Päev: 22. oktoober 2010

Ruhnus tormab endiselt ja lennuk ei käi

Ruhnu blogi kirjutab, et täna on tuule kiirus stabiilselt 12-16 meetrit sekundis ja otse lõunast. Viskab ka vihma. Laev jääb tulemata ja ega vist lennuk ka ei lenda.

Ilm.ee teatas, et lume- ja lörtsisadu levib üle maa, saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma.Tugevate edela- ja läänetuulte tsoon haarab tsükloni keskmest lõuna poole jäävad alad: Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Tuule kiirus ulatub iiliti 18-23 m/s.

Laupäeval puhub lahkunud tsükloni tagalas tugev läänekaarte tuul, päeval saabub Läänemerelt veel üks väike osatsüklon, mis liigub kas üle lõunapiiri või Põhja-Läti. Lörtsi- ja vihmasadu intensiivistub päeval taas. Õhtuks edelatuul nõrgeneb. Öösel on -3…+3, päeval 2…6ºC.

Olge ettevaatlikud – teeolud on halvad kõikjal üle Eesti!

Anu Taul alustas tööd uue plaadi kokkupanekuks

Foto: anutaul.com
Mulgimaalt pärit muusik-laulja Anu Taul on pärast nelja aasta pikkust vaheaega alustanud tööd kolmanda, autoriloomingut sisaldava albumi kokkupanekuks.

“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.

Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.

Autor: Mirjam Nutov

Voltveti koolituskeskuses avati pangakaartide näitus

Foto: neljas.ee
Pärnumaal Saarde vallas Voltveti koolituskeskuses on eilsest võimalik vaadata ülevaatenäitust pangakaartide ajaloost Eestis ja maailmas. Eesti Panga muuseumi rändnäitus “Meie igapäevane pangakaart” on külastajatele avatud kahe nädala jooksul.

Tänapäeval reklaamitakse kõikjal sularahata makseviisi ja elektroonilist maksekeskkonda. Erinevaid pangakaarte on Eestis kasutatud juba alates 1994. aastast ja võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti nii pangakaartide arvu poolest ühe elaniku kohta kui ka pangakaarditehingutelt esirinnas.

Tegelikult on makse- ja pangakaardid  maailmas aga juba rohkem kui 50 aastat kasutusel. Esimese maksekaardi maailmas väljastas New Yorgis hoopis mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal. Esimene krediitkaartki väljastati Ameerikas 1951. aastal.

Allikas: saarde.ee

Kaminaõhtud Pärimusmuusika Aidas

Esimese kaminaõhtu üheks esinejaks on Silver Sepp. Foto: kultuuri.net
Nädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad.

“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Naiste tantsupeol keerutavad jalga ka saare naised

Eesti esimesel naiste tantsupeol osalev Leisi naistantsurühm Sõlus rekonstrueeritud Vilidu tuuliku avamisel Anglas. Foto: Irina Mägi
Eeloleval suvel Jõgeval aset leidval Eesti esimesel naiste tantsupeol esindab saare tantsunaisi eilse päeva seisuga kolmteist kollektiivi, kirjutab Meie Maa.

Naiste tantsupeo korraldajate esindaja Airi Rütteri sõnul on saare naised üritusele väga aktiivselt õla alla pannud ja valmis vapralt Jõgevale tulema. “See on ütlemata tore ja oleme selle üle väga rõõmsad,” lausus Rütter.
Oma otsuse esimesel naiste tantsupeol osaleda olid Saare maakonna naistantsurühmadest eilseks teinud Kadakamari Kärlalt, Koidukiir Orissaarest, Tõllu Tütred Kihelkonnalt, Kabujalake Lümandast, Kadrid ja Ritsikas Kuressaarest, Kaarma Kargus ja Aste Antsakad Kaarmalt, Mariannid Valjalast ning Sõlus Leisist.

Lisaks on lubanud peol kaasa lüüa Salme põhikooli neiud, C-segarühm Öieti Saaremaa ühisgümnaasiumist ja memmede rühm Rukkilill.

Rütteri sõnul ärgitas naistele tantsupidu korraldama ühest küljest suvel Rakveres toimunud meeste tantsupidu, teisalt soov anda naisrühmadele õlg-õla-tunnet. “Naiste tantsupeo korraldamine on meil mitu aastat väga südamel olnud, kuna naisrühmi on üle Eestimaa nii palju ja iga kord peab neist üldtantsupeost vähemalt üks kolmandik eemale jääma. Ja seda mitte seepärast, et nad kehvad oleksid, vaid kõik lihtsalt sinna ei pääse ning valitakse parimatest parimad,” ütles ta.

Autor: Janne Nurmik, meiemaa.ee

Haanja rahvamajas on täna tõeline külapidu

Haanja valla uus kultuurijuht Ivi Rausi. Allikas: Internet

Tänä õhtul algusega kell 20.00 on Haanja rahvamajas hooaja avapidu. Pidu algab Haanja valla uue kultuuritöö juhi Ivi Rausi muusikalise tervitusega ja tere-ütlemisega vallarahvale.

Ivi Rausi on Kohtla-Järvelt pärit lauljatar. Ta on ansambli Picante solist ja Rocca al Mare Kooli endine kaunite kunstide õppetooli juhataja. Tänaseks Tallinna elust küllastunud Ivi on otsustanud oma elukaaslase Taistoga rajada uue elu Haanjamaale. Miks just Haanjamaale? Selle peale vastas ta, et miks ka mitte? Aga tegelik põhjus peitub pigem sisemises äratundmises, sest Haanjamaa on veel üks väheseid kohti Eestimaal, kuhu pole jõudnud areng kõige halvemas mõttes. Siin on alles see miski, mis hinge ja vaimu toidab.

Haanja rahvamaja peol mängib tantsuks kohalik menubänd “Säde”.

Autor: Mirjam Nutov

Narva kutsub tutvuma meistriklassidega.

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK)  saab täna algaval koolivaheajal 25.-29. oktoobrini tutvuda kooli õppimisvõimalustega.

„See on hea võimalus sisustada aktiivselt õpilaste koolivaheaeg ning anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina
Veidenbaum.

Kool korraldab erinevaid meistriklasse ja ekskursioone eesmärgiga lähemalt tutvustada tänapäevase sisseseadega õppeklasse ja töökodadsid, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.  „Meie kodulehel on üleval täpsem informatsioon erialade kaupa ning seal saab ennast ka registreerida erinevatesse meistriklassidesse. Ootame õpilasi ja nende vanemaid meie kooli poolt pakutavate õppimisvõimalustega tutvuma,” ütles Veidenbaum.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse,infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Allikas: Toomas Kään

Kati Lumiste reisiraamatu esitlus Von Krahlis

Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.

„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.

Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.

Viitinal kõlavad laupäeval aafrika rütmid

Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.

Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.

Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus, www.viitinalhk.ee

Emajõe ülemjooksul kaevatakse lahti kalade liikumisteed

Suure Emajõe ülemjooksul avatakse kümne vanajõe suudmed, et kalad pääseksid kudema, kirjutas Maaleht. Eesti Loodushoiu Keskuse algatusel käivitub LIFE+ projekt koondnimega Happyfish (eesti k ‘õnnelik kala’), mille raames avataksegi kümme vanajõe suuet ja puhastatakse 50 hektarit võsastunud koelmuid.

Viimati süvendati vanajõgesid 50 aastat tagasi, mistõttu nende ühenduskohad Emajõega on liivast ja mudast settevalliga ummistunud.

Vanajõed on aga paljudele kalaliikidele ideaalne paljunemispaik. Uuringud on näidanud, et neisse rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest.

Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. „Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult „oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas ta.

Teine põhjus vanajõgede suudmete avamiseks on talviti tekkiv hapnikupuudus veetaseme alanedes jäävad kalad sinna lõksu ning võivad hukkuda.

Alam-Pedja kalade jaoks on tähtis veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine. Kuna võssa kasvanud luhad kudemiseks ei sobi, toimub pidev koelmute ahenemine ja kalavarude vähenemine. Probleemi lahendus on iseenesest lihtne — koelmud tuleb võsast puhastada.

Emajõgi ja vanajõed Alam-Pedja looduskaitsealal.
Foto: Loodushoid.ee

Moostes kõneldi heast energiast

Põlva maavanem Priit Sibul avamas eilset energiakonverentsi Moostes. Foto: Erkki Peetsalu
Põlvamaale Mooste mõisa Folgikotta kogunes eile ligi 250 inimest, et arutada energeetika teemadel. Peamiselt keskenduti taastuvenergia kasutamata võimalustele ning tutvustati visioone ja praktilisi lahendusi.

Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.

Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.

Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Loe edasi: Moostes kõneldi heast energiast