Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan_plaatPulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht

Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud "külade puu". Foto: Jaan Lukas
Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud “külade puu”. Foto: Jaan Lukas

9. augustil kuulutati Saaremaal Mändjalas toimuval Eesti Külade X Maapäeval “Aastaring külas” Eestimaa Aasta Külaks 2013 Jõgevamaal Põltsamaa vallas paiknev Lustivere külade piirkond.

Eestimaa Aasta Küla valimise komisjoni esimees Ene Ergma teatas pidulikult Lustivere külade piirkonna tunnustamisest aunimetusega Eestimaa Aasta Küla 2013. Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Volmer märkis, et Lustivere kandile on omane silmapaistev koostöö keskuse Lustivere ja ümberkaudsete külade Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme ja Kaliküla vahel. “See tagab tugeva elujõu kogu paikkonnale. Kui selgus nominendiks saamine, korraldas Lustivere Külaselts eesotsas Riina Paluojaga kodupaiga atraktiivse ja huvitava esitluse, kus vaatasime slaidiprogrammi, tegime jalutuskäigu Lustiveres ja sõitsime ringi piirkonna külades,” lisas ta.

“Mul oli hea meel Lustivere külade presentatsioonil osaleda ja seda ka mõnede omapoolsete soovitustega täiendada,” ütles Kodukant Jõgevamaa juhatuse liige Pille Tutt, kes oli ka üks esimesi, kes õnnitles ja kallistas Riina Paluojat Lustiveresse jõudnud tunnustuse puhul.

“Aasta Küla aunimetuse jõudmine kodukanti on meie vallale üks viimase aja paremaid uudiseid,” lausus Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Lustivere ja ümbruses on korrastatud haljasalad, hoonete ja kodude ümbrused ning seal on palju muudki välist ilu. Siinne sisemine ilu väljendub aga kohaliku rahva töökuses, pealehakkamises ja enesetäiendamishimus. Nii on lustiverelased ja selle naaberkülade elanikud omandanud erinevaid kästitööoskusi ja õppinud sugupuud uurima. Peetud on külade vahelisi võrkpallivõistlusi ja ka kultuurisündmus “Tantsuga külast külasse”,” lisas omavalitsusjuht.

“Jõgevamaa külaliikumises on mitmeid pärle, millest üks säravamaid on väärika tunnustuse pälvinud Lustivere. Riina Paluoja, kes on erialalt õpetaja Lustivere põhikoolis, on kaasanud külaliikumisse ka rohkesti noori,” märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Loe edasi: Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

ökokogukonnad logoEesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.

Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.

Programm
Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp
Loe edasi: Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Plaani karjamõisas õpitakse päikesekella valmistama

Plaani Karjamõis Võrumaal kutsub koolitus-õpituppa “Kuidas rajada päikesekella”, mis toimub 10.-11. augustil 2013 Plaani Karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Koolitust viib läbi Kalev Koppel Triskelion OÜ-st. Mõlemal algab koolitus kell 12.00 ja kestab ca neli tundi. Võimalus osaleda ka vaid ühelpäeval.

Koolitus-õpitoa jooksul peale teoreetilise osa omandamist luuakse praktikana ühiselt päikesekella näidis. Koolitus-õpitoa lõppedes on kõik osalejad omandanud oskused ja põhimõtted päikesekella rajamiseks oma kodude juurde.

Laupäev, 10. august –Teooria ja praktiline osa kell 12.00-16.00

· Päikesekellade ajaloost, päikesekellade erinevatest tüüpidest, päikesekelladest Eestis ja teistest kuulsamatest kelladest.
· Päikesekella töö põhimõte, kella projekteerimine, kasutatav tarkvara.
· Näidis prototüübi ehitamine koduste vahenditega
· Lihtsad juhtnöörid kuidas kodus oma päikesekell püstitada
· Tutvumine objektiga ja selle asukohaga
· Arvutuste tegemine ja projektiga tutvumine

Pühapäev, 11. august – Praktiline osa kell 12.00-16.00

· Tõelise põhjasuuna määramine päikese varju ja ajatabelite järgi
· Kella tunnipostide ja kuupäevade skaala maastikule maha märkimine
· Kella testimine
· Kella ehitamine – postide ja skaala paigaldamine
· Koolitus-õpitoa lõpetamine

Koolitust korraldab MTÜ Plaani Mõis. Info ja registreerimine kuni neljapäevani 9. augustini: tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com. Koolitus-õpituba toetab Leader-programm.

Allikas: MTÜ Plaani Mõis

Pühajärve rannapark tehakse korda

Pühajärve rannapark. Foto: Monika Otrokova
Pühajärve rannapark. Foto: Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele projektitaotluse, mille tulemusena on Pühajärve rannaparki tellitud dendroloogiline hinnang, heakorrastusprojekt ja hoolduskava. Riigihanke tulemusena teostab neid töid Kiirprojektid OÜ.

Kiirprojektid OÜ maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et hetkel saab pargis näha rohelisega märgituid puid, mille tüve diameeter on üle 5cm. „See tähendab seda, et märgistatud puud on kantud digitaalsele aluskaardile antud projekti tarbeks,“ selgitas Kadri Maikov. „Dendroloogilise hinnangu, heakorrastusprojekti ja hoolduskava valmimise tähtaeg on selle aasta novembri lõpp.“

Hoolduskava valmimisel on oodatud ka kõigi vallaelanike ettepanekud. 16.augustil kell 14.00 tutvustab maastikuarhitekt Kadri Maikov projekti tegemist Otepää vallavolikogu saalis.

„Pühajärve rannapark on nii otepäälastele kui ka külalistele armastatud suvine ajaveetmiskoht, kus toimuvad mitmed suurüritused,“ rääkis vallavanem Merlin Müür. „Kutsume kõiki huvilisi tegema oma ettepanekuid, et vallakodanike kaasabil koostada Pühajärve rannapargi hoolduskava.“
Loe edasi: Pühajärve rannapark tehakse korda

Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Sargvere mõisSargvere mõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, muuhulgas Kinokoja Filmipäevad 26. augustil.

13. september,
reedel (iga kuu teisel reedel)
17.30-19.00 Alustab Kristiina Ehini loovkirjutamise õpituba
19.00 Sargvere mõisakino
All saalis Toomas Hussar „Seenelkäik“ (2012)
Üleval J.Põldma-H.Ernits „Lotte ja Kuukivi saladus“ (2011)
Piletid 2 eurot suured, 1 euro väiksed
Loe edasi: Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Foto: Monika Otrokova
Foto: Monika Otrokova
Tuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.

Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale