Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2012
E T K N R L P
« juuni   aug »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika algusest möödub tänavu 50 aastat

Tänavu tähistatakse 50 aasta möödumist põllumajanduspoliitika (ÜPP) loomisest.
Juuni lõpus said Bulgaaria pealinnas
Sofias kokku üle 120 maaelu ja põllumajanduse eksperdi ning MTÜ-de,
haridusasutuste, tudengiorganisatsioonide ja meedia esindaja, et
rahvusvahelisel konverentsil arutada ÜPP mõju neljale väga erinevale ja
Euroopa eri nurkades asuvale ELi liikmesriigile – Portugalile, Maltale,
Bulgaariale ja Eestile.

Konverentsi “ÜPP – minevik ja tulevik” üheks peaesinejaks oli Mihail
Dumitru, maaelu arengu programmide juhataja Euroopa Komisjoni põllumajanduse
ja maaelu arengu peadirektoraadist Brüsselist. Oma kõnes rõhutas ta ÜPPi
võimalikku lihtsustamist, mida arutatakse eesseisva reformi käigus: “Meie
eesmärgiks on pakkuda lihtsustatud reeglistikku, toetuste jaotamise süsteemi
ja juurdepääsu abivahenditele ÜPP järgmisel perioodil ehk aastatel
2014-2020. Oleme keset väga dünaamilist läbirääkimiste protsessi, et
reformida üht ELi vanimatest poliitikatest. Vähe on aega jäänud selleks, et
selgitada nii põllumeestele kui ka liikmesriikidele, mida tulevikult on
oodata. Kõik teemaga seotu tuleb aga ikkagi otsustada ELi tasandil ja siis
veel kooskõlla viia liikmesriikide õigusaktidega.”

Seminaril osalenud riiklike delegatsioonide, sh Eesti esindajate nägemused
ÜPPst ning selle mõjust kohalikule maaelule kogusid konverentsi publiku ja
meedia tähelepanu.

Põllumajandusministeeriumi Eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar
tõi seminari publikule välja Eesti vajaduse võrdsustada ELi liikmesriikidele
makstavaid otsetoetusi. Seda põhjusel, et hetkel on riiklike summade
proportsionaalne vahe isegi kuni viiekordne. Heinsar esitas oma kõnes Eesti
valitsuse seisukoha, mille järgi otsetoetuste maht Eesti
põllumajandustootjatele tuleks ÜPP raames kasvatada kuni 90%-ni ELi
keskmisest. Lisaks rääkis ta mahepõllumajanduse suurest potentsiaalist
Eestis, kuna meil on madal rahvastikutihedus ja see annab võimaluse vältida
intensiivset põllumajandust. Samuti moodustavad metsad Eestis üle poole
pindalast ning metsandust võib meie tingimustes vaadata kui
sissetulekualternatiivi põllumajandustootjale, eriti talvetingimustes.

Malta loodusvarade ja maaelu ministeeriumi esindaja Marisa Marmara rõhutas
samuti otsetoetuste võrdsustamisvajadust ja toetusprogrammi sammaste vahel
rahade paindlikumat ümbersuunamist. “Üks Malta põhiprobleemidest on see,
kuidas meelitada noori põllumajandusse ning samas lahendada väikeste talude
ja killustatud maa-alade küsimust. Kui saaksime ELilt loa riigisiseselt
kanda vahendeid üle ühelt toetussambalt teisele, võimaldaks see pakkuda
täiendavat stiimulit noortele põllumajandustootjatele – eriti nende viie
esimese majandusaasta jooksul”, ütles Marmara.

Portugali põllumajandusministeeriumi esindaja Maria Aguas kiitis ÜPPd oma
riigi vaatenurgast eelkõige selle eest, et ühiste ELi määruste abil on
põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonnas ja äritegevuses
juurutatud head tavad ja praktikad. Vaatamata praegustele majanduslikele
raskustele suudab tema arvates toiduainetööstus just tänu ÜPPle edukalt
areneda ja kasvada.

Bulgaaria põllumajandus- ja toiduministri asetäitja Svetlana Boyanova juhtis
konverentsil osalejate tähelepanu sellele, et tulevat ÜPPi “rohestamist” ehk
toetuste kohustuslikku kliima ja keskkonda säästvate põllumajanduslike
tootmisviisidega sidumist planeerides on vaja paindlikult arvestada iga
liikmesriigi eripärasid.

Selle sõnumiga nõustub Heinsare sõnul ka Eesti valitsus, kuna meie
tingimustes on oluline arvestada just meie metsade suurt osakaalu riigi
pindalalast. Siiski tõi ta välja Eesti seisukoha, et pigem tuleks parandada
kehtivat nõuetele vastavuse süsteemi ning karmistada keskkonnasäästlikke
nõudmisi kui hakata juurutama täiesti uut süsteemi. Eesti toetab
keskkonnasõbralikkuse komponendi lisamist ÜPP esimesse sambasse, kuid see ei
tohiks ohustada maaelu arengu poliitika keskkonnatoetuste rakendamist.

Kahepäevasel konverentsil toimusid lisaks peakõnelejate esinemistele
paneeldiskussioonid, mille teemadeks olid “Linnaelanike ootused seoses
Euroopa põllumajandusega”, “Kuidas säilitada kogukondade tootlikkust?”,
“Kvaliteet, mitmekesisus ja tervislikkus osana ÜPPst ja toidutootmisest”,
“Külakogukondade tulevik” ning “Mahepõllumajandus ja maaturism”. Konverentsi
käigus esitlesid enda ning erinevate Eesti valitsusväliste organisatsioonide
ja ühenduste nägemusi Talupidajate Keskliidu nõunik Leho Verk, Põllumeeste
Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg, Eesti maaelu arengukava 2014-2020
juhtkomisjoni ja Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Margus Vain,
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergio ning MTÜ Koostöövõrgustik
„Ehedad elamused Lahemaal“ juhatuse esimees, loodustalunik Sirje Kuusik.
Esinejaid ja konverentsi publikut tervitas ka Eesti suursaadik Bulgaarias
Toomas Kukk. Lisaks toimus osalejariikide traditsiooniliste
põllumajandussaaduste ning rahvuslike veinide degusteerimine.

Sofias korraldatud seminar oli esimene osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse
ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastamisel elluviidavast
infokampaaniast “UPP: tagasipöördumine tulevikku” (Re:turn to the Future),
mis korraldatakse sel aastal Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis.
Kampaania teisteks osadeks on lähiajal ka Eestis käivituv maaeluteemaline
foto- ja videokonkurss ning sügisel Tallinnas korraldatav, ÜPP riiklikele
vaatenurkadele keskenduv rahvusvaheline seminar.

Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitab kampaania peakorraldajal, Bulgaaria
agentuuril Strategma, viia kampaania tegevusi ellu Eestis.

Comments are closed.