Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Kristi Helekivi.

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto Urmas Saard

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard

Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel

Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.

Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond

Head pidupäevalised!

Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.

Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.

Jätka lugemist »

Homme esineb Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna

Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopiltNõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.

Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.

Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.

 

 

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →

IV Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme

Arvult neljas Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme, 20. augusti keskpäeval Uulu vastrenoveeritud staadionilt Raeküla staadionile. Tegemist on esimese spordisündmusega, mis stardib mahuka uuenduskuuri läbinud Uulu staadionilt, mille Häädemeeste Vallavalitsus ehitajalt ametlikult vastu võtab alles 31. augustil, kuid jooksu traditsiooni jätkamise huvides tulid nii vallavalitsus kui ka ehitaja joosku korraldajatele vastu ja lubasid staadioni siiski stardipaigana kasutada.

Uhla - Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard

Uhla – Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

tänavuse jooksu medaliga tehakse algust uue trikoloori kombinatsiooniga

Eelregistreerunute hulk kinnitab, et osalema on tulemas rekordarv liikumishuvilisi. Nimelt oli eelmise nädalalõpu seisuga eelregistreerunud põhidistantsile jooksma ja kõndima enam kui 120 liikumissõpra, mis on varasemate aastatega võrreldes ligi 40% suurem arv. Korraldajatena ütleb see meile, et elamusjooks on leidnud endale kindla koha jooksukalendris ehk sellele registreerutakse juba planeeritult. Varasematel aastatel tundus, et otsus jooksma tulla või mitte tulla, võeti vastu alles jooksupäeva hommikul, sest päris paljud registreerusid alles stardipaigas. Lisaks põhidistantsile, mis stardib Uulu staadionilt kell 12 ja esimesed finišeerujad on Raekülas orienteeruvalt 35 minuti pärast, toimuvad mõlemal staadionil ka lastejooksud. Raeküla staadioni lastejooksule registreerumine algab kell 10.30 ja stardid algusega kell 11 ning Uulu staadioni lastejooksude registreerumine algab kell 11 ja jooksud stardivad vahetult pärast põhidistantsi starti.

Jätka lugemist »

Sindi linnapildist kaduv hoone muudab linna turvalisemaks ja korrastatumaks

Sindi muuseumi kõrval asunud kolemaja saab käesoleva kuu lõpuks lõplikult lammutatud.

Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto Urmas Saard

Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto: Urmas Saard

KredEx toetab 70% ulatuses kasutusest välja langenud hoonete täielikku lammutamist, jäätmete käitlemist, kruntide korrastamist ja haljastamist. Tori vallavalitsus taotles KredExilt lammutustoetust ka endisele kutsekooli hoonele, mis korduvalt vahetas küll omanikku ja millele püüti leida majanduslikult tulutoovat otstarvet, kuid paraku kõik katsed ebaõnnestusid. Viimaks omandas omandiõiguse Tori vallavalitsus, kes otsustas kõlbmatu hoone linnapildist kõrvaldada.

Lammutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemusena sai tööde teostajaks Tallinna firma AS Kiviluks. Lammutusprojekti koostas Autem Stuudio OÜ, maksumusega 1860 €. Omanikujärelevalvet teeb OÜ Tarindiprof.

Tori valla kodulehe andmetel kujunes Pärnu mnt 26 hoone lammutamise maksumuseks 30 600 €, millest omafinantseering on 11 846,4 € ja KredExi toetus 27 641,60 €.

Hoone peab olema lammutatud käesoleva aasta 1. septembriks.

Urmas Saard

Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus

20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk

Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.

Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.

Jätka lugemist »

Sindi hoovimüügil müüdi autosid ja küpsetati pannkooke

Tänasel Sindi hoovimüügipäeval leidsid maja ja auto uue omaniku, kuid osteti palju muudki tarvilikku. Ühepäevakohvikutest läks läbimüügilt ilmselt kõige paremini Sindi noortel kokkadel noorte kokandusringis Sinklased.

Sindi hoovimüügipäeval tehti Lohu tänava nn Sitsi ühepäeva kaubamajas näomaalinguid, müüdi mängu- ja pärisautot ning teisi tarvilkke asju nii väikestele kui suurtele. Foto Urmas Saard

Sindi hoovimüügipäeval tehti Lohu tänava nn Sitsi ühepäeva kaubamajas näomaalinguid, müüdi mängu- ja pärisautot ning teisi tarvilkke asju nii väikestele kui suurtele. Foto: Urmas Saard

Sedakorda oli avatud 15 hoovimüüki, millest mitte päris kõik ei kaubelnud oma koduõuel. Müüdi ka suure paneelmaja esisel ja üks kohvikutest avati seltsimaja juures.

Lohu tänava alguses asuvas majapidamises polnud müügis ainult ühe pere teisele ringile läinud asjad. Majaperenaine Alice Laanema ütles naljatledes, et nende õuel oli avatud ühepäeva kaubamaja. „See on Sitsiküla kaubamaja, kuhu tõid oma müügiks minevaid esemeid ka teised head tuttavad,” rääkis paljude toimetamiste keerises Alice, kes oli juba mõned päevad varem oma suure reklaami Pärnu maantee poolsele aiale kinnitanud. Varem väljahõigatud uhke lastehäärber müüdi maha enampakkumisel. Müügis oli ka korraliku väljanägemisega sõiduauto, jalgratas, tõukeratas, kreissaag ja palju muud väga asjalikku kaupa, mida saab huvikorral veel ka hiljem osta. Üks Sitsiküla kaubamaja külastaja oli teises kohas avatud hoovimüügil saanud oma auto ära müüa. Sama loodab ka Renaul omanik, kes ootab jätkuvalt ostjat. Alice tegi näomaalinguid, pakkus kondiitrikooke ja vahvleid.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Lavassaare Trio esines pannkoogipäeval Sindi suvemuusika sarjas

Täna toimus Sindi seltsimaja esise pargi puude all ja otse Sinklaste telgi kõrval kolmas suvemuusika kontsert. Tegelikult on trios lauljaid ja pillimängijaid koguni kuus, aga Sindis esinesid kolmekesi Raido Koppel akordioniga, Jaanus Jantson kitarriga ja Ado Kirs kontrabassiga.

Kokandusringi Sinklased noored pannkoogipäeva tegemas. Foto Urmas Saard

Kokandusringi Sinklased noored pannkoogipäeva tegemas. Foto: Urmas Saard

Juba ammu enne esinejate saabumist vonkles pikk pannkoogi ostjate saba Sindi noorte kokkade telgi juures. Pärnumaa Noorte Kokandusring tegutseb ka Sindi Avatud Noortekeskuse juures, kus noored toiduvalmistajad on ühinenud nimetuse Sinklased alla. Kaur Kasemaa eestvedamisel korraldasid nad tänaseks esimese ülelinnalise pannkoogipäeva, mis on üks osa järjekordsest Sindi hoovimüügi ja ühepäevakohvikute tegemistest.

Lavassaare Trio Sindis. Foto Urmas Saard

Lavassaare Trio Sindis. Foto: Urmas Saard

Muusikute saabumisel muutus ka järjekorras seisjate meeleolu lõbusamaks. Esitatud lugude stiili üldnimetajaks oli kolmekümnendate kontsert- ja tantsumuusika, sekka palasid kuni seitsmekümnendateni, kuid väga mitmekesisest kavast ei puudunud ka tänapäeval tuntuks saanud lood. Kirsi sõnul on kuulajate poolt alati väga oodatud Kihnu Virve muusika. Lisaks eesti keelele kuulis ka saksa-, hispaania, vene- ja rootsikeelseid laule.

Jätka lugemist »

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto: Urmas Saard

Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.

Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.

Jätka lugemist »

Sotsiaalminister tunnustas aktiivseid eakaid

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnustas täna Estonia teatri Sinises saalis aktiivseid eakaid, kes on loonud vanemaealistele võimalusi osaleda kogukonnategevustes. Tunnustuse said 29 inimest üle Eesti.

Aktiivse eluhoiakuga eakate ühispilt. Foto Annika Haas

„Oluline on väärtustada kõiki inimesi, kelle aktiivne eluhoiak ja tegutsemine on eeskujuks nii noorematele kui ka eakaaslastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed soovivad omavahel suhelda, ühiselt aega veeta ning olla aktiivsed igas vanuses. Toetavad kogukondlikud tegevused aitavad kaasa ka vanemaealiste üksinduse leevendamisele ning tõstavad meie inimeste ühtsust, võimaluste võrdsust ja heaolu.“

Sotsiaalministeerium on koostöös vanemaealiste poliitika komisjoniga alates 1997. aastast korraldanud iga aasta augustis ministri vastuvõtu, et tänada ja tunnustada silmapaistvaid ning ühiskonnaelu edendavaid vanemaealisi inimesi. Tänasele tunnustusüritusele saatsid esitluskirju omavalitsused, omavalitsuste liidud ja mitmed organisatsioonid.

Aktiivse eluhoiakuga eakate ühispilt. Foto: Annika Haas →

Põltsamaa on lindilkõndia Jaan Roose saabumise eel ootusärevuses

23. augusti õhtul Balti keti 30. aastapäeva tähistamise sündmuse raames on Põltsamaal oodata erilist elevust tekitavat sündmust. Põltsamaa jõe ületab maailmakuulus lindilkõndija ehk slacliner Jaan Roose.

Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto Urmas Saard

Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto: Urmas Saard

Roose on ainus inimene maailmas, kes sooritanud salto 117 meetri kõrgusel.

Jaan Roose ületab silmapaistvalt suurtes kõrgustes ja pikkustes vahemaid lindil (slacline), mis on kindla vetrumise ja tehnoloogiaga koormarihm. „Minu poole pöördusid Põltsamaa valla esindajad. Küllap nad olid minu etteastetest siis teadlikud ja neid näinud,” sõnas Roose.

Käesoleva nädala kolmapäeval käis Roose tutvumas vajalike tingimustega Põltsamaa jõe ületamiseks. „Kõik tarvilikud tingimused selleks on olemas. Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni ütles, et slacline, mida mööda Roose jõge ületab, on paigaldatud kahe puu vahele, millest üks asub vallavalitsuse hoone juures ja teine Roosisaarel. Roose etteaste toimub kella 18 paiku. Ta lubas Põltsamaale kaasa võtta ka seaded, mis võimaldavad nii-öelda „normaalsetes” tingimustes oma tasakaalu proovile panna.

Jätka lugemist »

Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.

Jaak Joala Unustuste jõel. Foto Urmas Saard

Jaak Joala “Unustuste jõel”. Foto: Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto: Urmas Saard

Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.

Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.

Jätka lugemist »

Võru linn tähistab 235. sünnipäeva

Reedel, 16. augustil algavad Võrus linna 235. sünnipäevale pühendatud pidustused. Kolmepäevane mitmekesine programm ootab kõiki linlasi ja külalisi osalema, sünnipäevamelu pakub põnevust igale vanuserühmale.

Võru. Foto Urmas Saard

Võru. Foto: Urmas Saard

Võru linna asutamispäevaks loetakse 1784. aasta 21. augustit

„235. sünnipäeval on võrulastel põhjust rõõmustamiseks. Linnaruum areneb iga päevaga silmnähtavalt ja järjest rohkem inimesi on otsustanud oma kodulinnaks valida Võru. Linnapeana olen uhke, et võrulased – linnakodanikud, ettevõtjad, MTÜd, avaliku sektori asutused on otsustanud teha Võrust kasvava ja areneva linna, kus kõikidel on hea elada ning mis suudab pakkuda konkurentsivõimelisi teenuseid kogu piirkonnale,“ sõnas Võru linnapea Anti Allas.

Kolm päeva vältavate pidustuste ühendavaks teljeks on perepäevad „Koton om hää“, mis nagu valdav osa linnapäevade teistest sündmustest toimuvad uuenenud ajaloolisel keskväljakul. Linnapäevad avatakse suurejooneliselt traditsioonilise rongkäiguga, kus osalevad linlased ja külalised ning vanatehnikaklubi Vänt kirev autokolonn. Sünnipäeva suursugune avalöök jätkub samas muusika-, käsitöö-, tantsu- ja kunstiprogrammiga ning vanatehnika näitusega.

Jätka lugemist »

Luua metsanduskoolis oli aegade edukaim vastuvõtt

Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.

Luua metsanduskool. Foto Urmas Saard

Luua metsanduskool. Foto: Urmas Saard

Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“

Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.

Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.

„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.

