääsetavas kohas.

Sobiva puu omanikel palume ühendust võtta kuni 31.10.2013 telefonidel 766 4810; 5303 3035 (Mairo Kangro).

Kolm küsimust kandidaatidele

Hille Hinsberg
Valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert, Praxis

Praxises tegelen sageli sellega, et aidata aktiivsetel kodanikel ja avaliku võimu esindajatel üksteist paremini mõista. Ühist keelt on vaja leida ikka selleks, et üheskoos tegutseda – nii on võimalik rohkem korda saata ning eluolu paremaks muuta.

Seepärast söandan jagada mõned soovitused, kuidas tunda end poliitikas osalisena. Sest kui Sina ei taha sekkuda poliitikasse, siis poliitika sekkub Sinu ellu niikunii. Eriti tugevalt on seda tunda enne valimisi kui iga hääl loeb ja valijad muutuvad tähtsaks neile, kes tahavad asuda ühiseid asju korraldama.

Mõttekas on olla aktiivne ja nõudlik kodanik pidevalt, just valimiste vahelisel ajal. Igalt kandidaadilt tasub ikka ja jälle küsida, kuidas saab kohalik inimene kaasa rääkida omavalitsuse asjade üle otsustamisel. Millised suhtluskanalid selleks kavatseb kandidaat välja pakkuda? Kuidas temaga edaspidi kontakti saaks?

Aga kohalike valimiste aegu on valijal hea võimalus olukorda enda suunas mõjutada. Muutuvad ju praegused võimuesindajad aktiivseks ning tahavad pidada dialoogi kohaliku rahvaga. Kui juhust on, siis võta kandidaadil niiöelda lipsust kinni ja räägi asjalikku juttu kodukoha oleviku ja tuleviku kohta.

Selleks ära jää ootama seda kõnet, mida tulevane rahvaesindaja tahab pidada, vaid esita ise kandideerijale mõned küsimused.
Loe edasi: Kolm küsimust kandidaatidele

Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusseltsi poolt loodud Rosma Koolituskeskus lükkab käima lapse arengu aluseid tutvustava loengusarja “Lasteaialaps”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Esimene praktiline loeng teemal “Lapse vajadused ja mäng” toimub teisipäeval, 24. september kell 17:00–20:00 Põlva külje all Rosmal, täpsemalt Rosma waldorflasteaias. Lektoriteks on pikaajaliste kogemustega lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu.

TEEMA: Lapse vajadused ja mäng
• Lapse vajadused − vaba eneseväljendus ja turvalisus.
• Rütmilise elukorralduse mõju lapsele. Piiride kehtestamine. Agressiivsus.
• Kuidas arvestame individuaalsusega? Vaba mäng, loovus.
• Millised tänapäeval pakutavad elamused takistavad lapse tervet arengut.
• Tänapäeva mänguasjade maailm.
• Last arendavad mänguasjad. Nukk, nukumäng.
• Ühe lihtsa mänguasja meisterdamine.
Loe edasi: Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Elukestva õppe Grundtvigi programmist pälvis positiivse rahastamisotsuse Näduvere Külaseltsi juhatuse liikme Ülvi Noole koostatud projekt, mille eesmärgiks on külade ajaloo ja kultuuriloo uurimine ning tutvustamine ka laiemale avalikkusele.

Külaelu edendaja ja ettevõtja Ülvi Noole sõnil on Grundtvigi programmi raames koostatud projekti üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning muuhulgas talletada nii kaugemale rännanud kui ka tänaste külaelanike mälestusi. “Oluline on ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi vaba aja senisest paremaks ärakasutamiseks. On oluline, et vaba aeg moodustaks ühe osa elukestvast õppetööst. Ühistegevusse on tarvis kaasata erinevate põlvkondade inimesi, eriti aga Näduvere ja selle ümbruse külade lapsi ja noori.”

Nool märkis, et läbi aastate on kirjutatud mitmesuguseid projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. “Me tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri, aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” selgitas ta.

Projekti elluviimine tähendab, et kohalikele elanikele tutvustatakse “Open Government in Europe” liikumise arusaamu, ärgitatakse kaaskodanike teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel. Projekti põhilisteks tegevusvaldkondadeks on seminarid õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega,” ütles ta.
Loe edasi: Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Vanemuise buss sõidutab koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater sõidutab selgi hooajal teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Kuna huvi sellise teenuse vastu oli möödunud aastal suur, siis otsustasime tänavu oma areaali laiendada ning lisaks Lõuna-Eesti teatrisõpradele ka pärnakatele omalt poolt vastu tulla.

Kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Kohtade arv on piiratud – bussis on 65 kohta. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

29.09.2013 „KALENDRITÜDRUKUD“ 15 € – Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte-Tartu
23.10.2013 „THRILLER“ 22 € – Pärnu-Viljandi-Puhja-Tartu
17.11.2013 „MUSTA PORI NÄKKU“ 15 € – Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu
22.11.2013 „THRILLER“ 22 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
26.01.2014 „PÄHKLIPUREJA“ 11 € Pala-Kallaste-Koosa-Vara-Tartu
08.02.2014 „HELISEV MUUSIKA“ 16 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
02.03.2014 „CABARET“ 22 € – Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja tasuta sõit edasi-tagasi. Teatripaketi piletitel ei kehti tavasoodustused. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Allikas: Vanemuise teater

Osale mahetoidu päevadel Põlvamaal ja Harjumaal

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 21. septembril kell 12.00-15:00 oodatakse kõiki huvilisi Põlva lähistele Peri külla ning pühapäeval 22. septembril kell 13:00-16:00 Lilleoru keskusesse Harjumaal. Toimuvad mahetoidu päevad, kus saab tutvuda mahetoidu kasvatamise ja kasutamisega ning maitsta mahetoitu.

„Tahame tuua mahetoidu teema inimestele lähemale. Kohapeal pakume mahedast toorainest toitu ning üht-teist saab ka kaasa osta. Oma silmaga saab näha, kuidas mahetoodang põllul kasvab ning tegijad ise räägivad, kuidas mahetoidu tootmine käib. Juttu tuleb ka sellest, miks mahetoitu eelistada. Peri külas õpetab Liisi Kutkina huvitavate köögiviljatoitude valmistamist – võimalus on kohe ka järele proovida, kuidas maitseb. Lilleorus saab põhjalikuma ülevaate maitse- ja ravimtaimede poole pealt,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Sel suvel on mahetoidu päevad toimunud juba kolmes mahetalus: Viljandimaal Palu talus, Pärnumaal Sepa talus ja Lääne-Virumaal Taali Mesilas. Mahetoidu päevad on osalejatele tasuta. Täiendava info ja päevade ajakava leiab www.maheklubi.ee sündmuste kalendrist.

Korraldavad MTÜ Lilleoru, OÜ Fio ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Navitrolla “Kirjak” kaunistab kortermaja Võrus

"Kirjakuga" poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus. — “Kirjakuga” poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus.

Võrus on valminud kunstnik Navitrolla järjekorras teine kortermaja seinamaal „Kirjak“, mis on saanud majaelanike ja linnarahva positiivse vastuvõtu osaliseks ning tekitanud naabruses oleva lasteaia kasvandikes vilka arutelu.

„Mulle meeldib selle maali asukoha puhul just see, et „Kirjakut“ näeb iga päev lasteaiatäis mudilasi,“ ütles linnapea Jüri Kaver. „„Kirjak“ on positiivse hingusega teos, nagu Navitrolla tööd üldse, ja ma olen päris kindel, et see mõjutab positiivselt nii lapsi kui täiskasvanuid.“

„Ma olen oma töödega alati tahtnud ärgitada inimesi küsimusi esitama,“ ütles Navitrolla. „Kui inimene esitab küsimusi, siis inimene elab. Ei tohi lakata küsimast!“ Kuuldavasti oli „Kirjaku“ majaseinale kandmist jälginud lasteaialapsed neid ka ohtralt esitanud, sest mõnda aega polnud ju selge, kas seinale tuleb pigem lehm või kaelkirjak.

Kaveri sõnul on linnavalitsuse algatatud kortermajade soojustatud otsaseinte muutmine kunstitaiesteks saanud edulooks, mis pakub kõneainet nii Eestis kui on inspiratsiooni andnud ka välismaalastele. „Meie pakkumine kortermajadele on endiselt jõus: kui otsasein saab soojustatud, korraldab linnavalitsus oma kuludega sellele Võrumaa kunstniku maali kandmise,“ lisas Kaver.

Navitrolla esimene seinamaal, „Tulge meie parki“, valmis umbes kuu aja eest. Kui ilmaolud lubavad, peaks käesoleval aastal seinamaali saama veel kaks Võru kortermaja. Tööd teostab graffiti-kunstnik Sänk.

Allikas: Võru linnavalitsus

Täna on Kostivere Kultuurimõisas folgiõhtu

Homme toimub Lagedi Sügis 2013

Lasteaed otsib endale nime

2014. aasta lõpus Jüris avatav uus lasteaed otsib meeldejäävat nime. Lasteaia projekt näeb
ette energiasäästlikku, kaasaaegset, valgusküllast ja avarat hoonet.

Konkursil osalemiseks tuleb saata oma ettepanek hiljemalt 15. oktoobriks, kas aadressile sonumid@rae.ee või tuua vallamajja sekretäri kätte kinnises ümbrikus märksõnaga „Jüri lasteaia nimekonkurss” koos oma nime ja kontaktandmetega.

Nimekonkursi võitja selgitab välja vallavalitsuse kokkukutsutud žürii, kes valib viie rahva poolt enim hääli saanud nime hulgast sobivaima. Rahvahääletus algab valla kodulehel vahetult peale ettepanekute laekumist.

Uue lasteaia nimi tehakse avalikuks veel sellel aastal. Võitja saab autasuks Rae Spordikeskuse kinkekaardi (väärtuses 60 €), osalejate vahel loositakse välja ka eriauhind.

Kuu: september 2013