august 2011 Archives

Avati keskkonnahoiu portaal lastele

Nüüdsest saab lõbusalt ja lahedalt lastele looduse hoidmist õpetada – nukuetendus, laul, viktoriin, prügi sorteerimise õppevideo, taaskasutusnipid ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias leiab kõigile avatud veebisaidilt etendus.jci.ee

“Meil olid Hunt-Kriimsilm, Leopold ja palju teisi põnevaid tegelasi, kes aastaid tagasi läbi oma seikluste ja lugude väga olulisi õppetunde meie jaoks avasid. Nüüd on aeg küps, et uus generatsioon tegelasi meie lastega tuttavaks saaksid,” sõnas projekti üks eestvedajaid Meeli Laane.

Koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga tõi Nukuteater kokku tänapäevased mängutegelased üle Eesti ning tegi nad omavahel tuttavaks. Sündis etendus “Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära kuidas kõik tegelikult alguse sai. Ehk kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas meie metsade superkangelasteks said.

“Möödas on ajad, mil õppimine toimus läbi teksti – meil on tänasel päeval olemas kõik vahendid, et tuua endi ja ka lasteni maailm ning kõik selles sisalduvad teemad-küsimused silma ja kõrva jaoks haaraval moel. Inimene õpib läbi mängu ja läbi lugude. Sellega tahtsimegi lastevanematele ja õpetajatele appi tulla!” ütles Laane.

Etendus “Prügihunt ja Superjänes” külastas sel kevadel 50 erinevat Eestimaa kooli ja lasteaeda ning võeti laste poolt väga soojalt vastu. “Huvi etenduse vastu oli veel palju suurem, kui oskasime oodata”, sõnas Laane. Üle 400 Eestimaa kooli ootas etendust endale külla.

Kuna kõikjale jõudmiseks vahendeid nappis, otsustas projektimeeskond etenduse üles filmida, et seda sel moel laiema ringi lastega jagada. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde sel teemal veel teisigi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad, kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.

“Õppimine toimub kõige edukamalt läbi mängu ja tegevuste, mis lapsi kaasa haaravad – laulmine, nuputamine, meisterdamine. Pidasime oluliseks lastele ka igapäevases elus kasutatavate teadmiste ja oskuste edasi andmist – näidata, mida kasulikku ja ilusat saab teha “prügist”, teha piltlikult selgeks, kuidas kodus üldse prügi sorteerida tuleks. Kui lapsed oskavad, siis on lootust, et ka vanemad asja lõpuks korralikult selgeks saavad,” lisas Laane.

Nii etendus ise kui ka õppematerjalid, eesti ja vene keeles, ootavad huvilisi aadressil etendus.jci.ee

Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090-le koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata videot Prügihunt ja Superjänes:

Prügihunt ja Superjänes from Team America on Vimeo.

Allikas: JCI GO Koda, Bioneer.ee

Perimüslaagrist vaibaga kodo

lapsed — Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht

8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Muinastulede öö kutsub laupäeva õhtul mere äärde

Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki täna, 27. augusti õhtul mere äärde. Lihtsalt randa või sadamasse, et iidetulesid süüdates osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.

Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed, et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma. Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.

Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Kui Sul on võimalus, süüta ka enda küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Tule ise, kutsu lähedased ja sõbrad kaasa, kutsu naabrid ja terve küla.

Tule lihtsalt mere äärde, uskuge see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.

Muinastulede öö ühine loits: “Põle Muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest”

Vaata lisa: www.muinastuled.ee

Allikas: Bioneer.ee

Haapsalus põrutas mosse otse elumajja

Haapsalus sõitis laupäeval kl 15 ja 16 vahel sõiduauto Moskvitš Lahe ja Suur-Liiva tänava nurgal sisse puust elumajja, kirjutab www.laanlane.ee. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada, samuti oli suuri purustusi majal, inimesed kannatada ei saanud.

Kohal käis politsei, kes palus autojuhil alkomeetrisse puhuda. Praegu pole teada, kas juht oli joobes või mitte.

Õnnetuse hetkel juhi kõrval istunud mees rääkis sündmuskohal, et ei tea, miks õnnetus juhtus. Ta pakkus, et oma osa võis olla päikesel, mis Vasikaholmi poolt liikunud auto juhile näkku võis paista. Kiirus oli kõrvalsõitja hinnangul 40-50 km/h.

Moskvitšil oli küljes järjelkäru, millega mehed olid teel küttepuude järele. Sama maja, mida auto rammis, olevat varemgi sel moel kannatada saanud, sest asub laugja kurve peal. Vaata fotogaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»

Kaido Kama ja Epp Margna — Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht

Vana Võromaa kõgõ esierälidsembä kirändüsavvohinna «Kanepine hamõ» võit timahava Kama Kaido, kuulutõdi vällä 13. põimukuu pääväl Kanepin Kaika suvõülikoolin.

«Kanepine hamõ» om Kanepi raamatukülä avvohind ja tuu saa kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist. Avvohinnas omgi kanepidsest rõivast ummõld hamõ.

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ» 2001. aastagal vällä tulnu «Ümbreilma reisikirä» iist. Autor oll’ korgõst preemiäst üllätünü ja arvas’, et tulõ iks viil elon mõni raamat kirota.

Kah’os olõ-i võrokiilset reisikirja purjõlaiva Lennuk ümbre ilma sõitmisõst inämb koskilt saia. Suvõülikoolin olnu kirändüshuvilidsõ tiidse kõnõlda, et ku väega pääle passi, sis internetioksjonnõ pääle pantas mõni vaihõpääl müüki.
Ka avvohinda hinnäst, hamõt, es saa Kama Kaido kõrraga sälgä panda. Põhjus oll’ lihtsä: suvõülikooli kõrraldaminõ võtsõ Kanepi raamatukülä vidäjä Margna Epu võhma är ja hamõ es saa tuus aos valmis.

Suvõülikooli peräst es nakka Kanepi rahvas timahava kõrraldama ka eräle Kanepi raamatukülä päivä, midä om tettü kolm perämäst aastakka.

Margna Epp ütel’, et no om hamõ valmis ja tuu üleandmisõ jaos oodõtas mõnt pidolidsõmbat ja suurõmbat ettevõtmist. Kanepidse hammõ omma inne saanu Kõivu Madis, Kauksi Ülle ja Rahmani Jan (üten Laaksose Heliga kirotõdu raamadu iist).

Harju Ülle, Uma Leht

Kosmoseturism Sännas võib alata

Täna kell 20 avatakse Võrumaal piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avamisüritusel esinevad improvisatsioonilise kavaga Mari Kalkun (http://www.myspace.com/242851842) ning Jagaspace (http://www.myspace.com/jagaspace).

Sänna Taevarada on päikesesüsteemi makett mõõtkavas 1/1 000 000 000. Rada saab alguse Sänna kultuurimõisa lähedal vanas mõisapargis troonivast Päikesest ja kulgeb kuue kilomeetri kaugusele. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Kosmoseturistid saavad edaspidi mõisast laenata jalgratta, et kogu rada kiiremini läbida.

Vaata lisaks: http://www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683

Avamisega samal ajal toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.

Rakveres lõpeb vabaühenduste suvekool

Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Allikas: EMSL

Otepää vallavalitsus küpsetab kooliminejatele pannkooke

1. septembril, teadmiste päeval, toimub Otepää valla kooliminevatele lastele ja lastevanematele ning lasteaialastele Otepää vallavalitsuse ees kell 11-13 pannkoogipäev. Pannkooke moosiga jagavad vallavanem ja vallavalitsuse ametnikud.

Pannkoogipäeva toetab Elva Tarbijate Ühistu ja Otepää Naisselts.

“Soovime korraldada meie valla lastele ühe rõõmsa ja meeldejääva päeva,” sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. “Soovime kõigile lastele, õpetajatele ja lastevanematele ilusat kooliaasta algust.”

Otepää vald maksab esimesse klassi minevatele õpilastele 100 euro suurust kooliminekutoetust ehk n-n ranitsatoetust. Vallas on gümnaasium, põhikool ja huvikoolina muusikakool. Lisaks sellele tegutseb erakoolina Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. Kokku läheb praegu teadaolevate andmete kohaselt Otepää valla koolides esimesse klassi 48 last, Otepää gümnaasiumisse 38 last ja Pühajärve põhikooli 10 last. Otepää gümnaasium oli Postimees.ee koolide pingereas Valgamaa koolidest parim.

Otepää hariduselus on tulekul muudatused – alates 1. jaanuarist 2011 ühinevad linnas asuvad lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks. Tulevikus on plaanis ehitada lasteaiale ka uus hoone, on algatatud ka detailplaneering lasteaia ehitamiseks.

Monika Otrokova

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hiiumaal Soeras tähistati riigi taastamise aastapäeva talutööga

Juba üheksandat korda sai Soera talumuuseumis Eesti Vabariigi taastamise aastapäeval, 20. augustil teoks talutööde päev. Side eelmise vabariigiga on kah olemas, sest nii masinad kui ka töömehed on ennesõjaaegsed.

Soera talumuuseumi perenaine Õie Laksberg on seda meelt, et miski ei saa riigi taastamise auks olla suurem kummardus kui oma kätega tehtud töö.

“Miks ta meil 20. augustil on?” arutles Laksberg ja vastas ise. “Mis kaunistaks üht eestlast rohkem kui mitte oma kätega tehtud töö! Niisugune vanade tööde meeldetuletamine sellisel pidupäeval, ma arvan, et see on igati kohane. Vähemalt tunnen oma hinges, et see nii on.”

Loe edasi Hiiu Nädalast.

Omavalitsused, maavalitsused ja MTÜd saavad toetust taotleda tervise edendamiseks

SA Innove ja Sotsiaalministeerium kuulutavad 29. augustil avatuks taotlusvooru meetmes „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine.” Välja on võimalik jagada kuni 1 109 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve toetusraha.

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi ning töökoha tervise tegevuskavade koostamist. Samuti saab raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Taotlusvoorust võivad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, maavalitsused ning MTÜd, mille partneriks projektis on kohalik omavalitsus või maavalitsus. Toetuse taotlemise eelduseks on terviseprofiili olemasolu, plaanitavad tegevused peavad lähtuma kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse poolt koostatavast terviseprofiilist ja tervise arengu- või tegevuskavast ning pakkuma lahendusi seal kaardistatud terviseprobleemidele.

Toetust on võimalik taotleda ühe projekti kohta 3200 kuni 19 200 eurot. SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul jagub toetusraha kindlasti kõigile maakondadele, sest vooru eelarve on jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi. “Toetussummad maakonna kohta jäävad 60 tuhande ja 163 tuhande euro vahele,“ tõdeb Luide.

Taotluste esitamise tähtaeg Innovesse on 3. oktoober 2011 kell 17.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 7. septembril Tartus ja 9. septembril Tallinnas, lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Taotlusdokumentatsiooni ja täiendav teave meetme kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Allikas: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

Kuressaares hakatakse koolitama mopeedijuhte

Mopeedijuhtide koolituse õppesõite hakatakse tegema Honda Zoomeri mopeediga. Kuressaare ametikoolis algab 5. septembril esimene mopeedijuhtide kursus, mis on suunatud 14–16-aastastele mopeediomanikele.

“Uue liiklusseaduse järgi on tegu AM-kategooriaga ning seda koolitust on meilt juba väga palju küsitud,“ sõnas ametikooli koolitusjuht Ade Sepp, lisades, et koolitusele tulekuks peab noor olema kindlasti vähemalt 14-aastane.

Koolitus sisaldab 15 tundi teooriat, 8 tundi õppesõitu ning 16-tunnist esmaabikoolitust. Koolitus kestab kolm nädalat ja lõpeb koolieksamiga, koolituskursuse tunnistus annab õiguse ARKs eksami sooritamiseks.
Kevadest on koolil olemas Honda Zoomeri mopeed koos turvavarustusega.

Meie Maa

Rannarahva muuseum kutsub homme muinastulede ööd pidama

Rannarahva Muuseum kutsub 27. augusti õhtul kõiki Viimsi vabaõhumuuseumisse. Keedetakse lõkkel kalasuppi, vaadatakse purjevarjuteatrit ning kell 21.30 süüdatakse üheskoos lõkked ja kuulatakse merelaule.

Kell 21 algab sumedas suveöös üles tõmmatud purjel muinasjutuline lugu maailma loomisest. Müütiliste regilaulude, tantsu ja tuleshowga vürtsitatud etenduse lavastajad on koreograaf Katrin Essenson ja kunstnik Liina Tepand. Muusikaline kujundus Ruslan Trochynskyilt ja ansamblilt Svjata Vatra. Publiku ette jõudva loo aluseks on vanad regilaulud, mille sisu antakse edasi tuleleegist sündivate varjude toel. Purjevarjuteatris kasutatakse üksnes selle ettevõtmise jaoks loodud arranžeeringuid, kõlavad vaid naturaalsed vanad pillid. Samas on kogu muusika ikkagi laetud Svjata Vatra energiaga ja esmakordselt on võimalus kuulda Ruslan Trochynskyit laulmas eesti regilaule.
PS! Etendus sõltub alati ilmaoludest, sest vesi ja tuli on vastandid!

Muinastulede öö Viimsi Vabaõhumuuseumis on külastajale tasuta.

Muinasajal kasutati mereäärseid märgutulesid meremeestele ohutusse sadamasse või randa tee näitamiseks, ka üldiselt hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt sisemaani. Tänapäeval süüdatakse augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 Läänemere kallastel muinastuled, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde mereriikide ajalugu ja kultuuripärandit, meenutada neid, kes igaveseks merele jäänud. Muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

Soomes on Muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku 2011 aasta üks tippsündmusi, kuhu selle puhuks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal. Ka Klaipeda linnavalitsusest on saabunud osalemisteade. Üritusest on koos Turku linnapeaga kutsutud osa võtma kõik Läänemere Linnade Liidu liikmed.

Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. Üheksakümnendate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks. Eestlaste loodud veebilehe www.muinastuled.ee abil on üritus muutumas populaarseks ka naaberriikides.

Pühajärve parki hakatakse korrastama

Otepää vallavalitsus kuulutas välja lihthanke Pühajärve pargi haljastustööde teostamiseks. Töödega on plaanis pihta hakata veel septembrikuus.

Otepää abivallavanema Andres Arikese andmeil saadi Pühajärve pargi korrastustöödeks raha Keskkonnainvesteeringute Keskusest 9629.10 eurot. Kokku lähevad haljastustööd maksma 10 699.00 eurot.

“Pühajärve park on võsastunud, puud on vananenud ja langemisohtlikud ning puuduvad korrastatud vaated Pühajärvele,” selgitas Andres Arike. “Koostöös Keskkonnaametiga oleme pargi ala üle vaadanud ja kindlaks teinud, kus konkreetselt korrastustöid tehakse.”

Haljastus- ja hooldustööd hõlmavad enda alla ala, mis kulgeb Pühajärve ja Neitsi järve ühendusojast kuni rannahooneni ja teiselt poolt piirneb ala ranna teega (Pühajärve parklast kuni rannahooneni).

Hooldustöödeks on vette vajunud või murdunud puude koristamine veest, võsa lõikamine, kahjustatud ja haigete puude lõikamine, vaadete avamine, lisaks tuleb kogu territooriumil, kus teostati hooldus või haljastus, teha järelkoristus – vajadusel külvata muru, tasandada pinnast. Haljastuse koosseisu taastamiseks istutatakse uued puud.

