Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.

Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.

“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.

“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme. 

“Mõnevõrra üllatuslikum teemadering kujunes küsitluse tulemusena ja osalejate soovil välja Tallinna aruteludele,” tõdes Maiu Uus mõttekojast Praxis . “Lisateemadena peeti oluliseks kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemise võimalusi ning avalike teenuste ja eluoluks vajaliku informatsiooni kättesaadavusega seotud probleemistikku,” tõi esile Uus. Osaluse teemal jagas kõige suurem osa vastajaid muret selle üle, et muukeelsel elanikkonnal puudub nende esindajatest koosnev nõukogu, kes võiks riigi tasandil otsustusprotsessides kaasa rääkida. “Murettekitavana toodi välja ka venekeelse info vähesust olulistest teenustest ja võimalustest nii kohalikul kui riiklikul tasandil,” lisas Uus.

Positiivse aspektina selgus küsitlusest, et enamus osalema registreerunuid ei mõtle Eestist lahkumise peale, vaid soovivad just siin elada ning seetõttu ka ühiskonnakorralduse teemadel kaasa rääkida.

Kolm esimest venekeelset arutelud toimuvad Kohtla-Järvel, Narvas ja Tallinnas . Osalejate seas on näiteks Venemaa, Valgevene, Gruusia, Moldova, Kasahstani, aga ka määratlemata kodakondsusega inimesi. Kõige noorem osaleja on 22-aastane, kõige vanem 76-aastane. Ingliskeelsed üritused toimuvad järgmisel nädalal Tartus ja ülejärgmisel nädalal Tallinnas.

Arutelude tulemusel sõnastatakse ettepanekud, mis aitaksid osalejate hinnangul lähiajal nende probleemide lahendamisele kaasa. Analüütikute kokkupandud raportitega saavad kõik huvilised tutvuda maikuus Etnowebi leheküljel. Ühtlasi saab aasta lõpuni jälgida, kuidas esitatud ettepanekud arengukavasse jõuavad.

Arutelude eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut. Algatust toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Küsitluse tulemustega ning tõstatunud teemadega saab tutvuda siin: http://etnoweb.ee/ru/event/04ld0