Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Eeloleval laupäeval, 22. juunil toimub maanteemuuseumis traditsiooniline liiklusteemaline kogupereüritus.

Sel aastal peavad sünnipäeva liikluses olevad tähtsad tegelased: sebra, turvavöö, rattakumm, liiklusmärgid, mootorrattakiiver. Päeva fookus on suunatud laste seas ohutu liiklemise võimaluste tutvustamisele.

Sel korral on tähelepanu all liikluse juubilarid, kes kõik on olulised ja vajalikud liiklus-ohutuse tagamiseks. “Nii näiteks on valgete kriipsudega rada ohutuks tee ületamiseks kasutusel juba 75 aastat ja esimesed turvavööd toodeti Norma poolt 40 aastat tagasi,” rääkis tähtsatest sünnipäevalastest muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. Lisaks eelnimetatule väärivad märkimist ka mootorrattakiivri 50., liiklusmärkide 85. ja rattakummi 125. sünnipäevad.

Liiklusteemalisele perepäevale on kutsutud teadmisi jagama ka Tartu Ahhaa teaduskeskuse liiklusteater “Ahhaa, ettevaatust auto”. “Hoogne etendus räägib, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Kindlasti saavad palju kasulikke teadmisi nii jalakäija, jalgrattur kui ka autojuht, ning kõike seda muidugi Ahhaa teadusteatrile omases ootamatus ja humoorikas vormis,” selgitas Õispuu liiklusteatri olemust.

Kuna liiklusteemalisi sünnipäevalapsi on palju, siis toimuvad perepäeva tegevused erinevates töötubades, kus on võimalik end proovile panna nii teoreetiliselt kui ka kätt harjutades.  Loe edasi: Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Suvi on käes!

Täna kell 8.04 algas kalendri järgi ametlikult suvi ning Pärnu saab taas suvepealinna tiitli. Pealinna tiitel saabus Pärnusse mööda veeteed. 

Tunnistuse, mis kinnitab Pärnu saamist suvepealinnaks, annab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp täna kell 15.30 üle Tallinnas Miinisadamas Mereväe patrull-laeva Ristna esindajatele, mis toimetab tunnituse 21. juuniks Pärnusse. Meresadamas võtavad tunnistuse oma valvsa silma alla hoiule Mereväe vanemleitnant Tarmo Kalme ja kaitseliitlane Jaanus Matso.

Suvepealinna tiitli üleandmine leiab aset pidulikult 21. juunil kell 18.00 Kesklinna kail ja Pärnu jõe akvatooriumil.

Tseremoonia algab Muinastule regati stardiga. Pidulikul tseremoonial annab suvepealinna tiitli Pärnule üle Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Toimuvad sõnavõtud. Kohal on ka kevadpealinn Türi ning talvepealinn Otepää esindajad.

Lisaks ootab kohaletulnuid ees palju põnevat. Avatseremooniasse on põimitud nii muusikat kui sporti. Jõel on veeatraktsioonid ja jahtide paraad. Esmakordselt saab Pärnu jõel näha Eestis ainsa hõljuklaua Flyboard esmaesitlust. Esinevad Pärnu Poistekoor, Ivo Linna ja Anti Kammiste ja Tallinna poolse kingitusena suvepealinnale ansambel Põhja-Tallinn. Sündmus on tasuta.

Pärnu on Eestimaa suvepealinn 1996. aastast.

Einar Eiland: Stagnatsioon hävitab meie tulevikupõlvkonda

2012-einareiland

Einar Eiland,

kodanik

Meie ühiskondlike protsesside üheks mõõdupuuks on kujunenud stabiilsus. Hoopis vähem on aga räägitud sellest, milleks meil seda stabiilsust vaja on? Siinkohal lähevad ühiskondlikud  arvamused lahku – ühtedele on vaja stabiilsust selleks, et mitte midagi ei muutuks. Ühiskonnale on stabiilsust vaja selleks, et luua paremat tulevikku.

Ühiskonna tulevikku saab üles ehitada siis, kui noored ise tahavad ehitada ühiskonna tulevikku. Kui aga ühiskonnas on vaja stabiilsust selleks, et mitte midagi ei muutuks, siis vastandab see võimu noore inimese tulevikuperspektiiviga ja noore inimese tulevikku nähakse pigem väljaspool populatsiooni piire ja selle jaoks luuakse ka vastavad ideaalid. Vaadates meie noorte inimeste lahkumist regioonidest pole kahtlustki, kumma kuvandiga meie riik tegeleb.

Seega oleme jõudnud  mõttelaadilise tõkendini, mis takistab põlvkonnavahetust ja seega ei saa toimuda areng, mille tulemusena oleks homne päev parem kui eilne. Seega on aegamisi jõutud nii kaugele, et inimeste peades domineerib eliidile allumisvajadus, mitte arenemisvajadus. Tähtsaks muutub ka see, mida eliit näitena presidendi näol välja ütles, mitte see, milline on reaalne areng ja inimese roll selle arengu tagamisel.

Selline võim saab aga eksiteerida lubatavuse piirides ja lubajaks on rahvas. Meil kipub aga rahvas eksisteerima nendes piirides, mida võim talle lubab. Tulemusena oleme saanud kõikide sõja kõikide vastu ning sisuliselt on see kodusõda, kus rahvas peab olema sõjapõgeniku staatuses ning valitseb poliitilise võimu sektantlus.  Sõjaseisukorras on keeruline ka populatsiooni paljunemine ja üksikvanematel on aina vähem aega  pühenduda järeltuleva põlvkonna kasvatamisele ja eneseharimisele. Seega on iga järeltuleva põlvkonna vaimne ja füüsiline tervis aina kehvem. See aga kindlustab sektantliku võimu levikut.

Ilmselt oleks ebaõige sellise olukorra loomisel kiita olemasolevat võimu, sest võim on kui haridussüsteem, mis programmeerib inimesi vastavalt käituma. Kui võimu eesmärgiks on programmeerida inimest võimule stabiilselt alluma, siis see vastandub pikemas perspektiivis uuenemisvõime ja inimsusega. Siin on suur vahe – kas noor inimene õpib asjad ära selleks, et alluda paremini võimule, või õpib ta asjad ära selleks, et juhtida riiki ja ühiskonda. Vastavalt sellele luukase ka vastavad õppekavad ja luuakse vastavad pühakirjatekstid. Loe edasi: Einar Eiland: Stagnatsioon hävitab meie tulevikupõlvkonda

Viljandimaa Maakaitsepäeva tähistatakse suurejooneliselt Mõisakülas

Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.

Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.

Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.

Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev

Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”

1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.

Mahladele suhkru lisamine keelustatakse

Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.

Valitsuse määrus “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.

“See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.

Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ing k water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.

Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer
Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Fotokonkurss- Pärijata pole pärandit

Konkurss on korraldatud Kultuuripärandi aasta 2013 ja Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames VI Fotokonkurss “Elukestev õppija kultuuriruumis” 31.05 – 20.09.2013.
Konkursi eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Konkursile on osalema oodatud kõik huvilised alates õpilastest kuni ettevõtjateni, v.a. komisjoni liikmed. Üks autor võib esitada kuni 3 fotot või kolmest fotost koosneva piltide seeria, fotosid võib konkursile esitada ainult autor ise. Konkursitööde esitamise viimane tähtaeg on 20.09.2013 kell 15.00.

Konkursi teemad on:
Peateema: Pärijata pole pärandit
• Inimesed kultuuriruumides.
• Kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes.
• „Kuldsed käed“
• Õppimine läbi kultuuripärandi.
• Vanaemalt (-isalt) lapsele.
• Traditsioonide säilitamine ja nende elus hoidmine.

Täpsemalt saab lugeda tingimuste ja auhindade kohta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kodulehelt

 

Suvistel suusahüppevõistlusel Otepääl võtavad mõõtu parimad

Foto: Jaan Jüris

22.juunil 2013 toimuvad Tehvandi Spordikeskuse hüppetornis suvised suusahüppevõistlused – Jaani hüppevõistlused, kus mõõtu võtavad Eesti parimad kahevõistlejad ja suusahüppajad.

Suusahüppevõistlus toimub sellel aastal juba kolmandat korda. “Võistlema on lubanud tulla spordisõpradele tuntud tegijad – Kaarel Nurmsalu, Martin Nõmmel, Artti Aigro, Siim Tanel Sammelselg, Kristjan Ilves, Han-Hendrik Piho, Kail Piho, Karl August Tiirmaa,” rääkis Jaan Jüris. “Võistlused sõltuvad paljuski ilmast, kuid loodame, et kõik laabub,” sõnab võistluse korraldaja Jaan Jüris.

Suvised suusahüppevõistlused ei erine palju talvistest hüpetest, võistlejate varustus on sama, nagu talvelgi. Pealtvaatajatele on üritus tasuta. Võistlusi korraldab Otepää Spordiklubi koostöös Tehvandi Spordikeskusega, toetab Otepää vald.

Loe edasi: Suvistel suusahüppevõistlusel Otepääl võtavad mõõtu parimad

Labürindifestival ootab huvilisi

Foto: Labürindifestivali Facebooki leht

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimuvad Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad.

On ühislaulmist ja tantsu. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avatakse oma väe allikad. Esimesel õhtul toimub ansambel Tane Mahuta väelaulude kontsert. Järgmistel päevadel saab kogeda gongimeister Almer Jansu gongiseansse ja maailma rahvaste rütmidel loodud ürgse tantsu tundi. Tom Valsberg koos sõpradega korraldab väelaulude õppimise töötoa.

Mikk Sarve eestvedamisel toimub regilauludest täidetud õpiViia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal
Kurvilise Postitee naabruses tuba, kus kuuleb ka šamaanitrummi. Trummiringi viivad läbi ja teevad kontserdi ka Arno Kalbus ja Kill Kaare, kes on laiemale publikule teada ansamblist Bombillaz. Kristallkaussidel esineb Aivar Täpsi, seda nii India meditatsiooniviisidega koos Raho Langsepaga kui ka koos Triskele Duoga, esitamaks regilaululiste rahvalakoraalide töötlusi. Esinejaid on teisigi, kes toovad ettekandele oma nägemusi väelauludest ja helidest.

Lisaks tehakse ühiseid jooga ja taiji harjutusi, tutvustatakse labürinte ja nende kasutamist tänapäeval. Toimub sütelkõnd, mis pole kindlasti kohustuslik, küll aga võimalusi avardav. Üles on seatud ka esoteerilise, eksootilise ja kohaliku kauba laat. Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule. Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses. Festivali korraldaja on Aivar Täpsi (MTÜ Tähevalgus). Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Festival toimub Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal Kurvilise Postitee naabruses

Lisainfo:
www.tuletee.ee

Naiste vahetamine Ranna-Viru Rahvateatris

Etenduse kuulutusPühapäeval, 23. juunil algusega 17.00 esietendub Kunda linna klubis vene autori Juri Poljakovi komöödia kahes vaatuses “Homo Erectus ehk naiste vahetamine”. Etendus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.

Juri Poljakov on sündinud 1954. aastal Moskvas, ta on tuntud kirjanik, mitmete romaanide, filmistsenaariumide ja näidendite autor. Alates 2001. aastast on ta nädalalehe Literaturnaja Gazeta toimetaja.

Lavastaja Tiit Alte sõnul räägib näidend armastusest. Armastusest üheksa- kümnendate lõpu Venemaal. Mis juhtub siis, kui armastus muutub äriks, iseenesestmõistetavuseks, sõltuvuseks, vajaduseks, tüütuseks, elementaarsuseks? Kui inimestevahelised suhted kulgevad risti-rästi läbi armastuse kõiki ühendava orgiani… Mis juhtub siis, kui meeleheidet ravib vaid andumine?

Ranna-Viru Rahvateater on pikkade traditsioonidega harrastustrupp, kes kuni möödunud aastani kandis nimetust Kunda Huviteater. Truppi kuuluvad näitlejad Kundast, Rakverest ja Rannust.

Näidendi on tõlkinud ja lavastanud Tiit Alte, heli ja lava sättis Kaido Veski. Osades: Kertu Kaljund, Kaido Veski, Elli Vallbaum, Tiit Alte, Ille Limberg, Tauno Küngas, Alina Klimova, Hillar Vimberg, Uno Trumm,
Laura Anton ja Egert Veski.

Pärast etendust väljub klubi juurest buss, mis viib soovijad randa jaanikule.

 

Mahetalunik teeb mürgitamise asemel kõvasti füüsilist tööd

Ida-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap sõitis möödunud nädalal Karksi maile, et tutvustada sinna kogunenud mahetootjatele uudset umbrohuniidukit.

Sarap ostis selle mullu ligi 15 000 euro eest ja on investeeringuga rahul. «Teist aastat järjest on maa väga märg olnud ja pole saanud orast õigel ajal äestada. See masin on niisugusel juhul igati omal kohal,» lausus ta.

Sander Sarapi sõnul pole umbrohuniiduk uus asi mitte üksnes Eestis, vaid terves maailmas. «See on leiutatud alles mõni aasta tagasi ning levib praegu väga kiiresti,» teadis ta.

Niisugune masin pole lihtsalt tõhus abivahend taimsetest pahalastest lahtisaamiseks, vaid see on mahetootjale põhimõtteliselt ainuke viis vilja seest umbrohtu hävita-da.

Kui traktor mürisema hakkas ja enda järel kuue meetri laiust lõikurit vedama asus, hõikas põllumajandusnõustaja Karin Hüva: «Kas ta liiga kiiresti ei sõida?»

Loe edasi: www.pikk.ee

Sigrid Koorep, Sakala / Maheklubi.ee

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

EÕEL: kriitilised punktid kohe, ülejäänud muudatusettepanekud sügisel

Eesti Õpilasesinduste Liit soovitab Riigikogu Kultuurikomisjonil võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusettepanekute arueluks täiendavat aega ning pöörata eoel.logo_enne suve algust tähelepanu eelkõige õppeaasta 2013/2014 12.klasside lõpetamisega seonduvatele tingimustele, seisab tänases pressiteates. 

Õpilasliit leiab, et nii õpilastele kui õpetajatele on olulise tähtsusega saada hiljemalt õppeaasta alguseks selgus lõpetamisega seonduvate tingimuste osas. Kuigi Õpilasliit hindab Kultuurikomisjoni seniseid pingutusi, peab liit oluliseks keskenduda kriitiliste punktide kinnitamisele (nagu eelpool nimetatud gümnaasiumi lõpetamise tingimused) ning jätkata sügisel seaduse muutmiseks tehtud parandusettepanekute aruteluga vältides seeläbi hilisemate paranduste vajadust.

 „Leiame, et ei ole mõistlik suruda läbi seaduse muudatust, mis võib vajada lähitulevikus taas ülevaatamist, kuna muudatus sai vormistatud liigse kiirustamisega. Samuti leiame, et mõjuvaks argumendiks on Eesti Haridustöötajate Liidu hoiatus streigi osas, sest see ei avaldaks mõju üksnes riigile, vaid oleks tugevaks löögiks õppetöö kvaliteedile, eriti tuleva õppeaasta 12.klasside õpilastele,“ sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Karl Andreas Sprenk. Küsimuste lahendamiseks, mille osas kultuurikomisjonis on tugev erakondadevaheline vastasseis, tuleks aktiivselt kaasata erinevaid haridusvaldkonna huvirühmasid. “Halvim, mis saab juhtuda, on see, et Riigikogu lihtsalt hääletab eelnõu läbi ning seadusesse sattuvad punktid, millega lõpuks keegi rahul ei ole, ning mille rakendamine koolides on keeruline” lisas Sprenk.

Eesti Õpilasesinduste Liit mõistab rahastamise temaatika olulisust haridustöötajatele ning loodab, et Kultuurikomisjon suudab võtta arvesse kõigi osapoolte huve, kellele seadusmuudatuste rakendumine mõju hakkab avaldama.

Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus.

Seni on loomahaiguste diagnostikaga tegelenud lisaks Tartu kesklaborile ka Tallinna VTL diagnostika talitus, mis lõpetab tegevuse alates 1. novembrist. Tallinna laboratooriumis jätkub toidutoorme, toidu ja loomasööda mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside läbiviimine ning veterinaarravimijääkide uuringud.
VTL on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik laboratoorium, mille põhitegevus on loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine ning toidutoorme, toiduainete ja loomasööda laboranalüüside läbiviimine.
VTL kesklaboratoorium asub Tartus, selle piirkondlikud laboratooriumid asuvad Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares.

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.
Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Kontserdiga toetatakse Lasila mõisakooli klaverifondi

Lasila mõis.
Lasila mõis.

19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Lehti Kostabi.
Lehti Kostabi.

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Urmo Kübar võitis Euroopa Kodaniku Auhinna

Urmo Kübar.
Urmo Kübar.

Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on  tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.

Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.

Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).

Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.

Anu Tali valiti USAs Sarasota sümfooniaorkestri järgmiseks peadirigendiks

Anu Tali. Foto: klassikaraadio.err.ee
Anu Tali. Foto: klassikaraadio.err.ee

4. juulil toimub Estonia kontserdisaalis juba traditsiooniks kujunenud ERSO suvine kontsert “Sõbrad”, mida seekord juhatab Anu Tali. Äsja avalikustati info, et 1. augustist alustab Anu Tali tööd USAs Sarasota sümfooniaorkestri peadirigendina, jätkates nii Eesti dirigentide edukäiku maailmas.

Kontserdil soleerivad imelapsena tuntuks saanud ning praeguseks üle maailma gastroleeriv, rahvusvahelises pressis “trompeti-Paganiniks” ja “trompeti-Carusoks” nimetatud Sergei Nakarjakov Iisraelist, Belgias resideeruv pianist Maria Mejerovitš ning nimekas Eesti pianist, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Marko Martin. Ettekandele tulevad klaveri- ja trompetirepertuaari tähtteosed: Eino Tambergi I trompetikontsert, Dmitri Šostakovitši I kontsert klaverile, trompetile ja orkestrile ning Sergei Rahmaninovi  “Rapsoodia Paganini teemale” klaverile ja orkestrile.

4. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze.
Maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze.

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee
Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

 Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis. 

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu