Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2018
E T K N R L P
« jaan    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi Urmas Saard

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov (keskel) ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi, mille valmistas tänulik Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“

Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.

Jätka lugemist »

Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.

Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.

Jätka lugemist »

Tele2 kogus vanade mobiilidega diabeedihaigete laste toetuseks 8000 eurot

Möödunud aasta lõpus tegi Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha TÜ Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisas igale annetusele omalt poolt juurde sama suure summa ning täiendavalt jõulukingituste raha.

Foto pressiteategaTele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul sai annetuste kogumise teema väga palju positiivset vastukaja. “Rõõm on näha, kuidas inimesed algatusega kaasa tulevad. Nii mõnigi Tele2 klient oli kogunud kokku mitukümmend telefoni ja tuli meie esindusse eesmärgiga heategu teha,” lisas Seema ja ütles, et Tele2 jätkab Lastefondi toetamist edasi EV100 raames püsiprojektiga, kus ettevõte annetab iga müüdud lisaseadme pealt 0,10 eurot Lastefondile.

Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar avaldas suurt tänu ja rõõmu, et Tele2 on võtnud taolise olulise temaatika oma südameasjaks ning jätkab diabeedihaigetele lastele vajalike uue versiooni insuliinipumpade soetamise toetamist. “Nimelt soovitavad raviarstid osadele diabeedihaigetele lastele erakorraliste tingimuste puhul kõige uuemat pumpa ja transmitterit, mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri ja mille maksumus on ligi 3500 eurot,” nentis Saar. Ta tõi välja, et uusimate ja täiuslikemate insuliinipumpade soetamist toetatakse neil diabeedihaigetel lastel, kelle peres on rohkem kui ühel lapsel 1. tüübi diabeedi diagnoos, rohkem kui ühel inimesel 1. tüübi diabeedi diagnoos, kelle eest vastutab üks lapse vanematest või üks lapsevanem töövõimetu ja töötu.

Jätka lugemist »

Väsimatu raudmees Raivo E. Tamm osaleb 35-aastase vahe järel Tartu Maratonil

Armastatud näitleja Raivo E. Tamme debüüdist Tartu Maratonil möödub õige pea 35 aastat. Sel pühapäeval on spordipisikusse nakatunud Tamm taas suusapeo stardijoonel.

Raivo E Tamm Foto Sportland

Raivo E. Tamm. Foto: Sportland

Suvel ootab Tamme ees kaks triatlonit, neist üks, IRONMAN Tallinn, on koguni täispikk triatlon (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,2 km jooksu). “Kogu elu on nüüd rihitud IRONMAN 70.3 Otepää ja IRONMAN Tallinn ettevalmistuseks ja minu treener Ain-Alar Juhanson on öelnud, et murdmaasuusatamine on parim talvine alternatiiv maanteerattasõidule. Eesmärk on Tartu Maraton lihtsalt läbi suusatada ja nautida suurürituse õhkkonda ning meenutada 35 aasta taguseid aegu,” ütles Tamm. “Seoses meie kliima ja minu elutempoga pole eriti suuskadele saanud, aga koormustest näitas, et olen nagu jätkuvalt ree peal, nii et miks mitte teha endale üks mõnus päev ilusas Eesti looduses,” lisas ta.

45. Tartu Maratoni põhisõidud leiavad aset sel pühapäeval, 18. veebruaril. Kavas on 63 ja 31 km distantsid.

Tanel Rungi
Turundus ja kommunikatsioon
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Tasakaal eakate elus

Irja Suvisild on Hiina traditsioonilise meditsiini loodusterapeut, kes 7. veebruaril jagas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale oma teadmisi ja õpetas esmatähtsaid massaaži ning võimlemise harjutusi.

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale Foto Urmas Saard

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale. Foto: Urmas Saard

Kaheksa aastat tagasi omandas Suvisild Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia traditsioonilise Hiina meditsiini loodusterapeudi kutse. Nüüd küsib ta, kas oskame looduse võimalusi kasutada?

Suvisild nimetas kolme kõige olulisemat komponenti inimese elus, milleta pole võimalik elus püsida. Hingamiseta peame vastu kolm minutit, veeta kolm päeva ja toiduta kolm nädalat. Sügav hingamine lõdvestab rindkere lihaseid ja avaldab kogu närvisüsteemile rahustavat toimet. Seda rääkides sooritas ta hingamisharjutusi ja palus kõigil sama järgi teha. Sissehingamine kestis üks kuni kaks sekundit, järgnes paus neli kuni kaheksa sekundit, lõpuks välja hingamine kaks kuni neli sekundit.

Hommikul ärgates on soovitav juua üks klaas leiget vett. Lisada veele õunaäädikat või sidrunimahla, mis teeb vee aluseliseks. Nõnda saab abi kõrvetiste vastu. Maole on kasulik leige vesi meega. Vee laadimiseks hoida vett kannuga aknalaual, et juua päikese vett.

Jätka lugemist »

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC

Täna Otepää-Elva vahelisel klassikalisel Tartu Maratoni rajal peetud 6. Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Võidutiim läbis 63 km ajaga 2:47.40.

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos Foto Ardo Säks

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Foto: Ardo Säks

Teatemaratoni alustas kõige teravamalt SuusaAkadeemia võistkond (Risto Vaher, Vahur Teppan, Priit Viks, Mart Kevin Põlluste), kes juhtis nii pärast esimest teatevahetust Matul kui ka võistluse poolel maal Kuutsel. Kolmandas vahetuses asus CFC poolelt rajale aga laskesuusakoondislane Martin Remmelg, kes tegi Viksiga minutilise kaotuse tagasi ning nii jäi asi otsustada viimase vahetuse meestel. Ankrumeeste duellis oli CFC Henri Roos SuusaAkadeemia Põllustest selgelt üle, finišis oli kahe mehe vahe 3 minutit ja 46 sekundit. Kolmandana lõpetas Team Gameking (Siim Lehismets, Tomas Kaurson, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel). Lähemalt on tulemustega võimalik tutvuda SIIT.

“Võib öelda, et tiimi esitus oli väga hea, kõik läks nii nagu plaanisime. Oma vahetuses tahtsin endise koondisekaaslase Viksi ikka kinni püüda ja see ka õnnestus,” muljetas Remmelg pärast võistlust.

Jätka lugemist »

Viimastel päevadel mahasadanud lumi võimaldab ka Sindis suusatada

Kümnendat talve Sindi suusarada hooldav After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima ütles, et sedakorda lubas mahasadanud lumekogus avada väiksema valgustatud ringi 7. veebruaril.

Sindi suusarajal Foto Urmas Saard

Kalmeri sõnul pole ka 10 cm paksune lumekiht küllalt piisav selleks, et päris korralikku rada saada. Seepärast pole ta praegu veel pikemale ringile jälgi peale lohistanud. Üks tänane suusatajatest ütles enesekindlalt, et küll tuleb veel lund peale ja ei nurisenud, et mõnes kohas vähese lume tõttu üksik kõrs pisut suuska kraapas. Oma tütrega suusatama tulnud ema oli väga õnnelik, et pärast kolmeaastast vahet taas suusatada saab. Keegi eriti sportlikus vormis suusataja tegi uisusammul järjepanu ilma kordagi puhkamata aina uusi ja uusi ringe 1,8 km pikkusel rajal. Ühed olid suusatamist lõpetamas, teised alles suuski alla panemas.

 

Sindi suusarajal. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi

Pea seitse aastat tagasi kohtus Kadri Hinrikus Sindi gümnaasiumi nooremate õpilastega Sindi linnaraamatukogus, nüüd kuulasid terase meelega algklasside õpilased lastekirjaniku raamatute esitlust Sindi gümnaasiumi aulas.

Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele Foto Urmas Saard

Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele. Foto: Urmas Saard

Kirjanik ladus püstises asetuses kõik oma üheksa raamatut lauale, et uudishimulikud silmapaarid näeksid kogu tema kirjanduslikku loomingut ainsa silmapilguga.

Kas te olete ise hakanud ka naerma, kui oma lugu kirjutate?

„Minu vend on minust kolm aastat vanem. Tema kõrvalt õppisin lugema. Mina lugesin Sipsikut, Astrid Lindgreni lugusid ja teisi lasteraamatuid, mis minu lapsepõlves olid kättesaadavad,“ alustas Hinrikus.

„Et ei unustaks ära, kuidas meie vanavanemad kunagi elasid, kogusin lugusid juba kümme aastat tagasi. Ema ja isa mälestustest sündisidki kaks esimest raamatut.“ Esimesena valminud raamat “Miia ja Friida” jõudis lugejateni 2008. aastal. Kuidas kohtusid raamatus kaks pisikest tüdrukut? Oma ema, isa ja tädi lapsepõlve jutustustustele kirjutas ta juurde mõne loo ka enda mälestustest ja täiendas seda fantaasia killukestega.

Jätka lugemist »

Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tegi sajandat sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile kingituse kontserdiga „Ma armastan Eestit“.

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile Foto Urmas Saard

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja lavaesise külgi kaunistasid seitsmestele alustele paigutatud Eesti lipu seltsi lipud, mis tekitasid juba enne riigihümni ühislaulmist erilise pidulikkuse ootusärevuse. Tori vallavanem Lauri Luur ütles kontserdil osalejaid tervitades: „Mis saaks olla veel ägedam, kui noored saavad kasvada sellises sinimustvalges vaimus.“

Väga vahva kontsert Sindi muusikakoolilt Eesti Vabariigi juubeli puhul. Suur tänu heade emotsioonide eest!

Eesti riigile kingituse tegemisel osalesid Sindi muusikakooli õpilased, õpetajad, sama kooli vilistlased ja Selja Lauluseltsing.

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk tänas kõiki esinejaid ja kuulajaid, keda oli loodetult üsna suur hulk. „See tähendab, et meie tegemised lähevad meie kogukonnale korda,“ oli direktor tulemusega rahul seda enam, et kontsert kogus kokku inimesi ka varasema nimetusega valdadest Torist, Saugast, Arest. „Meie uus kogukond ootab sidumist, liitmist. Ma arvan, et sellised sündmused võivad seda väga edukalt teha.“

Jätka lugemist »

Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu Liblika lasteaias toimus hädaabinumbri 112 ohutuspäev „Oskan aidata“. Tänavu oli peateemaks jääohutus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

õnnetuskohale sõitmise asemel said nad koos laste ja õpetajatega Tuletõrjeauto Tantsu tantsida

Euroopa 112 päeva ohutuspäeval „Oskan aidata“ õpetatakse lastele, millal ja kuidas helistada numbrile 112 nii Eestis kui kogu Euroopas.

9. veebruaril korraldas Pärnu Liblika Lasteaed koostöös tervishoiuvaldkonnas tegutseva firmaga Eldred OÜ Pärnu lasteaedadele Euroopa hädaabinumbri 112 jääohutuse päeva „Oskan aidata“. Ohutuspäev toimus juba kolmandat aastat ning sellel tuletatakse lastele meelde hädaabinumbrit 112 ning õpetatakse läbi mänguliste ja põnevate tegevuste, kuidas ennast ja teisi hätta sattudes aidata. Sellel aastal on õpetussõnade põhirõhk jääohutusel.

Pärnu Liblika lasteaia direktori Aime Dreimanni sõnul on väga oluline lastele ja muidugi ka täiskasvanutele pidevalt meelde tuletada hädaabinumbrile 112 helistamist.

Jätka lugemist »

Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.

Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00

Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.

Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.

Jätka lugemist »

Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Eesti lipu 133. aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Pika Hermanni torni kinkisid Riigikogu ja Eesti lipu selts Tallinna ühisgümnaasiumile sinimustvalge lipu piduliku kandelipuna. Tänavu 5. veebruaril toimus sama lipu õnnistamine.

