HOP galeriis avati Elo Uibokandi näitus “Painted Poetry”

Elo Uibokand on eesti tüdruk Soomes. Professionaalne ehtekunstnik kes oma näituse Hop galeriis on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid, kunstnik eesmärgiks võtnud ühendada ehte- ja maalikunst ühtseks installatsiooniks. Luuletus kui hetke kontsentratsioon, kohtumise võimalikkus, piiri peal olek.
Must ja valge. Öö, pimedus, hirmud. Helendav päev, valu ja rõõm. Tuhanded haprad toonid õhtu ja hommiku vahel.
Melanhoolia ja igatsus, lõke, mis põleb pimeduses ja ühendab sõpru ja võõraid. Me sõime ja jõime ja olime rõõmsad ja siis läks igaüks oma teed. Võib-olla kohtume veel, kes teab?
Hetk läheb mööda. See, mis jääb, on tunne.
Ehe on kui hetke sümbol. Ehe kogub mälestusi ja tundeid. Ehe ühendab eilset ja homset.

-Elo Uibokand

 

Lisainfo.

Kunsti tähtsündmus Saaremaal

Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”

Talvine linnuvaatlus võeti kokku

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus TALV 2012 pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude
poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemustele (33), pärssis paljude vaatlejate
tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha
tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul
märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine
aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.

Lumeraja võistlus Rõuges

Juba homme, laupäeval 10. märtsil toimub Rõuge aleviku külje alla Jaanipeebu külas lumeraja võistlus. Rada asub 500 m Rõugest Viitina poole. See on hea võimalus harjutada lume ja jää peal sõitu ning muuta oma igapäevased sõidud turvalisemaks.

Ajakava:
13.00 – 14.00 Registreerimine, tehniline kontroll
13.30 – 14.00 Rajaga tutvumine
14.00 Võistlejate koosolek ja võistluste avamine

Võistlusklassid:
esivedu
tagavedu
naised (esi- ja tagavedu koos)
noored (kuni 16a, esi- ja tagavedu koos)
4WD

Osavõtutasu 5 €

Kiiver ja turvavöö kohustuslik. Lubatud on vaid tänavarehv (piigid keelatud). Peakohtunik Villu Viks.

Toetajad: Kalvi Kõva, Jaanus Kõiv, Rõuge Vald, Rõuge Pagar

Üritus facebookis – http://www.facebook.com/events/343630559008550/

Rakvere linnametsa majandamisest tehti filmivõtteid metsandust tutvustavasse õppefilmi

Kaks Soome Rovaniemi Rakenduskõrgkooli metsanduseriala üliõpilast – Vesa  Miettunen ja Jane-Perttu Rantonen käisid eri riikide metsandust tutvustava õppefilmi tarvis Rakvere linnametsaga tutvumas ja materjali kogumas, teatab Rakvere linnavalitsus.

Vesa Miettineni ja Jane-Perttu Rantoneni sooviks on teha õppefilm, mis tutvustaks üliõpilastele eri riikide metsandust ja soovitaks sellega
üliõpilasvahetust. Igas riigis majandatakse metsi, olenevalt looduslikest tingimustest, kultuuriruumist ja majandamistraditsioonidest, veidi
erinevalt. Janne-Perttu Rantonen on töötanud mõnda aega Lappeenrantas linnametsnikuna ja tema sõnul majandatakse Rakveres metsa samade põhimõtete järgi nagu Lappeenranta linnaski. Janne-Perttu Rantoneni sõnul tuleb linnametsa majandamisel arvestada ka inimestega ning see muudab linnametsa majandamise n-ö tavalise metsa majandamisega võrreldes keerukamaks.

Rakvere linn jättis Rovaniemi metsanduseriala üliõpilastele hea mulje kui roheline ja rikkaliku kultuuripärandiga linn, kus on ellu viidud uudseid
lahendusi, unustamata samas loodushoidu.

„Neile avaldasid muljet meie soov istutada uut metsa ja ühendada metsad linnaruumis rohekoridoridega ning koostöö Eesti Maaülikooliga. Noored
metsamehed olid vaimustatud meie tammikust, mis nende sõnul jättis majesteetliku mulje“ rääkis Rakvere linnametsnik Getter Renel.

Vesa Miettuneni sõnul sooviksid nad näha Rakveret nii 10-15 aasta pärast, kui praegused plaanid on ellu viidud ja puukesed juba heas kasvuhoos.

Eestis tutvustatakse linlastele metsandust metsapealinna kaudu. Soomes korraldatakse sarnast liikumist üleriigiliste ja piirkondlike metsapäevi
korraldades. Samuti on neil populaarne liikumine „Metsä puhuu“, kus mitmesuguste metsandusteemaliste üritustega püütakse metsandust üha
linnastuvas keskkonnas elavatele inimestele lähemale tuua.

Noormehed lubasid Rakverest kaasa võtta häid ideid ja naasta siia tagasi aprillis toimuvaks metsanädalaks.

Mõnus Välk lööb taas

Detsembri lõpus, tõi Theatrum Hospitalis lavale hiljuti Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstniku Lemming Nageli absurdikomöödia “Mõnus Välk”, kuid kõik huvilised ei jõudnudki seda vaatama. Nüüd lööb välk uuesti juba reedel 9.märtsil ja laupäeval 10.märtsil.


Sõbrad – kaks Sulevit ja Maria meenutavad peagi mööduva sajandi töid ja tegemisi. Nad vaatavad mõnusasti koos pildiraamatuid ja arutlevad kunsti olemuse üle. Näib, nagu teaksid nad sellest kõike. Sündmused võtavad aga kummalise pöörde, kui tuppa astub kolmas Sulev. Pärast seda ei tundu enam miski loogiline… ega ka võimatu.
Algselt Viskiklubile värvuskuuldemänguna kirjutatud teos on aja jooksul muutunud üha päevakajalisemaks: läbi huumoriprisma puudutatakse hellalt, võiks öelda, et lausa vaevuaimatavalt mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas… ning seda kõike kunstilises, välgulises ning pisut ka viskilises võtmes.

Mängivad: Ave Smirnov, Hasan Steinberg, Mart Valner, Taavi
Peterson või Kaiko Lippur
Klahvpillidel musitseerib Erki Andres Nuut
Lavastaja: Mart Tartlan
Kunstnik: Ele Krusell

TÄHELEPANU: ETENDUS ON ALLA 18-AASTASTELE KEELATUD!

Autor, muuseas, soovitab tungivalt ka üle 65-aastastel seda etendust mitte vaatama tulla.

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ!

Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ  konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist  kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde  Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret  Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt  Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku  latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi  segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide
segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai,  Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja
Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi  “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna.