Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.
«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».
«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»
Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.»
Pümmetädi mõistsõ ka häste tasso. Tedä peeti uman kandin pühäs. Pümmetädi-luu kirot’ Mõnistõ oppaja Visla Lehte üles 1960. aastil, abis olli koolilatsi vanõmbidõ ja vanavanõmbidõ mälestüse.
Üts pümme Mõnistõ tütärlats mõistsõ tetä ilosit eläjäkujjõ. «Esä vei savilüüvi ja lassõ är paluta ja sai eski müvvä veidükese,» selet’ Tulviste Hele. «Mi arvami, et üts väiku tsiakujukõnõ või olla tuu tütärlatsõ tettü. Löüdsemi tuu, ku muusõumi hoovi pääle lillipinnärd kaibsõmi.»
150 aastat tagasi oll’ küllin peris pall’o pümehit inemiisi. Põhjuisist kõnõl’ Tulviste Hele: «Rehetarõn oll’ silmän kõikaig suits ja 40aastanõ pümme inemine oll’ harilik asi. Latsõ jäivä sakõstõ pümmes, ku põdõsiva latsihaiguisi, mis tuudaigu kõik läbi põeti. Tihtsäle olli pümme tütärlatsõ, vähämb oll’ miihi. Üts rühm oll’ rehepapi, kes jäivä tüü peräst pümmes.»
Ku kiäki om viil midägi kuulnu vai täl om pilte vai paprit Pümme-Katrõ vai Pümmetädikese kotsilõ, sis kõlistagõ Tulviste Helele tel 525 7027 vai kirotagõ hele.tulviste@mail.ee vai Mõnistõ muusõum, Kuutsi, Mõnistõ vald, 66018 Võromaa.
Harju Ülle, Uma Leht