Jätka lugemist »

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Vaba teadmuspank Vikipeedia jõudis 12. augusti õhtul 200 000 eestikeelse artiklini. Ümmarguse numbrini viinud artikkel on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni esimesest parandusest ning autor on selle avaldamise selgitusse teadlikult märkinud “PALJU ÕNNE 200k”.

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

Vikipeedia on koostöös Tartu Ülikooli Miljon+ projektiga seadnud eesmärgiks viia vabatahtlike koostatav entsüklopeedia miljoni artiklini aastal 2020. Eesmärgini plaanitakse jõuda uute kaastööliste leidmise ning olemasolevate vabade andmebaaside sisu automaatse kandmise abil Vikipeediasse.

“Eesti Entsüklopeedia oli viimane suur entsüklopeedia paberil ja selles on üle 90 000 artikli, pooleli jäänud TEA entsüklopeedias plaaniti katta 60 000 märksõna,” selgitab keeleteadlane ja pikaaegne kaastööline Sven-Erik Soosaar. “Vikipeedia jõudmine 200 000 märksõnani näitab, et teadmiste kogumise ja talletamise tõhusaimaks viisiks on infoajastu tingimustes vabatahtlike koordineeritud ühistegevus. Kuigi Vikipeedia ei saa kunagi valmis, on ta siiski alati kõigi poolt täiendatav.”

“Kui juunis möödusime artiklite arvult leedukeelsest Vikipeediast, siis poolteist kuud hiljem on vahe kärisenud juba 4000 artikli pikkuseks,” selgitab Wikimedia Eesti projektijuht Ivo Kruusamägi. “Samasuguses tõusvas tempos jätkates mööduksime peagi horvaadi-, kasahhi- ja taanikeelsetest väljaannetest, aga kui iga eestimaalane võtaks kätte ja kirjutaks ise ühe artikli Vikipeediasse, siis oleks 2020. aastaks seatud miljoni artikli eesmärk kohe täidetud!”

Vikipeediat ja teisi vaba teadmuse projekte haldav Wikimedia Eesti kutsub entsüklopeedia endisi ja tulevasi kaastöölisi 200 000 artikli täitumist tähistama eestikeelse Vikipeedia sünnipäeval 24. augustil Tallinnas.

Märt Põder

Sindi hoovimüügipäeva sisse mahub ka pannkoogipäev

Sindi hoovimüügipäeval avavad oma õueväravad 15 müügikohta üle terve linna: Viiralt Linnuriigini ja nii siin- kui sealpool Paide maanteed. Müüki tulevad kaisukarud, päris suur mängumaja, segumasin, kreissaag ja palju muud. Vähemalt viies kohas on avatud ühepäeva kodukohvik, pakutakse suitsukala, šašlõkki, vahvleid, pannkooke ja teisi hõrgutisi.

Alice müüb uhket laste häärberit. Foto Urmas Saard

Alice müüb uhket laste häärberit. Foto: Urmas Saard

Aurora tahab oma kaisukaru müüki panna. Foto Urmas Saard

Aurora tahab oma kaisukaru müüki panna. Foto: Urmas Saard

Kaur on Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutseva Pärnumaa Noorte Kokandusringi innukas õpilane, kelle kogemuste paun aina paisub.

Tänavu võttis korraldamise enda kätte Sindi seltsimaja. Eile sõitis seltsimaja juhataja Anneli Uustalu müügikohad läbi, vestles koduperenaiste ja -meestega ning andis üle A4 formaadis linnakaardid, millel märgitud kõigi kauplejate asukohad ja loetletud müüki tulevate peamiste kaupade nimistu. Vähesed olid jutukamad ja tutvustasid oma ettevõtmist põhjalikult. Kuid enamik jäid oma tegemistest rääkimisel tagasihoidlikuks, mõned isegi kohmetusid, olid ootamatust tulekust üllatunud, aga lubasid saadud paberi müügipäevaks kusagile nähtavale kohale üles riputada. Kaart aitab külastajatel valida edasist teekonda järgmistesse hoovidesse ja kohvikutesse.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Raeküla tänavafestival

Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega

Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto Urmas Saard

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto: Urmas Saard

Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi

Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.

Jätka lugemist »

Kuhjaveres külateatrite festival saab viieteistkümne aastaseks

17. – 18. augustil toimub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival, millel seekord on juubelihõngu. Publiku ette astub nii ammu tuttavaid kuid ka Kuhjavere teatrisündmuse jaoks uusi truppe. Rahvusvahelist hõngu annavad rahvatantsijad Soomest. Festivalil on ka uus patroon Mari Anton.

