Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Jätka lugemist »

Marko Šorin: kõige sobivam aeg päev pärast jüripäeva Asutavast Kogust rääkimiseks

Kolmapäeval oli Sindi ajalooklubi teemaks Asutav Kogu ja Eesti Riigikogu. Ettekandega esines ja juhtis vestlust klubi oma liige Marko Šorin.

Marko Šorin. Foto Urmas Saard

Marko Šorin minemas Sindi muuseumis toimuvale ajalooklubi kogunemisele. Foto: Urmas Saard

vaatamata küllaltki tuntavale revolutsioonilisele meelsusele mõistsid punased, et nad kuigi suurt toetust ei leia

Märtsis pensionile läinud Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend kutsus Markot juba mitu kuud tagasi meie seadusandliku kogu teemal rääkima. Aga Marko eelistas võimalike vääriti mõistmiste tõttu vastata kutsele pärast valimisi, sest kandideeris samal ajal riigikogusse. Ta on vähest aega asendusliikmena juba parlamendis töötanud (riigikogu liige 24. novembrist 2016 kuni 19. juuni 2017) ja ajalooklubi liikmed teda Toompealgi külastanud. Seetõttu oli teatavate kogemustega ja vahetuid muljeid omava mehe suust kuuldud jutt suuremat huvi pakkuv.

Marko tutvustas viis päeva varem Postimehe lisas avaldatud ajaloolase Jaak Valge artiklit „Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik”, mille päises rasvaselt trükitud nüüdse riigikogu liikme juhtmõte: „Parlamentarismi kogemust saja aasta eest kokku tulnud Asutava Kogu liikmetel nappis, see-eest oli teotahet palju ning toonased rahvaasemikud teadsid, et vanaviisi enam edasi ei saa.”

Jätka lugemist »

Šoti keilitantsud Tartu tantsuklubis

Šoti keilitantse õpetab huvilistele rahvamuusik Jaagup Kippar, kes seekord on tantsuklubis tantsuõpetaja ning karmoška- ja torupillimängija. Lisaks kõlavad õhtu jooksul Tartu tantsuklubis tavapärased tantsuklubiliste jaoks tuttavad ja tuttavlikud rahvatantsud, mida tavatseti tantsida Eestis ja mujal Euroopas 20. sajandi alguses mitmesugustel küla- ja linnapidudel. Osalema on oodatud kõik õppimisest huvitatud muusikud ja tantsijad.

Šoti keilitantsud Pärnus Nooruse majas 2015. a oktoobris, alumisel pildil Jaagup Kippar. Fotod Urmas Saard

Šoti keilitantsud Pärnus Nooruse majas 2015. a oktoobris, alumisel pildil Jaagup Kippar. Fotod: Urmas Saard

Šoti keilitantsude juurde sattus kodumaisest rahvamuusikust Jaagup Kippar mõneteistkümne aasta eest, kui sel teemal valmivale õpikule oli vaja tantsumuusikat. Selles projektis osalenud muusikud jäid ka edaspidi keilisündmustel mängima ja moodustasid Tallinna Keilibändi. Bändimehed satuvad ise tantsima harva, aga neil seevastu on tundide kaupa põhjus ja võimalus tantsijaid ja nende jalgu jälgida, tantsude ja nende õpetamise üle mõtiskleda ning niimoodi end tantsualaselt üha targemana tunda. 2006. suvelõpul saabuva Šoti teemaõhtu puhul selgus mõni kuu enne etteastet, et teised koos mänginud pillimehed on kaalukatel põhjustel sündmuspaigast kaugel. Plaanitav sündmus taheti aga kindlasti maha pidada. Jaagup mõtles, et mis ei tapa, see teeb tugevamaks, ja arutles, et keiliviise on karmoškaga kergem eest mängida kui seni tuttavama kontrabassiga. Sel põhjusel tassis Jaagup karmoškakasti maakoju kaasa ning harjutas kogu suve igapäevaselt nii, et muusikakooli õpetaja käest võinuks selle eest kiita saada. Meeles mõlkus lihtsalt, et mõne kuu, nädala või lõpuks päeva pärast on tantsijad ringis, tantsujuht ütleb ja näitab sammud ette ning siis on pillimehe kord hoolitseda, et lugu koos püsiks. Püsiski.

Jätka lugemist »

Pala vabatahtlik tuletõrje sai kümneaastaseks

Tartumaal Peipsiääre vallas tegutsev mittetulundusühing Pala Tuletõrje Selts tähistas 12. aprillil Ranna rahvamajas meeleoluka koosviibimisega 10. sünnipäeva.

Pala päästjad ja nende sünnipäevakülalised. Foto Sirje Kalev

Pala päästjad ja nende sünnipäevakülalised. Foto: Sirje Kalev

Varem kuulus Pala komando Jõgeva Päästekomando alluvusse. 2009 aasta algul likvideeriti väiksemad komandod ja hakati looma vabatahtlikke tuletõrjeühinguid, mis asutati ka Palal.
Algul oli ühenduses kolm meest, kutselised päästjad Olev Peramets, Märt Tõnisson ja Raivo Bunder. Kokku on Pala Tuletõrje Selts koolitanud 11 vabatahtlikku päästjat.

„Pala Tuletõrje Selts paistab silma oma tegutsemistahte, abivalmiduse ja positiivse eluhoiaku suhtes. Rõõm tõdeda, et seltsi kuulub ka naisi ja teisigi pereliikmeid. Nii on mitu liiget ühenduse eestvedaja Olev Perametsa perest,” ütles sünnipäeva tähistamisel osalenud Jõgevamaa Päästepiirkonna juht Jüri Alandi. „Pala vabatahtlikud päästjad osalevad vajadusel ka Jõgevamaal puhkenud õnnetuste likvideerimisel,” lisas ta.

Samuti on Pala Tuletõrje Selts heaks abiliseks Anna Haava nimelisele Pala koolile. Nii ehitasid vabatahtlikud pritsumehed tänavu talvel õpilastele liuvälja.

Seltsi toetas varasematel aastatel Pala vald, praegu on koostööpartneriks Peipsiääre vald.

Jaan Lukas

Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.

Märgutuli Pakamäel. Foto Urmas Saard

Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard

Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga

Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.

Jätka lugemist »

Mammutite ja jääkaru juures ning miljoneid aastaid ajalugu

Äksi Jääaja Keskus on terves Baltikumis ainulaadne elamusi tekitav õppekeskkond, kus saab tutvuda aastatuhandete kestel kujunenud maailma ja Eesti looduse, elusuuruses eelajalooliste loomade ja palju muu huvipakkuvaga.

Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses Foto Urmas Saard

Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses. Foto: Urmas Saard

Päris viimasest jääajast on möödas umbes kümme tuhat aastat, aga seegi polevat veel päriselt lõppenud

Möödunud nädala kolmapäeval vuras taas suur buss Pärnust Äksi alevikku. Reisijateks TÜ Pärnu Väärikate ülikooli tudengid, kellest enamik külastas Vooremaa keskmes asuva Saadjärve kaldal paiknevat jääaja elamuskeskust esmakordselt. Mõned sõitsid Jääaja Keskuse õppematerjalidega tutvuma juba teist korda, sest 2200 ruutmeetri suurusel näitusepinnal jätkub vaatamist ja teadasaamisi sootuks rohkem kui tunni-paari või koguni terve päevaga suudaks haarata.

Samas iga giid on oma jutustamise tahkude poolest erinev ja iga järgmine huviseltskond võib paluda vastuseid küsimustele, mida varem pole osatud küsida. Nii pole korduvad külastused igavad varem kogetud kohtumised, vaid alati uudsed ning põnevad.

Jätka lugemist »

Vello Salo mälestuseks

Katoliku Kirik Eestis teatab oma Facebooki lehel, et täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo.

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto Urmas Saard

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris jõudis Eesti kinodesse Jaan Tootseni dokfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mis jutustab vanaks saamise ilust, lugu vanast targast mehest, kes teeb ettevalmistusi siinsest ilmast lahkumiseks. Ja nüüd ongi ta läinud – mees, kelle kohta filmi tutvustavalt öeldi lihtsate kuid tabavate sõnadega: „Kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.”

Vaikse laupäeva öösel vastu ülestõusmisepüha hommikut surnud vaimulik, ajaloolane ja kirjastaja Salo sündis 1925. a 5. novembril Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate perekonda.

Sõjakeerises otsustas ta juba gümnasistina minna 1943. aastal Soome sõjaväkke. Edasised elu keerdkäigud viisid ta Itaaliasse. Säästmaks kodumaal elavaid lähedasi nõukogude repressioonidest võttis ta 1945. aastal endale uue nime, Vello Salo (vikipeedia andmeil oli ta varem Endel Vaher). Vene okupatsiooni ajal oli ta välisilmas ajakirjaniku, tõlkija ja kirjastajana innukas eestluse hoidja. Aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 töötas ta Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Vaatamata tugevale raadiolainete segamisele püüti Eestis ikkagi tema sõnumeid kuulata. Paljude ajalooliste uurimuste seas võiks näiteks nimetada “Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini”.

Tagasi kodumaale jõudis Salo 1993. aastal. Esmalt pidas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi eksegeesist. Aastast 2001 sai Salost Pirita kloostri preester. Mitmete tegevuste kõrval toimetas ta ka Piibli uut tõlget.

Salo on olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastal 2017 nimetas Helsingi Ülikool Salo oma audoktoriks.

Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate värsse ja oma emakeelde Piibli vanadest algtekstidest valitud vaimulikku luulet. Teabekirjanduse vallas ilmutas Salo uurimuslikke artikleid eesti kultuuriloost, samuti koostas ülevaateid okupatsioonivõimude ülekohtust kodumaa pinnal.

Salost sai Eesti Kirjanike Liidu liige aastal 1998. Samuti oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees, osaledes veel mitmetes kultuuriühingutes. Aktiivse kodanikuühiskonna liikmena võttis ta osa 2014. aasta oktoobris SAPTK korraldatud meeleavaldusest Tallinnas Lossi platsil. Tookord hoidis ta käes plakatit sõnadega: „Riik olen mina – L’etat c’est moi”. Ja tsiteeris Henrik Visnapuu raamatut „Maarjamaa laulud”.

Salot on autasustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Eesti Taassünni Auhinnaga ja Riigivapi II klassi teenetemärgiga. Ta on Pirita aasta inimene 2009.

Urmas Saard

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ülestõusmispühade ajal rändlinde vaatlema

Eesti Ornitoloogiaühing soovitab nii suurtel kui väikestel linnuhuvilistel veeta nädalavahetuse koduaias või looduses ringi liikudes ja rändlinde vaadeldes.

Linnud Saadjärve kohal. Foto Kärt Saard

Linnud Saadjärve kohal. Foto: Kärt Saard

Iga-aastastel lihavõtte linnuvaatluspäevadel juhib ornitoloogiaühing inimeste tähelepanu saabuvatele rändlindudele. „Osalemine on jõukohane kõikidele huvilistele: pane kirja 20. ja 21. aprillil nähtud linnuliigid ja hinda ligikaudselt ka nähtud lindude arvukust. Lindude määramisabi saab jooksvalt küsida Eesti Ornitoloogiaühingu Facebooki grupist,” selgitab Eva-Liisa Orula, Eesti Ornitoloogiaühingu teavituskoordinaator.

Vaatlusandmed tuleb edastada ornitoloogiaühingule ühel viisil järgmistest: sisestades vaatlused andmebaasi PlutoF, rakenduse Legulus või 5D Visioni loodud veebivormi kaudu. Kellel puudub võimalus arvutit või nutiseadet kasutada, võib andmed saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingu aadressile Veski 4, Tartu linn 51005. Ornitoloogiaühing palub vaatlustulemuste esitamiseks valida ainult ühe kanali, et andmebaasi ei tekiks topeltkirjeid.

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab lihavõtte linnuvaatluspäevi alates aastast 1998. Mullu loendas 335 vaatlejat kokku 53 000 lindu 130 liigist.

Tänavu on oma osalemisest teatanud taaskordselt ka Sindi gümnaasium. „Laupäeval, 20. aprilli hommikul kell 8 koguneme Sindi raekoja ette. Sealt liigume parkidesse ja Pärnu jõe äärde,” ütleb retke korraldaja Sindi gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, kes ootab rohket osavõttu ja soovib head vaatlusilma. Võimaluse korral binokkel kaasa! „Selliste ürituste kauaaegse läbiviijana julgen väita, et alati on osavõtjad jäänud jalutuskäiguga rahule ja saanud palju uut lindudest teada,” räägib Lelov.

Urmas Saard

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas on korduvalt Tartus asuva Teaduskeskuse Ahhaa põnevaid atraktsioone ja huviväärseid leiutisi käinud uudistamas. Lustlik reisisaatja Aive ahvatles kõige uudishimulikemaid väärikaid proovima sõiduauto ja keharaskuse vahel toimivat jõuõlga.

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot Foto Urmas Saard

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot. Foto: Urmas Saard

Lihtsalt ära seletades võimaldab Ahhaa keskuse ees asuv kangmehhanismi süsteem kanda üle täiendatavat jõudu tõstmiseks. Remondis ja laiendamisel olnud keskus on taas ligemale kaks kuud külastajate päralt ja seda võimalust mindigi kesknädalal ära kasutama. Elektriautot sai lennutada ka aastaid enne remonti. Aga kes polnud varem oma käega proovinud, need võisid ootamatu kerguse tõttu koheselt tasakaalu kaotada ja leida ennast järgmisel silmapilgul upakil või täies pikkuses lausa siruli maas lebamas. Kõik see valmistas väärikatele ütlemata suurt lõbu ja nalja.

Kahes jaos käidi planetaariumis, sest poolsada inimest korraga hoone katusel paiknevasse hõbedase läikega kerasse ei mahu. Terves ilmas ainsana leiduv kerakujuline planetaarium võimaldab vaadelda taevalaotust nii peakohal kui jalge all. Teaduskeskuse planetaariumi giid selgitas, et tolle kera sisemuses kasutatava optilise projektori autor on Jaapani leiutaja. Projektori nimi on Megastar ja tolle seeria projektorid on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui ilmamaa kõige täherikkamad.

Jätka lugemist »

Võistluse „Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” edukaimaks võistlejaks tunnistati Sinu Pliiats

Täna toimus TÜ Pärnu kolledžis järjekordne Pärnumaa parima õpilasfirma võistlus, millega innustati koolinoori osalema ettevõtlusõppes ja omandama praktilisi kogemusi õpilasfirma tegevuse kaudu.

Võistlus Pärnumaa parim õpilasfirma 2019 Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard

Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2019″ Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

Võistlusel lubati osaleda Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastel, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning on kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade nimestikku. Võistlust korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusel hinnati nii õpilasfirmade aruannet kui oma toote või teenuse suulist esitlemist publikule ja žüriile. Õpilasfirmade vahelise võistluse ühe peakorraldaja TÜ Pärnu kolledži projektijuhi Mari Suurvälja selgitusel on õpilasfirma peamine eesmärk tegevuse kaudu õppimine. „Ma arvan, et tänase päeva jooksul saite te teha oma aastapikkuse õpilasfirma tegevusest päris hea kokkuvõtte,” ütles Suurväli.

Kõik õpilasfirmad esitasid paberkandjal trükitud aruanded kahes eksemplaris züriile enne tänast stendiesitluse algust. Aruande maksimaalne pikkus oli koos kirjelduste, graafikute ja tabelitega tervelt jumalatosin A4 lehte. Aruanne pidi sisaldama muu hulgas toote või teenuse kirjeldust, finantstulemuste kokkuvõtet, üldhinnangut õpilasfirma tegevusele, raamatupidamise lõpparuannet.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Sindi paisu eemaldamisel alanenud vesi Silla tee silla kohal

Sindi endise raudteesilla kohal saab kuiva jalaga jõesängi keskele jalutada.

Pärnu jõgi Sindi silla kohal pärast paisu mahavõtmist Foto Urmas Saard

Pärnu jõgi Sindi silla kohal pärast paisu mahavõtmist. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Tutipidulised istutasid maitsetaimi

Sindi gümnaasiumi tutipeol helistas abiturientidele viimast koolikella esimese klassi õpilane Loretta Olli. Gümnaasiumi lõpetajad istutasid maitsetaimi ja kastsid istikuid veepüstolitega.

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto: Urmas Saard

Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto Urmas Saard

Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto: Urmas Saard

Abituriendid panid kokku ka ühiskoori ja laulsid laulu „Elav legend – vabadus”.

Pärast tänast klassitundi oma esimeste õpetajatega (Naima Soosaar ja Ave Aaslaid) võtsid esimese klassi õpilased kaheteistkümnenda lõpetajatel koolimaja B-korpuse ülakorrusel käest kinni ja tõid oma eelkäijad Sindi gümnaasiumi aulasse. Rivi ees sammusid kolmekesi kätest kinni hoides Naima Soosaar, Ave Aaslaid ja Jelena Oleštšenko.

Piduliku tutipeo sissejuhatuseks laulsid esimesed klassid koolilaulu ja kaheteistkümnendike tervitamiseks võttis sõna 11. klassi õpilane Kristiina Anufrieva.

Päeva korraldajaks oli 10A koos huvijuhiga, sama gümnaasiumi vilistlane, kes tegid ühiselt oma koolivendade ja – õdede päeva lõbusamaks. Kordamööda astusid abituriendid lavalt alla, võtsid pimesi lipiku, millele oli kirjutatud õpetaja nimi ja siis tuli võtta abiks kõik oma pantomiimilised oskused, et nende klassikaaslased said õigesti mõeldud isiku ära arvata. Päris jänni ei jäädud kordagi, aga mõnel juhul tuli õige vastus juba esimesel hetkel.

