Päev: 10. november 2010

Võrumaa aasta isa on Ülo Perli

Võru maavalitsus valis maakonna tänavuseks aasta isaks Ülo Perli, kes on nelja lapse isa, elab Haanja vallas ja töötab elektrikuna.

Ülo Perli kandidatuuri esitas aasta isa tiitlile tema vanem poeg Kristjan (16), kes õpib Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

“Ülo on aus, töökas ja väga kohusetundlik. Ta on eeskujuks paljudele meestele ja poistele, täpselt selline nagu üks korralik isa peaks olema,“ kirjutas Kristjan oma isa kandidatuuri esitades.

Ülo ja tema abikaasa Tiia peres sirguvad veel kolm poega – kaksikud Meelis ja Madis (14) ning Juhan Eerik (9).

Võru maavalitsus otsustas hakata aasta isa tiitlit välja andma aastal 2005, et isa rolli väärtustada. Tiitli on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi.

Tänavune Võrumaa aasta isa Ülo Perli kuulutatakse pidulikult välja isadepäeval, 14.novembril kell 16 algaval kontserdil kultuurimajas Kannel. Peol esinevad Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi mudilaskoorid, Võru muusikakooli Heino Vildo flöödiõpilased ja Võru naiskoor Kannel.

Eesti Rahva Muuseum esitleb vaibaportaali

Reedel, 12. novembril kell 18.30 esitleb Eesti Rahva Muuseum Tallinnas Saku suurhallis mardilaadal digiteeritud vaibakogu http://vaibad.erm.ee.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes oli 2010. aasta alguses üle 136 000 eseme, mille hulgast on vaibad ja rahvarõivad kõige enam tähelepanu pälvinud. Tekstiil on aga habras ja vajab õrna kohtlemist, samas soovis ERM oma kogud huvilistele kättesaadavaks teha. Esemete säilitamiseks on digiteeritud kõik 3000 vaipa. –

Andmebaasis on iga objekti kohta esitatud suurendatav foto koos vaipa iseloomustavate andmete ja legendiga. Samuti leiab sealt spetsialistide kirjutatud tutvustusi ning ülevaateid Eesti vaipade ajaloost.

Lisaks on portaalist võimalik lugeda vaipade kasutamise otstarvete, valmistamistehnikate ja materjalide kohta.

Lisainfo: Vaike Reemann, vaike.reemann(at)erm.ee, 735 0412.

Jõgeval tuleb kontsert Alo klaveriklassi toetuseks

Homme, 11. novembril toimub Jõgeva kultuurikeskuses heategevuskontsert „Kaunimad laulud” eesmärgiga koguda raha Alo Mattiiseni klaveriklassi toetuseks.

Kontserdil astuvad üles Anna-Mariita Mattiisen, Gerli Padar, Urmas Lattikas, Antti Kammiste, Ivo Linna.

Alo klaveriklass on kavas rajada Jõgeva muusikakooli. Mõttele andis hoogu Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariiita, kes annetas koolile isale kuulunud, XIX sajandi lõpust pärit kabinetklaveri.

Lahkete annetajate abiga on plaanis klaver restaureeida ning sisustada koolis muusikaajaloo klass, kus saaks seda eksponeerida.

Heategevuskontsert on üks samm selle idee elluviimisel. Alo klaveriklass on plaanis avada tuleval aastal, mil tähistatakse Alo Mattiiiseni 50. sünniaastapäeva.

Rohkem infot: www.jogevlv.ee

Laupa koolis läheb lahti laadamöll

Laupa põhikooli võimlas läheb 12. novembri keskpäeval lahti laadamöll. Laadal müüakse ainult omavalmistatud kraami (küpsetised, käsitöö, ehted, kaardid jne).

Töötab laadaraadio ja hinnatakse reklaame, väljapanekut, kauplemisoskust jne. Õpetajad korraldavad suure õnneloosi, kus iga loos võidab ja maksab vaid üks kroon. Saadud summa läheb klaverifondi, kuhu soovitatakse teha annetusi ka kõikidel laadakülalistel.

Naisi oodatakse Salamaale joogalaagrisse

Eeloleval nädalavahetusel, 13.-14. novembril toimub Taevaskojas Salamaa puhkekeskuses kundalini jooga laager naistele, vahendab Põlvamaa infoportaal.
 
