Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Foto: www.kogukonnad.ee
Neljapäeval, 2. juunil algusega kell 16 toimub raamatu „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ tutvustus ja avalik dispuut, kus keskkonnateemade üle arutlevad sotsioloog Mikko Lagerspetz, ökoloog Mihkel Kangur, keskkonnakaitsja Mari Jüssi ja kogukondlane Toomas Trapido.

Esitlus ja arutelu toimuvad Mare hoone ruumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus), neile järgneb vastuvõtt Mare aatriumis.

„Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele,“ sõnas kogumiku toimetaja, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja Airi-Alina Allaste.

„Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ näol on tegu esimese raamatuga sarjast „Elustiilid“, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Loe edasi: Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Viimsis toimuvad 4.-5. juunil 2011 Harmoonikumi Ilupäevad, mis on suunatud naistele, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks ning soovivad säilitada suurepärast väljanägemist ja head tervist igas eas.

Ilupäevade loengutes ja õpitubades jagatakse kahe päeva jooksul praktilisi teadmisi-oskusi, kuidas hoolitseda oma ilu ja tervise eest loomulikul-looduslikul moel, nii seespidiselt kui välispidiselt. Omaette lisaväärtuseks on Ilupäevadel serveeritav tervistav toit, mida osalejatel on meeldiv võimalus nautida nii kohvipausidel kui lõunalauas. Loe edasi: Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.

Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.

Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.

Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

130 aastat Võrumaa laulupidusid

Laupäeval, 4. juunil kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale 92. Võrumaa laulu- ja tantsupeole. Käesoleva aasta peo teemaks on heinaaeg.

Peoga püütakse taastada toonane heinaaeg ja näidata 130 aastast Võrumaa laulupeo traditsiooni, tema aus ja hiilguses. Lauljate kaunite häälte abiga leiavad õiged tantsusammud meie oma maakonna tantsijad ja näitavad uutmoodi ilu turnijad.

2.-3. juulil 1881 toimus Võru Saksa Seltsi juures Võrumaa I laulupidu. Siis ei teadnud veel keegi, kas see kaunis traditsioon saab jätkuda või vajub aegade hämarusse. Usku peo toimumisse näitasid üles 12 laulukoori 150 lauljaga ja 5 pasunakoori 46 mängijaga.

Jakob Hurt on öelnud: ”Eesti rahvas on igal ajal laulja rahvas olnud. Kõige vanematest aegadest saadik on eestlased oma elu kätkist hauani lauluga ehtinud. Lauldi rõõmus, lauldi kurbuses. Tegid käed tööd, astusid jalad – suu ja süda laulis. ” Need sõnad iseloomustavad ka võrumaalasi. Loe edasi: 130 aastat Võrumaa laulupidusid

Urvastõn peeti urbanipäävä laata

Pühäpäävä sai Urvastõ kandi rahvas kokko Urvastõ kerigumõisa pargin, et pitä viiendät kõrda urbanilaata. Et perämädsel aol om hulga laatu peetü, sõs olli joudnu kauplõma tulla päämidselt uma inemise. Urvastõ rahvarõivameistri Bergmanni Karille (pildi pääl) möi Urvastõ ja Karula kihlkunna prundsirõivast tettüid as’akõisi: sallõ, kruusi- ja kohvikannilämmistäjit. Nuu perämädse lätsi Karille jutu perrä kõgõ inämb kaubas.

Harju Ülle, Uma Leht

Loomakasvatajad saavad toetust

Kihnu maalammas. Foto: erakogu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustab 2. juunil loomakasvatustoetuste väljamaksmist. Toetusesaajaid on tänavu 5123 ning makstakse viit erinevat toetust kokku 20,9 miljonit eurot.

Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.

Ammlehma ja ute kasvatamise toetus on seotud taotlemise ajal karjas olevate loomadega. Ammlehma pidajaid on mullusega võrreldes poolesaja võrra rohkem, loomade arv on kasvanud ligi 4000. Ute kasvatamiseks toetuse saajaid on sama palju nagu 2010, aga loomi on ligi 3300 rohkem. Kokku kasvatatakse toetuse abil rohkem kui 73 000 ammlehma ja utte.

Veise, ute ja piima täiendav otsetoetus põhinevad varasematel taotlusperioodidel taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud ühikutel. Need on nn tootmisest lahtiseotud toetused: loomi ei pea praegu enam karjas alles olema, küll aga peab taotleja jätkuvalt põllumajandusega tegelema. Selliste toetuste eesmärk on motiveerida neid põllumajandussektoris jätkama ning planeerima tootmist pigem tegelikust turunõudlusest, mitte saadaolevatest toetustest lähtudes. Loe edasi: Loomakasvatajad saavad toetust

Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst

Foto: Uma Leht
Koolilats saa huvitava kodo-uurmistüü tetä ka ütest kotussõst tõistõ kolinust tarõst vai varivalimiisist, mitte õnnõ inemise eloluust vai kodoküläst.

«Inemisel või olla huvitav ja keerolinõ elolugu, a sama põnnõv või olla ka üte maja elolugu,» ütel’ Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur, ku tä kõnõl’ Võro maakunna 32. koolinuuri kodo-uurmisvõistlusõ töiest. Rändäjäst majast, hindä kodomajast, kirot’ uurmistüü Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Tohvi Anna, vallavanõmba Tohvi Rauli tütär.

Maja oll’ olnu Viitka kandin Lauri külän Lauri talon. «Ku päält sõta käve Vahtsõliina välläehitämine, sõs tuudi tühäs jäänüid majjo alõvihe ja panti üles,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Majan oll’ rajooni aigu võõrastõmaja seen, 1959. aastagast internaatkooli tarõ ja perän sai Tohvõlõ.»

Ruusmaa nimmas’, et viil üts esieräline tüü oll’ tettü ravvatüüfirmast AS Lapi MT – «Roostevaba Võru visiitkaart» (Kõlli Hardi Võro Keskliina gümnaasiumist). Loe edasi: Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst

Täna näeb Lahemaal haruldasi filme

Täna kell 10 algab Palmse mõisas Lahemaa 40. sünnipäevale pühendatud filmipäev, kus linastuvad Lahemaal 50 aasta jooksul filmitud kaadrid. Kaadrid pärinevad Lahemaa rahvusaprgi arhiivist, ERRi arhiivist ning erakogudest.

Filmilõigud on valitud nii, et nad oleks kõnekad nii omas ajas kui tänapäeval. Paljude lõikude puhul on tegu esmaesitusega – näiteks on filmilindil kuulsad 1972. aasta Altja jaanituli ja 1974.aasta Muuksi jaanituli.

Filmilõikudel, mis pärinevad 1960ndatest ja 1970ndatest aastatest, on kohalikku eluolu, rikast loodust, rahvuspargi tegemisi ja ka nüüdseks legendiks saanud inimesi nagu kuulus Paarma Vunts, kuulus Altja laevaehitaja.

Näidatavad lõike kommenteerivad Viivi Voorand, Maie Orav, Anne Kurepalu, Saima Gordejeva ja Harald Lass.

31. mail toimuvale filmipäevale oodatakse elukutselisi filmitegijaid, Lahemaa elanikke ja lihtsalt filmi- ja ajaloohuvilisi. Filmipäevadel tänatakse ka Lahemaa rahvuspargi looduse- ja kultuurihoidjaid.

Filmipäeva ”Lahemaa rahvuspark 40” ajakava ja filmilõikude loetelu leiab Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/80970/

Laupäeval tähistatakse Otepääl taas Eesti lipu päeva

Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamine Otepääl

Sel laupäeval tähistatakse Otepääl  Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäeva ja peetakse lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu.

Otepää Maarja koguduse vaimuliku Marko Tiirmaa sõnul heisatakse tradistiooniliselt 4. juunil kell 10 koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga rahvuslipp Otepää kirikumõisas.  Kell 11 siirdutakse Otepää vanale kalmistule, kus avaldatakse austust seal puhkavatele EÜSi vilistlastest kirikuõpetajatele. Kell 16 viiakse Otepää kirikus läbi Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Villem Reimani 150. sünniaastale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jutlustab EÜS-i vil! emeriitõpetaja ja -kaplan erukolonel Tõnis Nõmmik. Jumalateenistuse järel esinevad Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeo koorid kontserdiga.

Samal päeval peetakse Otepääl ka lõuna-eesti memme-taadi suvepidu. Kell 17.30 liigub suvepeo rongkäik kiriku juurest Tehvandi suusastaadionile, kus kell 18 pidu ka algab. Valga maakonna rahvakultuurispetsialisti Eha Mandeli andmeil kohtuvad suvepeol Võru,  Põlva ja Viljandi maakonna lauljad, rahvatantsijad ja – muusikud. Kokku osaleb peol 72 rahvakultuurikollektiivi 800 taidlejaga. Suvepidu juhib Veikko Täär.

Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks

MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.

 “Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.
 
Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.

Värskas toimus viies suviste käsitöö- ja maalaat

 Pühapäeval Värskas toimunud V suviste käsitöö-ja maalaat läks korda. Juba hommikul vara kohale sõitnud müüjad jäid rahule ostjate, hea ilma ja üldise korraldusega. Oldi arvamusel, et taoline laat võiks iga aastaga suurmaks muutuda. Kuna ostjaid oli parasjagu, arvati, et kauplema võiks tulla tulevalgi aastal.

Samuti meeldis laat ostjatele. Oli neid, kes käisid niisama uudistamas ja oli inimesi, kes tulid laadale konkreetse ostusooviga. Hästi läksid kaubaks kõikvõimalikud lilletaimed ja istikud. Ostjaid jätkus ka käsitööga kauplejate lettide juurde.

Laadapäeval esinesid kohalikud tantsurühmad Lustiline ja Käokuld. Lisaks sellele mängisid rahvuslikku muusikat Värska Muusikakooli õpilased Laura Kruusamäe ja Ruti Kirikmäe. Kauplejate ja laadakülastajate emotsioone ja arvamust küsis laada jooksul päevajuht Jaak Madismäe.

Korraldajad jäid laadaga igati rahule, kõik õnnestus. Isegi ilm oli laada korraldamiseks igati soodne. Järgmine Suviste käsitöö- ja maalaat toimub 27. mail 2012.aastal. Kohtumiseni!

 Meelike Kruusamäe

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis Ungari kunsti näitus


Näitusel “3in1” on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szücs, Agnes Szepfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Alates 06. juunist Võru Linnagaleriis:

Võru Kunstikooli näituste avamine 06. juunil kell 16:30.

* VÕRU KUNSTIKOOLI näitused
Võru Kunstikooli põhiõppe lõpetab VIII lend. 2006. aastal õpinguid alustanud 12 noorest on lõpusirgele jõudnud 6 tublit inimest. Lõputöödele, mida 06. juunil kaitsma asutakse, on pühendatud 5-aastase õppetsükli viimane poolaasta. Ave Nurmeots (15 a) ühendab oma lõputöödesse muusika ja sõpruse, Diana Lõhmus (18 a) seob oma teema tehnikamaailmaga, Therese Sild (18 a) on valinud kujutamiseks aja kulgemise ja erinevad põlvkonnad, Maria Variksaar (17 a) räägib kunsti keeles oma kodust ja juurtest, Gredy Udras (18 a) kujutab unistust paradiisiaiast ja Liisi Rauba (18 a) lahkab “Lolitade” hingeelu. Teemad ja lähenemised, mida ja kuidas kujutada, on nii noorte kunstnike puhul ootuspärased kui ka ootamatud.
Võru Kunstikooli õpetajate tööde näitusel Linnagalerii II korrusel esitlevad seekord oma viimase aja loomingut kunstiõpetaja Urve Mill (keraamika), käsitööõpetaja Ülle Hummal (seinatekstiilid), kunstiõpetaja Inna Süving (maalid), fotoõpetaja Toomas Hütt (loodusfotod), kunstiõpetaja Liia Leppik (maalid), kunstiõpetaja Ulla Torop (köitekunst) ja kunstiõpetaja Angela Orro (maalid).

* KAILI-ANGELA KONNO näitus “Maalid”
Näitusel on eksponeeritud viimastel aastatel valminud õlimaalid. Iga päev on täidetud tegevustega, mis toimuvad ajas. Vähe on hetki, mis on tädetud tegevusega väljaspool aega. Mõnel päeval ei tulegi seda hetke. Ikka kõnnin sihipäraselt kusagilt kuhugi, räägin vajalikke rääkimisi, keegi kindel vajab mind kindlaks kellaks.  Kui ajaorjus koguneb, siis muutun rahutuks, uduseks, vaatan eemale, kipun kõrvale astuma. Siis  tulevad maastikud, mis on väljaspool aega. Mõtted ja tunded, mida nagu pole olnudki, aga mis aitavad edasi minna. Otsin sellist.
Kaili-Angela Konno (s. 1970) on kujundanud stuudio saadetele „Terevisioon“ (2009), „Prillitoos“ (2007), AK (2006), „Vabariigi kodanik“, „Revident“, „Kes sõidab Pekingisse“ (2007), „Foorum“ (2005), „Aeg luubis“ ja „Välisilm“ (2003). Esimest korda astus kunstnik oma töödega avalikkuse ette 1997. aastal Tartu noorte kunstnike näitusel. Sellest alates on Konno aktiivselt osalenud nii maalikunstnike aastanäitustel kui ka teistel kunstirühmituste ja grupinäitustel ning korraldanud ka arvukalt isiknäitusi paljudes Eesti linnades.
Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Maakondade haridusjuhid kohtuvad Võrus

Homme ja ülehomme toimub Võrus Eesti Hariduskorralduse Nõukoja korraline koosolek. Päevakorras on riikliku õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted. Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad tutvustavad üldhariduse arengukava täitmist ja uute ainekavade rakendamist.
Kõne all on ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerimise võimalused maakondades lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uuendustest. Siseministeerium tutvustab maavalitsuste kui organisatsiooni arendamise võimalusi. Kahe päeva jooksul tutvutakse Võrumaa Õppenõustamiskeskusega ning lapsehoiuteenuse osutamisega Lasval vallas.

„Nõukojas arutusel olevad teemad jõuavad varem või hiljem maakonniti haridusasutustesse, kes hariduskorraldusega igapäevaselt tegelevad. On väga hea, et eelnevalt on põhisuunad ühiselt läbi arutatud, kuid nende rakendamine sõltub iga maakonna omanäolisusest ja erisustest,“ sõnas Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.
Eesti Hariduskorralduse Nõukoja koosseisu kuuluvad kõikide maavalitsuste haridus- ja sotsiaalosakondade ametnikud, samuti haridus- ja teadusministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad. Nõukoja töö koordineerimine toimub maavanemate kokkulepitud rotatsiooni alusel.

Ussikomposti tegemise õpetus Sännas

19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis tutvustus ussikompostist ja ussikomposti ehitamine. Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on elanud Eestis juba 15 aastat ja on komposteerimise ekspert . Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Jututarõ Häniläse luulõtuisiga

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).

Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Ugala teatri kevadpeol jagati publikupreemiaid

Parimaks naisnäitlejaks tunnistati Leila Säälik.

Ugala teatri Kevadpeol jagati taaskord välja traditsioonilised

Parim meesnäitleja on Aarne Soro.

Ugala publikupreemiad ehk Kuldõunad 2011.
Sel aastal oli publikul võimalik valida 11 uuslavastuse vahel, mis jõudsid lavale eelmise aasta suvest kuni maikuuni 2011. Need lavastused on Jürka , Grace ja Glorie, Karlsson katuselt, Kollane nool, Maakad, Mee hind, Meeste kodu, Postmodernsed leibkonnad, Salaste laulupidu, Isa talveuni, Väikesed vanamehed. Hinnata sai lavastust, kujundust, mees- ja naisnäitlejat. Hääletamine toimus nii veebis kui ka teatrimajas.
Parim kujundus: A.H. Tammsaare -P.Tammearu “Jürka”, kunstnik Jaak Vaus.
Parim lavastus: Tom Ziegler “Grace ja Glorie”, lavastaja Indrek Sammul.
Parim naisnäitleja: Leila Säälik (lavastuses “Grace ja Glorie”).
Parim meesnäitleja: Aarne Soro (rollid viies erinevas uuslavastuses: Mee hind, Karlsson katuselt, Väikesed vanamehed, Isa talveuni, Salaste laulupidu).

Rododendroni taimedel on tuvastatud tamme-äkksurma

Käesoleval aastal on Põllumajandusamet kahel korral avastanud Hollandist saabunud rododendronitel ohtlikku seenhaigust tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum).

Tänavu kevadel on iga-aastase monitooringu raames kontrollitud rododendroneid ja teisi selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimi seitsmeteistkümnes taimi turustavas ettevõttes. Ohtliku taimekahjustajaga saastunud taimi on seni avastatud Harju- ja Tartumaal. Kõik saastunud taimed on müügilt kõrvaldatud ja hävitatud. 
Haiguse tüüpilised sümptomid on võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lisateavet selle ohtliku taimekahjustaja kohta on võimalus saada Põllumajandusameti veebilehelt www.pma.agri.ee.

Taimehaiguse kahtluse korral tuleks pöörduda Põllumajandusameti maakonnakeskuste taimetervise inspektorite poole. 
Ülle Metsman, 
Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja

Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn

Täna toimunud SEB 30. Tartu Rattarallile registreerus esialgsetel andmetel 4204 osalejat, nende hulgas kümned profiratturid ning tuhanded harrastajad. Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn ajaga 3:04:06. Teisele kohale sõitis end valgevenelane Aliaksei Tsikhanau. Parima eestlasena lõpetas Tartu Rattaralli Indrek Rannamaa, kes saavutas kolmanda koha.

Sõit Lõuna-Eesti maastikul kulges kena ilma ja arvukate pealtvaatajate saatel. Pärast 1. vahefinišit Liival, kui sõidetud oli 27 km, õnnestus 17-mehelisel juhtgrupil end ülejäänutest lahti sõita. Seesama grupp jäi sõidutempot dikteerima sisuliselt distantsi lõpuni, venides lõpukilomeetritel küll veidi pikemaks. Poodiumikohad selgitati välja lõpusirgel.
SEB 30. Tartu Rattaralli lõpetab kolm päeva kestnud Estonian Cycling Weekend 2011. Täna sõideti kaks distantsi, 135 km ja 65 km. Startijaid registreerus 2070 pikemale ning 2134 lühemale distantsile.
Uko Urb

Selgusid lemmikud Eesti Rahva Muuseumi kogudest

Räimede suitsutamise rest. Autor: Andres Kunnus.

Konkursile ”Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest” laekunud esemetest saab vaadata näitust kuni 26. juunini ERMi näitusemaja loengusaalis.

Eesti Rahva Muuseum kuulutas 2010. aasta lõpus välja konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“, kuhu oodati osalema käsitöötegijaid, kes valmistaksid muuseumi kogudest oma lemmikesemete järgi uusi koopiaid või edasiarendusi.

Tõstamaa sõrmikud. Autor: Virge Inno.

Konkursil osales 37 käsitöötegijat põnevalt ja hingega tehtud  töödega. Enim kasutati inspiratsiooniks ERMi tekstiilikogude esemeid, kuigi põnev oli näha ka puidu-, metalli- ja soome-ugri rahvaste kogudest pärit esemete eeskujul valminud töid. Žürii poolt parimateks hinnatud tööd paistsid silma uuenduslikkuse, loomingulisuse ning tänapäevaste kasutusvõimalustega. Lisaks tunnustati tehnilist teostust.

Vooditekk. Autor: Kadri Vissel.

Konkursi žürii, koosseisus Reet Piiri ja Age Raudsepp Eesti Rahva Muuseumist, Kersti Habakukk käsitööfoorumist Isetegija.net, Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ning Kristi Jõeste TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, valis parimad kahes kategoorias:

Autentse eseme taasloomine:
I koht: Andres Kunnus „Räimeküpsetusrest
II koht: Virge Inno „Tõstamaa sõrmkindad
III koht: Kadri Vissel „Vaip Vastseliina kihelkonnast
Eripreemia: Aivi Miilits „Raamat

Autentsest esemest inspireeritud uue eseme loomine:
I koht: Airi Gailit „Seentega värvitud triibukangad
II koht: Virge Inno „Sokid
III koht: Elge Aas „Vilditud müts
Eripreemia naha kasutamise eest: Egge Edussaar „Handi kott
Eripreemia idee eest: Marvi Volmer „Ehted
Konkursi korraldajad tänavad kõiki osalejaid

Eesti Rahva Muuseumi kogudesse on enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt kogutud ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku. Muuseumi loomisel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning pandi alus ulatuslikele rahvakultuuri kogudele, mis on olnud läbi aegade inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja disaineritele. Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel tehtav käsitöö on Eestis au sees.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Käsmu kontsertidest on kujunemas meeleolukas muusikasündmus

Maagilises Käsmu kaptenikülas on juba kolmandat järjestikust aastat leidnud aset muusikasündmus, mille raames tuuakse publikuni suurem osa eesti muusikaparemikust. Kuulda ja näha saab nii kauneid kontserte kui rockshow’sid, muusikat on nii noortele kui vanadele. Muusika kõrvale pakub silmailu kaunis merevaade Käsmu lahele. Käsmu kontserdid toimuvad 3.-12. juunini.

Autasustati Euroopa parimaid muuseume

Gallo Romani Muuseum Tongerenis.

Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.

2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.

2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.