Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2012
E T K N R L P
« okt   dets »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Enne õhtul söömata kui saunas käimata … Nii ütleb vanasõna ja keegi ei vaidle sellele vastu. Käisime meiegi Rõuges Nogo küla Saunamaal saunu takseerimas. Päeval, et need paremini  silma hakkaksid.

Jah, Võrumaal on omaette saunaküla, kus pakutakse nautimiseks erinevaid saunu. Kes sauna tulnud, sellel on võimalus nii leili hinnata kui ka muidugi sauna ajaloost ja uuestisündimisest kuulda.

Nogo külas tekkis Saunamaa mõned aastad tagasi. Siin on olemas koobassaun, soome saun, indiaani saun, tünnisaunad, eesti saun. Ette rutates olgu öeldud, et saunu tuleb aina juurde ja esialgu kavandatud arv on 24.

Saunamaale tasub tulla, kui soovitakse korraldada firmaüritust, sünnipäeva, planeeritakse perega puhkust või lihtsalt sõpradega olemist koos mõnusa leili ja majutusega.

Saunamaal kamandavad Jaak Pächter ning Erki Pehter – isa ja poeg. Nende perekonnanimesid kirjutatakse küll pisut erinevalt, aga kunagi on see nii jäänud

Koobassaun oli üks esimesi   

Sauna igipikka ajalugu soome-ugri rahvaste kultuuris väljendavad sõnad “saun” ja “leil”, mida ühel või teisel viisil hääldatuna kasutati juba 3000 aastat e. Kr. Sõna “saun” on Eestimaalt leitud 13. sajandi alguse kirjalikest materjalidest. 18. sajandil oli Võrumaal peaaegu igal talul oma saun, mõnikord ehitati see ka paari-kolme talu peale.

Primitiivse ehitusega koobassaunadest on ajaloos kõige rohkem teateid Lõuna-Eestist, sest siinne künklik maastik võimaldas seda. Koobassauna ehitamise traditsioonid ulatuvad kõige ilmsemalt aega, mil veel ei tuntud palkide nurkamise kunsti ja üldse ristpalkehitust. Nurkamise ja ristpalkehituse ajalugu arvatakse ulatuvat esimese aastatuhande lõppu.

Saunad Saunamaal on vanad. Näiteks üks suitsusaunadest on pärit 1893. aastast, toodud Viljandimaalt ja siin uuesti kokku pandud. Saunamaal on ka koobassaun, mis küll nüüd ehitatud, kuid ajalooliselt vanimatest vanim. See on ehitatud mäekülje sisse, nii et näha on vaid tükike esiseina ja uks, kuhu viib laudtee. Keris on laotud maakividest. Need on lahtiselt laotud, ikka nii, et igal kivil oleks kolm toetuspunkti. Saunalava on väga vanadest käsitsi pooleks aetud peenpalkidest.

Jaak Pächteri sõnul läheb koobassaun hästi kuumaks, kuid seda tuleb peaaegu pool päeva kütta ja kuumus ei ole terav, vaid mahe, sest saun võtab maa seest niiskust, mis kuuma leevendab. Ta ütles, et saunas on mõnus – võib öelda, et seal on lausa magus suitsulõhn. Nii mõneski tekitab see nostalgiat, sest selliseid palke ja lõhna ei unustata.

Koobassauna ehitamine pole raskem kui suitsusauna ülesraiumine. Põhja-Eestist on teada, et ühekojalise koobassauna saab teha ka vanasse koobaskeldrisse, kus taludes vanasti tavaliselt juurikaid, kartulit ja hapukurgitünne hoiti. Eks Jaak Pächter mäletab lapsepõlvest, kui head olid keldrist toodud porgandid, kartulid jms. Ei saa ju saun halvem tulla …

Valgus köidab 

“Kahest tünnisaunast eelistatakse tuledega valgustatut, mis valgust ka muudab. Järgmisena soovitakse koobassauna. Palju küsitakse ka suitsu- ja kilesauna. Arvan, et kilesaun on sisuliselt soome saun, aga nõrgema leiliga ja natuke niiskem. Inimene ei taha eriti 120-kraadist kuumust ja ägedat sauna. Vaid üksikud soovivad sellist palavust. Pigem tahetakse natuke leebemat,  näiteks eesti sauna. Küsimus on ju selles, et saunas peab saama aega veeta ja juttu puhuda.