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis Foto Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis. Foto: Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu toimkonda kuulusid lippur Cristopher Rogotovski ja saatjad Egle-Liisa Onton ning Marion Annabel Nummert. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Oskar Voorel ning saatjad Eva-Laura Lahtmäe ja Annika Roosleht.

Õnnistamistalituse viis läbi kooli vilistlane, Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Aktusest võtsid osa gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Ühiselt kooli segakooriga lauldi riigi hümni, kooli laulu ja lipulaulu.

Avasõnad ütles kooli direktor Mehis Pever. Sõna võtsid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Nestor meenutas aegu, kui ta käis kooli võimlas korvpalli mängimas. Ta soovis kõigile rahu ja palus õpetajatel panna lastele ainult häid hindeid. Nestor õnnitles kooli peagi saabuva sünnipäeva puhul ja soovis ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva.“ vahendas tervitussõnu Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aade Erits.

Jätka lugemist »

Ena „Inimhetked ja kohtumisretked“ sõnaga sõnas

Erinevates ilmakaartes rännanud teejuht Ena Mets peatus 8. veebruari õhtul Sindi linnaraamatukogusse kogunenud väikese hulga inimestega, kellest igale ühele kinkis maailmarändur kolm sõna.

Ena Mets Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard

Ena Mets Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ta usub, et lood omavad jõudu andvat ja tervendavat väge.

Pisut enam kui poolteist tosinat inimest istus Sindi linnaraamatukogu lugemissaalis kaarjalt paigutatud toolidel. Raamaturiiulite vahele veetud pesunööril rippusid fotod vaheldumisi tekstidega, mida on erinevatel aegadel sõnastanud Stanislaw Jerzy Lec, Ema Teresa, Saint Exupery ja teised isiksused. Laual ja põrandal süüdatud tulukesed lisasid ruumile õdusust ning tillukesed muusikariistad tekitasid teatavat põnevust. Väikese seltskonna ette istus Ena Mets, kes võtnud nõuks asuda küünlakuul rännakule mööda Eestimaad. Oma retke alustas ta Võrust ja loodab lõpetada Ruhnus 3. märtsil, peatudes seitsmeteistkümnes saja aasta vanuse riigi asurkonnas.

Jätka lugemist »

Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Jätka lugemist »

Ülipika EV100 sünnipäevakutsega saab liituda kuni 18. veebruarini

Kõik eestimaalased saavad panustada EV100 sünnipäevakutse loomisesse laadides veebiportaalis www.ev100kutse.ee üles oma rõõmsameelse portreefoto. Ülipika kutsega pöördutakse maailma poole ev100_Kutse_näidis (002)kutsumaks inimesi Eestisse külla ja osa saama EV100 kultuuriprogrammist. 

Projekti eesmärk on luua koos eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, kus saavad osaleda ka e-residendid. Fotode kogumiseks on loodud portaal www.ev100kutse.ee, kuhu  huvilised saavad üles laadida oma rõõmsameelsed fotod. Naeratavate fotodega soovitakse ühtlasi purustada müüt alati mornidest eestlastest. Hetkel on näha portaalil vilkumas juba saabunud tuhandeid fotosid üle Eesti.

Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Foto üleslaadimisel tuleb valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

„Meie käest on korduvalt küsitud autentimise vajalikkuse kohta ja palutud sellest loobuda. Kindlasti saaksime ilma selle nõudeta rohkem fotosid ja veelgi pikema kutse, kuid autentimine on vajalik just selleks, et saaksime maailmale öelda – need inimesed fotodel on tõepoolest ehedad Eesti inimesed; tegemist ei ole lihtsalt portsu ritta laotud portreedega. Sellised toredad küllakutsujad on päriselt olemas ja nad esindavad valitud maakonda oma ametliku eesnime all, nii nagu kirjas ID kaardil. Mitte Kojamees, vaid Tarmo; mitte Bravuuritar, vaid Anu Nataly jne. Samuti võib kindel olla, et nii Tanel Padar, Anne Veski kui ka Kaja Kallas on oma fotod üles laadinud isiklikult, sest oma PIN koode ju teistele naljalt ei anna,“ räägib Viive Aasma, üks projekti eestvedajatest. „Autentimine on üks momente, mis teeb selle projekti unikaalseks kogu maailmas. Mitte kunagi varem ei ole meelelahutusliku kontseptsiooniga projektis nõutud isikutuvastamist. Loomulikult tutvustab selline eriline sünnipäevakutse Eestit maailmale ka kui e-riiki, mis on samuti üks projekti eesmärkidest. Sellist ideed ei saa iga riik isegi kopeerida,“ selgitab Aasma. Jätka lugemist »

Otepää kirjakandja Liia Piho sai Valgetähe medali

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Teenetemärkide saajate seas on Otepää kirjakandja Liia Piho, kes pälvis Valgetähe medali.

Liia Piho Foto Monika Otrokova

Liia Piho. Foto: Monika Otrokova

Liia Piho on läbi ja lõhki Otepää inimene – sündinud ja kasvanud Otepääl. Kirjakandja teed alustas ta 1994. aastal. Postiljoni amet on perekonnas edasi kandunud põlvest-põlve – ka Liia ema oli postiljon. Liia peres kasvab kaks poega – 9 ja 11 aastane, pereisa töötab Eesti Elektrivõrgus. Vabal ajal tegeleb Liia spordiga, ta harrastab suusatamist ja võrkpalli ning osaleb Eesti Posti erinevatel võistlustel. Liiale meeldib teha puutööd ja tegeleda aiandusega, tema üheks hobiks on teha taludele puusilte, sest siis on kirjakandjal lihtsam talu üles leida.

Lisaks sellele kirjutab Liia luuletusi ja proosat, tegeleb maalimisega ning on osalenud mitmetel kirjandusvõistlustel. Valgetähe medali saamine tuli talle suure üllatusena.

“Ei osanud sugugi arvata, et sellise au osaliseks saan,” sõnas Liia Piho. “Tähtis on, et iga inimene teeks seda, mida ta teeb, hästi. Vaatamata sellele, kes, millisel positsioonil elus on, tuleb säilitada head südant ning sallida teisi inimesi.”

“Mul on siiralt hea meel, et omakandi tubli ja töökas kirjakandja on pälvinud kõrge autasu. Õnnitleme ja täname Liia Pihot,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Lipu seltsi kingitus Eesti Olümpiakomiteele

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Jüri Trei annab lipud üle Foto pressisõnumiga

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on  spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud  aitavad sportlastel meeles hoida, et ka kaugel PyeongChangis olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”

XXXIII taliolümpiamängud toimuvad PyeongChangis 09.-25. veebruarini. Eesti olümpiakoondisse kuulub 22 sportlast kuuelt spordialalt.

Jüri Trei annab lipud üle. Foto: pressisõnumiga →

Samal teemal:

Siim Sukles ja Jüri Trei Foto Eesti Olümpiakomitee

Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Välisministeeriumi diplomaadid esinevad Eesti Vabariigi juubeli eel Eestimaa koolides ja kultuuriasutustes loengute ja näitustega “Eesti diplomaatia 100″.

Eesti Posti Tervikasi Eesti diplomaatia 100

Eesti Posti Tervikasi “Eesti diplomaatia 100″

31. jaanuaril korraldas välisministeerium koostöös isamaaliste organisatsioonide ja Eesti Postiga oma peamaja suures pressisaalis Eesti Posti Tervikasja esitluse ja ajaloolase Ago Pajuri loengu meie diplomaatia ajaloost.

Mullu 7. septembril möödus 100 aastat Maanõukogu istungist, kus võeti vastu Jaan Tõnissoni ettepanek saata välja esimesed Eesti välisesindajad. Maanõukogu juhatuse otsusega omandas Eesti välisdelegatsioon suhete loomiseks välisriikidega lõpliku kuju 1918. aasta 31. jaanuaril.

Saatkonda kuulusid Jaan Tõnisson, kes pidi Eestit esindama Skandinaavias, Ants Piip lähetati Londonisse, Karl Robert Pusta ja Ferdinand Kull Pariisi, Mihkel Martna ja Karl Menning Berliini.

Delegatsiooni liikmetele tehti ülesandeks edastada oma sihtkohamaa valitsusele Maanõukogu memorandum poliitilise olukorra kohta Eestis ja pöörduda saadud vastusega tagasi kodumaale.

Jätka lugemist »

Euroopa Saunamaraton läks igati korda

3.veebruaril 2018 toimus IX Euroopa Saunamaraton, kus startis 175 võistkonda. Läbida tuli 21 erinevat kaardil märgitud saunapunkti, osales 13 eri rahvusest saunalist.

Euroopa saunamaraton 2018 Otepääl Foto Monika Otrokova

Euroopa saunamaraton 2018 Otepääl. Foto: Monika Otrokova

IX Euroopa Saunamaratonil osalesid lisaks eestlastele ka venelased, norrakad, ameeriklased, poolakad, soomlased, senegaallased, lätlased, inglased, sakslased, venezuellased, mehhiklased, luksemburglased. Võistlejad pidid Otepää piirkonnas leilitama erinevates saunades, karastama ennast jääaukudes, külastama kilesaunu, kümblustünne, suitsusauna, jääujulat, saunu autodel, torusaunu.

Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et nii toredaid saunakostüüme pole pikka aega olnud. “Kõik võistkonnad olid oma väljanägemise pärast pingutanud ja nautisid saunasid,” lisas Sirje Ginter. “Ilm soosis seekord meie ettevõtmist.”

Võitjad valiti välja nende 4-liikmeliste võistkondade vahel, kes läbisid saunakaardil märgitud kohad ja lõpetasid finišis kell 17.30. Esimesed kolm auhinda loositi välja esimesse kolmekümnesse jõudnud võistkondade vahel. Loositi välja parim naiste võistkond, kelleks oli “Nunnad hoos”, kes said Sangaste Lossi kinkekaardi.

Jätka lugemist »

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga

Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade

Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Jätka lugemist »

Juhtrajasõidu karikasarja avaetapp Haapsalus

27. jaanuaril kogunes Haapsalu Noortekeskusesse veidi üle 30 mudelisportlase, et läbi viia juhtrajasõidu karikasarja 2018 aasta avaetapp. Kavas oli kolm klassi: PR-24, Open-12 ja ES-24.

Janis Nabokins Foto Urmas Saard

Janis Nabokins. Foto: Urmas Saard

Veel aasta tagasi oli Haapsalus seis väga nutune, sest Päästeamet oli teinud linnavalitsusele ettekirjutuse selle ruumi sulgemiseks, kuna puudus tagavaraväljapääs tulekahju korral. Linnavalitsus korraldas ka konkursi tagavaraväljapääsu ehitamiseks, kuid pidas laekunud pakkumisi liiga kalliks. Selle tõttu otsustati kevadised Eesti Meistrivõistlused, mis olid võistluskalendri järgi plaanis läbi viia Sindis, korraldada erandkorras Haapsalus, et teha sümboolne viimane kummardus sellele suurte traditsioonidega kohale. EMV Haapsalus toimuski, kuid mõne aja möödudes hakkas Haapsalust tulema infot, et linnaisad ikkagi otsustasid tagavaraväljapääsu ehitada. Vähe sellest! Leiti raha ka uue juhtraja ehituseks. Raja projekteeris ja ehitas Janis Nabokins, kes on ise tiitlitega sõitja ja ka Sindis võistelnud. Vahetult enne MM-i Itaalias, septembrikuus, sai rada Haapsalus valmis. Rada on 46 meetrit pikk ja samuti tähistatud värvikoodiga, nagu Sindis. Seega asub nüüd Eesti uusim ja pikim rada Haapsalus. Avavõistlus viidi läbi 13 jaanuaril, kust meie pesamuna Karin Mets tõi koju kaks auhinda: 2. koht noorte arvestuses ja 3. koht juunioride arvestuses.

Jätka lugemist »

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Tartu rahu 98. aastapäeval toimus Sindi gümnaasiumis koostöös Paikuse põhikooliga õpilaskonverents, kus peaesinejana rääkis diplomaat Mait Martinson.

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull ütles Tartu rahule pühendatud konverentsi sissejuhatades, et erinevalt eelmistel aastatel toimunud õpilaste ettekannetele esinevad tänavu Sindi gümnaasiumi vilistlased. Kordamööda said kõnepuldis sõna vilistlased Mait Lind, Taavi-Toomas Tärk ja Lisette Kandima.

Peaettekandega esines diplomaat Mait Martinson. Kull tutvustas oma kooli vilistlast kogemustega suursaadikuna, kes on esindanud Eesti Vabariiki Hiinas, Iirimaal ja Valgevenes. Martinson töötab välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunikuna, asudes riigi strateegilise kaubakomisjoni liikmena esimehe ülesannetes.

Esmalt andis Martinson Sindi gümnaasiumile kingituseks toodud sinimustvalge laualipu ühele kooliaulas istuvale neiule hoida. Mõniaeg hiljem palus ta selle lipu õpilase enda valikul asetada kuhugile kõige sobivamale kohale. Õpilane pidas kõige paremaks asukohaks Vabadussõjas langenute mälestustahvlit aula seinal, mille ette ta lipu asetas.

Jätka lugemist »

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal

28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeval möödub leitnant Kuperjanovi surmast 99 aastat

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts korraldab Tartus Raadi kalmistul legendaarse väejuhi ja Vabadussõja kangelase Kuperjanovi kalmul mälestustalituse, mis toimub küünlapäeval algusega kell 11.00.

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil Foto Urmas Saard

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil. Foto: Urmas Saard

MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder andis teada, et traditsiooniliselt on hauasamba juures austusavalduseks üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond. Mälestuspalvuse peab pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Sõnavõtuga esineb ja asetab pärja pataljoni esindaja.

„Helikandjalt kuuleb Titanicu hukkumise saagast paljudele tuntuks saanud meloodiat, mida viimase päästepaadi lahkudes laeva orkester mängis,“ ütles Teder. Paljudel mälestustalitustel sageli kõlava koraali “Jumal sul ligemal” sõnade autor on 19. sajandi esimesel poolel elanud Inglismaa luuletaja Sarah Flower Adams. Viisi looja on protestantlikule kirikumuusikale tugevat mõju avaldanud helilooja Lowell Mason.

Teder tahab mälestuspäeval lugeda katkendeid kahe eesti ja kahe soome võitleja meenutustest Paju lahingus. Näiteks saab teada, kuidas leitnant Kurejoogi sai rinnust haavata ja mida ta kolme tunni kestel lumes lamades pidi läbi elama. Yrjö Mustoneni sinelis ja varustuses olevat olnud 20 kuuliauku, aga mees pääses üksnes mõne üksiku tühise kriimustusega.

Paju lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, mis avas sissepääsu Valga linna. Hoolimata punaste ülekaalust õnnestus Eesti partisanidel ja Soome vabatahtlikest koosnevatel Põhja Poegadel Paju mõis enda valdusesse võtta. Kahjuks sai selles kangelaslikus lahingus surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Urmas Saard

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Jaan Poska Mälestusfondi üleskutse.

Lipp on heisatud Foto Urmas Saard

Lipp on heisatud. Foto: Urmas Saard

Eesti riik saab 100-aastaseks! Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!

Kaunistagem juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heisakem 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, ning 24. veebruaril, meie iseseisvuspäeval, sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Kutsume üles ka eestlasi välisriikides seda tegema. Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
SA Jaan Poska Mälestusfond