Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Eesti plaanib tugevdada põllumajanduslikku koostööd Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesiaga

Maaeluminister Mart Järvik kohtus Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesia kolleegidega, et tugevdada koostööd põllumajanduses ja suurendada põllumajandustoodete kaubavahetust.

Maaeluminister Mart Järvik ning Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omar. Foto Maaeluministeerium

Maaeluminister Mart Järvik ning Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omar. Foto: Maaeluministeerium

Kohtumisel Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omariga allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum põllumajanduse ja kalanduse osas. Memorandumi olulisusest rääkinud maaeluminister Mart Järvik rõhutas, et meil on häid eeldusi koostöö süvendamiseks. „Kuigi kaubavahetus on olnud tagasihoidlik, on põllumajandussaaduste kaubavahetuselt takistuste kõrvaldamine mõlema riigi jaoks oluline. Eriti huvitatud oleme turu avamisest meie piimatoodetele, “ ütles Järvik.

Lisaks kohtuti Egiptuse põllumajandus- ja maaparandusministri Ezz el-Din Abu Steitiga ning Tuneesia põllumajanduse, veevarude ning kalanduse ministri Samir El Tayebiga koostöö tugevdamise ja kaubavahetuse elavdamise eesmärgil.

Kõik riigid on väga huvitatud Eesti kogemustest digivaldkonnas. Lisaks nähakse koostöövõimalusi põllumajandusalases teaduskoostöös ning tõuaretuses. Egiptuse minister tegi ettepaneku ka koostööks vesiviljeluse valdkonnas, kus nad on Aafrikas liidrirollis.

Maaeluminister Mart Järvik on visiidil Roomas, kus osales kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil. Minister kohtub lisaks Alžeeriale, Egiptusele ja Tuneesiale ka Filipiinide, Kasahstani ja Ukraina delegatsioonidega.

Pildigalerii võidupüha Tartust

Võidupüha hommik algas Tartus Kalevipoja ausamba juures mälestustule, muinastule ja Võnnus süüdatud tule ühendamisega võidutuleks, kõneles peaminister Jüri Ratas ning toimus pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestuseks.

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto Urmas Saard

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto: Urmas Saard

Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame

Kaitseliidu võidupüha paraadil rivistus Vabaduse puiesteele üle 1200 inimese. Einevus eelmiste aastatega seisnes selles, et Kaitseliit ei rivistunud malevate, vaid sõjaaja üksuste kaupa. Lisaks Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonnale võttis osa ka naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, politsei- ja piirivalveamet ning liitlaste üksused.

President Kersti Kaljulaid lausus muuseas oma pidupäeva kõnes, et riik ei jõua kriisiolukorras kunagi kõikjale. Seepärast peaksid kõik panustama enda ja lähedaste turvalisusse: „Kas või ostes koju toiduvaru või tuletades meelde esmaabivõtted.”

„Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame, kui me suudame olla ühtne ühiskond väikeste turbulentsidega, ühiste eesmärkide nimel,” ütles kindralmajor Meelis Kiili, Kaitseliidu ülem.

Jätka lugemist »

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust

Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Jätka lugemist »

Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto Urmas Saard

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard

Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.

Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.

Jätka lugemist »

Palju õnne teile gümnaasiumi lõpetamise puhul!

Eile lõpetas Sindi gümnaasiumi 13 tarka, silmatorkavalt ilusat, andekat, töökat ja taibukat noort. Nii iseloomustas kooli direktor Ain Keerup klassijuhatajana oma õpilasi. Nende nimed on Anette, Chätlyn, Liisi, Margit, Meelike, Merilyn, Polina, Edwin, Egon, Martin K, Martin S, Otto ja Toomas. Neist hõbemedaliga lõpetasid Margit Viies ja Merilyn Nõmm.

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto Urmas Saard

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto: Urmas Saard

„Täna on päev, mida need neiud ja noormehed on pikisilmi oodanud. Mõni neist vahepeal võib olla isegi usu ja lootuse kaotanud, aga siis jälle ennast kätte võtnud…,” ütles direktor oma traditsioonilises lõpuaktuse kõnes. Üheskoos on palju põnevat korda saadetud. „Meenuvad meie esimene ringreis Pärnumaal, sõidud Tartu Kõrgemasse Sõjakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemiasse ning kevadine Eesti Draamateatri külastamine. Rääkimata ühistest esinemistest, mille ettevalmistamine on olnud kõike muud kui lust ja lillepidu, sest niivõrd oma isiklikku aega armastavat klassi pole mul tõesti varem olnud. Pea igas proovis sai keegi tulla alles poole pealt ja esimene oli pidanud selleks ajaks juba lahkuma.”

Jätka lugemist »

Võidupüha mälestustuli liigub Torist läbi Pärnu ja kihelkonnakeskuste Tartusse

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.

Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.

Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.

Samal teemal:

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu on võidupüha paraadilinn

Lõpuaktusel kõneldi valikutest, nägemisest, kuulmisest, armastusest…

Tänasel Sindi gümnaasiumi üheksanda klassi lõpetajate aktusel rääkis kooli direktor Ain Keerup noorte ees seisvatest valikutest. Õppenõukogu otsusega kanti kooli auraamatusse põhikooli astmes kahe õpilase nimed: Sigrid Riik ja Kaisa Hartwich.

Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto: Urmas Saard

hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega

„Millised valikud on meie tänastel lõpetajatel. Minu arvates väga palju polegi. Tuleb kindlasti minna edasi õppima, sest põhikooli lõputunnistusega maailma ei valluta ning paremaid töökohti ei saa. Seega on valikutes vaid kuhu õppima minna?”

Direktori hinnangul on lõpetanud olnud väga toimekad ja jõudnud palju korda saata. „Vahel oleme neid toimekusi ka minu kabinetis arutanud. Aga sageli vaid arutanud, sest ega nende aruteludega eriti kuhugi ei jõutud. Teil on eriline oskus või siis eripära asju mitte näha ega kuulda. Isegi kui turvakaamera salvestis näitab, et mingi sündmus toimus just teie juuresolekul, siis teie teadvus seda kahjuks ei registreerinud. Seda siis nii üksiküritajatena kui ka kogu klassiga.” Keerup avaldas lootust, et tulevikus nende nägemine ja kuulmine paranevad. Kui ei, siis võib elus midagi olulist märkamata jääda, aga see ei oleks hea, sest mõni pakkumine tehakse elus vaid ühe korra.

Jätka lugemist »

Video: kui Tule Tulemine liikus läbi Sindi linna

Tänaseks on SG Reporteril valminud videoklipp XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule teekonnast Sindis, kuhu tõrvik saabus 10. juunil Pärnu linna Paikuse osavallast ja jätkas sõitu hoburakendil Tori aleviku suunal.

Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot.

Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot

Videolõik valmis Sindi gümnaasiumi teleõppestuudios SG Reporteri uudiste tarbeks. Droonikaamera ja käsikaameratega kogus materjali Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes ka ise videoklipi kokku monteeris.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori ja Sindi väga vanade laulukooride esindus viib laulupeo tule Sindist Tori alevikku. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tule Tulemine peatus Sindi raekoja ja Sindi gümnaasiumi ees

Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto Urmas Saard

 

 

 

Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti

Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto Urmas Saard

 

 

 

Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto Urmas Saard

 

 

 

Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

Kolmandat põlve Sindi sõbrad väisasid sõpruskogudust ning andsid enneolematu kontserdi

Kui Anjalakoski koguduse kaplan Johanna Pesonen minuga ühendust võttis, olin kohe elevil. Noorte külastusest oli põgusalt juttu juba 2018. a sügisel ning nüüd sai see teoks. Myllykoski kirikukoori liitumine külastusseltskonnaga kahekordistas rõõmu.

Sindi koguduse inimesed ühiselt Soome külalistega Sindis. Foto Alice Laanemaa

Sindi koguduse inimesed ühiselt Soome külalistega Sindis. Foto: Alice Laanemaa

Koguduse noored, kes täidavad „isoste“ rolli (kaasjuhendajatena leerilaagrites osalevad noored) rõõmustasid, kui nägid oma kodukiriku pilti meie seinal.

18. juuni hommikul saabus buss meie EELK Sindi koguduse õuele ning kui naerusuised noored oma pille kirikusaali üles sättima hakkasid, teadsin kohe, et tuleb suurepärane päev ja kontsert, millist meie majas enne pole olnud.

Koguduse noored, kes täidavad „isoste“ rolli (kaasjuhendajatena leerilaagrites osalevad noored) rõõmustasid, kui nägid oma kodukiriku pilti meie seinal. „Neile oli suure tähendusega lõpuks oma silmaga näha ja tundma saada sõpruskogudust, kelle eest igal pühapäeval palvetatakse“, ütles noorte juhendaja Säde Suutari. Pikemalt mõtlemata haarasid reipad noored rehad ning talgupäeva raames sai korda nii koguduse hoov kui ka kuur.

Jätka lugemist »

G4S rannavalvur päästis Pühajärve lükatud tüdruku

Esmaspäeval päästis G4S rannavalvur Valgamaal Otepää vallas Pühajärvest teismelise tüdruku, kes sattus uppumisohtu, kuna mööda jalutanud väike poiss lükkas ta ootamatult vette.

Tänane päev Pühajärve supelrannas. Foto Urmas Saard

Tänane päev Pühajärve supelrannas. Foto: Urmas Saard

17. juunil kell 15.35 märkasid G4S rannavalvurid Pühajärve rannas, kuidas umbes 6-7aastane poiss tõukas ujumissillalt vette teismelise tüdruku, kes ehmus ja sattus uppumisohtu. Vee sügavuseks selles kohas on umbes kaks meetrit ja tüdrukul oli raskusi enda hoidmisega veepinnal.

Rannavalvur jooksis kohe tüdrukule appi ja aitas ta madalamasse vette.

Esmaabi päästetud tüdruk ei vajanud, kuid oli juhtunust šokis ja nuttis. Rannavalvurid aitasid tal rahuneda ja uurisid, kas ta suudab iseseisvalt koju minna, millele tüdruk vastas jaatavalt.

Poiss ja tüdruk ei olnud omavahel tuttavad. Mis põhjusel poiss tüdruku vette tõukas, ei ole teada.

Teismeline oli rannas koos omavanuse sõbrannaga, tema vanemaid rannas ei viibinud. Väike poiss viibis rannas koos lasterühmaga. Selle kasvataja vestles juhtunu osas poisiga ja vette lükatud tüdrukuga.

Teise inimese ootamatu vette lükkamine on väga ohtlik, kuna vette kukkunu võib kergesti paanikasse minna ja uppumisohtu sattuda.

Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taastamisest

Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva.

Pärnu-Jaagupi Vabadussõjas langenute mälestussammas. Foto Terje Papp

Vabadussõjas langenute Pärnu-Jaagupi mälestussammas. Foto: Terje Papp

Jaaguplasi ja Jaagupi sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. aastal pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.

Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada tublid muinsuskaitsjad Arne Alemaa ja Karl Köster ning valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai, kaitseliitlaste ja ühe kodutütre auvalve, samuti rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.

Jätka lugemist »

Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto Urmas Saard

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.

Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.

Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.

Jätka lugemist »

Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto Edgar Saar

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar

põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse

Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.

Jätka lugemist »

Tartu on võidupüha paraadilinn

Tänavu korraldab Kaitseliit võidupüha paraadi Emajõe linnas, kus võib 22. ja 23. juunil näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat ning nautida sõjaväeorkestrite muusikat.

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto: Urmas Saard

Igal aastal saab võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli oma jõu päev varem Pärnumaal Toris

Esmakordselt ei ole võidupüha paraadil Kaitseliidu üksused üles rivistatud mitte malevapõhiselt, vaid näidatakse Tartu, Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevast koosneva Lõuna maakaitseringkonna erinevaid võimeid. Väljas on lahinggrupp koos oma allüksustega ning maakaitseüksused, mille koosseisus on kergjalaväekompanii, formeerimiskeskus ja korrakaitserühm.

Lisaks on rivis veel Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kompaniid, valveüksuse rühm ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Eestist osalevad paraadil veel Abipolitseinike Kogu ja Päästeameti liputoimkonnad ning Vanglateenistuse ning Politsei- ja Piirivalveameti rühmad.

Välisüksustest on paraadile oodata Soomest, Poolast, Rootsist ja Ukrainast liputoimkondi ning Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast ning Prantsusmaalt rühmasid.

Jätka lugemist »

Algas registreerimine Sindi hoovimüügipäevale

„Ohooo, ma ei teadnudki. Oleme seni kõigil kordadel osalenud, ikka – plaanime sel korral ka osa võtta. Ei saa seegi kord teisiti,” vastas Jõe tänaval elav Gerli Mets küsimusele, kas jätkub endiselt tahet osaleda Sindi hoovimüügipäeval.

Anneli Uustalu kinnitab Sindi hoovimüügipäeva plakati teadetetahvlile. Foto Urmas Saard

Anneli Uustalu kinnitab Sindi hoovimüügipäeva plakati teadetetahvlile. Foto: Urmas Saard

Kaur Kasemaa rääkis, et on jõudnud juba ammuilma Anneliga kokku leppida ja tuleb suure Pannkoogi kohvikuga Sindi seltsimaja ette. „See siis seotud suvemuusika päevadega. Esineb Lavasaare trio. Aga äkki pole veel mõtet välja reklaamida, kuna pole 110% kindel,” teatas Kaur õhina osavõtlikkusega eelseisvatest kavatsustest. Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu kinnitas Kauri juttu ja lisas, et Ado Kirsit alias Kirsi Atsi pani juba aegsasti 17. augusti märkmikusse kirja. Aga lisaks müügilettidele on ühepäevakohvikud mujalgi teretulnud.

Kauplejad saavad oma osalemise soovist teada anda kuni 4. augustini. Kirjutades meiliaadressil sindiseltsimaja@torivald.ee palutakse märkida kolme asja: asukoht, lahtioleku aeg, müügi lühitutvustus. Nende andmete põhjal koostatakse hoovimüügipäeval liikuvatele ostjatele teejuht, mille abil orienteeruda kümnete ostupaikade külastamisel.

Urmas Saard

Sindi Naisliidu külalised olid Minifox, Fox ja Jaan

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi 8- ja 9-aastased paarid ning täisealised võistlustantsu harrastajad esinesid demonstratsioontantsudega Sindi Naisliidu korraldatud suve alguse peol Sindi seltsimaja väikeses saalis.

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi Minifox Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi Minifox Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Tantsijate juhendaja on Ants Lopsik. Minifoxi esinemiskava oli väga mitmekesine – räpp, maccarena, cc, bachata, rumba, quickstep. Foxi kavas oli padespan, bachata ja viinivalsi formatsioon. Pärast üürikest vaheaega veel kolm tantsu: tango, cha cha ja zive.

Jaan Krinali tantsumuusika saatel proovisid ka Sindi naised ise demonstratsioonesinemiste eeskujul tantsida.

Nisliidu tegemiste eestvedaja Juta Velleste ütles, et õhtu korraldamisel oli suureks abiks seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Edaspidi tahetaksegi tubaste tegemistega jätkata seltsimajas, sest varem sotsiaaltöökeskuses toimunud kogunemistel jäi põrandapind napiks.

Juuli kuus tahetakse külastada Järvakandi klaasitehast ning Atla mõisa ja jalutada Kaisma järve ääres. Plaanitakse rabamatka ja teisi väljasõite.

Jätka lugemist »

Paikusel avati kauaoodatud toidupood

Paikuse rahvas on pidanud leppima ilma kaupluseta 2016. aasta oktoobrist saadik, kuid eile keskpäeval avati alevi keskel uus Coopi Konsumi kaubahall, mille 700 ruutmeetri suurusel müügipinnal jätkub ruumi 3000 erineva nimetusega kauba jaoks.

Paikuse kaubahalli avamisel pakuti Elleni firma valmistatud torti. Foto Urmas Saard

Paikuse kaubahalli avamisel pakuti Elleni firma valmistatud torti. Foto: Urmas Saard

Ainus, mille üle ta kurtis, et kaubahall nii paksult rahvast täis

Uudistajaid takseeris uue hoone juures juba mitu tundi enne avamistunni saabumist. Vahetult enne uste avamist võis uste taga olla vähemalt sadakond inimest kui mitte rohkemgi. Müügisaal oli kaunistatud Coopi kirjadega õhupallidega ja neid täideti külalistele jagamiseks aina juurde. Täpselt kell 13.00 avanesid laiad uksed ja ilma piduliku lindilõikamiseta olid kõik oodatud sisenema. Sissevoolaval rahvahulgal ei näinud lõppu tulevatki. Enamik suundus müügisaali, aga paljud peatusid vasakut kätt asunud kondiitritoodete laua ääres, kus jagati maitsvaid koogilõike ja pakuti kohvi, samuti viinamarju, banaane, pirne. Ka müügisaalis lõiguti Elleni Pagariäride suurt torti.

Jätka lugemist »

Isabell Maripuu: ei aidanud vanemate ahastus ega laste nutt

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento korraldas juuniküüditamise 78. aastapäeva mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kus mälestati lahkunuid ja meenutati punaterrori õudusi.

Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto Urmas Saard

Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto: Urmas Saard

Teisipäeval toimus esimene koosolek linnavalitsuses, kus määrati tegavuspõhimõtted ja suunad kogu Leinapargi uuendamiseks

Leinakivi juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvastatud rahukaitsjad. Pärnumaa Gaidide maleva noorte hoida olid Eesti lipu seltsile kuuluvad lipud, mille külge kinnitatud musti leinalinte liigutasid kerged tuuleiilid. Täpselt keskpäeval kõlas helikandjalt Eesti hümn. „Neid, keda viidi pikale teekonnale ei kuhugi, kes selle koleduse pidid läbi tegema, on täna meiega veel väga vähe, sest vaid pooled jõudsid elusana kodumaale tagasi ja neistki on nüüdseks juba enamus lahkunud. Aga hea, et on inimesi, kes mäletavad, kes tulevad sellel päeval siia, et mälestada meie lähedasi, tuttavaid, naabreid, kaasmaalasi,” lausus sissejuhatuseks Memento Pärnumaa ühenduse juht Isabell Maripuu ja palus rahva leinaseisakule.

Jätka lugemist »

Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Eile Tallinnas toimunud Briti suursaadiku vastuvõtule Kuninganna sünnipäeva auks tõid külalised kingituste asemel toiduannetusi Toidupangale. Saadiku vastavasisuline üleskutse on jätkuks saatkonna ja Toidupanga pikaajalisele koostööle ning selle tulemusel koguti üle poole tonni toitu.

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto Julia Amor

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto: Julia Amor

Kuigi Toidupank on täna esindatud üle Eesti juba 14 punktiga, on vajadus taristu arendamise järele suur.

Briti suursaadik Theresa Bubbeari sõnul on tal hea meel, et saatkond saab toetada Toidupanka ning seeläbi anda oma panus vajaduses elavate inimeste abistamisse.

“Jagame Toidupangaga samu väärtusi ning aitame kaasa kahe riigi vahelisele teadmiste ja kogemuste vahetusele toidu raiskamise vähendamise ja toidu päästmise osas. Meie vastuvõtul sai aga Toidupank lisaks toiduannetustele ka hea võimaluse leida uusi kontakte ettevõtjatega meie külaliste seas, et kasvatada “headuseringi” võrgustikku,” rääkis Theresa Bubbear.

Toidupanga looja Piet Boerefijn sõnul on ta väga tänulik saatkonnale toetuse, usalduse ja tulemusliku koostöö eest.

Jätka lugemist »

Sindi Naisliit külastas Tori Naisliitu

9. juunil olime külla kutsutud Tori Naisliidule. Alustasime sõitu kell 11.00 Sindist, kaasas 13 Sindi Naisliidu liiget.

Sindi ja Tori naisliitude kohtumise ühispildistamine. Foto erakogust

Sindi ja Tori naisliitude kohtumise ühispildistamine. Foto: erakogust

Jõudes Tori kalmistu juurde käisime Hilda Kruusimägi haual. Hilda oli nimelt meie eakate peol sage külaline. Seejärel võtsid meid vastu särasilmsed Tori Naisliidu liikmed, eesotsas esinaise Kaire Partsiga. Kaire tutvustas meile päevakava. Giidiks oli meile Aita Puust. Külastasime Tori põrgut, kirikut ja muuseumi. Puust andis meile väga sisuka ja huvitava ülevaate Tori vaatamisväärsustest. Aitähh!

Ekskursiooni lõppedes suundusime Tori seltsimajja, kus ühises kohvilauas vahetasime muljeid naisliitude tööst. Tori poolt olid esinejateks Tori muusikaõpetaja Anne Rätsep, lastest esinesid meile Aile Parts ja Heleryn Lilleväli. Akordionil esines meile Ants Tugedam, kes oli ka bussijuhiks. Lauldi kaasa ja keerutati tantsu. Kell liikus kiiresti edasi ja aeg oli asuda koduteele. Enne ärasõitu jäädvustasime ka ühispildi. Tänud kõigile, kes tegid selle päeva ilusaks. Uute kohtumisteni!

Juta Velleste
Sindi Naisliidu esinaine

Eesti esimene vahvlifestival Vahvlifest

MTÜ Vahvli Selts korraldab laupäeval, 6. juulil Pärnu rannahoone terrassil Eesti esimese vahvlifestivali Vahvlifest. Vahvlivestil saab osta ja degusteerida vahvleid, toimuvad õpitoad ja valitakse Eesti parim vahvel ja parim vahvlimasin.

Foto  Vahvlifest

Vahvlifesti alale pääs ja meelelahutuskava nautimine on kõigile tasuta. Tõeline vahvlifänn saab korraldajate sõnul osta 5 eurot maksva käepaela, mis annab õiguse degusteerida Vahvlifestil osalevate vahvlivalmistajate vahvleid; valida nende seast Eesti parim vahvel 2019; valida Eesti parim vahvlimasin; osaleda õpitubades; osaleda loosimises, mille peaauhinnaks vahvlimasin ja kinkekaardid, lisaks rohkelt auhindu vahvlifestil osalevatelt
firmadelt ja koostööpartneritelt.

Käepaelad on müügis Vahvlifestil, eeltellimused palutakse saata e-mailile vahvlifest@gmail.com

Foto: Vahvlifest →

Jätka lugemist »

Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad

Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.

Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto Urmas Saard

Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto: Urmas Saard

Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.

Läti

Suvehelid

3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.

Riia linna festival

Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.

Jätka lugemist »

Elron saab juurde kuus reisirongi

Valitsus andis tänasel istungil heakskiidu osta kuus uut rongi, millest neli on hübriid- ja kaks elektrirongi.