Eesti sauna kütmine käib meil alati koos soome sauna kütmisega – see on kaunis lihtne. Eesti saunas saab ennast korralikult pesta, soome saunas aga leili võtta.

Indiaani saunast eestlased Erki arvates eriti palju ei arva, sest kõva leili sealt ei saa. See on tingitud kütmisviisist: õues köetakse kümme-kaksteist suurt kivi kuumaks ja tassitakse sisse. Seda sauna soovitakse suhteliselt vähe. Küsivad need, kes tahavad midagi hoopis erilist,” rääkis Jaak Pächter.

Algus viib lõppu, aga lõppu ei tulegi 

Vanu palke on Saunamaal kasutatud väga mitmes paigas, näiteks aida ehitamisel. Võib-olla just sellepärast lõhnabki ait nagu muiste. Ja mis viga külalistel viljalõhnalises aidas magada! Ait on igati originaalne. Näiteks on seal huvitavad ukselukud, mida avatakse päratusuurte võtmetega.

Saun on eestlasele nii tähtis elu osa, et ilma selleta ei kujuta suurem osa meist oma elu ette.

“Alguse sai kõik sellest, et vanavanemate kodu jäi tühjaks ja tuli mõelda, mis sellega teha, kuidas edasi minna. On kole vaadata, kuidas vana talu laguneb. Mõtlesime nii ja naa ning tulime ideele teha Saunamaa. Järgnesid pikad tunnid raamatukogudes ja internetis, et saunakülla ikka vaid autentsed ning ehedad saunad kerkiksid, ”  jutustas Erki Pehter.

Erkil olevat plaan Saunamaale kõik maailma erinevad saunaliigid püsti panna. Mis muud kui jõudu talle!

Valmis on saadud ka häärber, kus saunalised saavad ööbida ja muidu olla.

See on eriliselt hubane ja soe. See sai uue hingamise 2009. aastal, kui renoveeriti maja esimene korrus. Tekkisid leivaahjuga köök, kaminaga suur tuba, klaveriga suvine veranda, inglise stiilis vanniga sviit …

Esialgselt oli häärber ehitatud 1937. aastal. Jaak Pächter, kes meile Saunamaad näitas ja meid ka häärberisse tõi, ütles, et maja on nüüd valmis ning rahvast käib seal päris palju. Tol sügispäeval, kui seal juhtusime olema, muretses Jaak Pächter parajasti tähtsat tähtpäeva tähistava mehe ja naise pärast: kuidas neile tuba ning söök meeldivad, kuidas saun on jne.

Oma silm on kuningas 

Millisest saunast saab kõige kuumema leili? Saunaomanikud Jaak ja Erki arvavad, et saun on mõnulemise koht. Ent Erki on käinud Soomes leiliviskamise maailmameistrivõistlustel ning seal juhtus, et üks võistleja suri ja teine oli pärast pikalt koomas. See tähendab, et saunaskäimisest on kahjuks ekstreemsport tehtud.

Asjatundjad soovitavad kuni 85-kraadist sauna, mis võimaldab kauem laval istuda. Vene saun olevat selline. Eks seegi tuleb Nogo külla, kuid praegu seda veel pole.

Saunamaa ja saunaküla on üsna haruldane ettevõtmine mitte ainult Võrumaal, vaid kogu Maarjamaal. Siia on leidnud tee turistid kaugetelt maadelt ja neid tuleb järjest juurde. Tuleb omi ja tuleb võõraid …

Saunamaa pole veel kaugeltki valmis. Jaak Pächter loodab ka veel fondide rahale, sest ilma rahata ei tee ju midagi valmis.

Comments are closed.