Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Kogu Eestis tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad“.

Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse.

„Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“

Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on aastate jooksul andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega oleme suutnud viia Eesti riikide hulka, kus suremus südamehaigustesse  on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,“ lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui ka 2010. aastal olid üle poole surmadest Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 surma ja 2010. a 8750 surma).

Südamenädala tähistamisega on liitunud kõik maakonnad. Liikumispäeva, millel osales mullu üle 7000 registreeritud osaleja, korraldavad 12 maakonda. Lisaks kohalikele omavalitsustele, kes korraldavad erinevaid südametervisele suunatud ettevõtmisi, on nädalaga liitunud ka väga paljud lasteaiad ja koolid, samuti spordiklubid ja apteegid.

Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 32 protsenti inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte. Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36 protsenti ning see arv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite, antidepressantide, tarvitamise vajadust.

Info erinevate liikumispäeva ja südamenädala ürituste kohta üle Eesti on kogutud Tervise Arengu Instituudi veebilehele Terviseinfo.ee. Samast leiab ka arstide kirjutatud artikleid südametervise hoidmisest.

Comments are closed.