Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema aprillikuine valik on siin:

Esimene uudis tuleb seekord Lähis-Idast- ehk kandist, mis on tuntud rikkalike fossiilsete kütuste varude poolest. Järgnev sõnum aga annab alust arvata, et ka sealkandis hakatakse aga üha enam panustama alternatiivsetele energiaallikatele.

Nimelt Saudi-Araabia pealinnas Riyadh´is avati maailma suurim päikeseenergial põhinev soojusenergiajaam. Seniajani asus maailma suurim päikeseenergia soojusjaam Taanis, kuid Riyadhi ehitatu on Taani omast umbes kaks korda suurem. Saudi Araabias asuv päikeseenergia soojusjaam suudab kütta vett sealse ülikooli 40 tuhande tudengi tarbeks. Päikesepaneelid tootis antud soojusenergiajaamale Austria firma GREENTec ONE.

Katusel asuv päikesepaneelide süsteem on 36 tuhande ruutmeetri laiune, mis on umbes sama suurusjärk kui viis jalgpalliväljakut. Riyadhi päikeseenergia soojusjaama maksumuseks oli 14 miljonit USA dollarit.

Saudi-Araabia Kuningriik muide on seadnud eesmärgiks selle, et aastaks 2020 tuleb 10 protsenti nende riigi energiast just päikesest.

Päikeseenergia teemadel ka jätkan. Uudised Venemaalt pajatavad, et Moskva parkides ja looduskaitsealadel minnakse praegu üle tänavavalgustustitele, mis saavad oma energia päikesepaneelidest ning tuulegeneraatoritest. Vastavad seadmed on juba paigaldatud Vorobjovi mägedele ja Setuni jõe äärde.

Iga taoline seade, mis kombineerib omavahel tuule- ja päikeseenergia, annab vähemasti 250 vatti energiat ja toidab umbes viitekümmet tänavavalgustit. Alternatiivenergia on piisav selleks, et parkide külastajad saaksid pimedamal ajal jalutada hästi valgustatud teedel.

Moskva linnavalitsuse loodusressursside osakonna juhataja Anton Kulbatševski sõnutsi on praegu alternatiivenergial põhinev tänavavalgustuse süsteem tavapärasest 40-50 protsenti kallim, kuid 6-7 aasta pärast peaks asi juba hakkama kasumit tooma, sest siis ei tule enam praktiliselt midagi sellise tänavavalgustuse eest maksta.

Kuna kaasaegsed päikesepatareid salvestavad energiat, siis sobib nende kasutamine niiöelda pimeda kliimaga Moskvasse linnavalitsuse hinnangul hästi. Ere kiirgus ei ole ka päikesepatareidesse energia kogumiseks hädavajalik- piisab tavalisest päevavalgusest.

Märksa ärevamad on aga uudised Inglismaa suurlinnadest. Ajaleht The Guardian kirjutab, et Massachusettsi Tehnikainstituudis tehtud mahukas uurimistöö väidab, et õhureostuse tõttu sureb Inglismaal enneaegselt igal aastal umbes 13 tuhat inimest. Samal ajal hukkub liiklusõnnetustes igal aastal Inglismaal umbes kaks tuhat inimest.

Massachusettsi Tehnikainstituudi uurimus ütleb, et autosõidust tulenev õhureostus põhjustab iga-aastaselt umbes seitsme tuhande Inglismaa elaniku surma, lennuliiklus kahe tuhande ja elektrijaamade töö tuhande seitsmesaja inimese surma. Ülejäänud saatuslikud õhureostajad on laevandus, tehased ja majapidamistest tulevad heitgaasid.

Suurbritannia kohta on ka varasematest uuringutest selgunud, et selles riigis on õhukvaliteet  Euroopa üks saastunumaid.

Õhu saastatuse ja varajase surma seoseid on muuseas uuritud ka Eestis. Õhu saastatus võib Eesti Inimarengu Aruande kohaselt aasta jooksul olla 500 Eesti inimese varajase surma põhjuseks ja seda viies suuremas Eesti linnas kokku. Lisaks õhu saastatusele kahjustab 2010 aastal tehtud Inimarengu Aruande kohaselt Eestis elavate inimeste tervist ka müra. See toob kaasa unehäired, kuulmislanguse, keskendumisraskused ning veel tõsisemad tervisehäired. Tänavamüra mõjutab inimesi kõige rohkem. Suurte mürarohkete ristmike lähistel elab viiendik tallinlastest.

Nüüd aga teateid ürgsest looduskeskkonnast. BBC kirjutab Manchesteri Ülikooli teadlaste poolt juhitud uurimistööst, mis avastas, et Sumatra saare metsades elavad orangutanid näitavad oma pesade ehitamisel üles insenerlikku mõtlemist. Nagu kõik ahvid, nii ehitavad ka orangutanid iga päev uue pesa.

Ööbimispaiga ehitavad orangutanid puu otsa- ilmselt selleks, et kaitsta end kiskjate ja parasiitide eest, aga ka selleks, et olla soojas.

Teadlaste grupp võttis inimahvide ehitatud pesad jupphaaval lahti, ja täheldas seda, et nii-öelda tellingutena olid orangutanid kasutanud jämedaid ja painduvaid oksi, peentest okstest ehitasid nad madratseid ja täitematerjale. Mugavad voodid ehitavad orangutanid peentest lehtedega okstest. Seega arvestavad orangutanid pesa osi konstrueerides okste erinevat läbimõõtu ja jäikust.

Kuna isased orangutanid kaaluvad kuni 80 kilogrammi, peab pesade ehitusmaterjal olema piisavalt tugev. Aasta aega Sumatra saarel orangutanide elutegevust jälginud teadlased tuvastasid ka selle, et need inimahvid suudavad oma pesa ehitada üles viie-kuue minutiga.

Uudistest, mis räägivad sellest, et järjest enam tuleb välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati, olen siin „Ilmaparandaja“ saates rääkinud varemgi. Eelmisel aastal näiteks tehti teatavaks teadlaste avastus, et noored šimpansid mängivad pulkadega samamoodi nagu lapsed mängivad nukkudega. Samuti tehti mullu Aafrikas kindlaks, et metsikud shimpansid oskavad kahjutuks teha neile paigaldatud lõksusid. Reesusmakaakidega tehtud katsed aga näitavad, et ahvid on võimelised end peegelpildil ära tundma.

 

Comments are closed.