Edaspidi on kavas haljastustöödega ka edasi minna ja Pühajärve park etapiviisiliselt korda teha.

Monika Otrokova

Täna on Võrumaal sõiraseminari ja piimapukipeo päev

Täna algas Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg jälle maal lehmi pidama hakata.

Sõiraseminar algas hommikul kell 10 Heiferi programmi tutvustusega, mis on Võrumaal
kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi
sellelt saadud järglase teise talusse edasi annaksid. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega,
kellel on kogemus Heiferi programmist olemas.

“See teema võib huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikega, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük” ning Heiferi programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest räägib sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Toimub ka omatehtud sõira konkurss.

Õhtul algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitavad Kiidi talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust külaraadiost ja -ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960-1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www.kiidi.ee. Tegu on Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritusega sel suvel.

Lisainfo: Aigar Piho, Kiidi talu peremees, tel 5056 293.

Rahvakunstiansambel Leigarid avab uue segarühma

Leigarid ootavad endaga liituma kõiki tantsuhuvilisi, kes tahavad alustada rahvatantsu õppimist. Uus segarühm alustab 5. septembril.

Uue segarühmaga ootame liituma kõiki mehi ja naisi, kes tunnevad soovi rahvatantsuga tegeleda – põhisammude oskamist või varasemalt kogemust ei eeldata.

Treeningud hakkavad toimuma Tallinna Saksa Gümnaasiumis (Sütiste tee 20), esmaspäeviti kella 19-20.25 ning kolmapäeviti kella 20.35-22. Esimene kohtumine on sealsamas 5. septembril kell 19.

Treeningusse tulekuks palume registreeruda siin!

Uue segarühmaga alustab tööd noor tantsujuht Rauno Zubko, keda toetavad Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela ja kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Rühmajuhid on seadnud sügishooaja treeningutele juba toredad eesmärgid – näiteks ülesastumise novembrisse planeeritud Leigarite kontserdil.

Leigarid on loodud 1969. aastal ning saanud tuntuks Eesti rahvapärimuse esitajana. Leigarid õpivad ja esitavad folkloorseid tantse, seda nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka festivalidel. Katsetame tantsuseadmist ka ise ja võtame osa paljudest vahvatest ettevõtmistest – näiteks tantsupidudest.

Lisainfo aadressilt leigarid@leigarid.ee ja telefonilt +372 5645 9354 (Sille Kapper).

Tallinna Ülikoolis peetaval konverentsil vaagitakse rahvuskeelte vajalikkust teaduses ja kõrghariduses

Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus koos Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudiga korraldavad 29.-30. augustil rahvusvahelise teaduskeelte konverentsi “Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Konverentsile järgneb eestikeelse terminoloogia ümarlaud „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“ 31. augustil.

Konverentsil arutletakse praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas saavutada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ja vahetatakse kogemusi eri rahvuskeelte seisundist teaduskeelena üleilmastuvas maailmas. Käsitletavaid keeli on poolteistkümmend, sh hiina, jaapani, katalaani, soome ja leedu.

Kahel päeval on kavas paarkümmend ettekannet ja vaatmikku. Esinejaid on lisaks Eestile ja lähiriikidele ka Belgiast, Iraanist, Rumeeniast, Suurbritanniast, USAst. Peaesinejateks on prof Kirsti Siitonen Turu Ülikoolist ja Jolanta Zabarskaitė Leedu Keele Instituudist.

Täpne kava!

Konverents toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218). Töökeeled on eesti ja inglise keel, töötavad tõlgid. Konverentsi toetab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

29. augustil kell 18 avatakse konverentsi osana Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) näitus „Eesti keel teaduses ja kõrghariduses“ ning esitletakse kogumikku „Eesti teaduskeel ja terminikorrastus“.

