Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Turismitallõst tekk sanna vallalõ Mesipuu talo. Ku muido võetas turismitalon teenuse iist rahha, sõs savvusannapääväl küti kõik sannaumanigu, ka Mesipuu talorahvas, sanna ilma rahha küsümäldä. Sannalisõ tiidse ka Võromaa kommõt, et küllä minnen võetas kosti üten, niimuudu sai perän sanna ütidse lavva takan ilmaello paika panda. Viil võeti sannaküläliisi vasta Voki külän Lepä talon, Karilatsi muuseumi sannan ja Lootvina külän Palli talon. Kõik sannaumanigu kiti sannaliisi ja sannalisõ pererahvast. Inemise, kiä julgusõ võõra pere mano sanna minnä ja pererahvas, kiä sanna võõrilõ vallalõ tege, ommaki rõõmsa ja lahkõ.
Edimäne vana Võromaa vallaliisi savvusannu päiv om läbi, sannaliisi meele omma rõõmsa ja joba küsütäs vahtsõ sannapäävä perrä. Kimmähe saa vallaliisi savvusannu pääväst traditsioon ja ku varramba sanna ei saa, sõs vahtsõl aastagal kimmähe!
Aituma sannakütjale, viituujale, sausüüjäle, vihaköütjale!
Kadri G Laube,
savvusannapäävä kõrraldaja