Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).
Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.
Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah.
Kitäti, et Misso kuul om pästetü, pall’o sis latsi man om?
14. Latsiaida lätt kah, kokko 30 last om mano tulnu.
Midä maalõ tulnu perre tahtva ummi latsi jaos?
Märgimi muusigaoppust – kas kõrralda latsi Võrolõ muusigakuuli vai naada oppajat siiä tuuma.
Näütemängu tahetas. Meil om maalõ tulnu vahtsõnõ huvijuht, ungarlanna, kes om filmitegija. Häste teküs ja klapis latsiga. Häste om eesti keele är opnu. Võru kiilt viil ei mõista, a arru joba saa.
Midä põlis-missolasõ vahtsist inemiisist arvasõ?
Arvasõ häste. Olõmi pruuvnu tetä ütitsit üritüisi. Edimädse turupäävä teimi puulpäävä. Kahjus tull’ õnnõ kolm müüjät: ostjit, kes olõssi talukraami tahtnu, tull’ kaema hulga. Looda, et turg lätt iks käümä.
Mõnõ kohaliku ei võta vahtsit umas tuuperäst, et mille noil tüü om ja näil ei olõ. A ei keeltä jo kellelegi tüüd, ku tegijä om.
Kuis esi Misso sait?
Latsõ ütli, et läämi maalõ. Ma olli latsõn Võrumaal olnu, selle kai CV Online’st, midä seon kandin pakutas. Otsiti «Tule maale!» projektijuhti. Võtsõ telefoni ja õkva helisti. Ega ma tuud asja väega läbi mõtõlnu es olõ, seo oll’ hetke-mõtõ. A sis helist’ Niilo Tiit tagasi, mitu kõrda helist’ ja ma iks kandidiirse, valiti ja no ma siin olõ.
Minnu om Misson häste vasta võetu. Inemise omma väega sõbraligu ja vastatulõligu.
A meil ei olõ viil umma elämist. Latsil om unistus, et egäüts saa uma tarrõ. Latsõ piässi saama esi liiku, tuuperäst es tahtnu kolli väega mõtsa sisse.
Elä parhilla Tsiistre küläkuan ja tuu täämbä passis – inemise käävä ja elukotus om tüükotussõs kah. Latsõ omma kah rahul.
Miä om olnu seo projekti vidämise man kõgõ rassõmb?
Rassõ om inemise sisse saia: midä tälle vaia om. Ku perrel omma latsõ, sis tulõ näide pääle märki. Kõikaig tulõ inemiisiga kõnõlda.
Proovi selges saia, mis huvi perrel om, ja saia inemiisiga sidet. Tuu om väega suur tüü, rohkõmb nigu eluviis.
Pall’o Missomaalõ rahvast viil mahus?
Viil mahus! Kõgõ inämb omma oodõdu tegüsä Misso kandist peri inemise, kes tahtnu tagasi tulla.
Üts koolilats tekk’ uurmisõ, küsse midä noorõ arvasõ, kas kodukandin om tulõvikku ja kas nä tahtva siin edesi ellä.
Tuu oll’ näide vanõmbilõ kah suur üllätüs, et noorõ hindasõ Missot väega korgõlt ja tahtva siin ellä.
Misso kandist lännü inemise, andkõ hindäst teedä, meil om parhilla kümmekund tüükotust pakku. Nopri talumeierei taht C-kategooria autojuhti ja peret, kon üts nüsjä ja tõnõ farmitüüline-karjak. Näil om pakku elämises hään kõrran maja väega lähüksen. Laadur-kopajuhti om näil kah vaia.
Tsiistren uut joba peris hään kõrran pekritüükoda-söögikotus valmistegijät ja vidäjät.
Otsitas viil kolmõ hääd kokka, süämega avahuuldustüütäjät ja tõisi tüütegijit (kae täpsembält www.tulemaale.ee).
Mändsit elämiisi saia om?
Sändsit om vähä, et tulõ ja nakka elämä. Piät rahha sisse pandma ja tüüd tegemä.
Mändse omma plaani?
Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos «maaelo läbielämise kotussõ» – saa tulla ja maaello pruuvi niimuudu, nigu maainemise toimõndaminõ om, ei määnestki ilotamist! Luudusõ ja maaelo ilo käü muidoki esihindäst taa kõgõ mano.
Ma olõ ütelnü (viil) nal’aga poolõs, et kuul om pästetü, nakkami keskkuuli tegemä.
Potentsiaal om väega suur: Vinne ja Läti piir, savitüüstüs om müügin, kõgõ mõtsarikkamb kant, põllumajandusõn om tüüd hulga… Ku viil piir valla lätt, mis sis sekä siin ello nii käümä aia, et keskkuul kah tagasi tuvva. Unistama piät!
Küsse Harju Ülle, Uma Leht