Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2018
E T K N R L P
« aug    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16 Foto Urmas Saard

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard

Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa

Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.

Jätka lugemist »

Paeluvad polkad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi hooaja 2018/2019 avamiseks on valitud teemaõhtu “Paeluvad polkad”, mis aitab paljudele tantsijatele meelde tuletada, et veel sadakond aastat tagasi armastati väga polkade tantsimist Eesti külapidudel.

Kadri Lepasson tantsuks mängimas Foto erakogust

Kadri Lepasson tantsuks mängimas. Foto: erakogust

Polkat on küll iga tantsuklubiline tantsinud, aga kas see on parasjagu hüplev polka, pöiapolka või tallapolka

Kindlasti 21. sajandil pole tantsijad pelgalt vähese võhmaga, vaid lihtsalt on unustatud või puudub teadlikkus selle kohta, kui palju paeluvaid ja erinevaid polkasamme on olnud kasutusel siinmail. Hea kavatsus on polkade õpitoas tantsuklubilistele tutvustada mitmesuguseid polkasid ja näidata, et pole vaja tantsusaalist ilmtingimata põgeneda, kui muusikud laval suure õhinaga polkasid mängivad. Polkade õpitoas saavad huvilised õppida erinevaid polkasamme ja tantse, kus neid samme saab rakendada. Õpituba juhendab Kadri Lepasson (2-realine lõõts, rahvakannel), kellega liituvad noored rahvamuusikud Aia Rikka (külakannel) Mooste Rahvamuusikakoolist ja Võru Muusikakooli vilistlane Kirke Rumvolt (külakannel, väikekannel, karmoška).

Jätka lugemist »

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard

Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas

Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Jätka lugemist »

Teemapealinnade sau liikus Pärnust Narva

Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.

Narva Hermanni linnus Foto Marko Šorin

Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin

Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.

Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.

Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.

Urmas Saard

Trivimi Velliste küsis: „Kui palju rohkem oleks – küllalt?”

Täiendatud fotodega

Tänasel vastupanuvõitluse päeval pidas Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste Valga Jaani kirikus kaheteistkümnendat korda traditsioonilise mälestuskõne Eesti riigivanematele.

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus Foto Priit Purken

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus. Foto: Priit Purken

Tänavune asukoha valik on teadlik – taheti ühtlasi anda au peagi 100-aastaseks saavale Läti Vabariigile.

Koos Otto Tiefi valitsuse liikmetega asutas 1944. aasta sügiskuul meritsi minekule tervelt seitse protsenti eesti rahvast

„Kas neid küünlaid on tõesti vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Ja me oleme ikka ja jälle vastanud: jah, me peame nad süütama, sest need küünlad on meie ajaloo kuulutus – nad on meie ajamälu! Nad on tänukummardus meestele ilma kelleta, kelle ohvrimeelsuseta meie poleks täna need, kes me oleme,” vastas Velliste ikka ja jälle esitatud küsimusele.

Vastupanuvõitluse päeva läte seisneb teatavasti sündmuses, mis muutis Eesti elu kaheks inimpõlveks. Nooremale põlvele on põhjust Eesti üht rängemat katsumuste aega täna meelde tuletada.

Jätka lugemist »

Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.

Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.

Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.

Jätka lugemist »

Tori ja Pärnu läbirääkimised võimalikeks halduspiiride ümber tõstmiseks

Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.

Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja Foto Urmas Saard

Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja. Foto: Urmas Saard

Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta.  Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.

Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.

Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.

„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.

Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.

Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.

Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.

Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.

Pärnu annab pealinnatiitli üle Narvale

Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev Foto Urmas Saard

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev. Foto: Urmas Saard

Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.

Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.

Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.

Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.

Jätka lugemist »

Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu

Laupäeval, 22. septembril leiab aset Mustvees sügislaat „Peipsi Kolla”, selle raames nunnu konkurss Kolla Kaalikas ja Mustvee valla kultuurikollektiivide laulu- ja tantsupidu „Kui me Eesti viisi kokku saame”.

Diana Siirak, Mustvee valla laulu ja tantsu peo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist Foto erakogu

Diana Siirak, Mustvee valla laulu- ja tantsupeo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist. Foto: erakogu

„Kui me Eesti viisi kokku saame” algab kell 11:45 rongkäiguga Mustvee vallamaja eest.

