Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2017
E T K N R L P
« apr    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Rekonstrueeritav 6,15 km pikkune teelõik saab alguse Sindi linnas Vahtra bussipeatuse lähedalt ja lõpeb Tori suunas liikudes Kurina kurvide lõpus, täpsemalt kirjeldades asub remonti minev riigitee nr 59 Pärnu-Tori kilomeetrite 5,993 ja 12,143 vahemikus.

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis Foto Urmas Saard

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti tellimusel koostatud projekt valmis Projekt OÜ tööna tänavu kevadel. Tegemist on viienda klassi tugimaanteega, kus aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a 3046 autot ööpäevas. Arvestuslikult kasvaks aastaks 2036 prognoositav liiklussagedus kuni 4569 autoni.

Uuendamist vajava maantee kate on ehitatud erinevatel perioodidel, ajavahemikus 1973 kuni 2003.

Geoloogiliste uuringute välitööd teostati REIB OÜ poolt käesoleva aasta alguses. Ühtekokku puuriti 154 puurauku. Uuritud ala paikneb Lõuna-Eesti meretasandikul, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt 11 ja 15 m vahemikku. Aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi.

Täna kasutatakse Sindit läbivat riigiteed kohaliku liikluse poolt linnatänavana, kus liigutakse erinevate tõmbepunktide vahel.

Jätka lugemist »

Videouudis Sindis tähistatavast lipu päevast

Sindi Raadio ja Külauudiste koostöös valminud videouudises räägitakse 5. juunil Sindi linnas tähistatavast sinimustvalge lipu 133. sünnipäevast.

Jätka lugemist »

Pärnus peeti koolieelsete laste laulupidu

Pärnu Vallikäärus toimus Pärnu maakonna koolieelikute laulu- ja tantsupidu „Mis on lapsel õnneks vaja“.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi kevadpidu 2017

Eile õhtul esinesid Sindi gümnaasiumi silmapaistvamad õpilased etteastetega, mis lõppeva kooliaasta jooksul on neile endile ja vaatajatele-kuulajatele kõige rohkem rõõmu valmistanud.

Jätka lugemist »

Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel Foto Urmas Saard

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.

Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.

Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.

Jätka lugemist »

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

Jätka lugemist »

Muuseumiöö toob mängud 198 paika üle terve Eesti

MÖÖ 2017 graafika horisontaalLaupäeval, 20. mail toimub järjekorras üheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mänge”. Publikule on viie tunni jooksul avatud kõik suuremad ja kümned väiksemad Eesti muuseumid ning lisaks mitmed galeriid, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – kõik üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.

Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 000 muuseumikülastust.

Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku: esimest korda on ööl tasuta avatud näiteks Pokumaa; Tallinnas näitab Tallinna ülikool vanalinnas Rüütli tänaval oma arheoloogiakogu, mis pole igapäevaselt publikule avatud; esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Ent programmis on ka iga-aastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast, Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid, Lennusadam, Tartu ülikooli muuseum jpt. Jätka lugemist »

Pereraadio “Teelised” jutustavad Georgiast

Märtsikuul külastasid kaks Pereraadio töötajat ja Külauudiste reporter Georgiat, millest lisaks seitsmele reisikirjale Külauudiste portaalis jõuab 23. mail ulatuslikum ülevaade nädala pikkusest rännakust ka Pereraadio kuulajateni.

Kärt Tamm usutleb Georgias  Lukhum Maisuradze't Foto Urmas Saard

Terve tunni kestva saate pealkiri on „Teelised“ ja saatejuht Kärt Tamm, kelle märkamisi ja suurepärast vestlusoskust on kahtlematult väga hea kuulata. Milliste valikute põhjal ta Georgias nähtut ja kuuldut vahendab, jääb kuni saate eetrisse minekuni saladuseks, aga kindlasti pakub kogu saate ülesehitus nii põnevust kui ka huvitavaid teadasaamisi.

23. mail kuuleb saadet algusega kell 19.00, kordusena järgmisel päeval 13.00.

 

 

Kärt Tamm usutleb Georgias Lukhum Maisuradze’t. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Jätka lugemist »

Au Sulle, kolonel Luks, puhka rahus!

Kaitseväeliste auavaldustega saadeti manala teele Eesti Kaitseväe üks taasasutaja, Kaitseliidu liige, Eesti Eruohvitseride juhatuse esimees, Eesti lipu seltsi asutaja ja endine juhatuse liige kolonel Raul Luks, kelle matusetalitus peeti 12. mai keskpäeval Harku vallas asuvas Rannamõisa kirikus ja sellele järgnenud muldasängitamine toimus Rannamõisa kalmistul.

Kolonel Raul Luks (1 november 1932 – 6 mai 2017) Foto Tiina Tojak

Kolonel Raul Luks (1. november 1932 – 6. mai 2017). Foto: Tiina Tojak

Matusetalituse viis läbi staabi ja sidepataljoni kaplan leitnand Peeter Paenurm. Järelhüüdes öeldi, et kolonel Raul Luks lahkus meie hulgast laupäeval, 6. mail, kell 16:05, aga ta sündis 1932. a 1. novembril.

Pärast Tšornobõlist naasmist leidis Raul Luks olevat õige aja vene sõjaväest pensionile jäämiseks. Paraku ei jätkunud mugavat pensionipõlve talle kauaks. Novembris 1991 kutsus Kaitsejõudude Peastaabi ülem Ants Laaneots mehe enda juurde ja ülema käskkirjaga kinnitati Raul Luks peastaabi operatiivjaoskonna ülemaks. Nagu kolonel Luks ise öelnud, pidi kõike nullist alustama. Abi leidis üksnes 1938. a Eesti Sõjaväe määrustikust, mida ta esmalt ise õppima asus. Koos teiste väheste algusaegade ohvitseridega alustas kolonel Luks staabi dokumentatsiooni koostamist ja juurutamist, töötades välja riigi esimese kaitseplaani, koostades loodavate väeosade õppeplaane ja alustades topoteenistuse organiseerimist.

Raul Luks oli üks esimesi teenistusse võetud ohvitsere taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, sealjuures Vabariigi Presidendi käskkirjaga esimene isik, kellele omistati koloneli auaste. Ta asus tegevteenistuses aastatel 1991 kuni 2000.

Jätka lugemist »

Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

„Olen õnnelik ja tänulik, et saan Eesti lipu heisata oma kodutalu õuel, et saan selle all laulda ja sellest laulda,“ ütleb Kait Tamra, kes esineb 5. juunil Sindi linnas asetleidval sinimustvalge lipu 133. sünnipäeva tähistamisel.

Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99  aastapäeva rivistusel Sindi linnas Foto Urmas Saard

Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva rivistusel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal otsustas Eesti lipu seltsi Sindi osakond ühiselt oma koostööpartneritega tähistada Eesti lipu sünnipäeva erandlikult 5. juunil. Sarnaselt iseseisvuspäevaga tähistatakse ka lipu päeva koos Sindi linna ja ühinevate valdade üldhariduskoolidega.

Tänavu toimub pidulik lipurivistus raekoja esisel väljakul algusega kell 10:00. Kogunetakse muidugi varem ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel päevakohaseid lugusid mõnikümmend minutit enne algust. Kümnete ja kümnete sinimustvalgete kandelippude alla koonduvad lisaks koolide esindustele ka Are, Sauga ja Tori vallas tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kodutütred ja noorkotkad, kinnitas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse liige Kristi Kivisaar. Lipu päeva tervitussõnavõttudega esinevad Sindi linnapea Rein Ariko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Sindi gümnaasiumi õpilane Antti Riiet, kes kutsub kõiki ühisele rongkäigule läbi linna.

Jätka lugemist »

Kiirkäigul Turaida külastusest

Baltimaade muinasaegne tähtsamaid tugipunkte, Koiva liivlaste peamisi keskusi ja liivlaste vanema Kaupo residents asendus 800 aastat tagasi sakslaste rajatud piiskopilinnusega, mis vaatamata korduvatele sõjaretkedele ja alles 15 aastat tagasi toimunud ulatuslikule maalihkele ikkagi veel suures osas püsti püsib.

Turaida kindlus Foto Urmas Saard

Turaida kindlus. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad tegid 6. mail väljasõidu Siguldasse. Esimesena külastati 1214. a liivlaste linnuse rusude asemele rajatud Turaida kindlust, mida kasutati kuni 1776. aasta põlenguni.

Telliskividest laotud foogtilinnus on ainult üks osa 24 ha suurusest Turaida muuseum-kaitsealast, mis asutati 1988. aastal. Territooriumil asub 39 ajaloolise väärtusega hoonet. Külastaja satub esmalt keldripealsesse aita, kus asub külastuskeskus ja kassa. 85 sendi eest saab ülevaatliku värvilise voldiku, mis aitab orienteeruda ja annab esmaseid teadmisi alates 11. sajandist kujunenud kultuuripärandist.

Esmalt suure kaardi ees peatudes juhtis giid tähelepanu sellele, et nimetatud ala põlisrahvaks on olnud soome-ugri hõimkonda kuulunud liivlased. Ta rõhutas, et ka lätlased on saanud pärandiks liivlaste kultuuri. Samuti on läti keel saanud mõjutust liivlastelt.

Jätka lugemist »

Pärnu JK Poseidon jätkab Sindis esindusstaadioni rajamisega

Täna tehti algust sellele aastale kavandatud Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks vajalike talgutega, mis on Pärnu JK Poseidoni sihipärase tegevuse jätkamine.

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil Foto Urmas Saard

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil. Foto: Urmas Saard

Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et päris plaanipäraselt pole siiski kõike võimalik ette kavandada. „Tahtsime staadioni murukülvi ettevalmistamiseks kasutada traktorit, aga lubatud traktor oli põllutööga hõivatud.“ Pinnas vajab veel randaalimist. Kui sellega peaks veel mõni suurem kivimürakas välja kerkima, tuleb see minema toimetada. Mullu septembri keskpaigas vedasid Tibu Trans OÜ suured veokid 270 kuupmeetrit AS Tootsi Turvaselt saadud kõduturvast kohale. Nüüd tuleb see laiali laotada. „Vajadusel on AS Tootsi Turvas valmis täiendavalt meile mulda eraldama,“ rääkis Kuldmägi.

Mikko Selg rääkis ka liiva vajadusest, et muru kasvutingimused paremaks muuta. Selg tahab täna väetise maha raputada. Kuid hommikul alustati eelmisel aastal käsile võetud võsast puhastamise jätkamist. Kella üheteist paiku oli ametis kaheksa inimest, aga päeva edenes tuli abikäsi lisaks. Tööd tegid OÜ Kodu Kuubis inimesed, Sindi elanikud ja muidugi Poseidoni sportlased. Mootorsaagide undamise kõrvalt veeti saetud oksarisu lõketesse.

Jätka lugemist »

Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäeva miniatuurid Sindi gümnaasiumi õpilastelt

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Ema on isik, kes võib asendada kõiki teisi, aga keda keegi teine asendada ei suuda! Ema on alati olemas, kui kõik teised on sulle selja pööranud. Ema on nagu selgeltnägija, ta saab alati aru, kui sul on mure, sa võid küll talle valetada, et kõik on hästi, aga tal on eriline aimdus, ta suudab isegi välja mõelda, mis sind vaevab. Ema on kõikvõimas. Ta on kokk, koristaja, õpetaja, nõustaja, arst, sõber, õmbleja, just parasjagu see, keda vajad. Elu algusetapil on ema asendamatu inimene, mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled ja tunned, et saad ise hakkama ning ema jutt ning õpetussõnad tunduvad suisa tobedad. Julgen väita, et see ei vasta päris tõele, olen ise mitu tüli emaga maha pidanud ja jõudnud lõpuks järeldusele, et emal oli ikkagi õigus. Sõnaga „ema“ käivad kaasas sõnad „tingimusteta armastus“. Emale oled sa alati kõige tähtsam, kõige ilusam ja kõige kallim, arvaku teised, mida tahavad.

Andro Seppi, 11.a

*

Jätka lugemist »

Emadepäev on lipupäev

Maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Eesti lipp kuuse ladvas Foto Urmas Saard

Eesti lipp kuuse ladvas. Foto: Urmas Saard

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Esimene emadepäev leidis aset Uderna koolimajas. 1924. a. muutus sündmus üleriigiliseks. Haridusministeeriumist lähetati soovituskiri emadepäeva pidulikuks tähistamiseks koolides. Emadepäev tõsteti ausse ka kirikutes ja kristlikes organisatsioonides. Kell seitse hommikul heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud.

Tänapäeval heisatakse lipud hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise tava ka Euroopasse.

Urmas Saard

Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

Sindi seltsimaja laval mängisid Raeküla Rahva Teatri näitlejad Margus Oopkauba lavastatud ühevaatuselist näidendit „Nunnad“, mille tulust 15% annetatakse mälestusmärgi püstitamiseks Julius Friedrich Seljamaale. Samas said teatri külastajad ka ise annetusi teha ja jätkuvalt on avatud arveldusarve: EE102200001120145828 – Swedbank, märksõna „Seljamaa“.

Nunnad, Margus Oopkaup Foto Urmas Saard

“Nunnad”, Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Margus Oopkaup ise ei saanud täna etendusel viibida, aga lühikeses telefonivestluses ütles paljutähendavalt, et see „ei ole“ poliitiline näidend. Ta rõhutas selguse mõttes, et sõnad ‘ei ole’ on kirjutatud jutumärkidesse. Autor ütles iroonilise varjundiga, et elame õnnelikul ajal. „Pole valetamist, vassimist, petmist, kahepalgelisust, silmakirjalikkust, omakasu, varastamist, abielurikkumist,“ nimetas Oopkaup ridamisi märksõnu, mis ilmestavad käesolevat aega.

Tegevus toimub ühes senini korrektsuse ja täpsusega silma paistnud asutuses. Ajalises määratluses minnakse palju aastaid tagasi pühapäeva ennelõunasse.

Rollides osalevad Kiki Pärnpuu – Gertrud, Milve Jaakson – Magdaleena, Tiina Kalda – Maarja, Riina Aspre – Ursula, Maire Merihein – Agnes, Hans Aru – Jakob, Reet Kruus – dirigent, Ene Saar – orkestris klarneti mängija, Andrei Jurs – tuuba mängija.

Jätka lugemist »

Laupäeval selgub Eesti liigirikkaim linnutorn

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi juba sel laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad vaatlustornides huvilisi kogenud linnutundjad, kes tutvustavad linde kõigile torni külastajatele ning üheskoos selgitatakse välja linnurikkaim vaatlustorn.

Tänavune kevad on hiline ja seepärast käib lindude ränne alles täie hooga. Järgemööda hakkavad tagasi jõudma ka Aafrikas ja Aasias talvitunud linnud, mistõttu võib nüüd ühe hommikuga kohata tornis isegi sadakond liiki linde. Möödunud aastal võitis Kabli torn 111 liigiga.
“Tornide linnuvaatluspäev on suurepärane viis, kuidas veeta üks meeldejääv hommik lindude seltsis. Ärkamine on küll nädalavahetuse kohta varajasevõitu, aga pingutus tasub end kordades ära. Ütlemata ei tasu ka jätta, et linnuvaatlused on hasarti tekitavad. Kõige parem on tornide vaatluspäevale minna veel koos sõprus- või perekonnaga, et üheskoos oma häid emotsioone jagada,” kommenteeris linnuvaatluspäeva koordinaator Kristiina Kübarsepp.

Kaia Iva: teie olete kulda väärt

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta lõpetas 466 teadmishimulist kuulajat, kellest enamus pidas möödunud kuude meelislektoriteks Marju Kõivupuud, Mati Kaalu, Vahur Kersnat ja Trivimi Vellistet.

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees Foto Urmas Saard

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees. Foto: Urmas Saard

Pärnus kogunes täna Väärikate ülikooli rahvas Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali pidulikule õppeaasta lõpuaktusele. Tervitusteks võtsid sõna TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Loenguga esines sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Meelelahutusliku kavaga esines Rahvuskultuuriselts Kirmas segarahvatantsurühm. Väärikate ülikooli teenetemärgi võttis vastu maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Gerli Grünberg. Ühiselt Pärnu linnavalitsusega korraldab maanteeamet juba mitmendat aastat eakatele sõidukijuhtidele tasuta koolitust “Väärikas mootorsõidukijuht”.

Märkmeid direktori sõnavõtust

„Kui 8 aastat tagasi oli õppija piltlikult 10-aastane, siis tänaseks on ta sirgunud ja kasvanud täisealiseks, küpseks ja teovõimeliseks ühiskonna kujundajaks,“ ütles Vallimäe kujundlikus keeles. „Vaatamata pooltõdede ja nn tõejärgse ajastu jõulisele pealetungile põhinevad tänaste lõpetajate teadmised ja maailmavaade faktipõhistel ja rikkalikku kogemust omavate lektorite ettekannetel.“

Jätka lugemist »

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Robert Schumani büst Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

 

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Sindi linnavalitsus tänas linna sünnipäeva ja laada korraldajaid

Kadri Kärg-Varris, Urmas Varris, Eneli Arusaar, Heidi Vellend, Mart Nõmm, Ain Keerup, Marko Šorin, Heidi Klein, Heli Ruus ja Anneli Uustalu olid kutsutud Sindi raekoja saali pidulikule vastuvõtule, kus linnapea Rein Ariko ning haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tänasid väärtuslike meenetega linna 79. sünnipäeva ja laada korraldajaid.

Kadri Kärg-Varris saab esimesena võimaluse valida endale Aleksei Vaštšenko valmistatud küünlajala Foto Urmas Saard

Kadri Kärg-Varris saab esimesena võimaluse valida endale Aleksei Vaštšenko valmistatud küünlajala. Foto: Urmas Saard

Kõigile vastuvõtule palutud inimestele kingiti tänutäheks sepa tööna valminud küünlajalg. Igaüks võis ise valida erinevate sepiste seast talle kõige rohkem meeldiva ehistöö. Raua muutis nägusaks ja vajalikuks tarbeesemeks Sindi oma sepp Aleksei Vaštšenko. Mart Tõnismäe soovis, et nendes küünlajalgades põleks pidevalt headele tegevustele innustav leek, mis ei ilmutaks kunagi kustumise märki.

Kohvilauas jätkus juttu poolteist tundi ja võinuks kesta kauemgi, kui järgmised ootel olevad kohustused poleks teinud korraldust vestluse lõpetamiseks. Lauas ei lobisetud niisama tühja-tähja. Analüüsiti toimunut, tehti vajalikke järeldusi ja võeti endi suhtes kriitilisi hoiakuid. Sindi gümnaasiumi vilistlane Kadri Kärg-Varris oli eriti õnnelik, et linna sünnipäeva tähistamisega õnnestus siduda ka Sindi hariduselu 180. juubelipidustuse eelproov.

Päeva peakorraldajatelt uuriti, kas Kadri Kärg-Varris ja Urmas Varris otsustavad traditsiooni veelgi kinnistada ja võtavad ka linna 80. sünnipäeva tähistamise enda vedada? Targu jäeti täna kindel vastus andmata, aga kõigi lauas istujate ootus oli siiski just nende kahe poole pööratud.

Jätka lugemist »

Sindi kiriku torni ümber ehitatakse tellinguid

Eelmisel nädalal tegi Pärnu Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku torni remontimiseks algust tellingute püstitamisega.

Sindi Jumalailmumise kiriku taastamine on alanud Foto Urmas Saard

Sindi Jumalailmumise kiriku taastamine on alanud. Foto: Urmas Saard

Katuseabi OÜ projektijuht Robert Üts ütles täna hommikul, et välise vaatluse põhjal polegi Sindi kirik veel kõige halvemas olukorras. Tema sõnul on tulnud taastada ka palju hullemas seisundis hooneid. Siiski saab pilt päris selgeks pärast konstruktsioonide lahti võtmist. Kui väga suuri üllatusi ei ilmne, siis tahetakse töödega valmis saada hiljemalt augustis.

Kaunis ehitis, mille linn oli oma bilanssi saanud peremeheta varana, anti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) taotluse alusel ühes muinsuskaitselise kiriku kinnistuga tasuta üle aastal 2007. Tehniline uuring ja muinsuskaitse eritingimused koostati sakraalhoonele juba 10 aastat tagasi ja 2009. aastal valmis kiriku katuste taastamise põhiprojekt.

Kantsler Martin Toon selgitas, et omandireformi käigus EAÕK-le tagastatud kirikuvara on olnud suures osas avariiliselt väga halva seisukorraga. Riigieelarvelises toetusmeetmes olevate vahendite nappuse tõttu on tööde alustamine Sindis kiriku tehnilist seisundit arvestades kindlasti viibinud ülemääraselt kaua.

Jätka lugemist »

EV100 kingituste tegemiseks on avanenud väiketoetuste taotlusvoor

KÜSK ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond on avanud uue taotlusvooru, mis pakub väiketoetusi vabariigi 100. aastapäevaks mõeldud kingituste teostamiseks. Taotlemise tähtaeg on 6. juuni.

EV 100 Foto Urmas Saard

EV 100. Foto: Urmas Saard

Uue taotlusvooruga julgustatakse veelgi rohkemaid inimesi oma piirkonnas või südamelähedases valdkonnas võtma üheskoos ette ja tegema vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestile kingitusi. Toetusi võib küsida erinevatele koostöös valmivatele sündmustele ja ühistegevustele, mis ühtivad EV100 põhiväärtuste ja eesmärkidega. Oodatud on näiteks selliseid ettevõtmised, mis arendavad rahva tervist, kutsuvad üles peredega rohkem aega veetma, säilitavad kultuurilist mälu ning muudavad nii linnades kui külades tänavapilti rõõmsamaks.

“Nüüd, kus oleme EV100 juubeliperioodi suure matkapäevaga avanud, on just õige aeg mõelda, mis on see asi, tegu või sündmus, millega oma kogukonnas Eesti sünnipäeva tähistada,” rääkis EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe. “Ettevalmistused juubelisünnipäevaks käivad üle Eesti ja paljud kogukonnad on oma tegemistest juba teada andnud. Kutsume kõiki huvilisi üles oma ideid esitama ja üheskoos midagi erilist ette võtma,” lisas ta.

Jätka lugemist »

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard

Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Jätka lugemist »

Via Baltica Saugat läbival kahel ja poolel kilomeetril käib vilgas ehitus

Tallinn – Pärnu – Ikla maantee kilomeetritel 120,3 – 122,8 alustati objekti väljamärkimisega mullu septembris. Oktoobris tulid ehitustandrile masinad. Sauga jõge ületav uus Nurmeveski sild ja kõrval asuv uuenduskuuri läbiv Nurme sild peavad ühes kõigi teedega valmima tänavu detsembris.

Nurmeveski silla ehitus Sauga jõel Foto Urmas Saard

Nurmeveski silla ehitus Sauga jõel. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti kodulehe andmetele ehitatakse Nurmeveski sild laiusega 9,5 meetrit ja sellele tuleb Pärnust Tallinna poole väljuva suunaga kaks sõidurida. Nelja avaga silla pikkuseks on projekteeritud 153,7 meetrit. Pärnusse sissesõiduks hakkab liiklus toimuma mööda vana Nurme silda ainult ühel sõidurajal.

Samaaegselt Nurmeveski silla ehitusega on alustatud ka Nurme silla remondiga. Praegu toimub asfaltkatte mahafreesimine. Sillal uuendatakse hüdroisolatsioon, vuugid, võetakse käsile betoonpindade remont, asendatakse piirded ja teekate.

Tööde käigus tõstetakse katendi kandevõimet, ehitatakse välja Nurme ristmik, korrastatakse vee äravoolusüsteemid ja kaasajastatakse valgustus Nurme ristmikul. Samuti ehitatakse välja jalg- ja jalgrattatee Jänesselja ringist kuni Nurme ristmikuni. Kavandatud tegevusega rajatakse ligemale pool kilomeetrit täiesti uut maanteed.

Jätka lugemist »

Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

„Eile õhtupoolikul püüdsin jõe ääres kala, paar minutit pärast seitset kuulsin kohutavat müra. Ei saanud aru, mis toimub. Taganesin kiiruga jões tõusva vee eest. Mõne minutiga tõusis vesi umbes pool meetrit. Nägin usside musti selgasid väänlemas, olin hirmunud,“ jutustas Sauga valla Hirve elamurajooni elanik Larissa.

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis Foto Urmas Saard

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis. Foto: Urmas Saard

Larissa, kes oli 4. mail Pärnumaal Nurme sillast veidi allpool jõevoolu suure maalihke tunnistajaks, tuli täna kella kolme paiku uuesti looduse meelevalda uudistama. Ta võttis taskust mobiili ja täpsustas eelmisel päeval numbrile 112 tehtud kõne aega. „Helistasin kell 19.07 ja andsin toimunust teada. Ootasin päästeteenistuse tuleku ära. Nägin, et jõe vasakkaldal asunud parkla oli koos sellele veetud freespinnasega alla langenud.“ Ta kirjeldas, kuidas märkas tõusuvee eest taganedes padrikus madusid, aga polnud kindel, kas need olid rästikud või nastikud. „Vist ikka nastikud. Kõik oli nii ehmatav, et ei märganud moblaga mitte ühtegi pilti teha. Nüüd tulin pildistama,“ rääkis Larissa.

Üsna veepiiril on näha elektrikilpi ja püsti seisvat posti, mille otsas päikese patarei. Ilmselt pole seda algselt sellise kohapeale paigaldatud. Kogu kaadervärk on tervena koos maa libisemisega vee äärde nihkunud. Kohal kus jõekaldad maalihke tõttu kokku põrkusid, on praegu näha väikest koske vett pööritamas ja pritsmeid loopimas. Sealsamas näeb  suurt betoonist kaevurõngast.

Jätka lugemist »

Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Täna seitsmekümneseks saanud Trivimi Velliste ütleb, et praegu asub tema tegevuse keskmes mälestusmärgi püstitamine Konstantin Pätsile.

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus pea sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Foto: Urmas Saard

„Mitte keegi ei kahtle selles, et riigi väljakuulutamist juhtis Päts. Ärme kardame oma minevikku, kuigi minevik on olnud eesti rahva suhtes ülekohtuselt armutu,“ julgustab Velliste oma juubelihõngulise sünnipäeva õhtul. Ta rõhutab väsimatult, et Päts on eestlaste jaoks võrreldav ameeriklaste George Washingtoniga, sest mälestusmärgi rajamise algatajad näevad temas Eesti Vabariigi sünnisümbolit.

Kas usud, et vaatamata kahtlejatele ja vastuseisjatele mõtleb enamik inimesi endiselt sarnaselt Sinuga ühtviisi.

Jah, usun küll!

Mis seda kinnitab?

Näiteks needsamad paljud tänased õnnitlejad. Mitte ainult üksikisikud. Väga liigutav oli saada õnnitlus näiteks Sindi ajalooklubilt ja Sindi gümnaasiumilt. Aga nemad polnud ainsad. Tänan kõiki, kes mind meeles pidasid!

Jätka lugemist »