Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung

Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann.

Aasta hiljem, 1883. aastal anti Riia Tehnikaseltsi väljaandes teada, et elektrivalgust on katsetatud ka Viru värava ees ning et igal õhtul kell 19.00-21.00 võib Promenaadil (praegune Mere pst) Rotermanni kontori ees näha elektrivalgust. Järgnevatel aastatel võeti elektrivalgus kasutusele juba mitmes tööstusettevõttes. Aastast 1885 pärineb info 5 kW generaatori ülesseadmisest Kreenholmis ja 3 kW generaatori kasutamisest Drümpelmanni metallitehases Tallinnas, Roseni piiritusevabrikus ning mujalgi, kus jõujaama võimsus ulatus mõnest mõnekümne kilovatini. 1892 aastal teatas Postimees, et elektrivalgus jõudis ka Tartusse.

Aastail 1895-1901 rakendati paljudes Tallinna tehastes tööle oma elektrijaamad. Enamik neist olid mõnekümnest kuni mõnesaja kilovatise võimsusega. Aurujõul töötavad elektrijaamad rahuldasid valdavalt oma ettevõtte vajadusi ning harilikult puudusid neil välisvõrgud.

Allikas: Eliis Vennik, Eesti Energia

Comments are closed.