Täna tähistas Haanja vald oma 20-aastaseks saamist vallavanema vastuvõtuga kutsutud külalistele Rogosi mõisas, homme on kõigile avatud sünnipäevapidu Haanja rahvamajas (Kait Tamra jt).
Haanja kooli ees on juba mõned päevad näha teemakohased lumeskulptuurid, mille õpilased koos vanematega ja huvilistega kolmapäeval meisterdasid.
Täna toimub Haapsalus mõnus metsapäev, kus linnal on rõõm tagasi saada kunagi linnale kuuluv mets ning ühtlasi kuulutatakse Haapsalu ka uueks metsapealinnaks. Kell 14 algab Haapsalus Valgevälja metsaplatsil metsapäev kogu perele, kus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi annab Haapsalule üle metsa, mis kuulus enne Teist maailmasõda linnale. 250 hektariline mets on mitmekülgne – pakub võimalusi vaba aja tegevusteks, seal asub ka kanakulli pesitsuspaik, mis muudab selle metsaosa vääriselupaigaks ning niisamuti on seal ka majandusmetsa.
Metsapäeval kuulutatakse välja, et Haapsalu saab tänavu kanda metsapealinna tiitlit, mis antakse linnale üle mais metsanädala ajal. Haapsalu valiti metsapealinnaks seetõttu, et mitmed Haapsalus toimuvad tegevused on otseselt seotud metsa, metsanduse ja puiduga.
ÜRO kuulutas 2011. aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest. Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Metsa-aasta tunnuslauseks on: “Kohtume metsas!”
Täna kell 18 koguneb 2011. aasta esimene Mooste toiduklubi, kus ameerika-poola-iiri päritolu kokk Patrick McGinley õpetab valmistama pierogisid ehk klimpe.
Rahvusvahelisest kulinaariast võrdlusi otsides võib neid kõrvutada itaalia ravioolide, vene pelmeenide, hiina wontonite, nepaali momode, ja gruusia hinkaalidega. See on toit, mida armastavad poolakad ja ukrainlased ning miljonid Ida-Euroopa juurtega ameeriklased.
Pierogisid valmistatakse hapendamata taignast, neid täidetakse väga erinevate täidistega, nii magusa kui soolasega. Seejärel neid kas keedetakse vees, küpsetatakse ahjus või praetakse pannil.
Vähemalt kord kuus Moostes kooskäiva toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu heast toidust ning tunnustada kohalikku toidutootmist kasutades klubi toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).
Enamik eestlasi on nüüdseks arvatavasti talvest juba üdini tüdinud. Kalendrisse vaadates näeme, et täna on taliharjapäev – päev, pärast mida võivad tähelepanelikumad hakata märkama kevade tundemärke, päev, mille kohta vanarahvas uskus, et see murrab talve selgroo.
Taliharjapäeval pidi loomatoitu pool alles olema. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.
Andres Kuperjanov kirjutab: Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse. Vanemad kirjamehed A. W. Hupel ja F. J. Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi, mis näitab, et päeva tähendus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil juba tundmatu. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga.
Allikas: Berta
Eesti külaliikumine Kodukant kuulutab välja aasta küla 2011 konkursi, et avaldada sellega tunnustust külade tulemusliku tegutsemise eest.
Aasta Küka kandidaadiks saab iga maakond esitada ühe küla, külade piirkonna või aleviku. Külaliikumine on esile toonud tunnused, mida tunnustust vääriv küla kandma peaks. Nende tunnuste seas on näiteks külakogukonna nähtav areng, külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide edukas toimumine, avatus ja tuntus, põlvkondade vaheline side jne.
Aasta küla tiitlit antakse välja üle aasta. Viimati pälvisid selle Kiideva Läänemaalt ja Viitina Võrumaalt 2009. aastal.
Kandidaate saab esitada 15.aprillini. Aasta küla auhind antakse välja IX Eesti Külade Maapäeval 5.augustil.
Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.
„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.
Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“
Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.
Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villa ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.
Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.
Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.
Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.
MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi
Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.
Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.
Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Loe edasi: Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma
Rõuges korraldatakse 12. veebruaril sõbrapäeva laat. Ettevõtmine toimub Rõuge rahvamajas kl 11.00-14.00. Võimalus osta oma sõpradele kingitused käsitöömeistritelt, omatehtud ja ehedad. Täpsem info Mari, tel 53804971.
Kaia Roots,
Peetri Seltsi liige
Tänaseks juba unustatud ehitusbuum on Eestisse toonud palju segase staatusega uuselurajoone. Pole need külad traditsioonilises mõttes, samas ei anna ka aleviku mõõtu välja. Nagu ikka, kiputakse uutesse nähtustesse suhtuma väikese ettevaatusega ja üleolevalt. Seda enam, et meediasärasse satuvad põllupealsed asumid pigem oma hädadega: küll kimbutavad ehituspraak, küll rajamata teed ja puudulik ühistransport, küll on lume- või veeuputused. Nende teemade taustal kipub ununema, et igas majas elab oma tavalist elu tore perekond, kes on just selle koha endale päriskoduks valinud ja nii on anonüümsetes „arendustes“ kokku saanud palju toredaid inimesi.
Mõne aastaga Eesti suurimaks külaks paisunud Peetri küla on üks neist asulatest, mis kaugelt vaadates tundub vaid ühe järjekordse „pilpakülana“. Aga seda ainult kaugelt vaadates. Vaatamat sellele, et enamus elanikkonnast on siia kolinud viimase seitsme aasta jooksul, lehvib küla kohal mõnus kogukonna vaim.
Millest algab kogukond? Kindlasti ühistest ettevõtmistes, olgu selleks siis koristustalgud või peod, ühised lilleistutamised, laadad või sporditegemine. Vastlapäevast ja jaanipäevast rääkimata. No palju teil siis küla sündmustel inimesi ka käib, küsivad vahel skeptikud. Viiest viiesajani, on aus vastus. Oleks naiivne mõelda, et kogu meie küla 3000 elanikku kui üks mees vastlaliugu lasevad. Aga viimati oli kelgumäel vähemalt 300 inimest, käsitöö- ja taaskasutuslaadal käis läbi ehk 400 inimest. Laste jõulupeole tuli enam kui poolsada last koos vanematega. Igati uhke tulemus. Eriti arvestades, et meie küla ettevõtmistel on väga karm konkurent – 10 minuti autosõidu kaugusel on Tallinna kesklinn koos kõigi oma võimalustega. Nii on iga küla tegemistesse haaratud inimene puhas töövõit ja kulda väärt. Loe edasi: Mõnus külaelu lokkab ka põllupealsel
