Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2013
E T K N R L P
« juuli   sept »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Mida teha ülestõngutud põldudega?

Wikimedia.

Wikimedia.

Anu-Mari Kivisiv

Metssead ei ole kunagi olnud vaid metsamajandajate murelapseks. Enam-vähem igaüks, kel kunagi on olnud mahti oma põllumaad pidada, teab, et metssiga on sage külaline ka põllumaadel. Neid on üritatud eemale peletada  igasugu nippidega ammustest aegadest. Küll on proovitud karvaseid kurinahku eemale hoida hernehirmutistega, plekkpannide, raadioga või lampide vilgutamisega.  Veidrama näitena isegi loomade kombeid järgides maamärgistamisega. Kahjuks kaua  looma narritada ei saa ja üks hetk on soovimatu külaline ikkagi platsis.

Sarnased lood on juba mitmendat aastat Hiiumaal Käina lähedal asuvais taludes toimunud, kuid kindlasti ei ole see vaid lokaalne probleem, metsseast rüüstajaid jätkub tervesse Eestisse. Metssiga, nagu iga teine metsloom on inimesepelglik ning ilma põhjuseta inimasustusele ei ligine. Kuid kui mets ei toida enam suurt populatsiooni ära, ollakse valmis minema juba inimasustustesse süüa otsima. Toiduotsingul songitakse üles peale talvekartuli vagude ka nii heina kui õuemaad, mida inimesed ei jõua enam maapinna niitmise jaoks siluda. Samuti tekitavad külateedel ja põllumaadel liikuvad metsloomad liiklusohtlikke olukordi ja ehmatavad inimesi.

Seaduse järgi hüvitatakse tehtud kahju vaid neile omanikele, kes on teinud lepingu jahimeestega, kuid  sel juhul peab rüüsteala asuma vähemalt 200 meetri kaugusel hoonestusest. Seega isegi lepingu sõlmimine ei lohutaks suurt osa põllu- ja metsamaa omanikke, kuna tõngutud maalapid on tihti hoonete vahetus läheduses. Samuti ütleb seadus, et metssigu tohib küttida aastaringselt, ainsa erandina on emis põrsastega, keda võib küttida ajavahemikus oktoobrist veebruarini. Ometi ei kipu jahimehed erinevatel põhjustel enne sügise saabumist naljalt metsa. Nii võib metssigade külaskäikude ohvriks langenud talu lootused oma saagile maha kanda, sest augustiks on juba juunis alanud rüüsted põllu puhtaks kündnud.

Probleemile kõiki osapooli rahuldavat lahendust leida on keeruline. Talupidaja omapoolne lahendus oleks ehk elektrikarjuste püstitamine põldude ümber. Kahjuks võib topeltelektrikarjuse paigaldamine osutuda nii mõnelegi põllupidajale kalliks lõbuks. Samas ei lahendaks karjuste kasutamine sigade ülerahvastatust metsades. Sellises erandkorras, kus mets ei toida enam loomi ära ning ümberkaudsed talud kannatavad metsloomade tekitatud kahju all, võiks erandjuhuna lühikeseks ajaks lubada emiste ja põrsaste küttimise. Teatavasti on just pesakond kõige julgem ja inetum taluõuetungija ning ajaks, mil põrsaste ja emiste küttimine on lubatud, on pesakond juba kaunis suureks kasvanud.

Väikest lohutust on loota  Hiiumaa ja Lääne-Virumaa ringkonna taludele, sest neis piirkondades on antud tänavu luba eelmistest aastatest rohkem metssigu küttida. Seniajani tuleb aga talunikel hambad ristis ära kannatada ja loota, et kartulivõtu ajal on veel, mida üles võtta.

Comments are closed.