Aadu-Peetril tuleb perelaager suurtele ja väikestele

8.-12. augustini toimub Harjumaal Kuusalu vallas Turbuneemes Aadu-Peetri Perelaager suurtele ja väikestele, kuhu on oodatud ni ivanad olijad kui uued tulijad.

Elame mõnusat laagrielu: lisaks ühissöömistele ja lõkkeõhtutele käime metsas, teeme korrastustöid, mängime palli, jutustame muinasjutte ja etendame ühe neist, teeme muusikat, maalime, ehitame onni, käime ujumas, tutvume taimedega ja valmistame neist midagi sissevõtmiseks või pealemäärimiseks ja naudime lihtsalt suve. Laagri läbiviimisel on ametis Illinor Siebold, Jane Tiidelepp, Kati Kolk, Maret Meigo, Eve Soosalu ja Siiri Veensalu.

Laagrisse on oodatud kogu pere – väikesed ja suured, ka need, kes lihtsalt talvisest väsimusest puhata soovivad. Lastel vanusega alates 10 eluaastast on võimalik tulla laagrisse üksi, st ilma vanemateta. Kui laps tuleb laagrisse üksi, palume lapsevanematel ühendust võtta ühe laagri läbiviijaga, kelle hoolde laps ka laagri ajaks jääb. Läbiviijate kontaktandmed saab registreerumisel Maret Meigo käest. Loe lähemalt siit.

Tulekust anna palun teada hiljemalt neljapäevaks, 30. juuniks tel 5291778 või maret.meigo@gmail.com

Lilli küla korraldab mälestustepäeva

16. juulil toimub Harjumaal Anija vallas Lilli küla mälestustepäev ja seltsimaja-spordihoone nurgakivi paigaldamise pidu.

Kõiki, kellel on mälestusi Lilli külast, oodatakse neid teistega jagama. Hiljem on kogutud materjali põhjal kavas kokku panna raamat tulevastele põlvedele. Sama ürituse raames pannakse ka nurgakivi seltsimaja-spordihoonele, mis valmib külarahva suurel soovil piirkonna arengule kaasa aidata. Ehitust toetab PRIA meede 3.2.

Kuna omaosalussumma ehituse juures on üsna suur, otsib külaselts ka täiendavalt toetajaid. Kõik toetajad kantakse hiljem küla raamatusse ja garanteeritud on ka muud hüved. Loe edasi: Lilli küla korraldab mälestustepäeva

Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg

Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.

Schilling 2011 – Ilusa Muusika Festival

Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.

Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.

Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).

Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.

Krutskilinõ kanamiis

Pulga Jaan. Foto: Uma Leht

Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.

«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.

Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.

Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”

“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”

“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis