Arula külas tuleb külapidu

Märkamatult on varsti käes Arula esimese külapeo aastapäev. Teeme selle kokkusaamise nüüd meeldejäävaks tavaks ja saame sellel aastal kokku 30. aprillil kell 15 Arula külas Lutsu talus.

Kutsutud on kõik, kes tunnevad ajaloolist sidet selle kandiga või on seotud tänaste toimetamistega. Siin on suur võimalus kohtuda vanade tuttavatega või leida hoopis uusi. Teeme lõket, kosutame keha talutoiduga, lustime ja tunneme ennast mõnusalt.

Tulles võta kaasa rõõmus meel, kutsu ühes ka lapsed, pista taskusse osalustasuks 7 eurot (täiskasvanutele), too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast (nt koduküpstatud koogike, puuvili või midagi mida oled sügisel purki teinud ja mida soovid teistega jagada). Soe söök on teid juba ootamas.

Peo heaks kordaminekuks teata varakult oma osalussoov ja tulijate eesnimed (nimekaardi tarvis) aadressil
arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653 Eike Tasa Lutsu talu perenaisele. Osalustasu võid kanda a/a nr 10202008060005, SEB, Voldemar Tasa.

Kui leiad aega ja tahtmist, ootame sind ka ettevalmistustoimkonda. Kohtumiseni 30. aprillil Lutsul!
Pildil on detail linikust, mille valmistas Paklamäe talu perenaine Emiilie Mekk, tikitud 1970ndatel.

Vaata lisaks blogi Arula küla täna ja eile

Piret Barkala, Arula Külaselts

Võrumaale Käätso sirgele maandus lennuk

Võrumaal leidis täna aset suurt meediahuvi pakkunud operatsioon koondnimetusega „Käätso kotkas“. Tegemist on MTÜ  SÜ Taevatäht poolt korraldatud ja  ürituse Kiidi Lennushow raames toimunud tegevusega, mille käigus katsetati lennuki maandumist Võrumaa rahva seas tuntud riigimaantee sirgele, mida Nõukogude ajal teati kui lennukite tagavaramaandumisrada.

Keerulistest ilmastikuoludest hoolimata maandus Tõnis Lepa piloteeritud Piper Arrow väikelennuk edukalt Käätso sirgele, kus selle maandumist tervitas palju uudistajaid, kohal olid ka kõik suuremad Eesti eratelekanalid.

Lennuk pargiti riigimaantee serva, kus seda valvavad kuni homse tagasisõiduni Tallinnasse Võrumaa kaitseliitlased. Ürituse õnnestumise riigiasutustepoolne eestseisja ja koordineerija oli Võru maavalitsus.

MTÜsse SÜ Taevatäht kuuluvad tuntust koguvad Pihode suusapoisid, nende perele kuulub ka Kiidi turismitalu, kus üritus toimus. Kiidi Lennushow raames toimus rida erinevaid talve lõpetavaid mäesuusa- ja lumelauavõistlusi Kiidi Stashpargis.

Anti Allas

 

Lääne-Virumaal käib jäätmekäitluskeskuse tee-ehitus

Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ projektijuht Margus Maasik ja juhatuse esimees Toomas Väinaste. Foto: Anti Ronk
Kui märtsi alguses asetati nurgakivi Rakvere linna ja Vinni valla piiril kerkivale Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskusele, siis räägiti, et eraldi teed ehitatakse veoautodele ja sõiduautodele. Ikka selleks, et raskeveokite müra ei häiriks Rakvere linna elanikke. Nüüd käib hoogne tee-ehitus.

Suured autod hakkavad jäätmekäitluskeskusesse sõitma Sõmeru valla poolt nn Rakvere ringteelt. Hetkel on käsil pinnasetööd ehk juurdepääsutee aluse ja torustike rajamine. Sõiduautode sissepääs asub keskuse Rakvere linna poolses küljes.

Ehituse kogumaksumus on 53 miljonit krooni. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetas jäätmekäitluskeskuse rajamist 2010. aastal 36,1 miljoni krooniga. Plaanide järgi valmib keskus käesoleva aasta novembris.

„Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus on mõeldud kogu maakonna elanike teenindamiseks. Kuna keskuse rajamise eestvedajaks oli omal ajal Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, siis on liikmeteks ka kõik meie maakonna omavalitsused,” selgitas Vinni vallavanem ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus juhatuse esimees Toomas Väinaste. Loe edasi: Lääne-Virumaal käib jäätmekäitluskeskuse tee-ehitus

Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Hetk filmist "Happy end". Foto: worldfilm.ee
Maailmafilmi festival tõmbab täna otsad kokku filmiga „Happy End“ koos Szymon Zaleskiga, kes jookseb arstikabinetist šamaanide juurde, lootuses seljatada tõsine haigus. Festivali lõpufilm „Kurtide laste maa“ oli 2010. aastal David di Donatello auhinna nominendiks parima Itaalia dokumentaalfilmi kategoorias.

Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.

Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.

Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.

Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Võru Linnateatris esietendub komöödiatükk

5. aprillil esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.

„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kostüümi- ja lavakunstnik: Liisa Soolepp
Muusikaline kujundus: Anu Taul
Mängivad: Lehm – Anu Taul, Karu – Kaspar-Oskar Kramp, Konn – Mart Parind, väike murdja ehk Nugis – Maive Käos, Jänes – Agu Trolla.

Esietendus 5. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Etendused: 05., 06., 14. ja 30. aprillil ning 04. mail kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Vaata klippi:

Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com

Tõrvas avatakse kohvik Läti Saatkond

Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.

Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.

Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.

Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus

Huvilisi oodatakse kohaliku toidu koolitusele

4.-5. aprillil toimub Võrumaal Seedri Puhketalus 2-päevane kohaliku toidu turunduse koolitus, mille lektoriks on Erik Johansen. Erik on aastaid edendanud Bornholmi saarelt pärineva toidu müümist nii Taanis kui ka ekspordiks , on mitmete koostöövõrgustike looja ja pikaajaline ettevõtluskonsultant.

Käsitletakse kohaliku toidu müümiseks vajaliku koostöövõrgustiku toimimise põhimõtteid, tootearendust, toodete hinnakujundust ja pakendit, tarbijate ootusi kohalikul ja eksportturul, toodete turustamise ja ärikultuuriga seonduvaid aspekte.

Koolitust korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Loengud tõlgitakse eesti keelde. Koolitus on tasuta. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressil: mahepm@gmail.com või tel 56620955.

Koolitus toimub Interreg IVA projekti International Food and Activity Tourism raames, toetab Euroopa Liit.

Täpsem info: www.seedripuhketalu.ee

Enn Kasak külas Tuulemaa hariduskeskuses

Enn Kasak
31. märtsil kell 17 kõneleb Tallinnas Tuulemaa hariduskeskuses Liivakella Seminaris Enn Kasak, tunnustatud astrofüüsik ja teadusfilosoof.

Millest Enn räägib? Ei ole ilmselt uudis, et inimene saab loobuda ainult sellest, mis tal olemas on. Selleks, et loobuda rikkusest, peab kõigepealt rikkaks saama. Akadeemilised otsingud aitasid Ennu tarkade sekka ja siis otsustas ta sellest tarkusest loobuda. See samm on tekitanud paljudes …imetluse, aga veel rohkemates hirmu …

Palusin Ennu meile rääkima teaduse ja religiooni seostest. Mis neid kahte näiliselt vastandlikku asja seob? Kas on võimalik, et ka teadus on religioon? Kas tarkus võib tõesti olla ka kahjulik? Kes on sunnitark ja kuidas vältida sunnitargaks muutumist? Kust algab äärmus ja kuidas seda ära tunda?

Keda need küsimused mõtlema panevad, soovitan lugeda Ennu esseed “Mis tunne on olla loll?” www.obs.ee/enn või kuulata tema mõtteid sel teemal Ööülikoolis www.ylikool.ee.

Liivakella Seminarist, meie aruteludest, esinejatest ja osalustasust loe lähemalt www.liivakell.eu ning tule ja veeda hariv kolmapäevaõhtu koos Enn Kasaku, Fred JÜssi, Einar Laigna ja paljude teiste uue kultuuriruumi loojatega.

Aivar Haller

Karud ärkavad talveunest

Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid, mida tasuks rünnakute eest kaitsta.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesilas kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,” ütles Talvi.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid  karude poolt mesitarudele tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. 2010. aastal tekitasid pruunkarud Eestis mesitarusid rüüstates kahju 39 mesinikule, kahjustades kokku 76 mesitaru.

Kuivõrd pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka karude poolt mesinikele tekitatud kahjusid ühtlaselt üle mandri. Enam oli kahjustusjuhte Harju- ja Raplamaal. Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro ulatuses.

Dagö toetab kontserdiga Mooste vallamaja taastamist

Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18.00 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.

Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.

Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.

Allikas: Eesti Fototurismi Keskus, www.fototurism.ee

RMK otsib looduslike koosluste taastajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste.
Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste  kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt.

Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte

Eesti Kultuurkapital otsib uusi kandidaate ekpertgruppidesse. Kandidaate maakondlike ekspertgruppide koosseisudesse järgnevaks kaheks aastaks võivad esitada vastava maakonna kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 8. aprill.

Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkondadele eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel.
Eesti Kultuurkapitalis on kultuuri- ja spordi valdkonnad määratletud järgnevalt: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur ning kehakultuur ja sport. Loe edasi: Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte

Käätso sirgele maandub täna lennuk

Täna keskpäeval maandub Võru -Mõniste-Valga maantee kilomeetritel 5,5-7,7 (“Käätso sirge”) väikelennuk “Piper Arrow”. Teel on sellel lõigul nähtud ette võimalus lennuki maandumiseks ning parkimiseks.

Kavas on väikelennuki Piper Arrow ülelend Kiidi turismitalust ja talviste maastikufotode tegemine õhust. Väikelennuk kuulub lennufirmale OÜ Ladybird ja piloodiks on Tõnis Lepp.

Maandumine ja õhkutõus toimuvad operatsiooni “Käätso Kotkas” raames, et testida päästeameti, politsei, kaitseliidu ja maanteeameti koostööd.

Lennuki maandumine ja demonstratsioon on osa „Kiidi lennushowst“, mille põhitegevus keskendub mäesuusa- ja lumelauavõistlustele Kiidi turismitalus. Sellel osalevad Eesti parimad suusahüppajad ja kahevõistlejad

“Eesti metsa lugu” jõuab Rapla- ja Põlvamaale

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Raplamaale ning uue nädala alguses Põlvamaale. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Seekordsetel kontsertidel astub üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor kavaga “Tass teed”. Kavas kõlab koorimuusika tunnustatud Eesti autoritelt. Erilise tähelepanu all on tänavu 80-aastaseks saava Anti Marguste omapärase huumoritajuga looming. Selle kõrval kõlavad Lembit Veevo hõrgu harmooniaga koorilaulud, samuti Mart Saare, Veljo Tormise ja Eino Tambergi looming. Kogu kavale lisab aktsendi akordionisti Tiit Kalluste osalemine. Pajatusi sellest, mis toimus eesti metsas esimese vabariigi ajal, annab edasi Ott Sandrak.

Kontserdid toimuvad pühapäeval, 27. märtsil Rapla kultuurikeskuses, esmaspäeval, 28. märtsil Kanepi seltsimajas ning teisipäeval, 29. märtsil Mooste Folgikojas. Algus on kõikjal kell 19, kontserdid on osalejatele tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine RMK veebis www.rmk.ee/loodusegakoos.

Aasta jooksul jõuab “Eesti metsa lugu” enam kui 30 Eestimaa paika, lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile saab olenevalt kohast kuulda ka Hortus Musicust, UMAt, Celia Rooset ja Tuule Kanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Rondellust, Bonzot ja Piispead ning Weekend Guitar Triot. Igal kontserdil astub lisaks muusikutele üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine. Samuti saab erinevate matkapäevade, istutustalgute ja metsanduslike õpperadade võrgustiku loomises osalemise kaudu ise metsatöödes käed külge lüüa.