70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.
Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.
Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.
Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.
Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.
Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant.
Henriku Liivimaa kroonika pole pelgalt harrast hoidmist vääriv vanavara, vaid kutsub rahvusvaheliselt teadlasi uurima, arutlema ning uusi vaatenurki otsima. Seda kinnitas läinud aasta lõpus toimunud Henriku kroonikast lähtuva, Inglismaal välja antud raamatu tutvustus Tallinnas (vt. Sirp, 2011, 23. dets.). Henriku Liivimaa kroonika neli eestikeelset trükki viimase 30 aasta jooksul näitavad, et tegu on populaarseima keskaegse kroonikaga Eestis.
Digitaalarhiivi DIGAR eesmärgiks on koguda, säilitada ja teha laiemalt kättesaadavaks trükiväljaannete digitaalkoopiad.
Lähem teave: Ilmar Kopso, Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakond, Ilmar.Kopso@nlib.ee, tel. 630 7265.
Allikas: Rahvusraamatukogu