Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Tori valla esimesed aukodanikud

Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.

Hans Soll oma kodus. Foto Urmas Saard

Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard

Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.

Jätka lugemist »

Paikre ajutiseks juhiks määrati Keit Nestor

Pärnu maakonnas jäätmekäitlustega tegeleva osaühingu Paikre nõukogu liikme Eero Rändla kutsel kogunenud nõukogu vabastas ettevõtte juhatuse liikme kohalt Kristo Rossmani ja määras Paikre ajutiseks (tähtajaga kolm kuud) juhatuse liikmeks Keit Nestori.

Keit Nestor. Foto Urmas Saard

Nestor töötab Paikres äriarendusjuhina.

„Vastavalt äriseadustikule, saab äriühingus igapäevatööd – ühes kõigi õiguste ja kohustustega – juhtida vaid juhatuse liige. Kuna ettevõtte ainuke juhatuse liige on kinni peetud, seisavad praegu Paikres arvete tasumised ja tehingute tegemised, kuna vaid juhatuse liikmel on õigus nendeks korraldusi anda. Et igapäevane töökorraldus taastada, määras nõukogu täna õhtul Paikrele uue juhi, kes juhib ettevõtet ajutiselt kuni uue juhatuse liikme leidmiseni,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Linnapea lisas, et ta ei näinud enam võimalust Rossmani jätkamiseks Paikre juhina.

Nõukogu otsustas täna ka kuulutada lähiajal välja konkurss eesmärgiga leida Paikrele uus juhatuse liige.

Keit Nestor. Foto: Urmas Saard →

Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto Urmas Saard

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard

Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini

.„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.

Jätka lugemist »

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.

Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Jätka lugemist »

Siim Kallas: kas transport on probleem või lahendus

Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.

Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto Urmas Saard

Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard

Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.

Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.

Jätka lugemist »

Eesti toidu Südamega Tegija 2019 on Õie Pritson Gustav Cafest

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto Adam Illingworth

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto: Adam Illingworth

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

Jätka lugemist »

Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.

Kõrvitsad. Foto Urmas Saard

Kõrvitsad. Foto: Urmas Saard

Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.

Jätka lugemist »

ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Pärnu Postimehest võis lugeda, et 10. oktoobri seisuga on kõik uued ATKO bussid jõudnud liinile, aga ei selgitatud põhjust, miks busside teavitusealane varustus ei vasta Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sätetele.

Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto Urmas Saard

Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto: Urmas Saard

Nüüdseks on saadud süsteem tööle kõigis Scania 12-meetristes bussides. Bussiettevõtte väitel saab lähipäevil teavituse korda ka Mercedese liigendbussides

Lepingus kirjutatakse, et bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt või on bussijuhi poolt lülitatav. Peatuste teadustamise süsteemi audioteavituseks kasutatakse eelnevalt salvestatud helifaile, mille tellija annab vedajale tasuta üle hiljemalt 45 päeva enne lepingu täitmise algust. Lepingulise teenuse osutamise eelduslikuks alguseks on märgitud 01.10.2019.

Peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne teade peatusesse jõudmisel ning kahe järgmise peatuse kohta.

Jätka lugemist »

Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard

Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest

„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Jätka lugemist »

Siim Kallas räägib Pärnus Euroopa Liidu transpordi poliitikast ja uue Euroopa Komisjoni tööst

Kolmapäeval, 16. oktoobril, peab Siim Kallas Pärnu Tervise konverentsikeskuses loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele, vastab küsimustele ja tutvustab raamatuid.

Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto Urmas Saard

Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto: Urmas Saard

tema tööks on olnud Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine

Praegune Riigikogu II aseesimees Siim Kallas on endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik, keda väärikas eas inimesed mäletavad hästi ka aastaid Vikerraadios “Mnemoturniiri” toimetanud mehena. Siim Kallas on varemgi Pärnu väärikatele loengut pidanud. 2015. aasta märtsis rääkis ta pärnakatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.

Toona kirjeldas poliitik suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Ta osundas, et suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui nähakse selles kaduvväikest Eestit. Ta selgitas, millisena näib Eesti Brüsselist vaadatuna? Immigratsioonist kõneldes pidas ta probleemseks neid Vahemere teiselt kaldalt saabuvaid illegaale, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus ning tõdes vajadust tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada. Veel peatus ta tollel hetkel aktuaalsete teemadega Kreekal ja Venemaal.

Jätka lugemist »

Pärnust sai Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liidu liige

Pärnu kuulub nüüdsest ametlikult Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liitu (European Historic Thermals Towns Association – EHTTA).

Pärnu. Foto Urmas Saard

Pärnu. Foto: Urmas Saard

saime kandideerimise jooksul kinnitust, et nii meie ajaloolised traditsioonid kui ka täna pakutavad teenused on kõrgel tasemel

Liikmeks astumine toimus 10. oktoobril liidu üldkoosolekul Spa linnas Belgias.

EHTTA loodi 2009. aastal Brüsselis. Liitu kuulub tänaseks üle 50 liikmeslinna ja regiooni 16 Euroopa riigist.

Pärnu on ühingu põhjapoolseim liige, meile lähim sihtkoht asub Poolas.

Liidu eesmärgiks on edendada ja tihendada liikmeslinnade vahelist koostööd, kaitsta kuurortlinnade ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstipärandit, tõsta ühiskonnas teadlikkust ajalooliste kuurortlinnade väärtustest, seista nende linnade majandusliku arengu eest ning arendada linnade ajaloo, kunstipärandi, kultuuri ja spaatraditsioonidega seotud teadusuuringuid ja turundustegevust.

Jätka lugemist »

Seljametsa sügislaadal nägi tõeliselt mürakat kõrvitsat

Kolmandat sügist jutti toimus Pärnu linna osavalla Paikuse Seljametsa küla laat, mida korraldas taas Paikuse naisteühing Marta.

Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto Urmas Saard

Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto: Urmas Saard

Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto Urmas Saard

Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto: Urmas Saard

augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat

Enne laada ametlikku avamist jätkus parajasti sedapalju aega, et kõigele pakutavale kaubale põgusalt pilk peale heita. Mitte kõik kauplejad, käsitöömeistrid, toidu müüjad ja muidu vahvad inimesed ei mahtunud Seljametsa rahvamaja avarale pinnale, mis asub 1873. aastal valminud Pustuski karjamõisa uuendatud hoones. Märja asfaldiga, kuid mitte sajusel hoovialal ootasid rikkalikud kaubaletid samuti ostjaid.

Karjamõisa hoone peaukse kõrval pakkus härrasmees mitut sorti koduõlut, samuti omaaegse Juuru kihelkonna Atla mõisas valmistatavat ülipuhast puskarit ja teisi jooke. Samas kõrval asuva telgi varjus võis osta ümmargusi vorstipallikuid, millest igaüks oli parajalt ühe suutäie suurune ja sobis heaks sakusmendiks. Õuel oli avatud ka suur ilma pärmita leivaäri.

Jätka lugemist »

Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Hoolimata vihmasajust, kogunes Aldo nimepäeval, 11. oktoobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurpoistega mälestada Vabadussõja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni.

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto Edgar Saar

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto: Edgar Saar

Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele.

„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval, sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015 Riigikogus toimunud hääletusel olid nad riigi territoriaalse terviklikkuse vastu. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Jätka lugemist »

Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Pajusi rahvamajas toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisel kuulutati Jõgevamaa Aasta Investoriks 2019 Estonian Plywood AS. Firma rajab Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevasse Viruvere külasse vineeri- ja spoonitehast.

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto Kristi Sepri

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto: Kristi Sepri

Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelderilt ja Jõgeva abivallavanem Mati Kepilt autasu vastu võtnud Estonian Plywood kvaliteedijuht Ave Saksen märkis, et praeguse seisuga on ettevõttes 145 töötajat, kuid käesoleva aasta lõpuks suureneb nende arv 150-ni. „Huvi meile tööle tulla on olnud Jõgevamaal piisavalt suur. Sooviavaldusi laekus rohkem kui töökohti,” ütles Saksen.

„Nõu ja jõuga on meil abiks omavalitsus. Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda,” lisas Saksen.

„Jõgevamaal elanike arv väheneb. Sellised firmad nagu Estonian Plwvood AS loovad siia aga uusi töökohti,” ütles abivallavanem Mati Kepp.

Jätka lugemist »

Siseminister Mart Helme kuulas pärnakate muresid ja vastas küsimustele

Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.

Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto Urmas Saard

Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto: Urmas Saard

Milline on ministri seisukoht?

Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.

Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.

Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Neljapäeval Pajusi mõisahoones (tänane Pajusi rahvamaja) toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa aasta turismiettevõtjaks 2019 Põltsamaa valla osaühing Pähklinäpp. Firma eestvedajad, abikaasad Kristi Sakk ja Kaspar Sakk, on Pajusi kandis asuvasse Tore talu-Sarapiku maakodusse rajanud maisilabürindi, milles külalistel võimalus seigelda, lahendada nuputamisülesandeid ja teha muud.

Tore talu vähid. Foto erakogust

Tore talu vähid. Foto erakogust

käesoleval aastal koguti Tore talus-Sarapikul raha vähiravifondile Kingitud elu

Kristi Sakk arvas maisilabürindi fenomenist Külauudistele: „Meile tullakse seetõttu, et inimestele meeldib otsida ja laboründis on ikka äge.”

Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, labürindi rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs.

Jätka lugemist »

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sai nurgakivi

Täna peitsid Pärnu sisejulgeoleku ühishoone ajakapsli betoonisegusse siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja AS Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto Urmas Saard

Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto: Urmas Saard

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto Riigi Kinnisvara

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto: Riigi Kinnisvara

„Saagu siia maja, mis teenib kõige paremal moel Pärnu ja ümbruskonna ja Eestimaa rahvast. Ma olen veendunud, et siin hakkavad töötama väga pühendunud inimesed,” lausus Mart Helme. Tema sõnul aitab selline ultramoodne ühishoone veelgi kiirendada ja parandada asutustevahelist suhtlemist ja on oluliseks osaks kohaliku kogukonna turvatunde suurendamisel.

Sisejulgeoleku ühishoone arhitektid on Annika Aasmaa, Martin Aunin ja Marti Kahu, sisearhitekt Urmo Vaikla. Projekteerimisleping sõlmiti Novarc Groupiga 2016. aasta oktoobris. Ehitamise lepingu allkirjastasid Riigi Kinnisvara ja Ehitustrust tänavu mais. Valmimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Omanikujärelevalvet teostab Sweco EST. Projekti eelarveks on arvestatud 24,5 miljonit eurot.

Valmiva hoone suletud netopinda on umbes 13 000 ruutmeetrit, millel asuvad tööle Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Jätka lugemist »

Keeleeksperdid kogunevad põliskeelte tulevikku arutama

Tallinnas Eesti Keele Instituudis toimub täna hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Kõne alla võetakse muuhulgas keele prestiiž ja identiteediküsimused, aga ka mitmekeelsus ning digivõimalused ohustatud põliskeelte kaitsel ja säilitamisel.

Martin Ehala, keeleteadlane. Foto Urmas Saard

Martin Ehala, keeleteadlane. Foto: Urmas Saard

Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil

ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.

„Põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste kaitse puudutab kogu rahvusvahelist üldsust. Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil,“ toonitas kultuuriminister.

Jätka lugemist »

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Jätka lugemist »

Otepää valla endised õpetajad said kokku

Õpetajate päeva puhul toimus 8. oktoobril Otepää kultuurimajas kokkusaamine Otepää valla pensionipõlve veetvatele õpetajatele.

Endiste Otepää valla õpetajate kokkusaamine. Foto Monika OtrokovaÕpetajaid võtsid vastu Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg. Endistele õpetajatele esinesid Otepää muusikakooli õpilased ja õpetajad ning kohvilauas said pedagoogid omavahel tutvuda ja muljeid vahetada.

Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et tal on kooliajast ainult head mälestused, ning Otepää gümnaasiumi vilistlasena tänas oma endisi õpetajaid. Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et praegusel pensionil olevad õpetajad on pannud aluse tänastele õpetajatele ja kogu pedagoogilisele tööle.

Vestlusringis otsustati, et ka järgmisel aastal saadakse kokku. Loodetavasti kujuneb endiste pedagoogide tunnustamisüritusest tore traditsioon, kus vallajuhid saavad muuhulgas küsida õpetajate arvamust valla hariduselu korraldamise asjus

Endised Otepää valla õpetajad. Foto: Monika Otrokova →

Siseministeerium ootab ettepanekuid kodanikupäeva aumärki väärivate inimeste kohta

Kuni 27. oktoobrini saab igaüks esitada kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks tähelepanuväärse inimese, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgid. Foto Siseministeerium

Kodanikupäeva aumärgid. Foto: Siseministeerium

„Silmapaistev kodanik on sageli tähelepanuväärne oma tegevuse sisu poolest, mitte niivõrd oma näo või nime poolest,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Inimesed, kes võtavad enda peale mõne ürituse korraldamise, vabatahtliku tegevuse või hoopis teiste vabatahtlike toetamise, väärivad tunnustust. Ka sel aastal tahame aumärgi anda 15 laureaadile, kes meie armsa Eesti jaoks häid mõtteid mõtlevad ja neid ellu viivad.“

Kandidaate saab esitada igaüks Siseministeeriumi kodulehe kaudu. Soovi korral võib ettepaneku saata paberkandjal aadressile Pikk 61, 15065, Tallinn. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27. oktoober 2019.

Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil. Kõik ettepanekud vaatab läbi Siseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja vabaühenduste esindajaid ning kodanikuühiskonnas silma paistnud isikud. Et komisjon saaks teha kaalutletud otsuse, on oluline lisada oma ettepanekule põhjalik põhjendus.

Jätka lugemist »

In memoriam Juhannes Kask

aeg täitus
ta panus
maisesse mustrisse
sai valmis
sügise paratamatuses
koltunud lehtede sahinas

Juhannes Kask

Juhannes Kask. Foto: Sindi muuseum

3. oktoobril lakkas tuksumast spordimees Juhannes Kase süda.

Nooruses on Juhannes tulnud Pärnumaa noorte meistriks poksis, maadluses, tõstmises ja jõudnud Eesti koolinoorte spartakiaadil suusatamises esikümnesse. Pärast armeeteenistust pühendas enamiku ajast tõstmisele, tulles sellel alal üheksal korral Pärnu linna meistriks.

Sidudes oma edaspidise elu tõstespordiga sai Juhannesest tuntud, tunnustatud ja nõutud tõstespordi kohtunik. Nõnda on teda mitmel korral tunnistatud Eesti Vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks, olles olnud üleriigilise kategooria kohtunik alates aastast 1983.

Kui Sindi spordiklubi Kalju kutsus ellu 2000. aastal olümpiaatleet Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis oli ta lisaks jõukatsumiste innuka toetajana olnud oma isa nimelisel võistlusel peakohtunik.

Juhannes oli aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Seda kõike tegi ta palgatöö ja pereelu kõrvalt.

Sõnaahta mehena polnud lihtne temaga rääkida, kuid spordist kõneldes elavnes Juhannes silmnähtavalt. Täiesti avatuks muutus Juhannes siis, kui ta sai kõnelda oma noortest tõstjatest, keda treenis ja heade tulemustega lõppenud võistlustel kiita võis.

Juhannes Kask sai auväärse Sindi aastainimese 2009 nimetuse eelkõige eriliste teenete eest Sindi tõstespordi pikaajaliste traditsioonide jätkamisel. Ta töötas märkamatus tasaduses, aga noorsportlaste stabiilselt edukad esinemised üleriigilistel võistlustel hoidsid Sindi linna ja spordiklubi Kalju pidevalt heast küljest nähtaval.

Pärnumaa spordiveteranid

Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Vaata videoalbumit “Kummardus”

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu avaldab mõtet, et Sindi omab isepärast kuma: mitmeid asju on Sindis tehtud esmakordselt Eestis. Ja tööstuslinnana on temas arenenud omapärane mõtteviis, mida ei pruugi leida põllumajandusasulatest.

Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto Prengede fotoalbumist

Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto: Prengede perekonna fotoalbumist

Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani Betoonhingede aegu (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) autori maalitud maal, mis leidis kasutust kaanepildi kujundamisel. Foto Urmas Saard

Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani “Betoonhingede aegu” (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) kaanemaal. Foto: Urmas Saard

Mind paelus, et inimesed tegelesid kirglikult oma hobiga ja tundsid sellest siirast rõõmu.

Raamatute toimetamisega ja kirjutamisega tuntust kogunud Siiri Metsamägi valmistas Sindi Rocki viiekümnendaks juubeliks ligemale tunnipikkuse videoalbumi, mis meenutab varalahkunud andeka põlise sintlase Valdur Prenge loomingut.

