Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.
Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.
Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.
Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).
Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.
Laske siis kadrid sisse tulla!
Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.
Endise mõisapargi ühte ossa on rajatud külaplats rannavolleväljaku ja laste mänguväljakuga. 2010. aastal ehitati sinna veel vabaõhulava, paisjärve äärde rajati ujumissild, klubihoonesse paigaldati õhksoojuspumbad. Kõiki neid tegemisi juhib külaselts; arengusuunad on kokku lepitud küla arengukavas.