„Laadapäeva hommikul heisatakse linna keskväljakul Mustvee laadalipp, mille kujundaja on Jõgeva valla sümboolika looja Marju Pottisepp,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina.

„Teoks saava Peipsi pealinna nunnu konkursi „Kolla kaalikas” põhimõte on, et tood oma aiast erilise puu- või köögivilja, kas erilise kujuga kurgi või kartuli või hiiglasliku kõrvitsa. Mõistagi võib tuua marju, õunu ja puuvilju,” selgitas Zalekešina.

„Loomulikult müüakse laadal Peipsi köögivilju – sibulat, küüslauku, juurvilja, samuti kalatooteid, mett. Marjamüüjad on kohal jõhvikate, mustikate, pohlade ja seentega, kusjuures avatud on ka kohvik Sada ja seened Kaubeldakse ka käsitöö, vanavara ja tööstuskaupadega,” rääkis teenekas laadakorraldaja Elle Palm. Kauplejaid tuleb tema sõnul lisaks Peipsimaa erinevatele paikadele Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja teistestki Eestimaa nurkadest, aga ka Lätist ja Leedust.

Jätka lugemist »

Valga Jaani kirikus süüdatakse 16 mälestusküünalt

Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 16 mälestatakse Valga Jaani kirikus Eesti riigivanemaid. Sellele eelnevalt asetab Konstantin Pätsi Muuseum pärja ja lilled Valga Vabadussõjas langenute ausamba, samuti Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlike ja Eesti metsavendade mälestustahvlite juurde.

Jaani kirik Valgas Foto Amanda Saard

Jaani kirik Valgas. Foto: Amanda Saard

Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder ja Valga vallavanem Margus Lepik. Koos peapiiskopiga teenivad Valga praostkonna praost Mart Jaanson, abipraost Vallo Ehasalu, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Margus Suvi jt Valga praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad Nõo kiriku meesansambel ja Jüri Goltsov orelil.

Jätka lugemist »

Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.

Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Jätka lugemist »

Rebased Sindi gümnaasiumis

Täna sooritasid Sindi gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased siirderiituse harjutusi, millega valmistuti lõplikult rebaseks löömisele.

Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018 Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018. Foto: Urmas Saard

Homme saavad neist täieõiguslikud rebased. Viimase katsumusena peavad nad “oma” kaheteistkümnendikule lemmiktoidu valmistama. Toiming leiab aset neljapäeval peale tunde kooli õppeköögis.

Rebaseks löömine tähistab õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmist riitusega, mis on levinud eelmise sajandi kaheksakümnendate kõrgkoolist ka üldhariduskoolidesse. Tudengitava järgi kutsutakse uusi õppureid rebasteks, kes enne katsete läbimist polevat täisväärtuslikud gümnasistide kogukonna liikmed. Rebaseks vastuvõtmist korraldavad abituriendid ja kogu heatahtlik jant oleneb lõpuklassi noorte mõõdukast maitsest ning mõistlikult valitud naljade piiride tunnetusest, millega Sindi gümnaasiumis osatakse liialdustest hoiduda.

Mõnigi katseharjutus oli sedavõrd põnev, et seda sooviti nii üksi kui hulgakesi korrata. Õpetaja Ain Keerupi osavõtlikult hoolivad küsimused enne katse sooritust üksnes julgustasid noori rebaseid lõbusate katsetega kaasa minema.

Jätka lugemist »

Täna alanud Matsalu loodusfilmide festivalil linastub ligi sada uut loodusfilmi

19.-23. septembril toimub Lihulas juba 16. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu 90 loodusfilmi kõikjalt maailmast, millest kolmandik on rahvusvahelises võistlusprogrammis.

Matsalu

Matsalu

Ühe suurima tõmbenumbrina toimub selle aasta festivalil ka Eesti Vabariik 100 raames loodud eepiline Joosep Matjuse loodusfilmi “Tuulte tahutud maa”

Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on õnnelik, et festivalil osalejate ja festivali koostööpartnerite arv on iga aastaga aina suurenenud. “Proovisime sel aastal esimest korda müüa festivali passe ka enne festivali algust koostöös National Geographic Eestiga ning tundub, et selle aasta festival tuleb ajaloo suurim. See näitab, et huvi loodusfilmide vastu on Eestis endiselt suur ning läbi selle ka teadlikkus keskkonnaprobleemide ja loodusvõlude vastu ka igal aastal kasvamas,” sõnas Lotman. pidulik esilinastus.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra

Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: nädal pärast Türgi nädala lõpetamist

Türgi teemanädal, mis algas mihklikuu esimesel pühapäeval Sindis ja lõppes ussimaarjapäeval korraldajate peakorteris Raeküla Vanakooli keskuses, pole siiski veel ees seisvate järelsündmuste tõttu ega ka meediakajastustega kaugeltki veel lõppenud.

Türgi nädal Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Külauudiste uudisvoo võimekus pidi Türgi nädala ülisuure erinevate teemade rohkusest tingituna paratamatult kõige kajastamiste osas alla vanduma. Siiski oli tahe palju rohkem haarata, kui selleks jaksu jätkus. Nii juhtuski, et mitmed fotoreportaažid jäid aja puuduses operatiivselt avaldamata. Samas oli kahju rohket pildivalikut niisama arhiivi ladustada ja sinna lihtsalt unustuse unarusse jätta. Seetõttu saigi otsustatud nädal pärast Türgi nädala lõpetamist elustada veel korraks põnevamaid hetki Sindi Kirikupargist ja Sindi gümnaasiumist. Ja seda kõike ilma sõnalise kommentaarita.

 

Türgi nädal Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Jätka lugemist »

Pealinn laiendab esindusjõulupuu otsingut üle riigi

Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.

Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.

Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.

Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.

Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Laupäeval, 15. septembri keskpäeval, avati Sindis Kirikupargi naabruses asuva korterelamu valdusel mälestusmärgid perekond Mathiesenile, Tartu rahulepingule, Eesti Kodanike Komiteele ja Mihkel Mathiesenile.

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse Foto Urmas Saard

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin: järjepidevuse huvides ei tohi ära unustada meie väga kirjut minevikku

Tagasihoidliku tseremoonia alguses heisati Eesti ja Rootsi lipud. Helikandjalt nõrgalt kuuldava Eesti hümni saatel heiskas Karu majaelanike esindajana sinimustvalge lipu ja selle järel Mihkel Mathieseni poeg Toomas Mathiesen väikese järelejõudmisega Rootsi lipu. Sündmust olid tunnistamas mõnikümmend inimest, peamiselt sintlased, nende hulgas kodulinna ajalooklubi liikmetest Marko Šorin ja teised, aga ka üliõpilasseltsi Liivika liikmeid.

Esmalt avasid Toomas Mathiesen ja nn Nõmme valitsuse liige Kalev Ots graniitkivilt katte eemaldamisega mälestusmärgi, millele raiutud tekst selgitab, et selle maja (Pärnu mnt 25) teisel korrusel elas alates 1920. a kuni põgenemiseni 1944. a Salme ja Aleksander Mathieseni pere. „Lapsed Mihkel, Laine ja Olev asutasid Rootsis 1983. a vanemate nimelise Mälestusfondi eesti üliõpilaste toetuseks.”

Jätka lugemist »

Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Uudist täiendatud kell 21:45

Selleks ajaks kui võis juba rääkida kolmandiku maailma puhtaks saamisest, alustasid sarnaselt paljude teiste Eesti piirkondadega umbes 40 talgulist koristuspäeva Tallinna lauluväljakul, kus töö korraldamist vedas Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul Foto Peeter Hütt

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul. Foto: Peeter Hütt

Lipu selts oli oma liikmetega iseseisvalt Teeme ära talgutel esmakordselt ja kaasas endaga veel teisigi osavõtjaid: Estonia lauljaid, Eesti Teadusteakadeemia meeskoori liikmeid, eruohvitseride ja reservohvitseride kogu esindajaid, naiskodukaitsjaid, samuti 20. augusti klubi inimesi, Välisministeeriumi töötajad jt.

Lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe teatel korrastati 100 tamme parki. Parki paigaldati neli toimumisaega meenutavat tahvlit.

Maailmakoristamisepäeva talgud algasid Uus-Meremaalt kell 01 öösel ja lõpevad 24 tundi hiljem Havai saartel.

Kell 20:53 saadud päeva viimase pressiteate kohasel jätkuvad praegu Maailmakoristustalgud Ameerika mandril. Eesti aja järgi kella 20.30 oli koristustalgud lõpetanud üle 129 riigi, koristamas on pressikeskuse andmetel praegu 23 riiki.