„Minu esmane kokkupuude Valdur Prenge abikaasa Ilme esitatud lauludega oli üheksa aastat tagasi. Ilme laulis koos minuga Pärnu naiskooris Leelo. Ükskord kutsusime teda koorilaagri jätkupeole tantsuks laulma ja pilli mängima Raeküla keskusesse. Meid külastas sõprusmeeskoor Tartumaalt Haaslavalt. Tookord valdas selline tunne, nagu oleksin neid laule varem kuulnud: mõnusad ja lihtsad, tantsuks sobivad ja sisukate sõnadega,” rääkis Pärnus elav ja töötav Metsamägi, endine muusikaõpetaja.

Jätka lugemist »

Kaasahaaravad mustlasrütmid Kullamaa Kultuurimajas

„Mustlased on kirglikud inimesed ning nende rahvatants ja -muusika toob esile kirkaid emotsioone. Mustlaste pikk teekond Indiast Euroopasse, mis algas aastatuhat tagasi, on rikastatud paljude maade motiividega, mida nad läbisid, luues unikaalse heli ja pillimängu viisi,” ütleb Natalija Ilves, mustlastantsu ansambli AL SOL tantsutrupi asutaja, kunstiline juht ja koreograaf.

AL SOL Kullamaa. Foto Ernest Bondarenko

AL SOL Kullamaa. Foto: Ernest Bondarenko

Viimastel aastatel on ansambel võitnud Venemaal toimunud mitmel mustlasvilje festivalil laureaaditiitli

Suurepärase võimaluse mustlaste viljega tutvumiseks annab mustlastantsu ansambli AL SOLi koostatud folkloorikava „Romad: millenniumi kestev teekond“ 2019. aasta kontsertreis. Kontsertsari sai Eesti Integratsiooni Sihtasutuse toetuse, mille eesmärk on tagada ainulaadse ja professionaalse showprogrammi jõudmist erinevatesse Eestimaa paikadesse. Laupäeval, 19. oktoobril kell 17:00 saab nautida kontserti „Romad: millenniumi kestev teekond“ Kullamaa Kultuurimajas. Piletid on saadaval tund enne etenduse algust kohapeal.

Mustlastantsu ansambel AL SOL loodi 2006. aastal Natalija Ilvese poolt eesmärgiga säilitada ja arendada mustlaste folklooritantsu professionaalsel tasandil. Ansambel koosneb endistest professionaalsetest tantsijatest, keda ühendab sügav huvi mustlaste vilje vastu.

Jätka lugemist »

Põhjamaade entsüklopedistide koostöö on Eestile võimalus digikeskkonnas silma paista

Tartu ülikooli loodusmuuseumis leidis nädalavahetusel aset Põhjamaade viki-liikumise koostöökonverents, mille raames otsustati algatada ühisprojekt Läänemere ökoloogilist seisundit puudutava materjali ajakohastamiseks entsüklopeedias ning luua töörühm Põhjamaade, sj Venemaa muuseumidesse ning arhiividesse ajaloo keerdkäikude raames seisma jäänud materjali digitaalseks “tagastamiseks” koduriikidesse.

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto: Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Wikimedia Eesti muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuht Ivo Kruusamägi nimetas eelmisel aastal Stockholmis alustatud ja sel aastal Tartus toimunud Põhjamaade koostööalgatust läbimurdeks piirkonna digitaalse pärandi kättesaadavuse tagamisel ning kutsus üles Eesti mälu- ja teadusasutusi neile digikeskkonnas andme-, meedia- jm kohalolu võimalusi pakkuva algatusega kaasa tulema.

Käimasolevate viki-projektidega saab tutvuda 29. oktoobril Raekoja pl 16 toimuval Miljon+ avaüritusel, kus miljoni emakeelse artiklini jõudmise vahendeid tutvustab Vikipeedia Sõber 2016, projekti üks algatajatest Mart Noorma. Oodatud on kõik huvilised, aga iseäranis soovib viki-projekte kureeriv Wikimedia Eesti kaasata neid, kes tahaks digitaalse teadmuse loomisel ise vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Märt Põder

Wikimedia Eesti juhatuse liige ja konverentsi korraldaja

Samal teemal:

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

 

 

 

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini