Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2011
E T K N R L P
« okt   dets »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste.

Võrdluse taga on tõdemus, et kui varem müüdi kaubamajade odavmüügipäevadel laojääke, siis mida aeg edasi, seda rohkem lihtsalt odavalt toodetud asju.

Eesti meedia üheks hädaks on tema hinnangul püüd kohaneda üha muutuvate oludega, neile järele joosta ning selle ohvriks on toodud varem sisule kehtinud standardid. „Eesti meedias on 1987. aastast olnud permanentne revolutsioon,“ lausus Hennoste.

Kui inimest ei rahulda „suur“ ajakirjandus, siis on tal võimalus luua selle kõrvale oma ehk kodanikuajakirjandus. Samas mitteprofessionaalne ajakirjandus võib Hennoste sõnul viia ka tigeduseni, sest seda on hakanud tegema inimene, kes tunneb end mingil põhjusel nurka surutuna.

Arved Breidaks

Pilte konverentsist vaata aadressilt www.kylauudis.ee/galerii/iga-kodanik-voib-olla-ajakirjanik/

Comments are closed.