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10 toimub konverentsi jätkuna eestikeelse terminoloogia ümarlaud „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“. Nii tehnika kui tarkvara areng on väga kiire ja puudutab erialast olenemata kõiki. Ümarlaudkonnas arutavad eriala asjatundjad ülikoolidest ja mujalt senise terminiloome õnnestumisi-ebaõnnestumisi, standardite olukorda ja kasutatavust ning tulevikupürgimusi. Võrdluseks pakub ülevaate hollandikeelsete terminite olukorrast Jan Roukens. Ümarlaud toimub Mare hoone Riho Pätsi nimelises auditooriumis (Uus-Sadama 5, M-213).

Lisainformatsioon:
Peep Nemvalts
Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja
Telefon: 640 9337
E-post: peep.nemvalts@tlu.ee

Sindi reoveed juhiti uude kanalisatsioonisüsteemi

Väljaehitatud Sindi linna reoveekanalisatsioonisüsteem hakkas tööle – öösel suunati Sindi reovesi uude survekanalisatsiooni kollektorisse. Osaühingu Sindi Vesi juhatuse liige Ants Tormilind andis teada, et nüüd võivad Sindi linna elanikud muretumad olla, sest senine vana kollektor, mis oli oma aja ära elanud ja üsna tihti purunes, enam ei tööta. Ööl vastu tänast ühendati väljaehitatud uus kanalisatsioonitorustik ning linna reoveed suunati Sindi-Pärnu survekollektorisse. Sindi ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisega viidi see vastavusse tänapäeva nõuetele ning reovee ümber suunamine uude kollektorisse võimaldab keskkonnariske minimiseerida. Uut süsteemi jääb opereerima ja hooldama OÜ Sindi Vesi.

Viktor Kaarneem
Sindi LV teabespetsialist

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Misso vald tähistab 19. aastapäeva

10. septembril 2011. aastal tähistab Misso vald 19. aastapäeva. Selleks, et välja selgitada möödunud aasta silmapaistvamaid tegijaid ning tegusid, palub Misso Vallavalitsus kõikidel vallakodanikel hääletada tiitlite nime vääriva nominendi poolt. Misso valla 19. aastapäeva vallavanema vastuvõtt toimub 9. septembril algusega kell 17, kus antakse üle Aasta Tegu ja Aasta Tegija tiitlid Misso Rahvamajas. Oodatud on kõik Misso valla kodanikud!

Aasta Tegija 2010/2011 nominendid:
1. Lui Niilo (kogumike Tsiistre nuka värvid ja Misso kandi ajalugu koostaja)
2. Aarne Leima (Luhamaa külaseltsi eestvedaja)
3. Maiden Paljak (Tsiistre nuka kunsti– ja muusikafestivali korraldaja)

Aasta Tegu 2010/2011 nominendid:
1. “Kodutunne” saade Missos
2. Luhamaa külade viidastamine
3. Misso valla projekt “vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine”
4. Misso valla projekt “Kultuurimaraton”
5. Misso laululava rekonstrueerimise II etapp

Misso valla lehes ilmunud hääletussedelid palutakse tuua Misso vallamaja II korrusel asuvasse hääletuskasti hiljemalt 5. septembriks. Hääletada saab ka saates oma valiku e-postiaadressil: kultuur@misso.ee
Anonüümseid hääletussedeleid/e-maile ei arvestata!

Allikas: Misso valla leht nr 7

Tsiistres võetakse ette võru keele õppimine

Kuigi paljude Võrumaale Tsiistre kanti elama asunud inimeste juured on suuremal või vähemal määral Lõuna-Eestiga seotud, ei tunne me end ühes asjas ometi kuigi kindlalt. See on võru keel. Ja tõele au andes ei võta ka paljud siin sündinud ning kasvanud inimesed enam kodukoha murrakut suhu, kuigi aru saavad kõigest. Omast käest tean, et see on ebakindlus, kindlasti ka vahepealsete aastate kihutustöö, mis meie emad, kui meie peamised vestluskaaslased, murrakust võõrutas. Kindlasti mitte noorte soovimatus või häbitunne võru keelt kõneleda (nagu kuulsin hiljuti bussis üht härrat juhile kurtmas). Ka kaugemalt Eestist siia kodu rajanud inimesed soovivad võru keelt igapäevaelus kasutavast naabrimehest esialgu vähemalt aru saada, mitte sundida teda kirjakeeles suhtlema, sest võru keel kõlab kõrvale kaunis.