Riikidelt saadud andmete põhjal on koristamas käinud vähemalt 17,2 miljonit inimest, kuid need andmed on esialgsed ning info kogumine ja kinnitamine Maailmakoristusepäeva staabis jätkub.

Jätka lugemist »

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard

Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Eile toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pingelisest heitlusest tuld võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Vaid kolme punktiga jäi neile alla võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks Foto Luua metsanduskool

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks. Foto: Luua metsanduskool

Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis

Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles peale võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“

Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Tuleval aastal esikohta korrata aga metsamees loota ei julge. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ muigas metsaülem.

Jätka lugemist »

Täna öösel algab eestlaste juhtimisel Maailmakoristuspäev

Eesti aja järgi täna kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv Maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150 riigist.

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maailmas on kindlasti väga palju inimesi, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama Maailmakoristuspäev

“See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,“ lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. „Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me olme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.“

Jätka lugemist »

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks Foto Marko Šorin

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks. Foto: Marko Šorin

Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt

Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati vanavanemate päeva

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond pidas ühiselt kaitseliitlaste ja Sindi tuletõrje seltsiga vanavanemate päeva Sindi seltsimaja juures, kus küpsetati pannkooke, pakuti magusat jooki, määriti nägusid, jagati erinevates valdkondades kasulikke teadmisi näitlike väljapanekute abil ja võimaldati käelist tegevust.

Vanavanemate päeval Sindis Foto Urmas Saard

Vanavanemate päeval Sindis. Foto: Urmas Saard

Päästjate kogemused näitavad, et inimene õpib kõige paremini kogemusest

Soodsa tuulepuhanguga haistsid ninasõõrmed juba kaugelt hõrgutava lõhnaga pannkookide küpsetamist. Sama hõrgutavad ja lähemale meelitavad olid mitmesuguse sisuga moosipurgid, millest lubati tasuta saadud kookidele nii palju moosi peale laduda, kui suu igatses. Kaidi Suusk seisis leegitseva pliidi ääres ja küpsetas aina sedamööda kuidas sööjaid jätkus. Näis, et puudust pannkooke kiitvatest suudest ei tuntud, sest Monika Leosk ladus küll nobedalt kooke taldrikutele, kuid otsekohe olid need ka sama kiirelt järgmise maiasmoka käte vahele kadunud.

Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov rääkis, et seni on nende naiskodukaitse vanavanemate päeva Pärnus tähistanud, aga sedakorda otsustati tulla suurlinnast väljapoole. Vesselov näitas üht õueala maketti ja küsis, mis sellel valesti on?

Jätka lugemist »

Sindi kiriku sammaskojale paigaldati taastatud rist

Eile asetas Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel oma esialgsele kohale tagasi Soomes taastatud ja kullatud risti. Enne üles tõstmist pühitses risti EAÕK Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.

Taastatud rist Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel tagasi Foto Urmas Saard

Taastatud rist Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel tagasi. Foto: Urmas Saard

Viljo Vetik: kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks

Risti restaureeris Soomes Raimo Snellmani firma. Tegemist on väga pikaajalise ja tunnustatud kuldamisfirmaga. „Raimo Snellman on Soomes üks selliseid kunstnikke, kes saab riigilt stipendiumi. Hinnatud kuldaja tegi ka Sindi kiriku peatorni risti kuldamise. Varem on ta kullaga katnud Kihnu kiriku ja Pärnu katedraali riste. Järgmisena läheb kuldamisele Suure-Jaani kiriku rist,” rääkis tööde teostamise esindaja Viljo Vetik. Eile oli ka Raimo Snellman ise risti paigaldamise juures koos oma töölise Mikko Snellmaniga. Mehed ei ole omavahel siiski mitte lähedased sugulased.

„Sindi kiriku teise etapi remondiga tuli välja, et kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks. Seepärast ei suuda me käesoleval aastal teist etappi täielikult lõpetada. Asjad on läinud kallimaks ja kulukamaks. Kirjutame jälle muinsuskaitseametile taotluse toetuse saamiseks, et saaksime sammaskoja remondi ära lõpetada,” andis Vetik hetke seisust ülevaadet.

Jätka lugemist »