Elroni rongid Balti jaamas. Foto Urmas Saard

Elroni rongid Balti jaamas. Foto: Urmas Saard

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul saab Elron uute rongidega tihendada rongiliikluse graafikut ning tagada reisijatele jätkusuutlikku teenust. „Uute rongide soetamisel on arvestatud pidevat nõudluse kasvu. Soovime, et oleks rohkem sõiduvõimalusi erivajadustega inimestele ja lisaruumi jalgratastele ning lisanduks mugavusteenuseid toitlustuse näol,“ lisas Aas.

Kuus aastat tagasi soetatud rongide tulemisest saadik on reisijate arv kahekordistunud. Rongide soetamise vajadus tuleneb ühtlasi ka Elroni teenuse pakkumise kindlusest. „Täna oleme olukorras, kus kõik rongid on igapäevaselt kasutusel ning kohati on keeruline leida sobivat aega remondi ja hooldustöödeks,“ ütles Aas.

Uutest rongidest neli on hübriid- ning kaks elektrirongi. Hübriidrongid tulevad eeldatavalt liinile 2022. aastal. Elektrirongide soetamise ajaline määratlus sõltub Haapsalu rongiliini väljaarendamisest.

Rongide hind selgub hanke käigus.

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna

Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Jätka lugemist »

Pärnu-Jaagupi mälestussamba taasavamise aastapäeva tähistamine

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu ja Pärnu-Jaagupi koolimuuseumiga korraldab laupäeval, 15. juunil algusega kell 12 Pärnu-Jaagupi kalmistul Vabadussõja mälestussamba taasavamise 30. aastapäeva tähistamise.

Pärnu-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas. Foto Margo Sai

Pärnu-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas. Foto: Margo Sai

Mälestussammas pühitseti Pärnu-Jaagupi kihelkonnast pärit sõjameestele, kes võitlesid I maailmasõjas ja Vabadussõjas, esmakordselt avatuks 1922. aasta 24. septembril. Punasest graniidist sammas valmis Pärnus Jüri Walki marmori- ja graniiditööstuses. Sambale oli kirjutatud Piibli sõnum koos viitega kirjakohale ja kellele pühendatud: “Ole ustaw surmani. Ilm. t. 2.10. Jakobi langenud kangelastele”. Ülaosa kaunistas Vabadusristi kujutis.

Paraku õhkisid vandaalid samba 1945. aasta augustis. On teada, et 15 aastat hiljem vedasid kohalikud õpilased ühel talveööl säilinud samba tüki mälestussamba asukohta tagasi. Kui okupatsioonirežiimi julgeolekutöötajad sellest teada said, tassisid nad selle kähku metsa ja õhkisid veelkord sküütide kombel kivitükki, mille kõnekat jutustust vandaalid ei talunud.

Muinsuskaitse Pärnu-Jaagupi abiseltsi liikmed Aldo Kals ja Mati Rosenstein algatasid samba taastamise. Kuna joonised puudusid, kavandas Mati Rosenstein ise samba mõõtmed säilinud fotode järgi. Abi oli ka alles jäänud tükist, millelt võeti šriftinäidis. Purustatud mälestussamba kohale uue samba püstitamiseks koguti annetustena 10 362 rubla (seisuga 1. mai 1989).

Täpse koopiana avati sammas samas asukohas 1989. aasta 18. juunil. Vaimuliku talituse ja samba õnnistamise viis läbi EELK Pärnu-Jakobi koguduse kauaaegne õpetaja Ernst Rosenstein. Katte eemaldas sambalt Vabadusristi kavaler Jaan Hanson. Aldo Kals meenutab, et seda mälestusväärset päeva nimetati Pärnu-Jaagupi taassünnipäevaks.

Aldo Kals kutsub ühena mälestuspäeva korraldajatest kõiki laupäeval Pärnu-Jaagupi kalmistule. Kohal on ka Pärnu-Jaagupi kodutütred ja noorkotkad.

Urmas Saard

Samal teemal:

Vabadussamba tükk Foto Illi Kont DSC 8255

 

 

 

Pärnu-Jaagupi Vabadussamba lugu