Päev: 10. aprill 2011

Toompea Lossi kunstisaalis saab näha postmarkidega kaetud Hummerit

"Luige Hummer"
Riigikogu esimees Ene Ergma avas kolmapäeval, 6. aprillil Toompea lossi kunstisaalis näituse, kus saab näha Küllike Jaama ja Urmas Viigi “Luige Hummerit”. Installatsioon on pühendatud Eesti looduskaitsjale Heino Luigele.

Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.

Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“

Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“

Margit Liivoja

SA Lõuna-Eesti Turism otsib juhti

SA Lõuna-Eesti Turism on riigi sihtasutus, mis tegeleb Lõuna-Eesti maakondade turismialase tegevuse koordineerimise ja Lõuna-Eesti regiooni tutvustamisega välisturgudel, ootab oma kollektiiviga liituma juhatuse liiget.

Tööülesanded:

  • SA tegevuse juhtimine, finantsplaneerimine ja aruandlus;
  • Projektide algatamine ja elluviimine;
  • Koostöö koordineerimine partnerorganisatsioonidega (Lõuna-Eesti 6 maakonda, EAS, teised turismiga tegelevad organisatsioonid);
  • Välisturunduse planeerimine ja elluviimine koostöös meeskonnaga;
  • Regiooni turismialase arendustegevuse planeerimine.

Loe edasi: SA Lõuna-Eesti Turism otsib juhti

Ajakirjanik Ivar Soopan avas uue uudisteportaali

Pikka aega ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Lääne Elu töötanud ajakirjanik Ivar Soopan avas uue uudisteportaali Läänlane.

Veebiaadressil www.laanlane.ee ilmuv Läänlane keskendub Läänemaa uudistele, kuid oluline osa on ka Eesti uudistel, kultuuril, spordil, arvamustel, reisikirjadel, videotel ja pildigaleriidel.

“Teen sellist portaali, millist meeldiks endal lugeda,” ütles seni Lääne maakonna ajalehe Lääne Elu peatoimetajana töötanud Ivar Soopan. “Ülekaal on loomulikult Läänemaa uudistel, aga hoian lugejaid kursis ka tähtsamate Eesti ja maailma uudistega.”

Soopani sõnul avaldab Läänlane maailma kvaliteetlehtede huvitavamaid kirjutisi, pakub lugeda tuntud arvamusliidrite seisukohti ja analüüse. Kord nädalas laupäeviti saab Läänlasest lugeda uut pikka reisikirja ja –fotosid, samuti avastustest teadusmaailmas.

“Läänlane ei ole üksluisete ametlike teadete kogunemiskoht, samas hoian lugejat eemal “kollastest” lugudest ja teemadest, sest seda on eesti veebimeedias juba piisavalt,” lausus enne Läänemaale kolimist 10 aastat Eesti Päevalehes töötanud Soopan. “Olen sobimatute ja solvavate veebikommentaaride levimise vastane ja hoian seepärast karmilt lugejate arvamusavaldustel silma peal.”

Läänlases kommenteerimine käib Disqusi, Facebooki, Twitteri, OpenID või Yahoo kaudu sisse logides.

Uudisteportaal Läänlane avati ametlikult äsja, kuid tegelikult on see testimise käigus uudistega täienenud juba veebruarist alates. Soopani sõnul on tema portaali teemade käsitlemise ülesehitus tavaajalehest erinev ning pakub lugejale paberlehest rohkemat teavet – paljud teemad on esitatud korraga nii teksti, pildigalerii kui ka videona.

Peale nimetatud sisu saavad eraisikud Läänlases tasuta kuulutada; veebilehelt leiab Läänemaa sündmuste loetelu, ilmateate, telekava, vajalikke infonumbreid, viiteid veebiraadioile ja tuntud arvutimängudele.

Läänlane on Läänemaal ainuke eraomandis uudisteportaal, mis kajastab nii suurt hulka uudiseid ja artikleid. Maavalitsus haldab Läänemaa portaali nime kandvat veebilehte, kuid see on keskendunud ametkondlikele ning mitteajakirjanduslikele teadetele. Samuti on Läänlane ainuke veebiajaleht Läänemaal, kus eraisikud saavad tasuta kuulutuda ja firmadel on võimalus veebireklaami avaldada.

100 Rakvere kassi-koera otsivad uut kodu

Alates 1. maist lõpetab Virumaal tegevuse Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.

Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.

Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1. maiks endale kodu leidnud, jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus.

Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi kodu igatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui ka mujal varjupaikades vähendada.

Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel kui ka muul viisil loomadele kodude otsimisel.

Kontakt: info@varjupaik.ee ja turvakodu.varjupaik.ee

Marlen Utsar

Rahvusvaheline konverents „Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid“

11.–12. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi ja Kultuuriteooria tippkeskuse koostöös konverents “Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid”, mis võtab vaatluse alla toidukultuuri mäletamise ja vahendamise individuaalsed ning institutsionaalsed praktikad.

