Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Veebruari keskkonnauudised laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib traditsiooniliselt eelmise kuu keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Discovery uudised kirjutasid veebruarikuus Oxfordi Ülikoolis tehtud uurimusest, mis väidab seda, et lõvid on muutmas oma käitumismustreid. Lõvide käitumise muutumine on põhjustatud nende hirmust võimalike kokkupõrgete eest inimestega. Hirm inimeste ees olevat tunduvalt muutnud lõvide suhtumist looduskeskkonda.

Sealjuures ei sünni lõvipojad inimkartusega, vaid õpivad selle ära oma emadelt ja teistelt rühma liikmetelt.Oxfordti Ülikoolis tehtud uurimuse autorid väidavad, et sellistel maastikel, kus või mille lähistel domineerivad inimesed, liiguvad lõvid ringi püsivas hirmutundes ja ettevaatlikkuses.

Teadlased vaatlesid lõvide käitumist, toiduotsinguid ja liikumisalasid Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis. Maa-alad, mis on mõeldud kariloomade karjatamiseks, ümbritsevad looduskaitse all olevaid alasid, mis omakorda põhjustab konflikti lõvide ja inimeste vahel. Kui sebrad ja gnuud karjade kaupa lõvide küttimisaladelt teatud hooaegadel välja rändavad, ei jää paljudel lõvidel muud üle, kui viimase abinõuna kariloomi jahtida. Mõnedeks paljudest põhjustest on soov säilitada oma kindlaks kujunenud territoorium ning vältida järglaste arvu vähenemist.

Olgugi, et paljud Botswana farmerid ei oma tulirelvi, siis ometigi on sealsete lõvide peamine käitumise mõjutaja just võimalik kokkupuude inimestega. Lõvipoegade puhul on teadlased märganud erakordset uudishimu inimestega seonduva vastu. Näiteks nähes autot soovivad lõvipojad seda oma hammaste ja käppadega testida, ütles uuringurühma liige Graham Hemson. Seega, väitis ta, õpivad lõvipojad inimestekartuse ära ilmselt teistelt rühma liikmetelt.

Selliseid alasid, kus lõvid saavad elada ilma inimeste alale tungimata, on alles jäänud vaid käputäis, ütles Oxfordti Ülikooli uuringurühma liige Graham Hemson. Üks selliseid paiku on näiteks Botswana ja Lõuna-Aafrika Vabariigi alale jääv Kalahari rahvuspark.

Teadlased loodavad, et Botswana farmerid jätavad tulevikus vähem oma loomakarju öösiti omapead, sest just see tõmbab ligi lõvisid. Samuti tuleb loomakarjadele ilmselt panna rohkem kaitsvaid piirdeid.

USA Utahi Ülikooli Loodusressursside osakonna juhataja Johan du Toit ütles mainitud uuringu kohta, et loomad saavad hirmust harilikult kasu, sest see aitab neil vältida riske oma territooriumitel. See, mis toimub lõvidega Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis, iseloomustab tema sõnutsi ilmekalt inimeste ja metsiku looduse vahelist konflikti, mis sai alguse ajast, mil algas kariloomade kodustamine. Kuna aga põlised jahipidamise viisid on kadumas ja relvad ning mürgid järjest enam arenemas, siis seetõttu on inimesed suured kiskjad, eriti aga suured kaslased sisuliselt maailma karjamaadelt välja tõrjunud.

Briti ajaleht “The Guardian” aga teatab, et punt Fukushima piirkonna mässumeelsemaid farmereid teevad evakueerimisaladele reide, et sööta oma seal elavaid kariloomi. Need Jaapani loomapidajad keelduvad oma kariloomade hävitamisest ning piiratud ligipääsuga aladel loomi toitmas käies trotsivad nad valitsuse määruseid. Jaapani valitsus on andnud  välja määruse kõik neis evakuatsioonipiirkondades elavad kariloomad hukata, sest need on radioaktiivset tseesiumit sisse süües kaotanud oma turuväärtuse.

Kokku on ohtliku Fukushima tuumaelektrijaama raadiusest evakueeritud 80 tuhat inimest, kes elasid jaamast 20 kilomeetri raadiuses.  Kokku on Fukushima evakuatsioonipiirkond umbes 2400 ruutkilomeetri suurune.

“Mina ei suuda oma lehmasid kunagi tappa,” kommenteeris Yamamoto nimeline farmer, kes on üks neist, kes evakuatsioonialal loomi söötmas käib. Yamamoto sõnutsi on need lehmad talle nagu pereliikmed.

Loomi ebaseaduslikult söötmas käivatel farmeritel on endi sõnul ka lootus, et ehk leitakse nende lehmade söögiks realiseerimise asemel neile loomadele mingi teistsugune kommertsväärtus.

Tuumajaamade temaatikast oli välisajakirjanduses veebruarikuus juttu veelgi. Nimelt ajaleht The Ecologist kirjutab, et Prantsusmaa ja Saksamaa uurimustes on leitud, et tuumaenergiajaamade lähistel elavatel lastel on suurem oht haigestuda leukeemiasse. Leukeemia ehk rahvakeeli verevähk on vere valgeliblede pahaloomuline kasvaja. Prantsusmaa teadlased on leidnud, et alla viie aastastel lastel, kes elavad tuumajaamadest viie kilomeetri raadiuses, on kaks korda suurem oht verevähki haigestuda kui teistel lastel. Antud prantsuse uurimus võttis aastatel 2002 kuni 2007 luubi alla üheksateistkümne tuumajaama ümbrused.

Prantsusmaal tehtud uurimuse tulemusi kinnitab ka varasem Saksamaa uurimus, mis samamoodi tuvastas, et lastel, kes elavad tuumajaamade lähistel, esineb leukeemiat kaks korda sagedamini.

 

Sellised uudised siis tuumajaamade asjus. Aga tuuleenergia sõpradele on teatada seekord positiivseid uudiseid: nimelt kirjutavad ajalehed, et eelmisel- 2011ndal aastal kasvas tuuleenergia tootmine Euroopas 11 protsendi võrra. Tuuleenergia toodang moodustab praegu 6,3 protsenti Euroopa elektri kogutarbimisest. Statistika ütleb ka, et kunagi varem pole taastuvenergia sektor nii kiirelt kasvanud kui just 2011. aastal.

 

 

Comments are closed.