Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Tänane koolipäev algas Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele väikeses ajalises nihkes teise adventpüha tähistamisega. Mõnekümne minuti pikkuse eeskava koostajad ja esitajad olid sama kooli 11. klassi õpilased.

Egonilt jõululuuletus Imeline öö Foto Urmas Saard

Egonilt jõululuuletus “Imeline öö”. Foto: Urmas Saard

Esmalt tuli helikandja vahendusel kuuldavale 18. sajandil elanud Šoti päritolu muusikaõpetaja John Francis Wade loodud jõululaul, kõlades võimsa oreli helide saatel Westminsteri Püha Peetri kloostri kirikus, millest on saanud traditsiooniline asupaik Briti valitsejate kroonimiseks ja nende põrmude säilitamiseks. Kuninglikus ülevuses esitatud meloodia ja sõnad olid sissejuhatuseks järgnevale, millega gümnasistid sisustasid eelmise päeva teise adventpüha.

Polina ja Meelikese eeslaulmisel esitati viimaks klassikalise laulu “Talvevõlumaa”

Hämaras valguses sisenesid saali tagumisest uksest neiud, käes sädelevad tulukesed ja saatjaks orelihelid. Tulukesed asetati lava servale. Ekraanile kuvati pilt Taaveti tähest ja prožektori valgustav kiirte vihk pöördus Meelikesele, kes jutustas loo jõuludest ning advendist nõnda nagu piiblis seda kirjeldatakse.

Jätka lugemist »

Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017″

“Pärnumaa jõulud 2017″ on Port Artur 2 kaubanduskeskuses asetleidev õpilaslaat, mis toimus tänavu Junior Achievement Eesti egiidi all 17. korda.

Pärnumaa jõulud 2017 Port Arturis Foto Urmas Saard

“Pärnumaa jõulud 2017″ Port Arturis. Foto: Urmas Saard

Vaevalt said külastajad kaubanduskeskuse uksest sisse, kui päkapiku mütsi kandev noorhärra suurendas kiirel käigul sammu pikkust, sirutas käe välja ja pakkus eeskujulikult pakendatult naturaalset snäkki. Ikka ostmiseks, mitte päris muidu. Kuidas tubli müügimehe nimi on? „Armin Kull,“ sain vastuseks. Pidanuks juba tundma, aga Armin jätkas enesekindla uhkustundega tutvustamist. „Õpin Sindi gümnaasiumi 5.a klassis.“ Alles hiljem sain täiendavalt teada, et tubli müügimees kuulus neljaliikmelisesse meeskonda, kes oli valinud endale paljutähendusliku ja arusaadavalt selges eesti keeles kõlava ettevõtluse nime „Ole terve“. Noorhärra asjalikkust ja julgust jälgides tekkis paratamatult kujutluspilt suurima läbimüügiga parimast müügistrateegist.

Kui varem hinnati eraldi arvestusega gümnaasiumi astmes tegutsevaid õpilasfirmasid (ÕF) ja 6.-9. klassi astmes miniõpilasfirmasid (MF), siis nüüd on lisandunud ka mini-mini firmad, kuhu kuuluvad kuni 5 klassi õpilased. „Sest on raske võrrelda algklasside õpilase tegemisi põhikooli õpilastega,“ selgitas Mari Suurväli, „Pärnumaa Jõulud“ projektijuht ja TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuht.

Jätka lugemist »

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati sümboolset tähendust omavalt väga tähtsal päeval, kui 69 aastat varem, 12. detsembril, jõudis Briti laevastik Vabadussõja kõige kriitilisemal hetkel Eestile appi.

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30. sünnipäeva. Foto: Urmas Saard

Sünnipäevalist tuleb tervitama Vabariigi President Kersti Kaljulaid

Selts asutati nimetatud päeval aastal 1987 omaaegses ametiühingute hoones, mida Tallinna linnapildis enam pole. Seltsi Asutavale Kogule valisid 80 tegutsevat klubi 239 saadikut, kes otsustasidki asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi. Samal kogunemisel kinnitati põhikiri ja seltsi esimeheks valiti liikumise peamine eestvedaja Trivimi Velliste, kes praegu on seltsi auesimees. Esimeseks auesimeheks valiti seltsi asutamise ajal teenekas muinsuskaitsja Villem Raam.

Olulise sündmuse mälestuseks kogunetakse teisipäeva keskpäeval, 12. detsembril, kunagise ametiühingu maja asemele ehitatud Tallinna Euroopa Majja (Rävala pst 4) seinatahvli avamisele, mis teatab Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest seal paiknenud hoones 30 aastat tagasi. Tahvlile on kirjutatud: „Siin paiknenud hoones asutati jõulukuu 12. päeval A.D. 1987 Eesti Muinsuskaitse Selts“.

Jätka lugemist »

Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Viimati võis üksikuid Heleni fotosid näha 2014. a juunis Sindis avatud Objektiivi Ordu fotonäitusel „Rabahetked“, mis liikus mööda Eestimaa erinevaid paiku ringi (Tartus, Tallinnas, Raplas, Kundas, Põltsamaal, Keilas, Jõgeval jm). Siis võis paljude ordukatega silmast silma kohtuda. Täna olid ordukad mitmest Eestimaa paigast taas Sindis, et rõõmustada koos Heleniga.

Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard

Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Kes veel ei tea, neile selgituseks, et Objektiivi Ordu on fotograafiaharrastajate seltskond, kelle omavaheline tutvus kujunes välja Delfi pildiportaali vahendusel. Sellesse keskkonda oma fotosid laadides arvustati ja kiideti üksteise pilte ning õpiti vastakuti õpetades. Aastal 2010 jõuti juba ühise diginäitusega Palamuse Kihelkonnakooli muuseumisse. Hiljem on ühiselt külastatud Valgejõe joaastangut, viibitud Altja neemel, pildistatud ennemuistse Litoriina mere rannikut, Pärlselja randa, Lindi looduskaitseala, Kastna kadakaid, Liivilahe Sõmeri rannikul olevaid graniitrahnusid, Norra Nord-Trøndelagi maakonna tunnuslille kuldkinga, Haimre pargi tiiki ja palju muud.

ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid

Nüüd tuli Helen esmakordselt vaatajate ette 15 fotost koosneva isiknäitusega. Heleni fotodest teadlik huviline on saanud siiski juba mitmeid aastaid tema imepäraseid tabamisi vaadata internetis leiduvast Heleni pildikarbist. Samuti on lugejad korduvalt märganud Pärnu Postimehe veebiväljaande lugeja fotode hulgas tema fotosid virmalistest, konnadest, talvest või lihtsalt hulle lumepilte. Aga mujalgi, näiteks Ilm.ee lehel ja ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid. Nii ei ole tema piltniku nimi üldsegi tundmatu.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: missuguse kergusega loobutakse näiteks tegusõnade „arutama“ või „väitlema“ kasutamisest

Trivimi Velliste teeb lühikokkuvõte tänasest arutelust Viimsi mõisas, kus ettekandjatele ja kuulajatele esitati küsimus: „Kas eesti keelega saab Eesti elus hakkama?

Ilmar Tomusk vastab Trivimi Velliste küsimusele Foto Priit Purken

Ilmar Tomusk vastab Trivimi Velliste küsimusele. Foto: Priit Purken

Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras. Professor Rein Taagepera on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub. Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast, olgugi et iiri keel on riigikeel ja Euroopa Liidu ametlik keel.

Kindral Johan Laidoneri Selts korraldas 9. jõulukuu päeval Viimsi mõisas arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus oli pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.

Jätka lugemist »

Sindis ei hoolitud kehvast ilmast

Mida lähemale jõulutaat Vidi neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha Sindile jõudis, seda tugevamaks tuul ja vihmasadu muutus ning järjest vähemaks jäi lootust, et keegi üldsegi veel linna sotsiaaltöökeskuse juures esimest adventpüha tähistab.

Jõulutaadid Kulla ja Vidi, nende kõrval kuulab tähelepanelikult jõuluvanade juttu Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots Foto Urmas Saard

Jõulutaadid Kulla ja Vidi, nende kõrval kuulab tähelepanelikult jõuluvanade juttu Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto: Urmas Saard

Taremaa sõnumit sidus kolm sõna, kui kutsus meie ümber olevaid inimesi märkama, hoolima ja hoidma.

Tegelikus osutus vastupidiselt eelarvamusele sootuks teiseks. Hulk linlasi trotsis kehva ilma ja laudki oli lageda taeva all kenasti jõulupuu kõrval kaetud. Esimese püha valge advendiküünla süütas EELK Pärnu praostkonna Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa, kelle sõnul jõuluaega täidab hoolivus. Taremaa sõnumit sidus kolm sõna, kui kutsus meie ümber olevaid inimesi märkama, hoolima ja hoidma. Kõigil oli võimalus läita advendileegist ka oma küünal, et selle põlevana oma koju viia.

Nüüdse aja levinuima tava kohaselt liiguvad jõulude saabudes päkapikud, kes poetavad öötundidel kingitusi sokkide ja susside sisse, mida hommikuti ärkavad lapsed siis üllatudes avastavad. Aga ka jõulutaadid ja -memmed on juba aegsasti liikvel. Sindis oli tulede süütamise tunnistajana ja maiustuste jagajana kohal jõulutaat Kulla.

Jätka lugemist »

Eesti riikliku sümboolika alane koolitus

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel korraldati Tallinna XXI Kooli liputoimkonna, Vahipataljoni, Tallinna Lipuvabriku ja Eesti Lipu Seltsi koostöös Eesti riikliku sümboolika tutvustamise ja etiketi- ning protokollikohase kasutamise õppepäev. Osales üle poolesaja Tallinna ja Harjumaa koolide õpilase.

Tallinna XXI Kooli liputoimkond

30. novembril jagati Tallinna XXI Koolis Eesti Lipu Seltsi ja teiste koostööpartneritega oma kogemusi ning anti praktilisi näpunäiteid koolide liputoimkondade moodustamiseks, koolitamiseks ning Eesti ja välisriikide sümboolika eksponeerimiseks ja etiketikohaseks kasutamiseks.

Koolituse korraldustoimkonna töös osalesid ja andsid oma panuse Tallinna XXI Kooli huvijuht Maarika Paun, Eesti Lipu Seltsi poolt Jüri Trei ,Tarmo Kruusimäe, Karina Tõeleid jpt.

 

 

 

Tallinna XXI Kooli liputoimkond →

Urmas Saard

Samal teemal:

Jüri Trei ja Gert Uiboaed Foto Urmas Saard

 

 

 

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad lõpetasid käesoleva õppeaasta esimese poole heategevusega ja toetasid ühiselt Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärgi püstitamiseks tehtavaid kulutusi omapoolsete annetustega.

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna Foto Urmas Saard

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna. Foto: Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa oli õpetaja, ajakirjanik, poliitik, diplomaat, Tartu rahu läbirääkija ning Tartu rahu ratifitseerimiskomisjoni esimees, kelle mälestuseks tegi Sindi Ajalooklubi üleskutse algatada rahakorjandus mälestusmärgi püstitamiseks tema sünnilinna.

Annetusi teevad ka Peterburi eestlased

Eelmisel kolmapäeval, 29. novembril, esines Tervise keskusesse kogunenud väärikatele välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes rääkis Jaan Poskast ja tema mõttekaaslastel peatudes nimetas korduvalt ka Seljamaad. Sellest sündiski Mari Suurväli (väärikate ülikooli projektijuht) heakskiidul mõte panustada ka TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate poolt oma maakonnast pärit suurmehe mälestuse monumentaalseks jäädvustamiseks.

Jätka lugemist »

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.diabetes-blood-sugar-diabetic-medicine-46173
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Jätka lugemist »

Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu

Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.

Türi laululaval Foto Urmas Saard

Türi laululaval. Foto: Urmas Saard

Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.

Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.

Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema “Sajaga!” on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast. “Sajaga!” peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Eesti on oma ja elus- sajaga! Tänavune pärimusmuusika festival toob kokku noorema põlvkonna pärimusmuusika professionaalid ning tulevikutalendid kodu- ja välismaalt.

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Foto Urmas Saard

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskus kingib Eesti Vabariigi sünnipäevaks festivali, mis näitab, kes on selle maa tulevikutalendid pärimusmuusikas. Eesti riik saab saja aastaseks, aga meie rahvas ja pärimuskultuur on tuhandeid aastaid vana. Me ei ole saanud suureks rahvaarvult vaid vaimult, nagu unistas kord Jakob Hurt. Meil on elav, ehe ja omalaadne pärimusmuusika, mida maailmaga jagada ja me oleme selle mängimises maailma parimad – Eesti on äge maa.

Tänavuse aasta festivalil on noorte muusikute päralt nii suured kui ka väikesed lavad, üllatamaks oma külalisi värske energiaga. Noortele pärimusmuusikutele pakutakse võimalust esineda spetsiaalselt neile mõeldud Noorte laval. Nelja päeva jooksul annavad kontserte noorte pärimusbändide konkursi osavõtjad ja uued värsked ansamblid, mis moodustatakse juba kevadel Eesti Pärimusmuusika Keskuse kaasabil. Noortel muusikutel, kel oma bändi veel pole, aidatakse leida bändikaaslased ja juhendajad. Külla kutsutakse suurepäraseid muusikuid kõigist naaberriikidest, samuti on oodata külalisi Prints Edwardi saarelt, Hiinast, Austriast, USAst ja mitmelt poolt mujalt. Kokku saavad uue põlvkonna maailma tipud lähedalt ja kaugelt.

Jätka lugemist »

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Jätka lugemist »

Jõuluvanade pressikonverents Rakvere Targas majas

Kahel päeval Kadrinas ja Rakveres asetleidnud Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents lõppes pressikonverentsiga Rakvere Targa Maja esinduslikus saalis, kuhu oli oodatud ka linnapea Marko Torm.

Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale Foto Urmas Saard

Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale. Foto: Urmas Saard

“Oh-oh-ohooo,“ hüüdsid auväärsed külalised, kui sisenesid Rakvere südalinnas asuva Targa Maja saali ja istusid linnavolikogu istungite tarbeks soetatud moodullaudade äärde, mille maksumus pidavat olema koos vajamineva tehnikaga umbes 30 000 eurot. Mitte ainult lauad ja toolid, vaid kogu saal on muljetavaldavalt esinduslik nagu kogu hoone tervikuna. Tavapäraselt istuvad seal volikogu liikmed, volikogu kantselei juhataja ja linnapea ühes abilinnapeadega. Nüüd jätkus parasjagu sama palju kohti Eestimaa jõulutaatidele, -memmedele ja päkapikkudele.

Ajakirjandust, kellega oma muljeid, mõtteid, arvamusi ja vastu võetud seisukohti jagada, oodati pressikonverentsile rohkem kui tegelikult kohal oli, aga lepiti sellegagi, et vähemalt Külauudised olid esindatud ja nii ei pidanud üksnes iseendile rääkima. Vastavalt varajasemale kokkuleppele oli väga oodatud ka Rakvere linnapea Marko Torm. Taatide, memmede, päkapikkude saali pääsemise ja vastuvõtu eest kandis hoolt Krõõt Nõmmela-Mehide, Rakvere Kultuurikeskuse direktor. Paraku kulus tema aeg valdavalt väljapool saali ära, kuna üritas tulutult linnapead telefonile saada.

Jätka lugemist »

Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Esimesel adventpühal jõudis Ülemaaline jõuluvanade konverents Rakvere keskväljakule, kus jõulutaat Ärni ettelugemisel andsid jõuluaja vannet lapsed, emmed, issid, vanaisad, vanaemad, ning punakuubedes ja -seelikutes habemekandjad. Tavapäraselt kuulutati välja ka Aasta jõuluvana.

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti Foto Urmas Saard

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti. Foto: Urmas Saard

Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents hakkas paraadrongkäigus liikuma Rakvere teatri õuelt. Mida lähemale linnaväljakule jõuti, seda rohkem rahvast oli saabujaid tervitamas.

Anti oli oma toredate abilistega jõuluvanade konverentsi Lääne-Virumaa poolne koordineerija

„Et jõuluvanade konverents saaks toimuda, peab olema valmis vande andmiseks,“ kuulutas jõulutaat Ärni avatud jõuluvanade liikuva postkontori põrandal seistes. Esmalt pöördus Ärni armsate laste poole ja palus korrata tema öeldud sõnu: „Olen tubli. Aitan ema ja isa. Jõulu ajaks valmis peas mul juba jõulusalmid. Piparkooke valmistan ma terve mäe, et siis jõuluajal seda kaugelt näeks.“

Jätka lugemist »

Kadrina laulis ja tantsis jõuluvanade ülemaalisele konverentsile

Jõuluvanade ülemaalise konverentsi toimumise paik Kadrina pakatas rohketest elamustest ja kohtumistest, mille täielikuks kirjeldamiseks napib sõnu.

Jõuluvanade moedemosntratsioon Kadrinas Foto Urmas Saard

Jõuluvanade moedemosntratsioon Kadrinas. Foto: Urmas Saard

Pärast seda, kui jõuluvanad Vohnja ja Hulja külastusretkelt tagasi tulid ja staadionil võistelnud taatide, -memmede ja päkapikkudega ühinesid, toimus huvikeskuse saalis koduste lastega kohtumine. Huvikeskuses olid avatud ka jõuluhõngulised töötoad ja noortekeskuses heategevuslik jõulukohvik. Kohviku tulu läks Kadrina kiriku soojapuhuri soetamiseks. Sealsamas jõulukohviku kõrval olevas letis sai õuejahedusest ruumi siseneja keha soojendada Haeska küla Tänava talu jookidega. Helina ja Margus Meripuu degusteerisid oma valmistatud jooke, mida eriti kiitsid Läänemaa jõuluvanad. Sortiment oli lai, aga piisas ka poolest topsikust pihlaka veini maitsmisest, et saada veidi sooja ja veenduda toote headuses.

Pikemalt tasub peatuda rõõmsameelsel jõulukontserdil, mis toimus vähemalt paarsada inimest mahutavas huvikeskuse saalis. Eeskava sisaldas kuraditosinajagu esinemisi, mis andis ülevaatliku läbilõikke Kadrina rahva mitmekülgsest isetegevuse heast tasemest. Kuraditosinale etteastele lisandus veel üks ootamatus ja pärast seda ei kiirustatudki enam saalist lahkuma enne kui punastes kuubedes ja seelikutes habemekandjad pääsesid Kadrina kultuurilembelise rahva haardest välja.

Jätka lugemist »

Jõulutaat Olle kiitis teatrikallakuga Vohnja Lasteaed-Algkooli

Ajal, kui Kadrinat külastanud jõulutaadid, -memmed ja päkapikud asusid staadionil esimesi Jõulumaa meistrivõistluseid pidama, otsustasid jõuluvana Olle ja päkapikk Jan minna Vohnja mõisas õppivate tublide laste juurde.

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja heade muljetega Foto Urmas Saard

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja suurepäraste muljetega. Foto: Urmas Saard

Olle tuli Kadrinasse soomekelguga, aga Vohnjasse ta ei kelgutanud. Tegelikult ei tulnud Olle ka Keilast kelgutades Kadrinasse, ikka autoga. Kelk oli tal kaasas selleks, et lühemat maad lapsi sõidutada. Vohnja Lasteaed-Algkooli direktor Õnne Kiviperk oli väga külalislahke. Et mitte omapäid minnes teelt eksida, tuli ta meile Kadrina keskväljakule vastu.

Kirjade järgi olevat Vohnja mõisast esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Teateid tuleb 19. sajandi esimesel poolel kaunisse asukohta ehitatud peahoonest ka nüüd ja ikka häid sõnumeid, koguni väga häid. Kui toredad lapsed ja direktor seal tegelikult on, selleks pidigi minema oma silmaga veenduma.

Esimene tutvus laste ja maja töötajatega toimus raamatukogus. Näis, et lastele oli väga tähtis saada jõulutaadi ja päkapikuga ühele pildile. Seejärel istuti töötoas meisterdamise laua taha. Õnne asetas meevahast lõhnavad loodusliku kärje lehekesed valgele aluspaberile, et mitte lauda määrida.

Jätka lugemist »

Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse XVII konverents liikus Kolu mõisast Kadrina alevikku

Alates tänasest teeb Külauudiste portaal mitme ülevaatliku loo ja suurte pildigaleriidega tagasivaate läinud nädalavahetusel Kadrinas ja Rakveres aset leidnud 17. Ülemaalisest Jõuluvanade Konverentsist, mis toimus Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse eestvedamisel ja koostöös kohalike inimestega.

Jõuluvanade konverents on jõudnud Kadrinasse Foto Urmas Saard

Jõuluvanade konverents on jõudnud Kadrinasse. Foto: Urmas Saard

Põhjaliku ülevaate koostamine sai võimalikuks tänu Pärnumaa jõulutaat Vidi abile. Vidi hoolitses selle eest, et reporteril ja kaameramehel ei jäänud midagi olulist nägemata.

Jõulutaatide, -memmede ja päkapikkude kogunemine algas 2. detsembri hommikul Vaiatu külas asuva Kolu mõisa peamaja suures saalis

Kui mullu jõulukuine Kadrina valla ajaleht Kodukant kuulutas kõhklematult 2017. aastal toimuva advendiaegse ülemaalise jõuluvanade kogunemise nende kodupaiga sajandi sündmuseks, siis oli sõnum kindlasti sedavõrd tõsiselt võetav, et kannustas kõike oma silmaga kaema minema. Loodetud poolesaja punakuuelise jõulutaadi, -memme ja päkapiku vägi osutus lõplikul ülelugemisel küll veidi väiksemaks, aga ka 36 väärikat Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse esindajat jätsid endast maha vapustava mulje. „Oma habeme ja kepi nimel teen jõuluöösel tuhat imet,“ võisid sajad uudistajad kuulda ühtviisi nii Kadrinas kui Rakveres ja mitte keegi ei kahelnud sõnade võluväes.

Jätka lugemist »

Kas eesti keelega saab elus hakkama?

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras.

Ilmar Tomusk Foto Urmas Saard

Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard

Professor Rein Taagepera, kes elab poole aasta kaupa vaheldumisi eestikeelses ja ingliskeelses keeleruumis, on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub.

Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast.

Eelöeldut silmas pidades korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts koostöös teiste seltsidega laupäeval, 9. jõulukuu päeval kell 12 Viimsi mõisas (Eesti Sõjamuuseumis-Kindral Laidoneri Muuseumis) arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“ Sissejuhatavate ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender („Eesti keele minevikust, olevikust ja tulevikust“) ning Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk („Eesti keele õiguslikust staatusest ja kaitsest“). Mõttevahetus on pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.

Nädala foto

Jõuluootus. Foto: Mikko Selg

Jõuluootus. Foto: Mikko Selg

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks

Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Jätka lugemist »

Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda teatab, et laupäeval, 1. detsembril kogunevad hiiesõbrad Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Jakob Hurda saalis algab kell 13 kümnes pidulik Hiie väe sündmus.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu annab teada, et kavas on tervitused ja sõnavõtud, Hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamine ja aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Oodatakse väliskülalisi, pidutuju lisab Mooste Rahvamuusikakool ning laulu lööb Lüü-Türr.

Müügil on Maavalla sirvikalendri 40. kujunduselt uuendatud ning sisulttäiendatud ja parandatud juubeliväljaanne ning Ahto Kaasiku uus raamat „Pühapaikade teejuht“.

Ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks mõeldud Hiite kuvavõistlus toimus tänavu kümnendat korda. Peaauhinna sai Margus Vilisoo foto eest „Taevane sügavik jääkirme all“ Saaremaa Kaali küla Pühajärvest. Uurali rahvaste auhinna sai udmurt
Nikolai Anisimov pildi eest „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha“. Veel jagati 17 eriauhinda.

Jätka lugemist »

Eestimaalasi oodatakse kaasa lööma ülipika EV100 sünnipäevakutse loomisel

Sel nädalal avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kutse loomise veebiportaal, kuhu kutsutakse kõiki eestimaalasi üles laadima oma rõõmsameelne portreefoto, et kogu maailm meile järgmisel aastal külla 

Header-Katusel-visit

kutsuda

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse. Osaleda saavad ka e-residendid.

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötatud spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad üles laadida oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Autentida saab ID kaardi, Smart ID või Mobile ID kaudu. Foto üleslaadimisel tuleb ise valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

Kõikidest kogutud fotodest luuakse 2018 aasta veebruaris ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Sünnipäevakutses on inimeste portreefotodele vahelduseks ka est-kontseptsioonis vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab üles laadida portaalil www.EV100kutse.ee .

Projekti toetavad ja teostavad Alfa-Omega Communications, gotoAndPlay, NOPE Creative ning EASi Turismiarenduskeskus. Oma teenustega toetavad projekti ka SK ID Solutions ja Zone Media.

Kohtumine Petserimaa kirjaniku Ilmar Vananurmega

Neljapäeval, 2. novembril toimus Pärnu-Jaagupi raamatukogus kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade kohtumine Petserimaa kirjaniku, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurmega. Üritusele eelnes hingedepäevale kohane kalmistukülastus ja vabadussambal küünla süütamine Ilmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud 94 sõduri mälestuseks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kirjandussõbrad Pärnu-Jaagupi raamatukogu trepil, Ilmar Vananurm Petserimaa lipuga

Nende hulgast viis sõjameest hukkusid Petserimaa vabastamisel. Järgnes sõit alevis kasvava muistse hiiepuu Riinu juurde, kus mullu 11. Juunil toimus Flora kammerkoori osavõtul vabaõhuteenistus Eesti terviklikkuse ja Petserimaa ning Eesti Ingerimaa toetuseks. Mõlemal puhul tehti hingedepäeval pilte kirjanikuga ja ikka koos Petseri maakonna leelot sümboliseeriva kandlega lipuga.

Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.

Veel hiljuti oli alevi surnuaiaesise Pärnu mnt 51 maja omanikuks Ivan Lilleorg. Nende perekond oli õigeusklik ja pärit kas Seto- või Ingerimaalt. Neile perekonnanimede panemise käsiraamat „15000 uut sugunime“ (Tartu, 1921) seda perekonnanime ei sisalda, kuid see sarnaneb nende eestipärase moodustamise põhimõtetele küll. Lilleoru maja ja abihoonete paigutus järgis täpselt ajalooraamatutest loetud Petserimaa kindlustalude kirjeldust – hoonestusega piiratud kinnine siseõu ja hirmkõrge värav. Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.

Jätka lugemist »

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Jätka lugemist »