Toidukultuur on rahvusliku ja regionaalse pärandi oluline osa, millel on läbi aegade olnud nii majanduslik kui ka poliitiline tähtsus. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil on Eestis ja ka mujal Euroopa riikides hoogustunud avalik diskussioon selle üle, kuidas määratleda oma identiteeti kulinaarse mineviku kaudu. Samas otsitakse riiklikul, ettevõtete ja indiviidide tasandil võimalusi, et toidutraditsioone tänapäevases mõttes atraktiivseks muuta ja sellega nii turiste kui ka kohalikke elanikke gastronoomilisi saavutusi tarbima ja väärtustama suunata.

Konverentsi paneelettekande peab Örebro ülikooli õppejõud, Eestis juba mitmel toidualasel konverentsil esinenud Rootsi toiduetnoloog Richard Tellström, kes räägib toidukultuuri arengust, rollist ja selle uurimisest tänapäeval.

Konverentsil kuuleb nii akadeemilise kui ka praktilise orientatsiooniga ettekandeid 10 riigist, mis käsitlevad toidukultuuri minevikku ja tänapäeva. Neis keskendutakse muutustele, mis on seotud toidu mäletamise, väärtustamise, valmistamise ning pakkumise erinevate praktikate ja teadmistega.

Ümarlaual räägime esmajoones koostöövõimaluste üle muuseumite, teadusasutuste ja teiste selle tegevusvaldkonna esindajate vahel ning arutleme selle üle, kuidas üksikkontaktide tasandil toimuvast koostööst jõuda võrgustikuni, mis toetaks nii infovahetust kui ka erinevaid koostööalgatusi.

– Konverents toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9);
– Konverentsi kava www.erm.ee/2011erm;
– Konverentsi ettekannete otseülekanne veebis toimub aadressil www.erm.ee. Kui tehnilistel põhjustel esineb otseülekandes häireid, siis saab sündmuse salvestust vaadata konverentsi kodulehel hiljem.

Lisainfo: ERMi teadur Terje Anepaio, terje.anepaio@erm.ee

Konverentsi toetavad:
Eesti Rahva Muuseum, Euroopa Liit Euroopa regionaalarengu fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus www.ut.ee/CECT), Eesti Kultuurkapital.

Reimo Rehkli, ERMi kommunikatsioonijuht

Saaremaa talunik sai ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks

Kaarma vallavalitsus andis Andrus Sepale ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks.

Millal, kui palju ja mis otstarbeks on plaanis vähikasvatustiike rajada ning vähke kasvatada, Andrus Sepp ütlema ei soostunud. “Ma ei sooviks sellest rääkida,” lausus ta.

Vähikasvatustiigid rajatakse Kaarma valda Laadjala külla Metsa-Johani maaüksusele ning vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega.

Oliver Rand, Meie Maa

Paku vällä Hurda-preemiä saaja!

Põlva rahvaharidusõ selts jaga 20. kõrda Hurda Jakobi nimeliidsi rahvuskultuuri avvohindu. Põlva küle alt Himmastõst peri rahvaperimüse korjaja ja riigimehe nimeliidsi avvohindu om kats, üte suurus om 1000 eurot.

Üts preemiä antas kimmähe Põlva maakunnan silma jäänüle inemisele. Preemiä saaja olku eesti rahvuskultuuri hääs midägi väega esierälist är tennü vai pikkä aigu mi rahvuskultuuri hoitnu ja edendänü.

Preemiä saajit või pakku egäüts nikani ku 15.04. Põlva rahvaharidusõ seltsile Kesk 16, 63308 Põlva. Teedüst saa tel 799 5157 vai polva.rhs@mail.ee.

Avvohinna antas kätte 23. hainakuu pääväl.

Allikas: Uma Leht

Sooja kevade algus

Tulemas on vanarahva jaoks oluline tähtpäev, 14. aprill on kalendris künnipäev. See päev on kevadepoolitaja. Jahe ja pime kevad saab otsa ning algab valge ja soe kevad.

Oleme Eestis seda päeva alates 2004. aastast tähistanud õuesõppe päevana. Haridus- ja teadusministeeriumi soovitusel lähevad õpetajad koos õppijatega lasteaedadest ülikoolideni õppima ehedas, õppimist toetavas keskkonnas. Taolist õues õppimist toetab uus õppekava, sest see teeb õppimise tõhusamaks ning samas toetab õppijate tervist ja meeleolu.

Kevadet poolitavat päeva tähistati muiste põhjamaades suveööde päevana. Sel päeval lahkuti taliküladest ja mindi reisima mööda suvepaiku – kalajärvi, marjapaiku. Tagasi taliküladesse pöörduti talveööde päeval 14 oktoobril. Sama muistset tava on hea uuel moel kasutada ka tänapäeval.

Mikk Sarv