Misso ja Järvakandi noored teevad koos prügikaste

 24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore  vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud  Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril  ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad  aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.

Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte  tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil  Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee  tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti.  Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi  sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.

Kõlava nimega  projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi  projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada  vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt  rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on  noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning  kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse  kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel  saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti  lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.

Birgit Lüüs

Järvakandis tulevad terviseraja talgud

Sel nädalavahetusel on Raplamaal Järvakandis metsa läbiva terviseraja talgud. Talutele oodatakse nii koalikke kui endisi Järvakandi elanikke, kel on soov anda panus raja arengusse.

Talgulisi oodatakse koos sae, kirve või võsalõikuriga. Samuti on oodatud need, kes soovivad terviseraja kohendamisel tekkinud risu põletada ehk siis tunda end tõelise lõkkemeistrina või kel soov arutleda, mida võiks terviserajale tulevikus veel luua.

Terviseraja talgud toimuvad laupäeval ja pühapäeval.

 

Raplamaa otsib kultuuripärlit

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise Rapla maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- või spordielu edendamisel.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Raplamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
       lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
       kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
       kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress)

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Lasteaia 5, Rapla 79512
või e-posti aadressil: raplamaa@kulka.ee

Andrus Saar kõneleb Kohilas eestlaste tulevikust

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemilite loengute sari Kapa stuudium, mis sellel semestril keskendub ühiskonna ja kodaniku kujunemisprotsessidele. Loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“ esineb sotsioloog, uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Andrus Saare ütles tutvustuses, et loeng põhineb eestlaste elujõu ning vigade analüüsil viimase 20ne aasta jooksul. Keskendutakse vaimsete väärtuste muutumisele. Kui ühiskond on muutunud, siis kuivõrd erinevad põlvkonnad on muutustega kaasa tulnud või nad on jäänud oma noorpõlveväärtuste aega? Käsitlus toetub viimase 20 aasta jooksul korraldatud avaliku arvamuse uuringute tulemustele.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan Ross, demograaf Kalev Katus, rakubioloog Toivo Maimets,  Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi,  kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel jpt.

Maalt linna, linnast välismaale?

Eile esitleti riigikogus Eesti inimarengu aruannet, oluliseks probleemiks pidas Marju Lauristin rahvastiku vähenemist.

Lauristin kõneles: “Suurim väljakutse ongi rahvuslik kestvus täiesti uues olukorras. Mitte selles, millega me sajandeid oleme harjunud, vastu panna võõrvallutajale, vaid selles uues avatud maailmas. Viimase 10 aasta jooksul on inglise keel muutunud nii eestlaste kui venelaste noore põlvkonna jaoks rohkem ühiseks ja sageli tarvitatavaks, kui seda on eesti keel, rääkimata vene keelest, mis noore põlvkonna jaoks ei ole ühiskeel. Me saame rääkida, et meil on küsimus, kas eestikeelne, kolmkeelne või ingliskeelne tuleviku-Eesti, sellepärast, et iga samm, mis tõukab meid nihkuma nii-öelda rahvuskeelelt inglise keelele, praegu on see põhiprobleem, võib olla meie tuleviku jaoks selles mõttes ohtlik, et see veelgi motiveerib ja kannustab noori inimesi otsima endale eneseteostust väljaspool Eestit. Meie prioriteediks peab olema rahvastiku vähendamise pidurdamine ja inimvara defitsiidiga toimetulek.”

Samal ajal kui riigikogus kurdeti kestlikkuse üle, avaldas ligi 60 inimest meelt, et Rapla maakonnahaigla sünnitusosakonda ei suletaks. Eile keskpäeval kinnitas haigla nõukogu esimees Kalle Toomet, et nõukogu otsustas siiski osakonna sulgeda juba järgmise aasta 1. jaanuarist.

Täna toimub kuulus Lindora laat

Täna varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.

Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.

Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.

Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal.

Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Kauplemine toimus varavalgest hilisõhtuni. Sellele järgnenud päeval käisid poisikesed laadaplatsi üle vaatamas, mille käigus leiti peenraha, tühje pudeleid ja muudki huvitavat.

80-ndate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 90-ndatel on laat jällegi uue hoo sisse saanud. See laat on omamoodi nagu kodukandi kokkutulek. Tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu siit kaugemale kandnud on. Ja kes kord juba käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle.

Laste poolt joonistatud Maailmakoristus 2012 plakatid

Teeme Ära meeskonnale ulatasid oma abikäed 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis kaunistavad 9 erineva linna JCDecaux’ bussiootepaviljone ja välimeediapindu. Kutsume üles kõiki liiklejaid, kes plakateid silmavad, seda jagama teistega, et plakatite autorid saaksid seda kõike ka oma silmaga näha. Tee pilt plakatist ja postita see Teeme Ära FB seinale või kirjuta olemasoleva pildi kommentaaride alla, mis linnas ja kus seda nägid. Igal pühapäeval muudavad plakatid oma asukohta. Täpsemad laste joonistatud plakatite asukohad saab avastada siit kaardilt: http://www.jcdecaux.ee/ee/tools/campaign/view/?xyz=a385d7d1e52d89d1a445faa37f5b5307.

Loodetuul on taevaluud

Mikk Sarv

Aastaring on jõudnud pimedusse, nii nagu ööpäevgi hilisõhtul pimedusse suubub, kui päiksekera loodekaarde vajub. Hilissügis vältab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, see on aastaringi loodekaare aeg. Detsember on esimene talvekuu, sealt edasi oleme juba pimeda talve võimuses. Sinnamaani peame aga taluma aina pimedamaks ja külmemaks muutuvat ilma. Eriti ülekohtune tundub pimenemine seetõttu, et see hakkab riivama meie ärkvelolekuaega. Me ärkame ning läheme tööle või kooli pimedas ja saabume tagasi koju samuti pimedas. Valge ja vaba aeg õuesolemiseks piirdub vaid nädalalõppude ja puhkepäevadega, kus ka päevasel ajal saab oma tegemisi õues teha.

Loodekaar on ka meie ilmastikus määrava tähtsusega. Vanarahva tarkuse järgi on loodetuul taevaluuaks. Kui edela- ja läänetuuled on vihmatoojad ehk vesikaared, siis loodetuul pühib taeva pilvedest puhtaks ning toob selge ja jaheda ilma. Õhtul loodesse pöördunud tuul võib tähendada ka saabuvat öökülma, sest sooja hoidev pilvetekk maapinda enam tähekülma eest ei kaitse.

Meist loodesse jääb meretaguse naaberriigi Rootsi kõrgeim Kebnekaisa mägi, see, mille järgi vana ja tark emahani Selma Lagerlöfi raamatus “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” oma nime Akka Kebnekaisalt sai. Loodetuul toob meieni kuiva ja jaheda mäestikuõhu Saamimaalt, mis taeva selgeks lööb.

Saamide jaoks on ilmakaared ja tuuled seotud suguvõsa ja esivanematega. Kui esiisasid ja -emasid heade lugude jutustamise ja joigamisega meeles pidada, toovad nende poolt läkitatud tuuled rikkust ja jõukust juurde. Nii on seotud ilmakaared ja esivanemad – lõunas ja idas on isapoolsed ning põhjas ja läänes emapoolsed esivanemad. Neljanda põlveesivanemaid ehk siis vanavanaisasid ja vanavanaemasid ning neist vanemaid põlvi kutsutakse saami keeles maaemadeks ja maaisadeks. Loe edasi: Loodetuul on taevaluud