Kaheks aastaks õpetajaks soovib rekordarv noori

Üle 70 noore on kandideerinud Noored Kooli programmi, mis on kolm korda suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kandideerimise tähtaeg on 4. märts.

Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul võis kandidaatide arvu tõus olla tingitud programmi tuntuse suurenemisest: „Programm on saatnud tegusaid noori kaheks aastaks koolidesse õpetama juba viiendat aastat. Keskmine Noored Kooli õpetaja mõjutab igapäevaselt 100-200 last ning see tähendab, et peagi hakkavad ülikooli lõpetama esimesed noored, kes meie õpetajatega on kokku puutunud. Jääb loota, et ka kevadel jätkub noorte huvi programmi vastu.“

Hetkel on Noored Kooli programmi kaudu koolides õpetamas kaks lendu, milles on kokku 26 osalejat. Programmi on läbinud samuti kaks lendu – kokku 19 vilistlast. Noored Kooli viiendasse lendu on plaanis välja valida kokku 25 inimest.

Sihtasutus Noored Kooli kutsuti 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all

Velise Wabariik kogub jõulukuused kokku

Raplamaal Märjamaa vallas kogutakse kokku jõulukuused, et süüdata need ühiselt Velise Wabariigi 105. aastapäeva mälestuseks.

1905. aasta lõpus kuulutati  endise Läänemaa Velise valla piirkonnas kohalike aktivistide poolt välja Velise Wabariik. Iseseisvus kestis novembri keskpaigast 19. detsembrini, mil karistussalk ülestõusu staapi kihelkonnakoolis ründas.

Nüüd, 105 aastat hiljem, tähistatakse Velise meeste vabaduspüüet ja selle verist mahasurumist mustsajaliste poolt 13. jaanuaril Velise seltsimajas ja selle ees tulekompositsiooni ning kõnekoosolekuga. Selle õnnestumiseks on igal vallaelanikul võimalus anda oma panus. Peale kolmekuningapäeva oodataksegi jõulukuuski valla erinevates paikades, kust need viiakse ühiselt Velisele.  

Pidulikku tulesüütamiset veavad Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Raplamaa Päästeosakond.

Ukrainlased ja eestlased peavad ühist talipidu

Täna kell 13 algab  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Eesti-Ukraina ühine talipidu. 8.jaanuaril on ukrainlastel teine jõulupüha. Eestlaste jaoks on jõulud juba seljataga, aga peomeeleolu ei ole veel vaibunud.

Eesti-Ukraina talipidu on kahe rahva ühine tervitus 2011. aastale. Päeva juhatab sisse Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse esimees Toivo Sõmer, sõna saab Ukraina Kultuuri Seltsi juhataja Nikolai Stasjuk.

Peol tutvustataske Ukraina jõulutraditsioone, jõululaule kuuleb ansamblilt Promin ja Zurba. Samuti esinevad käsitöö- ja rahvamuusikaringi Kaval Käsi viiuliõpilane Kristin Tõnisson, Toivo Sõmer, Marju Varblane ja Helen Kõmmus, kes veab eest ka regilaule.

Raplamaal toimub täna omanäoline sprindiralli

Mittetulundusühing RBC korraldab täna sprintralli nime kandva võidusõidu. Ralli koosneb kaheksast erinevast lumerajast, mis asuvad Juuru, Kehtna ja Kaiu vallas. Katsed on kõik erineva raskusastmega, kohati väga tehnilised ja libedad. Võistlustrassi üldpikkus on ligikaudu 120 kilomeetrit, sellest jääl ja lumel sõidetavatel lisakatsetel läbitakse kokku keskeltläbi 28 kilomeetrit.

Tegu on klubisisese ettevõtmisega, mis sündis alternatiivina ärajäänud Juuru jõulusprindi asemele. Võistlus toimub viies arvestusklassis: 2WDE – esisillaveoga sõiduautod; 2WDT – tagasillaveoga sõiduautod; 4WD – neljarattaveoga sõiduautod; J18 – kuni 18-aastased noorukid; ATV – 2-4 rattaveoga aiatraktorid või mootorrattad. Kõigis klassides peale ATV peab meeskonda kuuluma kaks võistlejat.

Otsitakse Ilmapuu auhinna väärilist

Hõimurahvaste Programmi Nõukogu kuulutab välja 2011. aasta Ilmapuu auhinna konkursi. Ilmapuu auhind antakse soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega.

Auhind antakse välja kodanikualgatusliku töö eest:

Etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo vm valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine;

Festivalide, üritustesarjade jmt korraldamine ja tavade elushoidmine;

Kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.

Ilmapuu auhinna nominentideks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest (rahva)kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses. Auhinna suurus on 1 250 eurot ning preemia määratakse reeglina ühele inimesele. Erandkorras võib auhinna saada ka mõneliikmeline töörühm. Taotlemisel nõutavad dokumendid tuleb saata hiljemalt 15. märtsiks. Auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval  2. juunil 2011.

Lisateave Ilmapuu auhinna taotlejale leiad siit: http://www.fennougria.ee/index.php?id=19898

Seto seltsimaja Obinitsas peab soolaleivapidu

Näitemäng Setu seltsimajas

Täna peab Seto Seltsimaja talsipüha ja soolaleivapidu. Kell 14 toimub uue seltsimaja sisseõnnistamine, mille viivad läbi metropoliit Stefanus ja isa Viktor. Kell 15 algab samas talsipäevapidu.

  2009. aastal, kui SA Setu Kultuuri Fond alustas Obinitsas asuva Seto seltsimaja renoveerimistöödega, puudus viimase sisekujunduse kontseptsioon. Hoonete interjöörid olid kujunenud juhuslikult ning erinevate ajaperioodide võimalusi arvestades. Renoveerimise eesmärgiks oli jätta alles nii palju vana kui võimalik ja ühendada see sobivas vormis uuega – jätta alles ja taastada. Vana tare uhkuseks on algsele vundamendile taastatud seto ahi, mis saab täitma kõiki vanu funktsioone – toa- ja ihusoojendaja ning söögitegija. Ahju ehitamisel olid aluseks Mokornulgas säilinud kolm vana-aegset seto ahju.

 Seto seltsimaja kompleksi renoveerimise ehitusprojekti koostas Rain Veidenberg, sisekujunduse projekti tegid Iir Hermeliin ja Maria Tarvas, ehitas OÜ Katusõkatja praeguse seto ülemsootska Ahto Raudoja juhtimisel (MTÜ Vanaajamaja).

 Kuna Petserisse ei pääse igapäevaselt nõu pidama ega kokku saama, siis on seltsimajja kõigist Setomaa nulkadest võrdne maa tulla. Seltsimaja on olnud paljude algatuste loomise või sündimise koht – Seto Kuningriik, Setomaa Valdade Liit, Seto Kongress, Taarka etendus, MTÜ Taarka Pärimusteater. Siin tegutseb kolm leelokoori, kuni maja renoveerimise alguseni ka Obinitsa Pensionäride Selts, Obinitsa Naisselts ning Setomaa Valdade Liit. Seltsimaja on olnud koolituste, kursuste, projektinõustamise, ürituste ja algatuste kohaks, näiteks lihavõttemaa ja Setomaa külateatrite päev.

Täna algas talvine linnuloendus

Täna algas rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, mis kestab kuni 23. jaanuarini. Loenduse põhipäevadeks on  15. ja 16. jaanuar.

Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, kuna osadel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla. Küll aga palume enda käigud sättida võimalikult kesksete kuupäevade lähedale, sest jääolud võivad jaanuaris olla väga muutlikud.

Kohe pärast  veelinnuloenduse lõppu algab aga talvine aialinnuvaatlus, mis toimub 29. ja 30. jaanuaril.  Talvine aialinnuvaatlus on lihtne ettevõtmine, kus enda valitud kohas ja ajal tuleb ühe tunni jooksul kirja panna kõik aias või toidumaja juures nähtud linnuliigid ning igal liigil üles märkida suurim korraga kohatud isendite arv.

Mullu kesktalvel toimunud veelinnuloendusel osales 105 Eesti Ornitoloogiaühingu liiget ja kirjasaatjat. Suurem osa vaatlusi laekus püsiseirealadelt, mida on Eesti rannikul kokku ca 100 ja sisemaal 42. Kokku loendati ligi 84500 veelindu.