Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

27. juuli keskpäeval oli Võru Tamula rannas õhusooja 27 kraadi ja veesooja 25 kraadi. Sel päeval tööl olnud vetelpäästjate Joonas Trolla ja Innar Ploomi väitel on võrulaste populaarsemas supluskohas suvi möödunud rahulikult.

Enamasti on sel suvel Tamula rannas lehvinud ujumist lubav roheline lipp. Ujumist mittesoovitav kollane lipp lehvis jaanipäeva paiku, põhjuseks oli vaid tunni ajaga roheliseks muutunud vesi. Koheselt võetud veeproovid saadeti laborisse, kust saadi kinnitus, et vesi on ohutu. Juba järgmisel hetkel lehvis vetelpäästetorni küljes ka roheline lipp.

„Kõige sagedasem mure rannas on asjade kaotamine,“ märkis Trolla. Inimesed tulevad tihti küsima, kas midagi on leitud. Vetelpäästjate juurde jõuavad aga vaid väga üksikud asjad, enamasti need, mis vetelpäästjad ise koristades maast leiavad. Hetkel on omanike ootel mõned rahakotid. Suve jooksul on kadunud ka kolm kuni neli last, kes on siiski kiiresti üles leitud. Lapsevanemad suudavad oma last päris hästi kirjeldada ning abi on olnud ka binoklist, mis lapsevanemale laenatakse.

Kiirabi on sel suvel Tamula randa kutsutud viiel kuni kuuel korral, põhjuseks on olnud suuremad haavad ja üks jalaluu mõra. Olgu öeldud, et ka intervjuu ajal tuli vetelpäästjatel joosta abi andma kuumarabanduse saanud tüdrukule. Kuigi tüdruk toibus üsna kiiresti, kutsuti igaks juhuks kohale kiirabi, kes tüdruku enda hoole alla võttis. Vetelpäästja Innar Ploomi selle suve tõsisem juhtum oli siis, kui üks tüdruk, kes ujuda ei osanud, läks kummimadratsiga ümber. Õnneks päästis lähedal olnud mees tüdruku. Vetelpäästjatel endil pole sel suvel veel kedagi päästa tulnud. Ploom kiitis inimesi, kes on üsna tähelepanelikud ja märkis, et kahekesi tervet randa jälgida on väga keeruline.

Vetelpäästjad tunnistasid, et ideaalvariandis võiks Tamula rannas olla praeguse kahe asemel kuus ja Kubija rannas praeguse ühe asemel kaks vetelpäästjat. Paraku ei jätku linnal nii suurel hulgal vetelpäästjate palkamiseks raha. „See (Tamula) rand on ikka natuke liiga suur kahe vetelpäästja jaoks,“ nentis Ploom. Võru Vetelpäästeühingu esimees Vambola Sulg on noortele kolleegidele rääkinud, et omal ajal olid Tamula rannas lisaks mitmetele vetelpäästjatele ka tuukrid, akvalangistid, medõed ja motoristid.

Inimesi on Tamula rannas olnud alati palju. Selle aasta rekord oli Trolla hinnangul 9. juulil, kui tipphetkel võis rannamõnusid nautida üle 1100 inimese. Argipäeval ja nädalapäeval rannas vahet ei ole. „Inimestel on puhkus ja kõik oleneb peamiselt ilmast. Kui ilm on selline nagu täna, on rand rahvast täis,“ selgitas Trolla. Kordatehtud Tamula rannas saab päevitada nii murul kui liival, kuid vetelpäästjate sõnul eelistatakse siiski muruala.

Teises Võru tuntumas ujumiskohas Kubija rannas, kus samuti vetelpäästja ametis, on võrreldes Tamula rannaga tunduvalt vähem rahvast, headel päevadel kuni 80 inimest. Ka seal on olukord sel suvel olnud rahulik. Vetelpäästjate sõnul meeldib inimestele käia rohkem Tamula rannas, kuna see on linnale lähedal, kuid Kubijal ujujad hindavad just sealse järve puhtust.

Kuigi paljudes kohtades võib näha plakateid, mis hoiatavad inimesi purjus peaga vette minemast, on ka Tamula rannas olnud ebakainet seltskonda, kes teisi puhkajaid segavad. Suplejad annavad nendest vetelpäästjatele teada, kes esmalt kutsuvad rahurikkujad korrale ja kui korraldustele ei alluta, pöördutakse politsei poole. Sel aastal on politsei tulnud randa kutsuda neli kuni viis korda.

Kahest noorest vetelpäästjast on kogenuim Joonas Trolla, kes valvab ujujaid neljandat aastat, kuid uppumisega on kokku puutunud esimest aastat vetelpäästjana töötav Joonas Ploom, kes on nii ise abi vajanud, kui ka abi andnud. Kuuma vastu võitlevad vetelpäästjad kiirsööstuga vette, siis kohe pluus jälle selga ning tagasi torni. Ka lõunapausi peavad vetelpäästjad kordamööda, olles valmis vajadusel söömise kiiresti katkestama ja appi tormama.

Rannas suvitajatel soovitavad vetelpäästjad lugeda silte (need pole seal niisama) ja mitte mängida uppujat. „Ärge olge vees nagu laibad, iga sellist inimest võetakse väga tõsiselt,“ paneb Trolla ujujatele südamele. Trolla sõnul harrastavad just vanemad inimesed pea vees „puhata“ ja see hirmutab isegi lapsi, kes siis kiiresti vetelpäästjaid kutsuma jooksevad. Sel suvel on siiski siiani kõik õnneks läinud, loodetavasti see nii jääbki.

Tuuli Hiiesalu

Comments are closed.