Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Ülisuur pildigalerii koorikonkursist, rongkäigust ja kontserdist

Lehtse, Tapa ja Jäneda üldhariduskoolide esimese kuni üheksanda klasside õpilastest koosnev koor pälvis Leedu väikelinnas Vievises toimunud 13. koorikonkursil esimese koha. Grand Prix võitis Ukmergė linna Antanas Smetona nimeline gümnaasium.

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto: Urmas Saard

Vievise gümnaasiumi aulas toimunud koorikonkursil esines kolmeliikmelise žürii ees 16 Leedu kooli riigi väga erinevatest piirkondadest, lisaks Eesti koor Tapalt. Laulukooride võistulaulmise ellukutsuja ja peajuhi Audronė Stepankevičiūtė, Vievise kultuurikeskuse direktori sõnul oli sellise konkursi loomine tema muusikaõpetaja Aldona Pulauskiene mõttealgatus. Stepankevičiūtė meenutas, et 2007. aastal alustati vähem kui poole väiksema arvu kooridega oma kodukandi lähedusest. Vievis on umbes 5000 elanikuga linnake, mis asub Elektrėnai omavalitsuses, kuuludes samal ajal Vilniuse maakonda.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoor Lätis

Tapa valla lastekoor andis teel Vievise koorikonkursile kontserdi Riia lähedal asuvas Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses.

Tapa valla väikekandle ansambel   Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Foto Urmas Saard

Tapa valla väikekandle ansambel Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Foto: Urmas Saard

Vievise koorikonkurss ConMoto toimub 18. mail Leedu väikelinnas Vievises, aga sõitu alustati Tapalt juba täna. Tapa valla lastekooris laulavad koolilapsed erinevatest Tapa valla üldhariduskoolidest: Lehtse, Tapa ja Jäneda koolist. Samuti on kooris lauljaid naabervalla Aravete keskkoolist.

Jätka lugemist »

Prangli – rändrahnud, männimets ja kohalik murdekeel

Teisipäeva varahommikul viis reisibuss TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppurite suurema seltskonna suvelinnast Leppneeme sadamasse, mis asub Pärnust kõigest paari tunni sõidu kaugusel. Liikluse tipptundidel tuleks varuda siiski veidi pikemat sõiduaega.

Pildigaleriis 140 fotot

Prangli saarel. Foto Urmas Saard

Prangli saarel. Foto: Urmas Saard

TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto Urmas Saard

TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto: Urmas Saard

Jõudsime sedavõrd aegsasti kohale, et saime pea tunnikese Prangli saarele suunduva laeva väljumist oodata ja paigaga põgusalt tutvuda. Esmakordselt mainitakse küla 1373 aastal, kuid 320 aastat hiljem ilmub see ürikusse Leppneeme nime all. „Kust ta sellisena tuli, pole kaugeltki selge, sest mingit erilist seost leppadega Leppneemel ju pole – kogu Viimsi poolsaare rand on sangleppi täis,” arutles Tõnu Viik üheksa aastat tagasi Maalehes.

Prangli asub Viimsi poolsaare suhtes kirdes. Väheste geograafiliste eelteadmistega saare esmakülastajale võib nimi seostuda hoopis pranglimisega. Hiljem selgubki giidi jutust, et seos on otsene ja täpne. Aga kõigest siiski järjekorras ja ilma asjade käigust ette tõttamata. Leppneemest viib saare rootsikeelset nime kasutav parvlaev Wrangö reisijad ja sõidukid ühe tunniga Prangli põhjapoolsel rannikul paiknevasse Kelnase sadamasse. Väärikate ja Külauudiste reporteriga astusid laeva pardale kaks sinistes kuhtades noort naist. Nemad on firma Prangli Reisid giidid Berit Tomlison ja Helen Kari. Sõbralikud ja abivalmid mõlemad.

Jätka lugemist »

Suurim kodanikuteaduse algatus kestab mai lõpuni

Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales täpsustatud andmetel vähemalt 45 150 talgulist, nurmenukutalgutel on kaardistatud juba ligi 100 000 õit

Nurmenukutalgud. Foto Kaarel Kaisel

Nurmenukutalgud. Foto: Kaarel Kaisel

Teeme Ära talgupäeval osales tänavu talgujuhtide täpsustatud andmetel 2060 talgul vähemalt 45 150 talgulist, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4%. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 466 talgul lõi kaasa 14 646 inimest. Elanike arvu järgi võttis kõige rohkem inimesi talgutest osa Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Teeme Ära talgukevade raames alanud nurmenukutalgud jätkuvad veel maikuu lõpuni, vaatlusandmeid saab sisestada nurmenuku nutiveebis. Praeguseks on kaardistatud juba ligi 100 000 õit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles tänavuse heitliku ilmaga talgukevade kokkuvõtteks, et eestimaalased tõestasid end taas tõelise talgurahvana. „Laulu ja tantsu juubeliaasta egiidi all said korda tuleteega seotud kultuuriväärtuslikud paigad, meisterdati ligi sada õueraamatukogu ning osaleti teadaolevalt suurimas Eesti kodanikuteaduse algatuses, nurmenukutalgutel, kus määratleti tuhandete nurmenukkude kasvukohtades õite eripära,“ rääkis Tüür. „Lisaks tehti veel tuhandeid muid talgutegusid nii linnas kui ka maal, ja seda polegi nii vähe. Õigemini – seda on väga palju! Eestimaa tänab kõiki talgute eestvedajaid ja kaasalööjaid!“

Jätka lugemist »

Teeme lapsele pai

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” kutsub üles laupäeval, 1. juunil kell 11:11, katkestama üheks minutiks oma rutiinsed tegevused, et teha lapsele pai.

Teeme lapsele pai

Paid vajavad kõik nii väikesed kui ka suured. Aktsiooni “Teeme lapsele pai” seos lastekaitsepäevaga on sümboolne ja taotuslik, sest laste hoidmine ja kaitsmine on lapse varajases eas lapsevanemate jaoks loomulik ning väga oluline osa. Igal tehtud pail on eriline hoolivust ja turvatunnet loov tähendus ning seda sõltumata vanusest.

Paiga anname edasi selge sõnumi – me märkame üksteist ja hoolime üksteisest, seepärast on lihtne meeles pidada ka aktsiooni toimumise erilist kellaaega 11:11. Aktsioon kestab vaid 1 minuti.

Kutsume kõiki üles 01.06 tegema lapsele pai ning jäädvustama seda hetke. Paidest tehtud piltidel ja videoklippidel soovitame võimalusel kasutada ka valget õhupalli.

Emotsionaalsete hetkede jagamisel sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram) on teretulnud postitustele viidete #lapselepai või #teemepai ja #valgeõhupall lisamine.

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” on ellukutsutud EV100 raames tehtud väärtuspõhise kingituse Aga mina ühistegevustes osalenud organisatsioonide poolt. Eeskujuliikumise “Valge Õhupall” eesmärk on luua tervemat ja turvalisemat Eestit.

Rohkem teavet: www.valgeohupall.ee

Tamo Vahemets
eestvedaja

Juhtraja automudelismi tänavuse Eesti Karika kolmanda etapi sõidust Sindis

Laupäeval, 11. mail kogunes Sinti ca 20 mudelisportlast, et võtta üksteiselt mõõtu järjekordsel Eesti Karika etapil automudelismi juhtrajasõidus. Kavas oli kolm klassi: N-14; F1-32 ja Open- 12 – sellest ka osalejate väike arv.

Sindi automudelismi juhtrada. Foto Urmas Saard

Sindi automudelismi juhtrada. Foto: Urmas Saard

N-14 klassis osales 12 võistlejat. Rõõmu tegi see, et eelsõitudest pääses esimest korda edasi finaali meie noorim Sebastian Roosaar. Finaalis sõitis ta päris kenasti, olles päris alguses isegi kolmandal kohal, kuna vanadel tegijatel juhtus äpardusi. Järgmiste sõitudega pandi asjad siiski paika ja lõpuks jäi Sebastian 7. kohale, kuigi oli enne viimast sõitu 6. kohal kahe ringiga jälitajast ees. Ka teine meie sõitja Karin Mets pääses finaali, kus jäi lõpuks kolmandaks, kuigi poolel võistlusel oli ta isegi liider.

F1-32 klassis startis 13 võistlejat. A grupis, kus meie Karmen Metsa ja Andy Aroni kõrval sõitis ka Kaiar Tammeleht, kulges võistlus kuni kuuenda sõiduni Karmeni ja Kaiari vahel väga tasavägiselt. Siis läks Kaiar oma teed ja võitis esikoha Karmeni ees kuue ringiga. Andy mudelil oli vaja neljandas sõidus ülekanne vahetada, kuid sellele vaatamata suutis ta lõpuks ikkagi võtta 3. koha.

Open-12 klassis osales 10 võistlejat. A grupis pakkus meie duole poole võistluseni tõsist konkurentsi Rasmus Blitner Äksist. Teises pooles aga Rasmuse hoog rauges ja nii tõid Karmen ja Andy sel korral kaksikvõidu meile – Karmen esimese ja Andy teise koha. Võistluse lõpus möödus Rasmusest omakorda Aleksei Tšebõkin Tallinnast.

Juhtrajasõitjad jäävad nüüd suvevaheajale ja karikasari jätkub septembris. Juulikuus toimub Tallinnas enduro (pikamaasõit).

Johannes Mets
MTÜ Sindi Mudelisport

Jõgeva vallajuhid kinkisid kõige noorematele vallakodanikele omavalitsuse sümboolikaga hõbelusikad

Emadepäeva eelsel päeval, 11. mail korraldasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtu noorimatele vallakodanikele. Kutsutud oli 54 pisitüdrukut ja -poissi koos oma vanematega.

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto Riina Mägi

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto: Riina Mägi

Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ainult lapsed suudavad suudelda valgust, ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.”

„Loodan, et kõigil siia kogunenud tüdrukutel ja poistel oleks lapsepõlv täitunud siiraste naeratustega. Soovin lapsevanematele tarkust ja tahtmist, armastust ja asutust emotsionaalsust ja energiat ja kõiki häid isikuomadusi oma tütardele ja poegadele hooliva, ilusa ja huvitava lapsepõlve loomisel,” jätkas Olgo

Valla poolse kingitusena said kõik uued vallakodanikud endale valla vapiga hõbelusika, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kultuuriministeeriumi poolt lisandus sellele raamat „Pisike puu”.
Volikogu esimees Raivo Meitus avaldas lootust, et värsked hõbelusika omanikud leiavad lasteaia- ja kooliealiseks saades sõpru, kes võtavad neid sellisena, nagu nad on, ning suureks sirgudes saavad neist tublid inimesed.

Jätka lugemist »

Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus Foto Anu Ots

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots

Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.

Jätka lugemist »

Kevadpäev Kõinastul

Kõlab nagu koolilapse kirjandi pealkiri, aga miks mitte? Üks Tartu matkaseltskond, kellega seltsib alati kaaslasi ka Tallinnast ja seekord ka Kuressaarest, Türilt ja Vigalast, võttis nõuks Kõinastu laiu külastuse. Nende käes lehvis embleem Saare maakonna ajaloolise valge-rohelise lipu kujutisega, millel laevuke ja iga-aastast matka loendav järjenumber 33.

Aldo Kals oma Tartu kodus Külauudiste infoveskile järjekordset kaastööd tegemas. Foto Urmas Saard

Aldo Kals oma Tartu kodus Külauudiste infoveskile järjekordset kaastööd tegemas. Foto: Urmas Saard

Kõinastu küla on kui üks väljasurnud inimtühi oaas rohelises kõrbes.

Arv on liiga suur, et seda uskuda, aga ometi see nii on. Alustati 1987. aastal ja pidama ei saa. Eesmärk on kodu- ja lähivälismaa tundmaõppimine. Esimesed 14 aastat pühendasime end Eesti ajaloolistele maakondadele, lisaks veel Tallinnale ja Lahemaa rahvuspargile. Enne masu jõudsime teha kokku neli retke Lätti, Leetu ja Soome. Siis algas väikesaarte saaga ja seekord oli käsil viieteistkümnes meretagune maalapp.

Ilmateade kinnitas põllumeestele, et enne reedet, 10. maid ärge vihma oodake. Just selle päeva hommikul haaras tosin rändurit seljakoti ja võeti kurss Saaremaa poole. Koiduaegseid askeldusi saatis meile Vilsandi saarelt tuttava Jaan Tätte meeldiv lauluhääl. Olime ka ise sel teemal mõlgutanud ja oma matkale muhulast Ivo Linnat kutsunud. See aga ei õnnestunud, sest just sel päeval pidi laulumees Sillamäel esinema ja kindlasti ka kohalikke rahustama Kevadtormi paugutamiste pärast. Olime mures, kas Ivo oma häälele varem euroopalike väärtuste kaitsmisel liiga ei teinud, küllap mitte.

Jätka lugemist »

Mukunga võitis Tartu Maastikumaratoni viiendat aastat järjest

Täna peetud Tartu Maastikumaratoni populaarseima distantsi (24 km) võitis taas Keenia jooksja Ibrahim Mukunga Wachira. Kuninglikul 42 km distantsil triumfeeris Rauno Jallai.

Ibrahim Mukunga Wachira. Foto Adam Illingworth

Ibrahim Mukunga Wachira. Foto: Adam Illingworth

Otepää-Elva vahelisel trassil toimunud 24 km distantsile pani end kirja 1499 jooksjat ja (kepi)kõndijat. Küllaltki viimasel hetkel lisandus stardinimekirja ka Eesti jooksuvõistlusi täielikult domineeriv keenialane Ibrahim Mukunga Wachira, kellele ei olnud vastast ka tänasel maastikumaratonil. Wachira finišeeris Elvas ajaga 1:19.46. Talle järgnesid Raido Mitt (+01.21) ning Rauno Laumets (+01.38). Neljandana lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp (+03.07).

Naiste konkurentsis võidutses 24 km distantsil Marion Tibar (aeg 1:33.51), kes edestas napilt ürituse kahekordset võitjat Kaisa Kukke (+00.24). Kolmanda koha sai Hillevi Velba (+02.47).

Pikima, 42 km distantsi võttis täna ette 225 jooksjat. Võidu noppis Rauno Jallai (2:37.54). Teisena lõpetas mullune võidumees Sander Linnus (+05.41) ning kolmandana Joosep Tammemäe (+08.52). Naistest lõpetas esimesena Klarika Kuusk (03:15.41).

Kokku registreerus Tartu Maastikumaratoni põhidistantsidele (42, 24, 10 ja 5 km) 3545 jooksjat ja kepikõndijat.

Järgmine Tartu Maratoni Kuubiku sarja osavõistlus on 38. Tartu Rattaralli, mis toimub 26. mail.

Tanel Rungi

Emad – meie aja superkangelased

Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

Emadepäeva üllataja. Foto Urmas Saard

Emadepäeva üllataja. Foto: Urmas Saard

näib, et Eesti emad on nii Mary Poppinsi kui ka superkangelase nägu – nad jõuavad kõike ja kõikjale

Nagu ka paljudele teistele uuringutele ja andmetele tuginedes võib järeldada, kinnitas ka seekordne uuring, et Eestis on jätkuvalt põhikoormus lapse kasvatamisel emadel.

Seejuures on emad laste osas nõudlikumad kui isad. Siin võib rolli mängida ka see, et kuna emad tegelevad lastega rohkem ja veedavad nendega sagedamini koos aega, on emade nõudlikkus põhjendatav pigem ajafaktori, mitte erinevate vanemlusstiilidega. Märkimisväärne on ka see, et emad on nõudlikumad tütarde osas ning isad jällegi poegade osas.

Kuigi emad on võrreldes isadega igapäevases elus nõudlikumad, peavad nad samas oluliseks ka lapse vaba aega, et laps saaks mängida ja sõpradega koos olla – nii leidsid 94% emadest ja 88% isadest. Seega näib, et emad on meil omamoodi ranged, kuid pole unustanud oma sisemist last ning mõistavad last ja tema vajadust vabale ajale.

Jätka lugemist »

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši Juku koolis. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši “Juku koolis”. Foto: Urmas Saard

Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.

Jätka lugemist »

„Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.

Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto Jaan Lukas

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas

peres on viis last neist kahed kaksikuid

Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”

Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.

„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.

Jätka lugemist »

Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil

Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.

Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto Helen Solovjev

Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto: Helen Solovjev

Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.

Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.

1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.

Jätka lugemist »

Laine Järvemäe – In memoriam

Veel kolmapäeval, 8. mail tähistas Laine Järvemäe koos muuseumi sõpradega Seljametsa muuseumi 18. sünnipäeva. Eile saime kurva teate Seljametsa muuseumi looja ootamatust lahkumisest.

Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto Urmas Saard

Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Ma arvan, et suutsin 25 aastat nende raskete poistega töötada seetõttu, et oskasin neis näha inimest, seda positiivset, mis neis igaühes oli

Seljametsa muuseumi asutamisest kuni 2017. a veebruari lõpuni töötas ta mäluasutuse juhatajana. Sama aasta 1. märtsist jätkas ta tööd muuseumipedagoogina.

Tunamullu, vahetult enne jaanilaupäeva, kui väsimatult tegutsev Laine tähistas oma 80. juubelit, jutustas ta põhjalikumalt oma pikast teekonnast maises elus. Meenutagu üksikud märkmed sellest vestlusest Lainet, Paikuse valla Vapimärgi kavaleri ja väga suurepärast isiksust.

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval.

„Minu põhiliseks tööks oli lapsepõlves karjaskäimine. See oli üldiselt tore ja lõbus, kuigi tõusta tuli väga vara, “ meenutas Laine tollel mälestusväärsel kohtumise päeval. Umbes 10 korda päevas käidi naabrilastega jões ujumas, kivide alt otsiti vähkisid, ehitati võsastikes onne, meisterdati puust loomi. Neile ehitati laudad, karjakoplid, nendega mängiti tihti. Laine armastas hobuseid, juba üsna noorena käis põllul äestamas, loorehaga riisumas. Vanaisaga sai käidud kalal.

Jätka lugemist »

Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud

LC Paikuse president Mart Nõmm ja sama klubi projekti vedaja Kuno Erkmann andsid täna Sindi gümnaasiumile üle discgolf’i harjutamiseks vajalikud tarvikud, mille hulka kuulub kolm mobiilset korvi ja kettakomplekti. Samasuguse komplekti sai eelnevalt ka Paikuse põhikool.

Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto: Urmas Saard

Kooli staadionile kingitust vastu võtma tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tegi esimese õnnestunud kettaheitega käe valgeks. Proovivise toimus küll kaunis lähedalt, aga seegi sooritus vajas täpset silma ja osavat kätt.

Jätka lugemist »

Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto Herkko Sõber

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber

käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas

Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.

Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.

Jätka lugemist »

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog  ja  Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard

Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil

Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Jätka lugemist »

Reedel koristavad talgulised Raku järve äärt

Reedel, 10. mail koristavad Nõmme linnaosa valitsuse ja Malwarebytes Eesti OÜ töötajad kella 12-14ni üheskoos Raku järve äärset metsa prügist. Talgutest on osa võtma oodatud ka kõik teised huvilised.

Raku järv. Foto Kerstin Raja

Raku järv. Foto: Kerstin Raja

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul panustavad heakorrakuul Nõmme heakorda ka linnaosavalitsuse töötajad. „Tänavu korraldasime kahed talgud. Esimene toimus 5. mail Hiiu staadionil koostöös jalgpalliklubiga Nõmme Kalju, teine on sel reedel Raku järve ääres. Raku järve ääres on ilusad metsatukad, kuhu kahjuks väga sageli ebaseaduslikult prügi sokutatakse. Seal asub ka üks Tallinna koerte ujutuskohtadest. Reedene koristusala jääbki ujutuskoha piirkonda,“ rääkis Šillis.

Huvilised saavad Raku järve talgutele registreeruda. Kogunemine 10. mail kell 12 Karuse ja Sinirebase tänavate ristmikul.

Heakorrakuu raames korraldatakse Nõmme linnaosas kokku ligi 30 talgut. Talguid korraldavad aktiivsed elanikud, asumiseltsid, koolid ja lasteaiad. Linnaosavalitsus toetab talgulisi kinnaste ja prügikottidega ning korraldab pärast jäätmete äraveo.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Tuhanded lapsed jooksevad ratastoolilaste koosmängimise toetuseks

Homme, neljapäeval, 9. mail toimub rohkem kui 12 000 osavõtjaga üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis kutsub toetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juures asuva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamist. Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomisele – igaühel on võimalik annetada, helistades annetustelefonile 900 7777 (kõne hind 7 eurot).

Teatejooks. Foto Marko Mumm

Teatejooks. Foto: Marko Mumm

Teatejooksu starti läheb üle 12 000 koolinoore ning jooks toimub 26 kohas üle Eesti.

Tallinnas algab Teatejooks kell 14.00 Kadrioru pargis presidendi lossi ees, kus jooksu läheb 1300 koolinoort ja stardi annab jooksja Roman Fosti. Täpselt samal ajal annab president Kersti Kaljulaid Teatejooksule stardi Tartus Raekoja platsil. Teatejooks toimub kõigis maakondadest ning sellest võtavad osa 5.–9. klasside õpilased 8-liikmeliste võistkondadena.

„Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamiseks. Sel aastal kavandatakse Haapsalu mänguparki mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega,“ ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.

Jätka lugemist »

Otepääl etendatakse Eesti lipu sünnilugu

4. juunil 2019 möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl. Selleks puhuks tuuakse Otepää Linnamäel lavale Eesti lipu sünnilugu vabaõhuetendusega “Taevas, muld ja tulevik”.

Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto Otepää Kultuurikeskused

Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto: Otepää Kultuurikeskused

Erki Aule poolt kirjutatud näidend pealkirjaga “Taevas, muld ja tulevik”, jutustab pilte Eesti lipu ajaloost. Etenduses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti ajaloo hetkedel. See lugu ei räägi ainult lipust vaid ka meist, meie rahvast – meie minevikust, olevikust ja tulevikust. Vabaõhuetenduse esinemispaigaks on valitud Otepää Linnamägi ja seda mitte juhuslikult – poole kilomeetri kaugusel on Otepää kirikumõis, kus õnnistati sisse Eesti lipp ning kus asub hetkel ka Eesti liputuba.

Idee algataja ja etenduse projektijuht Otepää Kultuurikeskuste loomejuht Merilin Kirbits sõnas, et teatris ei ole varasemalt Eesti lipu teemat sellisel määral puudutatud. „Soovime selle lavastusega tuletada meelde kogu Eesti rahvale meie lipu saamislugu ning teadvustada kui erilised me oleme kogu maailmas oma ainukese esimese alles oleva lipuga,“ ütles Merilin Kirbits. „Soovin näitlejana pöörata tähelepanu kodulinna Otepää rikkalikule kultuurikihile ja anda kultuurisõbrale põhjust meie kaunist linna külastada.“

Jätka lugemist »

Majda Koren: koren tähendab porgandit

„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto Urmas Saard

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto: Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto: Urmas Saard

Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik

Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.

„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.

Jätka lugemist »

Sindi multifunktsionaalne traktor sai olulise lisaseadme

Tänavu 18. aprillil alustas Sindi Kommunaalis tööd uhiuus multifunktsionaalne traktor Kubota STW37, mis soetati eelkõige lehtede koristamise eesmärgil. Kui paar nädalat pidi keegi traktori kõrval puulehtede imuri voolikut hoidma, siis täna saadi väga vajalik lisaseade juurde, mis võimaldab lehti järelhaagise punkrisse koguda ka ilma abistava tööliseta.

Kubota ja puulehtede imuriga Sindis Lohu pargi kraavi puhastamas. Foto Urmas Saard

Kubota ja puulehtede imuriga Sindis Lohu pargi kraavi puhastamas. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et uut seadeldist hakatakse juba homme katsetama. Juhataja sõnul oli varasem tehnika täielikult oma aja ära elanud ja nõudis väga suurt lisatööjõudu nii masina seadistamisel kui ka lehtede kogumisel. Seetõttu jäid sügisel lehed koristamata. Kõige halvem on olukord kraavidesse jäänud lehtedega, mis on vettinud ja osaliselt kõdunenud. Selline kõdu ummistab vooliku ja ühendused. Täna mässas Mati Oks pooleldi kõdunenud lehtedega Lohu pargi servas Raudtee tänava ja Pärnu maantee vahelise kraavi puhastamisel. Ruus kiidab nii imuriga töötavat meest kui traktoristi Vassili Razlivajevit.

Jätka lugemist »

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard

Näitus Pärnu “Muulid 150″ Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Jätka lugemist »