Jätka lugemist »

Ainus, kes viitsis niimoodi jamada

Sirly Pihlak on töötanud sotsiaalpedagoogina enam kui kuus aastat Vändra gümnaasiumis, alates käesolevast kuust jätkab ta sama kutsumusega Sindis. Millised on laias laastus sotsiaalpedagoogi tööülesanded? Seda püüab Pihlak Külauudiste infoveski palvel lugejatega jagada. Aga esmalt räägib ta mõne sõnaga iseendast.

Sirly Pihlak. Foto Urmas Saard

Sirly Pihlak. Foto: Urmas Saard

Seda kartust, et mul iga päev tööd ei jätkuks, ei ole

„Olen Vändras kasvanud, sealse gümnaasiumi lõpetanud ja samas koolis ka aastaid töötanud. Vändra on olnud kogu aeg koht, kus ma olen elanud,” ütleb meie esimese kohtumise jutuajamist alustades pidevalt rõõmsalt naeratav noor naine. „Peale gümnaasiumit ei olnudki mul mingit kindlat plaani, mida edasi tegema hakata. Mingi mõte siiski inimestega töötamiseks peas liikus. Kuid kindel suund, kas valida sotsiaalvaldkond või midagi muud, see arusaamine puudus. Pärnu kolledžist leidsin sotsiaaltöö korralduse ja arvasin, et selles võiks midagi minu jaoks olla. Aga ega ma täpselt ju veel ei teadnud ka, mis asi see on,” tunnistab Pihlak, kes lõpetas kolledži 2011. aastal. Õping kestis avatud ülikoolis neli aastat.

„Kooliajal mõtlesin, et lastega ma tegelema ei hakka. Aga erinevatel praktikatel käies nägin sotsiaaltöö erinevaid pooli. Olin lühemat aega Vändra alevis psüühiliste erivajadustega päevakeskuses, samuti vanadekodu poole peal ja puutusin kokku ka erihoolekandega. Ega see mulle väga ei sobinud.”

Jätka lugemist »

Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Pühapäeval, 14. aprillil toimunud 91. Rabajooksu kiireim mees oli Raido Mitt ja kiireim naine Laura Maasik. Rabajooks on kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korraldatav rahvaspordiüritus, mida on korraldatud juba 45 aastat.

91. Rabajooksu esimene start. Foto Endel Apsalon

91. Rabajooksu esimene start. Foto: Endel Apsalon

pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul purustati 91. Rabajooksul kõigi aegade osalusrekord. „Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis, millel osales 71 inimest. 91. Rabajooksust võttis osa 2379 registreerimislehe täitnud jooksusõpra. Teeb rõõmu, et pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks. Üle kahe tuhande osavõtja oli ka kahel eelmise aasta jooksul,“ rääkis Šillis.

Rabajooks on kõikidele osavõtjatele tasuta. Naiste, meeste, tüdrukute ja poiste (sünd 2007. a või hiljem) esikolmikuid autasustati kinkekottidega, mille panid välja Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 2000 lõpetanut said täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli.

Jätka lugemist »

Raimond Valgre mälestuseks nimetatakse tramm

Tallinna Linnatranspordi AS jätkab läinud aastal alanud muusikatrammide projekti ja saadab kolmapäeval, 17. aprillil kell 13.00, Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt liinile legendaarse laululooja Raimond Valgre mälestuseks nimetatud trammi.

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto Urmas Saard

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto: Urmas Saard

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on Valgre looming oma lihtsuses ja rahvalikkuses mõistetav ja oluline mitme põlvkonna inimestele. „Valgre loomingus on igatsust, lootust ja armastust, see aitab üle saada eluraskustest ning jääda alati inimlikuks. Just sellepärast köitis tema looming kuulajaid nii esimese iseseisvuse ajal, rasketel sõja-aastatel, kui ka sellele järgnenud keerulistel aegadel. Valgre lummus kestab tänaseni ja sellepärast otsustasime selle keerulise saatusega andeka helilooja mälestuse jäädvustada nimelise trammiga,“ lisas Boroditš.

TLT AS Trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et ettepanek ühele muusikatrammidest Valgre nimi anda, tuli tema loomingu tulistelt austajatelt. „Valgre laulud ei jäta kedagi külmaks. Need on muutunud rahvalauludeks, mida iga inimene suudab kaasa laulda,“ ütles Vään.

Jätka lugemist »

Pärnumaa naised käisid öörännakul

Reedel, 12. aprillil, videviku saabudes ja öötundidel vastu laupäeva läksid naiskodukaitse juhid Väike-Maarjas esimesele öörännakule. Jumalatosin kolmeliikmelist võistkonda pidid lahendama kõikvõimalikke ülesandeid, kus tuli esmaabi anda või ajapeale torni ronida ja voolikuotstest pika toru kokku panema. Selles ja muust jutustab Ave Rallmann, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine.

Naiskodukaitsjate üheteistkümne võistkonna hulgas on ka Pärnumaa kolmeliikmeline võistkond. Foto Kristel Kitsing

Naiskodukaitsjate üheteistkümne võistkonna hulgas on ka Pärnumaa kolmeliikmeline võistkond. Foto: Kristel Kitsing

Öörännakul osalenud Ave Rallmann. Foto Kristel Kitsing

Öörännakul osalenud Ave Rallmann. Foto: Kristel Kitsing

Kes Pärnumaa naiskodukaitse juhtidest öörännakul osalesid?

Ave Rallmann: Pärnumaad esindasid Margit Velston Pärnu jaoskonna aseesinaine, Marje Arumäe Ülejõe jaoskonna juhatuse liige ja mina kui Pärnu jaoskonna esinaine.

Loetud märge Facebookis: meid nähes läksid kohalikud mehed näost halliks, kukkusid kummuli ja ajasid hullu juttu. Palun lause või paariga lähemat selgitust?

Ave Rallmann: Tegelikult oli tegemist esmaabi punktiga, kus tuli lahendada situatsioonülesanne. Ebavere Tervisespordikeskuse taga ootas meid verine nuga, näost hall šokis meesterahvas, kellel oli noahaav jalas ja kes avaldas soovi ujuma minna või kiiresti tööle tagasi ning lämbumistunnustega naine. Naisterahvast oli tabanud astmahoog ning me pidime aru saama, et tahab saada oma kotist kätte inhalaatorit. Noahaavaga meest mängis Väike-Maarja vallavanem Indrek Keskküla. Saime oma tegevusele kannatanutega positiivse tagasiside koos kommentaaridega, et ehk oleks võinud rõhkside haaval olla tugevam ja suhtlemist šokis mehega rohkem.

Jätka lugemist »

Kohtla-Järve riigigümnaasium saab nurgakivi

Kolmapäeval, 17. aprillil toimub Kohtla-Järve riigigümnaasiumile nurgakivi asetamine ja sarikapidu.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand

Tähtsal sündmusel osalevad Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mait Laidmets, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

Jätka lugemist »

Osa Pärnu Rannapargist saab uue ilme

Juuni alguseks saab uue ilme osa Pärnu Rannapargist, mis jääb Supeluse, Suvituse ja Pärna tänava ning Estonia spaakeskuse termide vahele.

2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto Urmas Saard

2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta detsembris paigaldas Leonhard Weiss Energy pargiosa teede äärde 14 valgustit, mis läksid maksma 31 460 eurot. Äsja lõppes uus riigihange, mille võitja TL Lõiked asendab senised asfaldist pargiteed kiviparketist teega ning paigaldab teede äärde pingid ja prügikastid. Tööd peavad olema lõppenud 31. maiks ja lähevad maksma 81 990 eurot.

Uued betoonkivid on musta värvi. Kümme pargipinki on seljatoega, kolm ilma selleta. Prügikaste pannakse kuus.

Seljatoega pargipingid kingib linnale Pärnu Rotary klubi, kes on viis aastat tagasi pargiosa Supeluse tänava poolsele küljele vahtra istutanud. Samas asuvad ka Sloveenia presidendi Milan Kucani 28. novembril 1998 istutatud rumeelia mänd, Poola presidendi Aleksander Kwasnievski 24. augustil 1999 istutatud rumeelia mänd, kaks Eesti presidendi Arnold Rüütli ja tema kaasa Ingrid Rüütli 2003. ja 2016. aastal istutatud puud, Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja proua Ieva Ilvese 2016. aastal istutatud punane tamm ning olümpiamängude pronksimeeskonna Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja 26. septembril 2016 istutatud püramiidtamm.

Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Möödunud laupäeval, 13. aprillil tähistas piduliku ja meeleoluka kokkusaamisega kahekümnendat aastapäeva Viljandimaal Põhja-Sakala vallas tegutsev mittetulundusühing Kuhjavere külaselts.

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto Marko Vilu

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto: Marko Vilu

Külamajja oli kogunenud külalisi nelikümmend ja nii lähemalt kui kaugemalt, sest oma mõtete ja tegude poolest on Kuhjavere külaselts kogu Eestis tuntud kogukonnaühendus. Väikese kogukonna külamaja sai parasjagu rahvast täis.

Muusikalise sissejuhatuse tegi Kuhjavere külaseltsi aastapäevapeole Kandlemees Sander (Sander Karu) Tartust. Tema tervitusloos olid ka laulusõnad „Tere, tere, Kuhjavere pere …“ Kokkupuude pillimehega oli esmakordne ja külavanem Romeo Mukk arvas, et kandlemuusika pole meie külamajas veel kõlanud ja muusikat seltsi sünnipäevale sooviti.

„Meie seltsi loomine sai teoks uudsete ideede levimise ajal külaliikumises, kus väga palju juhtuma ja toimuma hakkas“, meenutas tagasivaates Urve Mukk. Ülevaadet illustreerisid fotod alates aastast 1999, rohkesti lisandus alates 2005. aastast toimuvatest Kuhjavere külateatrite festivalist ja selle kauaaegsest patroonist teatrimees Kalju Komissarovist, paiga tunnustamisest Eestimaa Aasta Küla 2007 tiitliga, Eesti Vabariigi presidentide Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese külakäikudest Kuhjaveresse, külamaja valmimisest, Kuhjavere Aasta tegijate välja kuulutamisest Eesti iseseisvuspäevale pühendatud külavanema vastuvõttudel, talgutest, õpitubadest jne. Ühel pildil oli näiteks ühise ettevõtmisena Parika Väikejärve äärde ehitatud laudtee 2002. aastal, partneriteks olid siis Aimla metskond ja Olustvere vallavalitsus ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Tori valla laste ja noorte laulukonkurss 2019

Täna Pärnumaal toimunud esimesel Tori valla laste ja noorte laulukonkursil jagati rohkelt tunnustusi ja auhindu neile, kes naudivad laulmist. Kui enamikke lauljaid saatsid nende juhendajad klaveril, siis oli neidki, kes mängis ise klaverit, suupilli, kannelt.

Tori valla esimene laste ja noorte laulukonkurss Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Tori valla esimene laste ja noorte laulukonkurss Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Uue lauluvõistluse ellu kutsumise eesmärgiks on oma valla lastele hea esinemisvõimaluse ja lavakogemuse andmine. Sindi seltsimajas aset leidnud tänasele ligemale nelja tunni pikkusele võistulaulmisele eelnesid eelvoorud, mida korraldasid koolid ja lasteaiad iseseisvalt.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Sindi võimlemispidu 2019

Täna, 13. aprillil korraldas Sindi Avatud Noortekeskus traditsioonilise võimlemispeo. Sindi seltsimajas esinesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Tori kooli võimlejad ja tantsijad, stuudio Happy Dancers ja üllatusesinejad.

Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto Helen Parmen

Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto: Helen Parmen

Sindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto Urmas Saard

Sindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto: Urmas Saard

millise nõtkusega naised posti külge klammerdudes sooritasid erinevate raskusastmetega trikinumbreid

Ühtekokku toodi suure saali lavale 20 etteastet. Tavapäraselt tulid esimestena vaatajate ette Sindi noortekeskuse noorimad võimlejad. Esimese kuni kolmanda klassi tüdrukutest koosneva Ritsikate rühma kava kulges langevarju all ja servadel. Ritsikad tulid lavale hiljem veel teist kordagi ja esinesid trikikavaga. Sindi noortekeskuse Täheratas on edasijõudnute rühm. Nemad käisid laval koguni kolmel korral. Esmalt oli vabakava, järgmisena trikikava ja viimaks lindikava. Sindi võimlejaid ja tantsijaid juhendab Margit Schmidt. Aga ta treenib ka Githa nooremat rühma ja Githa seeniordaame.

Sindit esindas ka Sindi gümnaasiumi tantsurühm Hope, juhendaja Merili Passel.

Jätka lugemist »

Naiskodukaitse juhid testivad valmisolekut erinevates väljakutsetes

Täna, 12. aprilli videvikus stardib Väike-Maarjast ligi 30-kilomeetrisele öörännakule, pea poolsada Naiskodukaitse juhti üle Eesti, et testida hakkamasaamist erinevates olukordades ja selgitada välja parimad.

Viru ringkonna naised esmaabi erialavõistlusel. Foto Kristel Kitsing

Viru ringkonna naised esmaabi erialavõistlusel. Foto: Kristel Kitsing

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri sõnul toimub selline ettevõtmine Viru ringkonna eestvedamisel esmakordselt. „Mitmed erinevad patrullvõistlused, koormusmatkad jne on suunatud eelkõige tegevliikmetele, juhtidele taolist proovikivi meil veel polnud,“ rääkis võistluse peakohtuniku vastutust kandev Mikiver.

Öörännakust võtavad osa Naiskodukaitse ringkondade kolmeliikmelised juhtide võistkonnad läbides pea 30 kilomeetrit jalgsi ja sooritades mitmeid ülesandeid.

Videvikus testitakse juhtide valmisolekut esindada oma ringkonda erinevates väljakutsetes, anda tegevusega eeskuju ja olla motiveerijaks tavaliikmetele. Muuhulgas tõsta Naiskodukaitse juhtimisalast meisterlikkust, arendada koostööoskust ja füüsilist vastupidavust.

Parimad juhtide võistkonnad öörännakus selguvad kontrollpunktides harjutuste sooritamisel, punktid summeeritakse ja parimat kolme võistkonda auhinnatakse.

Võistkondade instruktaaž ja stardijärjekorra loosimine toimub kell 19 Väike-Maarja Gümnaasiumi algkoolimajas. Esimese võistkonna start antakse reedel kell 20.00 ja orienteeruvalt peaks esimene tiim finišeeruma kell kolm öösel. Pidulik autasustamine leiab aset laupäeval kell 11.00.

Algas aeropildistamise hooaeg, Kagu-Eesti saab värsked kaardiandmed

Maa-amet alustas iga-aastase aeropildistamisega. Mõõdistuslennud katavad Eesti lõunapoolse osa. Ühe ettevalmistustööna paigaldatakse mitmele poole maastikule valged ruudukujulised kilest märgised, mis sügisel kokku korjatakse. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel.

Aeropildistamise 2019. a lennuplaan

Aeropildistamise 2019. a lennuplaan

Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda

Maa-amet alustas aprillikuus iga-aastaste mõõdistuslendudega, et uuendada kaardiandmeid. Tänavu toimuvad ülelennud Eesti lõunapoolsel alal, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (skeemil). Sellest idapoolne osa pildistatakse kaardistamise eesmärgil enne puude lehtimist ja läänepoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka põhjapool asuvaid suuremaid linnu ja asulaid.

Samuti jätkuvad maastiku märgistustööd aladel, millest toimuvad ülelennud. Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga “Aeropildistuse maamärk” (pildil). Valged ruudud on vajalikud aerofotode hilisemal töötlemisel. Märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Jätka lugemist »

Sillad maailmas ja Pärnus

Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

 

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu Maailma ja Pärnu sillad eest. Foto Urmas Saard

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu “Maailma ja Pärnu sillad” eest. Foto: Urmas Saard

Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid

Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.

Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.

Jätka lugemist »

Hiiu Folk pakub sisukat festivali

Hiiu Folk ootab juulis 15. korda muusikasõpru kogu perega nautima häid kontserte ja hubast olemist kaunil Hiiumaal.

Hiiu Folk 2018. a Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto Laur Meldorf

Hiiu Folk 2018. a: Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto: Laur Meldorf

Hiiu Folk on alkoholivaba juba 13. aastat, alates 3. festivalist, ning olnud sellega teenäitajaks suuremategi ürituste korraldajatele

Hiiu Folki võiks iseloomustada nagu Hiiumaad ennast: ta võlub külastajaid oma sooja ja turvalise õhustikuga. Hiiumaale ei tulda möödaminnes pidutsema, siia tuleb inimene, kes teab, mida otsib.

Kuigi Hiiu Folk on külastatavuse poolest väiksem kui Eesti suurimad, on ta oma programmi tiheduse poolest suuremate festivalidega täiesti võrdväärne ja mõnes asjas ehk eeskujukski. Hiiu Folk kestab 4 pikka päeva ning sisaldab kontserte, õpitube, ettekandeid, tegevusi lastele, filmiprogrammi ja loodusmatku. Hiiu Folk viib külastajad üle terve saare intiimsetele kontsertidele ja vähem tuntud paiku avastama. Oli aeg, kus Hiiu Folk oli Eesti pikim festival ning kestis kokku 7 päeva. Need olid aastad, kui Hiiu Folk tegi koostööd keskkonnaametiga ja korraldas kolmel festivalile eelneval päeval keskkonnaõhtuid, kus iga päev toimus nii ettekanne kui ka kontsert, vahel lisaks ka matk või tantsuõhtu.

Jätka lugemist »