Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.
Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!
Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba!
Rahvalõ ti tükü miildüse.Millega ti rahva är nõiuti?
Arvada tuuperäst, et nal’a omma rahva siäst kuultu ja üles kirutõdu. Tuu, mis süäme pääl om, mängimi ette. Mi ei tii säänest suurt kunsti, millest ma esiki arru ei saa!
Kõik perämädse tükü omma olnu võro keelen, saiti tuu iist ka Hindätiidmise avvohinna. Mis tuust arvati?
Avvuhind oll’ suur üllätüs, a ma säädse uman pään kokku, et tuu avvuhind anti esihindäs olõmisõ iist.
No sändse mi olõmi ja ku tuu iist viil midägi antas, om häste!
Mändsest as’ast võissi viil kunagi näütemäng saia?
Suvõl om plaanin suvõtükk, nigu meil iks juuli tõnõ nädälivaihtus vällä tulõ. Meil es olõ tükk aigu üttegi hääd mõtõt.
Sis halgahtu miilde Kreeka-hädä. A Kreekan om ju jumalit sändsit ja mändsit.
Mõtlimi sis, et toomi nuu jumala vaesõst Kreekast är rikkalõ ja otsa pääle saanulõ Eestile. Tuust tulõgi seosuvinõ näütemäng.
Kuis olõti timahava tiatritruppi rahvast saanu?
Seo aasta saimi massumassmisõ tükkü peris vahtsõ inemise. Mul oll’ vaia tükkü massuammõtnikku ja kai külä pääl ümbre, kes säänestmuudu vällä nännü ja sändse helüga olnu.
Massuammõtnigus sai Uusmaa Külli – om ilma tüüldä koton, inne oll’ Krabi opilaskotun kasvataja.
Õnnõs tä oll’ nõun kah, mitte külh peris kõrraga. Massuammõtnik ei olõ tä uman elun kunagi olnu, a näge täpsele säändene vällä.
Suvõetendüste viil täpselt ei tiiä, kes saa ja kes ei saa tulla. Nuuriga om tuu hädä, et läävä kavvõndalõ kuuli vai vällämaalõ tüüle. Nii om meil mitu hääd näütlejät är lännü.
A vanõmba inemise omma iks rohkõmb paiga pääl ja loodami, et noorõmbit tulõ kah punti.
Mõni tulõ hinnäst esi pakma, tuust om hää miil. Üts tull’ sõbraga pruuvi üten, ai jala harku ja ütel’, et taht kah mängi.
Ma ütli, et hääkene külh, ja nii tä meil mängse, ku jälki är tõistõ kuuli läts’.
Poiss viil kõnõl’, et kotun oll’ suur sõda olnu tuu tiatrivärgi pääle. Esä oll’ väega pahanu olnu, et minku-i sinnä ulli mängmä. A poig oll’ kärätänü:lää iks!
Kas teid kiäki tugõ kah vai käü kõik uma rahakoti päält?
Inämbjaolt iks uma rahakoti päält, a viimädse aasta om AP Puit tugõnu. Krabi Grupp ehit’ mastijala.
Krabi küläselts om tugõnu festivalikuludõga ja tekk’ minevä aasta projekti, mille abiga saimi näütlejilõ rõivit osta. Lumi Piitre, Kaisi Arne ja Määri Meelis omma kah meid avitanu.
Üts ku tõnõ küläinemine om sändse tüükotussõ pääl, et ku ma ütle, et keevitägu mullõ midägi kokku, sis tä tege tuud.
Mändsest tunnustusõst om kõgõ suurõmb rõõm olnu?
Üts oll’ Saarõmaal (9. Eesti külätiatridõ festivaal 2009 – UL), ku edimäst kõrda anti Möldre Mari preemiä (Tabivere valla eräpreemiä – UL).
Ku tuu Jõelähtmel (11. Eesti külätiatridõ festivaalil 2011 – UL) tõist kõrda anti, sis jäi külh suu ammulõ: mõtli, et tuud saa üts kõrd elun.
Tõnõ suur üllätüs oll’ Hindätiidmise avvuhind.
Küsse Harju Ülle, Uma Leht