National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

NGE_0813_CoverAjakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Bombus confusus
Bombus confusus
Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Foto: Maanteemuuseum
Foto: Maanteemuuseum
Pühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.

Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.

„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.

Sünnipäeva puhul on muuseumisse sissepääs terve päev tasuta. Loe edasi: Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Läheneb Eesti ökokogukondade huviliste suvekokkutulek

Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.

Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.

Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Tänasest saab heinaaeg läbi, algab lõikusaeg

Foto: Maavald.ee
Foto: Maavald.ee
Täna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.

Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.

Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.

Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.

Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.

Loe lähemalt: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik&id=4949&op=lugu

Allikas: Maavald.ee

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht
Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht
Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Sännas katsetatakse taimedega värvimist

Sänna Kultuurimõis soovib raamatukogu akende ette muhedaid meeleolukaid kardinaid. Sellelliste saamiseks toimub taimedega kanga värvimise katsetustuba, mida juhendab Hallimäe talu perenaine Olivia, kes tegutseb MTÜ-s Maavillane.

Olivia on tegelenud taimedest värvide väljavõlumisega aastast 2006, kuid seekordne värvimine on eriline – värviliseks tuleb tavapärase villase lõnga asemel saada hoopis puuvillane kangas. Kas ja kuidas see õnnestub, selgub juba kohapeal. Kindel on aga, et katsetustuba sisaldab taimearoome ja lõkkehõngu, veega plödistamist ning mõnusat jutuvada.

Mõnus katsetamine toimub Sänna Kultuurimõisa aias 8. augustil ning sellega alustatakse kell 11. Kuna kogu protsess võib kesta umbes 5-7 tundi, paluvad korraldajad võtta kaasa head-paremat-tervislikku ühisele teelauale.

Tasu: 5 eurot

Osalemisest palutakse teada anda kultuurimois@kultuuritehas .ee või 555 88 929

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.