Teemaks on ajatud sõlmküsimused naise elus, nagu läbipõlemine ja kriis, kuidas olla hea ema, abikaasa, töökaaslane jne. 


Vastuste leidmisel juhivad osalejaid kundalini jooga õpetajad Sukhdev Kaur, Siri Amardev Kaur ja Harpurkh Kaur. 



Laagrisse on oodatud tütarlapsed ja naised alates 16. eluaastast. 





Rohkem infot: www.salamaa.ee  

Toidupank peab täna aru

Täna, 10. novembril, kell 18.00 toimub Toidupanga mündikampaania avatud koosolek VonKrahli teatri baaris, aadressil Rataskaevu 10, Tallinn.

Suur osa eestimaalastest satub mingil perioodil oma elus olukorda, kus ei jätku ressursse isegi oma igapäevase toidulaua katmiseks. Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed. Samal ajal jääb paljudes kauplustes ja tootmisettevõtetes üle sadade kilode kaupa kvaliteetset toitu, mida ära müüa või realiseerida ei jõuta.

Toidupank on loodud just selleks, et need kaks asja kokku viia – kogutakse kokku ülejääv toit ja viiakse see abivajajateni. Praegu abistatakse inimesi Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus. Võimalikke toiduannetajad ning abivajajaid seevastu leidub ohtralt üle terve Eesti. Toidupank vajab abi kaubikute, laosisustuste ja külmkappide soetamiseks, et oma tegevust laiendada Eesti erinevatesse punktidesse.

Sellel sügistalvel 14. oktoobrist 2010 kuni jaanuar 2011 kutsutakse kõiki eestimaalasi üles annetama oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks. Iga annetatud münt aitab kaasa sellele, et üha suurem hulk raskustes kaasmaalasi saaksid iganädalast abi kvaliteetse toidu näol.

Täna tulevad kahe sisuka tunni jooksul kõneks järgmised teemad:  Kaia-Kaire Hunt – sissejuhatus, üldisest asjade seisust ja arengutes, Ene Lehiste – annetusanumatest ja maakondlikest arengutest, Tiina Urm – meedia ja PR seisust ja plaanidest, uuenenud veebilehest, Artur Rauhiainen – ürituste hetkeseisust, uutest mõtetest, Anneli Duarte – organisatsioonidega koostöö mündikogumisel, Anneli Ohvril – turunduse tulevased tegemised, Viktoria Kuusk – finantsidest, Piet Boerefijn / Helga Timmerman – Toidupanga arengutest, Eva Truuverk – teistest töös olevatest algatustest.

Palun andke tulekust teada telefonil 590808 60 või e-posti teel: kaiakaire@teemeara.ee

Mardipäeva tähistatakse õhtuse metsamatkaga

Täna, 10. novembril kell 19 antakse Haanja vallas Vällamäel start jalgsimatkale. Kohustuslik on võtta kaasa pea-või taskulamp, et pimedas metsas oleks muretu kõndida.

Kui omal kohaletulekuks sõiduvahendit pole, pakuvad korraldajad abi. Buss väljub kell 18.10 Võru noortekeskuse (Liiva 21) juurest.

Matk kestab umbkaudu kolm tundi. Osalejatele pakutakse teed ja küpsiseid. Võib juhtuda, et metsas on rohkemgi üllatusi.

Matk toimub iga ilmaga. Lisainfo telefonil 521 3130.

Tillukesel Kassaril on hiiglasuur sõprussaar

Vaid 19,3 ruutkilomeetri suurusel Kassaril on sõbrasuhted Vahemere saare Sardiiniaga, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

24 000-ruutkilomeetrisel Sardiinial (veidi rohkem kui pool Eesti pindalast) on 1,7 miljonit elanikku. Ehkki tegu on justkui kärbse ja elevandiga, loodetakse suhtlusest kasu saada mõlemal saarel.

Kassari elanikud on olnud külalislahked. Juba kümme aastat on suviti MTÜ EstYes kaudu võõrustatud vabatahtlikke noori maailma eri paigust. EstYes on laia maailma viinud ka Kassari noori. Noorteorganisatsioon otsustas oma tegevusvaldkonda laiendada ja hakkas nuputama, kuidas eakamat rahvast kaasata.

EstYes kirjutas projekti, et üle 50aastased kassarlased saaksid Sardiiniasse sõita ja seal kuu kaupa elades töötada ning sardiinlased saaksid jälle Kassarisse tulla.

Sardiinias on vabatahtlikuna käidud juba kahes jaos. Et sobivas vanuses mehi, kes saanuks kuuks ajaks võõrale maale sõita, Kassaris polnud, krabati mehed ettevõtmisse hoopis naabersaarelt Hiiumaalt.

Astu läbi tänaselt mardilaadalt Rosmal

Täna kell 12-13 peetakse Rosmal mardilaata. Nimelt korraldab Johannese Kool Rosmal oma iga-aastase traditsiooni kohaselt õpilaste mardilaada, kus müüakse omatehtud kaupa.

Kõik lapsed, vanemad ja teised head külalised on oodatud ostma, müüma, kauplema, vahetama ja toredast laadamelust osa saama. Laadalt võib leida kõike alates käsitööst, ehetest, küünlaalustest kuni taaskasutatud kraamini. Müüakse maitsvaid küpsetisi jm söödavat-joodavat, aga ka ülearuseid mänguasju, riidekraami jne.

Ettevõtmisega toetatakse ka kooli tegevust – iga kaupleja annetab 10% teenitud kasumist heategevuskassasse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Kuidas käib külamaastike kotka tiib?

Täna kell 19 toimub Tartus Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekannetesarja kolmas õhtu. Urmas Abel Eesti Maaülikoolist räägib väike-konnakotka elupaigakasutuse varieeruvusest Eestis.

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Ettakandest selgub, kuidas neil siin ja mujal läheb, kuhu nad oma pesa teevad ja kus toituvad ning kas Eesti eri piirkondades elavate kotkaste maitse elukoha suhtes on sarnane. Lähemat tutvust tehakse Soomaa ja Otepää ümbruse ning Loode-Tartumaa väike-konnakotkastega.

Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!“ püütakse aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsutakse ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest teadmistest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid avastusi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad kõigile.

Vaata ettekannete kava EOÜ kodulehelt www.eoy.ee

Obinitsa külakeskuses tuleb lavastuskoolitus

14. novembril oodatakse Obinitsa külakeskusse lavastuskoolitusele, teatab Setomaa infoportaal.

Koolitusel kõneldakse järgmistel teemadel: kuidas teatrit teha ja sel teekonnal esile kerkivaid mägesid ületada; lavastamine üleüldse ja nüanssides; kostüümid, rekvisiidid, lavatagune; lavakujundus; repertuaari valimine; tekstimaterjali näidendiks vormimine; heli ja valguse kasutamine teoorias ja praktikas.

Õhtuks pannakse koos kokku improvisatsiooniline minilavastus.

Osalema on oodatud kogenud tegijad, aga ka need, kes tunnevad, et tahaksid midagi toredat teha – ühesõnaga kõik, kellel sõna „teater” silmad särama paneb.

Koolitus toimub kella 11-19 koos supivaheajaga.

Lisainfo: tel 5242080, eve@setomaa.ee

Roosna-Allikul kavandatakse talguid

13. novembril toimuvad Roosna-Alliku vallas talgud, mille käigus plaanitakse teha läbitavaks Vodja-Öötla raudteetammi lõik.

Talgutel osalevad ka inimesed, kes tammi kõrval elavad ja kelle ühendustee samuti sel moel puhtaks saab.

Talgupäeva teine pool on kavas veeta lõkke ümber Sven Aluste ja MTÜ Equilibre savimajade vahel, kus jagatakse suppi ja räägitakse mitmesugustest puidu kasutamise võimalustest, näiteks kuidas pakkudest põrandat teha.

Talgutega soovitakse näidata, et koos on ka muidu tüütu töö kerge ja lõbus, samuti õpitakse koos andma lisaväärtust tormis murdunud puudele.

Talgulistel palutakse kaasa võtta töökindad ning kui on, siis oksakäärid, kirves või mootorsaag. Kütus saagide jaoks ja supp töötegijatele on korraldajate poolt.

Talgulisi oodatakse kell 11 Vodja mõisa ees, kus räägitakse raudteetammi kohta ka väike tutvustav lugu.

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Sandimardid ja saksamardid

Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.

Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.

Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.

Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.

Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!

Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”

Autor: Mikk Sarv