Kutseõppeasutustes üle Eesti käib vilgas ettevalmistustöö: viimase aasta moetrendid ja tulevikusuunad, kümned tsemendikotid, pintslid ja värvipaletid, uhkes seades floristika ja korrektselt paigutatud juhtmejadad kirjeldavad vaid mõne ametit õppiva noore igapäeva. Seda enne sel nädalavahetusel, 8. ja 9. märtsil toimuval kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemist. Noorel Meistril kohtuvad 21 võistlusala talendikad Eesti noored, kel eesmärgiks lahendada kohapeal saadud ülesanne ning koguda Noore Meistri tiitli nimel žürii maksimumpunktid.
Uurisingi noorelt tislerilt ja rätsepalt, kuidas ettevalmistusprotsess edukaks osalemiseks läinud on ja kui ambitsioonikad ootused on noored endale võistlustööde autasustamise hetkeks silme ette seadnud.
Eelmise aasta kogemustega vastu uuele võistlusele
Valgamaa kutseõppekeskuses tisleri ametit õppivale Kuido Torpile ei ole Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel osalemine esmakordne. Möödunud aastal pidi noor tisler valmistama loengupuki, mis koosnes korpusest, raamuksest ning kalasaba tapiga sahtlist. „Võistlustöö tegi keeruliseks kalasaba tapi käsitsitöötlemine ning toote enda suurus, mida oli üksi raske käsitleda,“ sõnab Kuido, lisades, et kuigi töö jaoks oli piisavalt aega, sai närv võitu ning tuli tunnistada eksimust sahtli mõõtudes.
Sel aastal läheb noormees võistlusele enesekindlamana ja rahulikuma närviga. Võistluse ettevalmistusaeg on noorel tisleril sarnane eelneva aastaga. „Sel aastal olin varunud samuti kaks-kolm nädalat, aga töömaht on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksem, samas täpsus on suurem,“ leiab noormees, „arvatavasti on palju ka käsitsi tegemist, sest suuri puidutöötlemispinke kasutada ei saa.“ Võistluse lähteülesandena saadud tutvustav joonis, mille järgi võistlustööks harjutada saab, võib kuni 30% ulatuses veel muutuda. „Praegu keskendungi pigem käsitsi töötlemisele kui muudele võimalustele, sest ei tea ju kindlalt, mis ees ootab – töö kontseptsioon võib veel natuke muutuda,“ sõnab Torp.
Tänavusele võistlusele läheb Torp vastu sooviga parandada oma eelmise aasta tulemust. „Võrreldes tänaseid kogemusi eelmise aasta kogemustega, soovin oma varasemat võistlustulemust parandada,“ räägib Torp, kelle jaoks teeb võistluse omapäraseks sealt saadud kogemus. „Niiviisi saab enda oskused ja teadmised igas mõttes proovile panna. Ainuüksi võistluseks harjutamine arendab loogilist mõtlemist – kuidagi peab ju looma endale sobivad töövõtted, mis muidugi mõista tööohutusega kooskõlas on ning mida žürii rangelt kontrollib,“ sõnab Torp. Muuhulgas vaatleb žürii töökoha korrashoidu, hindab valitud materjali kvaliteeti ja oskust märkida baaspindu.
Valgamaa Kutseõppekeskuses õppiv noor tisler läheb võistlusele sooviga panna end proovile ning tunnetada oma oskuste piire. „Oskuste arendamine ning isetegemise rõõm on peamisi motivaatoreid, miks võistlusel osaleda,“ sõnab Torp, kelle jaoks jääb kõige olulisemaks ennekõike osavõtt.
Koolivõistlustelt kutsehariduse suursündmusele
Sandra Luks on Tartu kutsehariduskeskuse rätsepatöö eriala teise kursuse õpilane. Üle-eestilistel meistrivõistlustel osaleb Sandra esmakordselt, ent sellegipoolest pole võistlusnärv neiule võõras. „Kahel korral olen osalenud koolivõistlusel,“ sõnab viimasel mõõduvõtmisel kübara õmmelnud Luks. Sarnaselt tisler Kuido Torpile sai Sandrale saatuslikuks ajafaktor. „Mul jäi ajast puudu ja kui kübara sisse piiluda, siis oli näha, et lõpptulemus ei olnud just kõige kvaliteetsem,“ räägib neiu, kelle töö tulemust hinnati kõrgelt hoopis publiku lemmiku tiitliga.
Sandra läheb võistlusele vastu suurte ootusteta. „Kardan, et ajast jääb puudu,“ viitab Sandra koolivõistluse kogemusele, „Ma pole veel väga kiire, kuid eks see kõige parem asi pidavatki ajapikku tulema, aga sellegipoolest tahan ma väga osaleda.“ Astumaks vastu teadmatusele, proovib noor rätsep enne võistlusele asumist õmmelda kleiti. Ta loodab ka varasemale õmblemispraktikale, mis saadud nii koolist kui ka välismaal olles. „Koolis olen tellimustööna teinud kleidi ja ühele õpetajale õmblesin pükskostüümi,“ nimetab Sandra, lisades nimistusse veel individuaaltööna valminud jaki, vesti, seeliku, kraed, varrukad ja palju muud.
Kutsemeistrivõistlusel osalemist peab Sandra ilma Noore Meistri tiitlitagi kindlaks võiduks. „Kindlasti kohtun uute inimestega ja saan selle konkursi oma tegemiste listi lisada,“ räägib rätsep, olles kõige õnnelikum selle üle, et võistlustöö võib pärast hindamist endaga koju kaasa viia. Sandra on kindel, et iga võistlus on väljakutse, kus peab osalema. „Ühel hetkel oled liiga vana ja keegi ei võta sind enam osalema. Igasugune ettevõtmine on kogemus ja ega see mööda külgi maha ei jookse,“ tõdeb Sandra Luks.
Liina Liiv, SA Innove