Tartu kutsub taasiseseisvumispäeva jooksule

20. augustil kell 12.00 korraldab Treenitus MTÜ Tartu A. le Coq Sport spordihoone juures esmakordse Suvejooksu, mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Kavas on ka Mr. Pritt lastejooksud (400 m) ja Suvekõnd (10 km). Koos lastejooksude ja tervisekõnniga ootavad korraldajad starti ligi 700 osalejat. Nimekamatest sportlastest osalevad vanameister Vjatšeslav Košelev ning Tartu linnamaratoni võitja Dmitri Aristov.

Suvejooksu näol on tegemist ka Tartu Jooksusarja teise etapiga. Sari lõpeb Novembrijooksuga 23. novembril. Ühtlasi on Suvejooks pühendatud ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva sportlikule tähistamisele.

Lisainfo:www.treenitus.eu

Jooksusarja ja Suvejooksu suursponsorid on Puma, Salomon, Skechers, Polar, A le Coq ja Värska Vesi.

Rõuges on sügishoidiste näitus ja degusteerimine

PohlamoosLõikuspühal on ikka tähistatud põllutööde lõppemist ning saagi salve ja keldrisse jõudmist. 28. septembril kell 11 toimub Rõuges Eesti Ema parklas sel puhul suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine. Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide perenaiste ja -meeste käe all kodus valminud hoidiseid: moose, salateid, mahlasid, napsusid, kastmeid ja muud põnevat ning ennenägematut kraami.

Igaühel on võimalik näitusele toodut mekkida ning valida välja oma lemmik, andes sellele oma hääl.  Parimad hoidised ja hoidistajad saavad erinevates kategooriates äramärgitud auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.Osalemiseks tuleb haarata keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidistest ja lihtsalt kohale minna, registreeruda vaja ei ole. Kel midagi kaasa võtta pole, on oodatud uudistama.

Lisainfo: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)

Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise

maanteemuuseumSel nädalavahetusel ootab maanteemuuseum 16.-18. augustil Põlvamaal peetava ökofestivali “Rohelisem elu” raames kõiki huvilisi osalema omanäolistes töötubades, mille eesmärgiks on propageerida rohelist mõtlemist. Külastajatel on võimalus osa saada helivälitööde-, marja- ja seenekorvide punumise ning aknalaua-aianduse töötubadest.

Helitöötuba “Helivälitöö unplugged: keha kui lindistaja, paber kui kassett” toimub reedel, 16. augustil algusega kell 13. Heli ja helitööga seostatakse küll sageli tehnoloogiat, aga kõige olulisemaks nö tehnoloogia-elemendiks jääb seejuures siiski inimese kõrv. “Selles töötoas jätame kõrvale tavapärased mikrofonid ja helisalvestajad ning uurime ja katsetame teistsuguseid helide “salvestamise”, helikeskkonnale reageerimise ning inimese ja helikeskkonna vahelise vastastikuse mõjutamise viise,” tutvustas muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Loe edasi: Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise

Mida teha ülestõngutud põldudega?

Wikimedia.
Wikimedia.

Anu-Mari Kivisiv

Metssead ei ole kunagi olnud vaid metsamajandajate murelapseks. Enam-vähem igaüks, kel kunagi on olnud mahti oma põllumaad pidada, teab, et metssiga on sage külaline ka põllumaadel. Neid on üritatud eemale peletada  igasugu nippidega ammustest aegadest. Küll on proovitud karvaseid kurinahku eemale hoida hernehirmutistega, plekkpannide, raadioga või lampide vilgutamisega.  Veidrama näitena isegi loomade kombeid järgides maamärgistamisega. Kahjuks kaua  looma narritada ei saa ja üks hetk on soovimatu külaline ikkagi platsis.

Sarnased lood on juba mitmendat aastat Hiiumaal Käina lähedal asuvais taludes toimunud, kuid kindlasti ei ole see vaid lokaalne probleem, metsseast rüüstajaid jätkub tervesse Eestisse. Metssiga, nagu iga teine metsloom on inimesepelglik ning ilma põhjuseta inimasustusele ei ligine. Kuid kui mets ei toida enam suurt populatsiooni ära, ollakse valmis minema juba inimasustustesse süüa otsima. Toiduotsingul songitakse üles peale talvekartuli vagude ka nii heina kui õuemaad, mida inimesed ei jõua enam maapinna niitmise jaoks siluda. Samuti tekitavad külateedel ja põllumaadel liikuvad metsloomad liiklusohtlikke olukordi ja ehmatavad inimesi.

Loe edasi: Mida teha ülestõngutud põldudega?