Tsiistre selts teeb tihedat koostööd Tsiistre nukas Remmeskil tegutseva Prastuli seltsiga. Sügisest on viimase eestvedamisel Tsiistre Külakojas võimalik osaleda võru keelt- ja kultuuri tutvustavatel kursustel ning kangakudumise kursustel. Kursustega alustatakse oktoobris nädalavahetuseti. Samuti on kõigil huvilistel võimalik tegeleda keraamikaga. Veel selle aasta sees loodame võõrustada Külakojas Taarka Pärimusteatrit. Kindlasti lisandub veel põnevaid ajaveetmise võimalusi ja kosutust nii kehale kui vaimule. Täpsem info tegevuste toimumise kohta Tsiistre Külakojas ilmub kindlasti nii Misso valla kodulehel kui ka vallamaja ja rahvamaja infotahvlitel.

Maiden Paljak
Misso valla leht nr 7

Rakveres toimub seebikarpide suursõit

Käesoleva aasta 1. septembril toimub Rakveres seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtavad omavahel mõõtu. Sõidukid peavad olema võimelised kaldteel liikuma ning neil peavad kindlasti olema nii töötav juhtimisseade (rool, lenks) kui ka toimivad pidurid.

Võistlused toimuvad 1. septembril 2011 Rakveres Tõusu teel, algusega kell 17. Laskumine toimub Vallikraavi tee suunal. Võistlusala on piiratud lindiga. Palutakse nii võistlejatel kui pealtvaatajatel järgida korraldajate juhtnööre.

Rakveres toimuval seebikarbirallil pole osavõtjate arv piiratud. Ühe sõidukiga võib sõita mitu inimest kui „seebikarbi” tehniline seisukord seda võimaldab. Iga osavõtja peab kandma kiivrit. Enne laskumisele lubamist läbib sõiduvahend turvakontrolli.

Seebikarbiralli eesmärgiks pole maksimaalne kiirus – võitjaks ei pruugi tulla sõiduvahend, mis läbis kõige kiiremini teelõigu stardist finisisse. Võistlustel hinnatakse autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul on kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.

Vaata ka:

Vinni Pajusti Gümnaasiumi tehnikapäev.
Lasteaialapsed seebikarpidega tutvumas (Kedavtormike 2011)
Fotogalerii Vinni Pajusti Gümnaasiumi kodulehel

Võistlustele registreerumine toimub telefonil +372 5808 1829 või e-postiaadressil mart@surimuri.ee (Mart Pitsner), seebikarpide tehnilised küsimused +372 5554 0415 (Rein Leichter).

Muinastulede öö Lennusadamas

Augustikuu viimasel laupäeval süüdatakse Lennusadamas iidse rannarahva traditsiooni järgi lõkked ning küünlad, et anda tulega märku meresõitjatele ja naabritele.

Muinastulede öö Lennusadamas toimub tuleval laupäeval, 27. augustil algusega kell 20.

Lisaks tulede süütamisele toimuvad Lennusadamas ühislaulmised ning maagiat lisab kaunis muusika – õhtu peaesineja on Tallinna Tornide festivalilt Kammerkoor Noored Eesti Hääled, dirigent Martin Sildosega eesotsas. Üheskoos süüdatakse Lennusadamas suur muinastuli ning saadetakse Tallinna kultuuripealinna muinastuli purjelaeval Blue Sirius Turu kultuuripealinna poole.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat ning meresõitjatele tulega märguandmine on iidne traditsioon. Muistse traditsiooni meenutamiseks on inimesed aastaid kogunenud mere äärde, et saata ära suvi ja tähistada muinastulede ööd – sel aastal on iidse traditsiooni elluäratamiseks esmakordselt osa võtmas ka Lennusadam!

Tule väest osasaamiseks tule muinastulede ööl Lennusadamasse!

Lisainfo muinastulede öö kohta Lennusadama kodulehel!

Muinastulede öö on osa “Tallinn – kultuuripealinn 2011” programmist ning toimub koostöös Meremuuseumi, Tallinna 2011, Rannarahva Muuseumi, Tallinna Tornide Festivali ja kohalike inimestega Telliskivist ja Kalamajast.

Keelepesä teedüspäiv Võro instituudin

Iispäävä, 29. põimukuul 2011 kl 10-15 kõrraldas Võro instituut uman saalin keelepesä infopäävä, kon saa teedä’, miä om umakeeline latsiaiarühm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tüüd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Ummi kogõmuisi jagava’ ka võrokeelidse latsihoitmisõ iistvõtja’.

Ütenkuun arotõn piässi selges saama, kuis tetä’ võrokeelitsiid keelepesärühmi ja misjaos tuu hää om.

Miä om keelepesä?
Keelepesä om latsiaiarühm vai latsihoit, miä tüütäs õnnõ võro keeli ja kon opatas umma kultuuri inämb ku muial.

Miä sünnüs?
Keelepesä teedüspäiv om mõtõld muu ilma keelepessiga tutvas saamisõs ja arotamisõs, kuis sääntse saanu tetä’ ka Võromaalõ ja mille.

Kiä omma’ kutsudu’?
Kutsudu’ omma’ kõik vana Võromaa valdu vallavanõmba’, liinu liinapää’ ja kõik latsiaiadirektri’.

Kedä viil oodõtas?
Oodõtas kõiki, kiä omma’ huvitõdu’ võro keele alalõpüsümisest ja võrokeelitsest latsihoitmisõst.

Minkast kõnõldas?
Väega hää’ katskeelisüse- ja keelepesäspetsiälisti’ Soomõst kõnõlõsõ’ Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ kogõmuisist keelepessi tegemise man. Päält tuu jaetas tsipakõsõ ka võrokeelidse latsihoitmisõ kogõmuisi.

Midä saia’ tahetas?
Arotõdas, kuimuudu saanu vanal Võromaal vallalõ tetä’ peris umakeelidse ja umameelidse latsiaiarühmä.

Kava
10.00 – 10.15 Alostusõsõna’. Kuuba Rainer, Võro Instituudi direktri
10.15 – 11.15 Mis jaos om inemisel vaia kattõ kiilt? Janne Saarikivi, Helsingi Ülikooli soomõ-ugri kiili profesri (ettekannõ’ om eesti keelen)
11.15 – 11.30 Kohvi- ja tsäiserpämine
11.30 – 13.00 Umakeelidse’ keelepesä’ Soomõn ja Vinnemaal. Annika Pasanen, Soomõ Akadeemiä keelepesäprojekti vidäjä; Helsingi Ülikooli doktorant (ettekannõ’ peetäs soomõ keelen, a tuu tõlgitas võro kiilde)
13.00 – 13.15 Kohvi- ja tsäiserpämine
13.15 – 13.45 Võro Instituudi keelepesäprojekt. Fastrõ Mariko, Võro Instituudi võro keele spetsialist
13.45 – 14.15 Kas võro kiilt mõistja lats jääs ullis? Katskeelitside latsi latsõvanõmba kogõmus. Jüvä Sullõv, Võro Instituudi tiidrü
14.15 – 15.00 Arotus

Oodami kõiki kullõma!

Teedüs:
Mariko Faster
mariko.faster@wi.ee
Tel: +372 782 8755, +372 5621 3177