Teatrikohviku külastajad. Foto Martti Kasemets

Teatrikohviku külastajad. Foto: Martti Kasemets

Kuhjavere külateatrite festivalil puudub endiselt žürii, preemiad määrab publik

Tänavu saab Kuhjavere Külateatrite Festival juubelihõnguline, sest saab teoks viieteistkümnendat korda. „Alustasime tagasihoidlikult 2005. aastal teatripäevaga. On olnud ka kolmepäevaseid 26 osalejaga festivale,” ütles Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.

Festivalide vahelisel ajal on Kuhjaveres peetud teatrikohvikuid, algul toimusid need koos sündmuse kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissaroviga. „4. augustil olid kohvikus külalisteks muusikud Marek Sadam ja Martin Trudnikov, kes esitasid šansoonliku kava ning teatrit tegi Väägvere külateater Tartumaalt. Nemad esitasid oma repertuaarist Erki Aule kirjutatud „Limonaadi Etsi”. Heategevusliku kohviku sisustasid Kuhjavere küla ja seltsi perenaised suupistete, pirukate ja suussulavate kookidega. Külalisi oli üle 80 ning nad said ettevaate kahepäevase teatrifestivali kavast,”rääkis külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Jätka lugemist »

Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Juurdunud tava kohaselt tähistavad Petserimaa eestlased juba aastaid lõikuskuu esimesel laupäeval oma Seto Kuningriigi päeva. Seekord toimus see 3. Augustil praeguse Võrumaa Setomaa vallas mitte kaugel Obinitsa paisjärvest Küllätüvä külas. Tartu Rahu Põlistamise Selts võttis kuningriigi päevast osa juba kolmandat korda. Tunamullu kogunesime Luhamaal Määsi külla, mullu ja tänavu üleriigilisel konkursil kõrge autasu pälvinud Lüübnitsasse.

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto erakogust

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto: erakogust

Kuna oleme Petserimaa sõbrad, soovisime kuningriigi päevast ka tänavu osa võtta ja päeva vaimsele sisustamisele kaasa aidata. Tuli välja mõtelda sõnum, millega soovisime kuningriigi päevast osavõtjaid rõõmustada. Selle sõnumi mängis meile kätte ajalugu ise. Sajand tagasi toimunud Eesti Vabadussõda ja selle sündmused Petserimaal on vähetuntud ja – teatud. Kui sellele lisada veel Petserimaa osa Eesti kaitsepoliitikas, Petserimaalt pärit ja selle maakonnaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavalerid ning soomepoisid, saime sõjaajaloo sisuka loengukava. Et meie pakutud teema kiitsid heaks ka kuningriigi päeva korraldajad, siis olime rahul kõik.

Et Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad, kelleks olid mainitud teemade järjekorras ajaloolased Urmas Salo, Peeter Kaasik, Jaak Pihlak ning Peep Pillak, siis oli, mida kuulata. Oli nii, et petserimaalased andsid oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja kaitsmisse, aga kui 1944. aastal Petserimaa sattus kahekordse okupatsiooni alla, siis taasiseseisvunud Eesti Vabariik ei tegele vajalikul määral Petserimaalaste maa ja omandi kaitsmisega. Vägisi jääb kõlama Suure ja Väikese Peetri muinasjutu sõnum.

Jätka lugemist »

Klaasikunstnike aastanäitus Vana-Võromaa kultuurikojas

Tänavu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Fotol Rait Präätsa teos

Fotol Rait Präätsa teos

aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 16. augustil kl 18.00

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.

Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) 16. augustil kl 18.00 ja jääb avatuks 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriist

Pildigalerii: naistega rabas

Käesoleva nädala kolmapäeval tegi Sindi Naisliidu matkaseltskond mõne tunni pikkuse tutvuse Tolkuse rabaga, mis asub Luitemaa looduskaitsealal. Õpperajal andis selgitusi, vastas küsimustele ja rääkis lugusid bioloog Marika Kose, kelle erialaks on sood.

Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto Urmas Saard

Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard

Marika Kose Tolkuse rabas. Foto Urmas Saard

Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard

soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni

Naistega kutsuti ühinema mees, kes viimati kõndis rabasse ehitatud laudteel eelmise aasta mais. Siis tahtsin näidata Eestimaa haruldast maastikunähtust ühele oma Georgia tuttavale, kelle jaoks oli Soomaa rahvuspargi alal laiuv Kuresoo raba tõeline eksootika. Minu teadmised pole oluliselt suuremad võrreldes Georgia tuttavaga, kes suurte ahhetuste saatel imetles siinset rabamaastikku. Seepärast pole ülearune veel ja veel minna uuesti rabasse. Täna lisandusid minu olematute teadmiste taskusse mõned uued teadasaamised.

Suurema huvi korral leiab abi ka taskuformaadis käsiraamatust „Saagem tuttavaks – Soo!“, mille on Läti keelest maakeelde ümber pannud Piret Pungas ja meie seltskonna õppejuht Marika Kose. Raamat on kättesaadav internetis. Aga palju elamuslikum on siiski vahetu kohtumine inimesega, kes teab kõike.

Jätka lugemist »

Imbi Paju: annaksin kirjandussõbra preemia Võtikvere küla inimestele

3. augustil toimus Jõgevamaal Mustvee vallas asuvas Võtikveres 20. raamatupidu. Usutluses Külauudistele vaatas raamatuküla idee autor ja eestvedaja tagasi Eestis ainulaadse kultuurikolde loomisele ja arengule. Peatusime põhjalikult ka Imbi Paju tuntuima raamatu „Tõrjutud mälestuste” uue väljaande ilmumisel. Raamat on tõlgitud ja tõlkimisel mitmetesse keeltesse. Samuti oli juttu Võtikvere raamatuküla tulevikust.

Imbi Paju. Foto erakogu

Imbi Paju. Foto: erakogu

Olete korraldanud Võtikvere raamatupidusid kakskümmend aastat. Mille poolest oli tänavune eriline. Millise laengu ise saite?

Meie tollane külavanem, tänaseks meie hulgast lahkunud Kaljo Pärn, mäletas veel milline mõju oli 30 aastatel Eesti Vabariigile raamatuaasta

Imbi Paju: Mina olen tõesti see peakorraldaja ja sisulooja, aga kui ma saaksin anda kirjandussõbra preemia, siis ma annaksin selle Võtikvere küla inimestele, kes on samuti 20 aastat kirjanduse nimel vabatahtlikult kultuuritalgute korras tegutsenud. Võtikvere – see on koht, kus me kõik oleme üles kasvanud, siin kasvatati metsa ja hoiti loodust peaaegu 200 aastat, see on vana riigimõis ja metskond. 20 aastat tagasi see metskond, mis oli ka suurim tööandja, likvideeriti. Modernsemas keeles nimetatakse seda reformiks ja ma tahan öelda, et kõik need likvideerimised pole minu meelest mingi areng, kui tohutu hulk andekaid ja professionaalseid inimesi jäävad tööta ja nad tunnevad, et nad pole midagi väärt.

Jätka lugemist »

Maaeluministeerium toetab Peipsiveere arengut

Maaeluminister Mart Järvik kinnitas Peipsiveere arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad piirkonna elujõulisust säilitada. Toetusi määrati rohkem kui 256 000 euro väärtuses.

Sibulate peenrad Peipsiveerel. Foto Urmas Saard

Sibulate peenrad Peipsiveerel. Foto: Urmas Saard

„Programm aitab tugevdada kohalikku kogukonda, ergutada ja soodustada ettevõtlikkust ning võimendada piirkonna atraktiivsust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Sellega loome täiendavad eeldused inimeste elama ja tööle asumiseks väga huvitava ajalooga Peipsiveere kanti,“ lisas Järvik.

Tegevuskava raames määrati toetust 18 projektile 256 470 euro väärtuses. Lisaks Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse säilitamisele on tegevuskava eesmärk kasvatada kohapealset ettevõtlusaktiivsust ja tõhustada piirkonna turundust.

Noortele suunatud projekti “Peipsiveere Ettevõtlikud Noored 2020″ raames õpetatakse Mustvee valla koolides ettevõtlust, inspireeritakse noori osalema äriideede konkurssidel ning luuakse eeldused õpilasfirmade asutamiseks.

Jätka lugemist »