Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.
A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…
Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…
Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli.
Tangi tulliva Savõrnast…?
Kolm PTR-i oll’ olnu, tuu om tsõõrõga tank. Üts dþiip, ohvitseere uma. Põristiva sääl Valgjärve ümbre, ildampa linnas’ eski helükoptõr, a mast om jo tsipakõsõ kavvõmbal ja meil olli tulõ är lastu.
Mutikõsõ käest olli küsünü tiid ja tuu oll’ näüdänü Otõpää pääle, et minke sinnä. Olliki lännü ja Nõuni kaudu kuigi Tarto tii pääle lõpus tagasi jõudnu. Ei tiiä, kes tuu mutikõnõ oll’, a müts maaha timä iin, muido olõs meid üles löütü külh!
Oll’ sõs üü pümme?
Kottpümme, pilven, tähtigi es olõ nätä. A kellä kolmõ aigu naas’ hirmsa rakin. Mõtlimi: no nii, tank tulõ. A sõs helist’ alt putkast valvur Vasja, et tull’ hoobis kolhoosi pääagronuum Kommer uma vana musta Volgaga, tuu parandaminõ oll’ poolõlõ ja summutaja alt är… Miis tahtsõ teedä, et kuis mastiga om, kas om joba är vallutõt.
Kas hirm oll’ ?
No iks hirm oll’! Kõik suidsu, mis olliva, olli edimädse poolõtõsõ tunniga är tõmmadu! Jõimi kohvi ja tiid kõikaig. Vasta hummukut ütledi Tal’nast, et ku tulõva masti võtma, sõs tulõ sabotiiri, mitte laskõ näid eetrihe ummi saatidõga.
Kuis ti olõssi tuud tennü?
Ega näid kinni ei olõs hoita saanu, all omma klaasussõ: ku tulõva, sõs tulõva. A asi oll’ lihtsä: sääl oll’ unik juhtmit, ku nuu sassi aia, sõs olnu julgõlõ puultõist tunni uurmist, inne ku nä olõs pildi ette saanu.
Valvur Vasja oll’ mi man mastin, a vasta hummukut läts’ alla. Varravalgõn naas’ all hirmsa paugutaminõ: mõtlimi, et no nii, sõda käü joba. Lätsi kaema: Vasjat ei olõ putkan. A sõs tull’ ja ütel’, et oh – jahihuuao vallategemine! Jahimehe lätsi masti mant mõtsa. Vasja oll’ kah jahimiis.
Nii kuvvõ aigu hummuku tull’ Talinast joba signaal ja sai erakõrralidsõ «Aktuaalsõ Kaamõra» eetrile laskõ. Ku oll’ matin Tal’nan teletorni all, sõs tuud näütäs joba õkva.
Hummuku naas’ rahvas masti ümbre kokko tulõma. Tuudi betoonbloki ette, puul kolhuusi vaiu peräle. Mu hää tutva Ülo tull’ Leedust. Tä oll’ Klaipedan, ku sääl matin oll’. Ku tä kuulsõ, et Eestin om kah, sis sõitsõ suurõ rekkaga, 40tonnidsõ paprõkuurmaga risti tii pääle ette.
Mi ollimi üü otsa magamada, närvi pistü. Naksimi sis säält är viimä tehnikat. Sääl olli väiku saatjaerguti, noidõga olõs olnu võimalik puhmast eetrile minnä. Nuu veimi masti lähküle mõtsa sisse, kon oll’ ehitüsmatõrjaali lado ja vuul olõman. Võroni vast olõssi küündünü, ku puhma alt eetrile minnä.
Mis meeleolun rahvas oll’?
Kuis kiäki. Suurt es kõnõlda, inemise aviti tehnikat vällä nõsta. Õdaguspoolõ tõi kolhoos suppi ja tõnõ üü oll’ joba peris lõbus. Mängiti kaartõ, rahvast oll’ puul majja täüs, 70 inemise ümbre.
Ma olli sis aasta iist sõaväest tulnu. 24. kuupääväs olli pulma plaanitu ja oll’ murõ, et viimäte ei saaki pulmi pitä: riigikõrd oll’ sassi lüüd ja siist es saa jo Võrolõgi sõita, tiiviir oll’ naid «skelette» täüs. Määnegi kindral tull’, sõs hoiti liiklust kinni, ku ma 21. tüült kodo sõitsõ.
Kas tuu teletorni-asi om kõgõ hirmsamb juhtuminõ elon?
Vinne sõaväen oll’ jõhkrampi asjo. Masti puhul oll’ jo selge, et näidega tapõlda olõ-i mõtõt, nigunii jäät kaotajas.
Harju Ülle, Uma Leht