Päev: 3. september 2012

Kunstnik Evi Tihmetsa juubelinäituse “Graafika, mu arm II” avamine

Evi Tihemetsa näitus “Graafika, mu arm II” avamine toimub Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis 5. septembril kell 16. Fenomenaalse loomejõu ja töötahtega kunstnik Evi Tihemets, mullune Rahvusraamatukogu Wiiralti preemia laureaat, tähistas 21. augustil oma 80. sünnipäeva. Rahvusraamatukogu näitusele on kunstnik valinud umbes 30 tööd aastaist 2000-2012, millest paljusid pole ta seni eksponeerinud.

Kunstnik on alati rõhutanud looduse kui inspiratsiooniallika tähtsat osa oma loomingus. Üks tema meelismotiive on päike, millele on pühendatud ka mõned varasematest litodest kokku seatud suured tööd (“Hommikune päike”, “Õhtune päike”, 2000). Talle meeldib suurvorm graafikas, mida esindavad ka tänavused lehed “Öine vihm” ja “Ristide vägi” (söövitus, kuivnõel).

Evi Tihemets 80. juubeli puhul oli juulis-augustis Kunstihoone galeriis näitus “Graafika, mu arm I”, mis koostatud põhiliselt 1990.-2000. aastate näitustel esitatud suurematesse sarjadesse kuuluvaist töödest. 30. augustini sai Jaani kiriku lõunasaalis näha tema gravüüre ning joonistusi.

Kunstiteadlane Mai Levin on Evi Tihemetsa kohta öelnud, et ta on “graafik, kes arendab oma kaugelt üle poolsajandi kestnud loomingut läbivaid liine, reageerides muutustele ümbritsevas maailmas ja kunstis, otsides uusi võimalusi eneseväljenduseks ja lastes end kaasa kiskuda artistlikust mängulustist.”

Rohkem infot:

Lea Hein, RRi näituste osakonna juhataja asetäitja, tel. 630 7148, Lea.Hein@nlib.ee
Annika Koppel, RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260, Annika.Koppel@nlib.ee

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid said loa sügispüügiks

Põllumajandusminister avas tänasest oma käskkirjaga kuni 15. oktoobrini 2012. a räimepüügi Liivi lahel Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest kutselistele kaluritele, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. Kuna Vabariigi Valitsus suurendas Pärnu maakonnale räime lubatud saaki, siis saavad Kihnu ja Manilaiu kalurid tänase seisuga välja püüda veel kuni 90 tonni räime.

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määrusega nr 67 suurendati kaluri kalapüügiloa alusel aastast lubatud räimesaaki Pärnu maakonnas 480  tonni võrra. Sellega soovitakse leevendada väikesaarte kalurite keerulist olukorda, mille põhjustas senine erakordselt madal püük võrreldes eelmiste aastatega.

Kokku on 2012. aasta lubatud räimesaak Pärnu maakonnas 5990 tonni, millest ära on kasutatud 5899,55 tonni ning kasutamata osa 90,45 tonni.
Räimekvoodi suurendamine oli võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile taotluse alusel üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi.

Põllumajandusministri käskkiri jõustub 3. septembril, Kihnu ja Manilaiu rannakalurid võivad sügispüüki alustada päev hiljem, teisipäeval 4. septembril.

Lisainfo:
Gunnar Lambing,
kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja,
Põllumajandusministeerium
gunnar.lambing@agri.ee, tel 625 6238

Rõuge otsib iseloomulikku ruutmeetrit!

Rõuge rahvamaja kuulutab välja fotokonkursi “Ruutmeeter Rõuget”. Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Tuleb vaid pildile jäädvustada see, mis fotograafi arvates Rõuget iseloomustab: on see siis kelmika baretiga tammetõru Rõuge pargis kasvaval tammepuul või härduspisar lapselast Rõuge kooli saatva vanaema põsel, rääkimata suursugusest Eesti Ema kujust Rõuge mäenõlval.
Võisteldakse kahes vanuseastmes:
· lapsed kuni 16-aastased k.a.
· 17-aastased ja vanemad.

Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-mailile: rahvamaja@rauge.ee Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress, e-posti aadress, telefon). Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Picasa fotokeskkonda.
Fotode saatmisega kinnitab konkursil osaleja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks. Konkursi korraldaja ei võta vastutust lisatud fotode autoriõiguse eest.
Foto autor annab konkursile esitamisega korraldajale õiguse kasutada pilte Rõuge reklaamimiseks ja erinevate ürituste turundamiseks. Pildi kasutamisel märgitakse ära autori nimi. Korraldaja jätab endale õiguse küsida autorilt pildi originaalfaili.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jne.
Fotokonkurss kestab 01.sept. – 30.nov. 2012
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.

Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.

Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.

BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.

Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.

Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende  endi peal. Loe edasi: Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast