Sel neljapäeval antakse igale Tallinna lasteaiale lindude söögimajad, mille valmistasid pealinna koolide õpilased.
17. veebruaril algusega kell 14.00 toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse söögimaja ja vajalik linnutoit.
Lindude söögimajad valmistasid tööõpetuse tundides 6.-8. klassi õpilased 13 pealinna koolist. Kokku juhendas õpilasi kümme tööõpetuse õpetajat.
Lindude söögimajad valmisid Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Lehola Keskkonnahariduskeskuse ühisprojekti raames. Puuinfo toetas puitmaterjaliga ja Tallinna Keskkonnaamet varustas söögimaju linnutoiduga.
Foto autor: Jürgo Nooni.
Päev: 15. veebruar 2011
Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis
19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.
Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.
Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.
Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.
Kas Eesti riigijuhid peaksid kohtuma dalai-laamaga?
Need, kes ootavad Eesti riigijuhtidelt dalai-laama ametlikku vastuvõttu, saavad alates täna hommikust selle heaks oma hääle anda internetisaidil http://petitsioon.ee/dalai-laama.
Augustis 2011 külastab tema pühadus dalai-laama Eestit. “Julgeme olla oma vabaduse väärilised ja võtta ta vastu kõrgel ametlikul tasemel!” kõlab üleskutse.
Tema pühadus dalai-laama seisab kolme asja eest: edendada inimeste põhiväärtusi, ilmalikku eetikat ja Tiibeti rahva religioonidevahelist harmooniat ning heaolu, keskendudes oma kultuuri, identiteedi ja religiooni ellujäämisele.
Petitsiooni korraldab Eesti-Tiibeti selts. Praegune Eesti riigipea Andrus Ansip on öelnud, et tema ametlikult dalai-laamaga ei kohtu. Tuletame meelde, et 6. märtsil on Riigikogu valimiseid, mille tulemustest sõltub, kas Ansip üldse jätkab peaministrina.
Dalai-laamaga kohtumise poolt on tuntumatest isikutest praeguseks oma hääle andnud juba paljud tuntud kultuuri- ja ajakirjandustegelased.
Käreda pakase korral võivad nooremad koolilapsed koju jääda
Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.
Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.
Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi.
Kehalise kasvatuse tunde võib õues läbi viia:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.
Vaata tuulekülma andmeid EMHI kodulehelt.
Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.
Saaremaa koolilapsi külm ei heiduta
Kuigi pakane lubaks vanematel 1.–6. klasside õpilased praegu koju külmapüha pidama jätta, kasutavad seda võimalust vähesed.
Eile tehtud küsitlus Saaremaa koolides näitas, et kohati kuni 25 ja enama kraadini küündinud pakane õppeasutuste tööd oluliselt ei häirinud ja puudujate hulka ei tõstnud.
Lähemalt loe SIIT
Metsamehed saavad kokku
Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab Ott Otsmann
Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige
Homme on Tallinnas neenetsi õhtu
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut Minu Neenetsimaa.
Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.
Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.
Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.
Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.
Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.
Hõimuõhtu plakat: http://www.fennougria.ee/public/neenetsi_1601_1.jpg
Reedel algab Pärnus jääfestival
Eesti läänekülg, Pärnu ja Pärnumaa, on läbi aegade olnud seotud veega. Pärnu asukoht mere ja jõe ristumiskohas on eestlaste koduks olnud juba iidsetest aegadest saati.
Lõimumisdebatt 2011
Eesti on viinud lõimumispoliitikat ellu juba üle kümne aasta. Paraku on integratsiooni tulemuslikkuse kohta kõlanud rohkem kriitikat ja rahulolematust kui olnud näha heakskiitvat peanoogutust. Selge on see, et Eesti ühiskonna lõimumine pole veel kaugeltki lõpule jõudnud. Vaatamata selle teema olulisusele Eesti tuleviku jaoks, on integratsiooniga seotud probleemid ja väljakutsed jäänud senises valimisdebatis tähelepanu alt välja. Seetõttu kutsutakse arutlema koos erakondade esindajatega Eesti lõimumispoliitika tuleviku üle kolmapäeval, 16. veebruaril kell 16.30 – 18.00 Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas (auditoorium 1) aadressil Rüütli 10.
Nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitavad seitsme erakonna esindajad:
* Igor Gräzin (Reformierakond)
* Evelyn Sepp (Keskerakond)
* Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit)
* Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
* Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
* Mati Väärtnõu (Rahvaliit)
* Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis)
Debatti modereerib ajakirjanik Sven Paulus.
Üritust korraldab Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.