Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Jätka lugemist »

Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Maikuus toimub üle-eestiline kodanikuteaduse aktsioon „Eesti otsib nurmenukke“. Teadusesse panustavate inimeste hulk on suur – hetkel on vaadeldud juba ligi 200 000 taime ning tehtud pea 1600 vaatlust.

Nurmenukud. Foto Urmas Saard

Nurmenukud. Foto: Urmas Saard

Juba praegu on teadlastele saadetud fotosid erilistest nurmenukkudest, mis on loodusteaduslikult põnevad leiud ning mida uuritakse edasi. Algatuse eesmärk on kaardistada laialdaselt levinud ja hästi ära tuntavate nurmenukkude õite tüüpe, mis annab ökoloogidele infot elurikkuse ning maastike muutuste kohta. Vaatluseid saab veel viimaseid nädalaid sisestada aadressil nurmenukk.ee.

Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäeva korraldatud algatus on väga hästi vastu võetud. Osalenud on hulk koole, kollektiive ja niisama looduses liikujaid igalt poolt Eestist. Kuna nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne, teevad paljud huvilised mitu vaatlust. „Mida rohkem infot kokku saame, seda ulatuslikumaid andmeid Tartu Ülikooli teadlased enda teadustöös kasutada saavad ning seda põnevamad on ka tulemused,“ ütles algatuse üks meeskonna liige ja Tartu Ülikoolis nurmenukke uuriv Marianne Kaldra. „Juba praegu on meieni jõudnud fotosid ja infot eriskummalistest nurmenukkudest. Näiteks on tavaliselt ühel nurmenuku taimel kõik õied ühte tüüpi. Meile on saadetud aga fotosid Eesti eri paigust, kus on pildi järgi hinnates ühel taimel mõlemat tüüpi õied. Seda tavaliselt ei esine ning seda peab kindlasti edasi uurima, mis selle põhjus võib olla,“ lisas Kaldra.

Jätka lugemist »

Muuseumiööl Sindi muuseumis

Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul avas traditsioonilisel muuseumiööl enam kui saja Eesti mäluasutuse hulgas järjekordselt ka Sindi muuseum külastajatele oma uksed.

Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto Helen Parmen

Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto: Helen Parmen

fotograaf Helen Parmen olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.

Täna kinnitas Sindi muuseumi juhataja kohuseid täitev Kiki Pärnpuu, et väikelinna mälukeskus on varemgi muuseumiöödel osalenud. „Kahjuks kirjutati Pärnu Postimehe veebilehes (21. mail), et Sindi muuseum osales muuseumiööl esmakordselt, mis ei vasta tõele,” selgitas Pärnpuu, kelle sõnul on mõnel juhul hinnatud külastajate hulka koguni sadades. Näiteks 2009. aasta muuseumiööl võisid põlised Sindi elanikud ja kõik teisedki astuda kümneaasta pikkuse sammu minevikku ja vaadata katkeid üheksa tunni pikkusest videosalvestusest, mida olid teinud praegused manalamehed Mihkel Saar ja Jaan Muri. 2010. aasta muuseumiöö pealkirjaks valitud „Öös on lugusid“ andis põhjust jutustada Sindi muuseumisse talletatud lugusid, mis paljus seotud kalevivabriku ajalooga. Siis vestles vabriku ajaloo teemal tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend. Lisaks põhiekspositsioonile vaadati Eesti raha ajalugu tutvustavat rändnäitust.

Jätka lugemist »

Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.

Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni, rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto Urmas Saard

„Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto: Urmas Saard

hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses

Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.

Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.

Jätka lugemist »

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda Pärnu teenetemärgi neljale inimesele, kellel on silmapaistvaid teeneid Pärnu linna ees.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 113 saab Pärnu toidupanga koordinaator Erika Kukk kauaaegse pühendumise eest vähekindlustatud inimeste hoolekandele ja toidupanga eestvedamisele. Kukk hakkas toiduabi Pärnus organiseerima 2009. aastal EELK Pärnu Eliisabeti kiriku diakooniatöö raames. Lisaks toiduainete kogumisele ja nende jagamisele hakkas ta pakkuma töötute toimetulekut toetavaid koolitusi. Alates 2010. aastast on MTÜ EELK Diakooniakeskus osutanud lepingu alusel Pärnu linnale vältimatu toiduabi ja riideabi teenust.

Teenetemärgi number 114 pälvis Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann pikaaegse ja pühendunud töö eest koolijuhina ning hariduselu arendajana. Kuuskmann on ühisgümnaasiumi juhtinud 20 aastat, järgides ja arendades kooli pikaajalisi traditsioone. Tema eestvedamisel mindi üle valikainete moodulõppele, mis annab õpilastele võimaluse osa õppekavast kokku panna oma võimetest ja huvidest lähtuvalt. Lisaks kooli juhtimisele on Kuuskmann olnud aastaid seotud Lions liikumisega, olles üks LC Pärnu Strand klubi loojatest ja president ning täites erinevaid liikumise piirkondliku juhi ülesandeid.

Jätka lugemist »

Kohila gümnaasiumi algklasside maja avamine

Täna kell 14.00 toimub haridus- ja teadusministri Mailis Repsi osalusel Kohila gümnaasiumi juurdeehituse – algklasside maja – pidulik avamine.

Kohila gümnaasium

Kohila gümnaasium

Möödunud on aasta nurgakivi paigaldusest ja ehitustööd on valmis. Ehitustööd hõlmasid olemasoleva koolimaja korpuseid ühendava garderoobiploki lammutust ja selle asemele kolmekorruselise vaheehituse ning kahekorruselise algklasside maja rajamist. Algklasside uues majas on 16 klassiruumi, 2 väikeklassi, kogu koolimaja teenindavad garderoobid, õpetajate kabinetid ja abiruumid. Vaheosas on puhkeala, saal, administratsiooni tööruumid ning ruumid loodushariduskeskuse jaoks, samuti lift, et koolimaja saaksid kasutada ka liikumispuudega inimesed.

„Kohila vald on kasvav vald ja nii on ka meie gümnaasiumis õpilaste arv pidevalt kasvanud, Kohilas on alati olnud haridus prioriteetne valdkond ja kaasaegne õpikeskkond loob selleks paremad tingimused,“ sõnas Kohila vallavanema asendaja Argo Luik.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festival kontsertkava on nüüd avalik ning üksikpiletid müügil

Alates tänasest on täies mahus avalik 25.-28. juulini toimuva XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali „Hea lugu!“ teemaline põhiprogramm, välja hüütud kontsertprogrammi viimased artistid ning müügil ka üksikkontsertide piletid. Festivali lisaprogramm ning õpitubade info avalikustatakse juunis.

Eeva Talsi 2018. aasta suvel XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil. Foto Urmas Saard

Eeva Talsi 2018. aasta suvel XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil. Foto: Urmas Saard

Vaid mõni nädal enne Viljandi pärimusmuusika festivali toimub laulu- ja tantsupidu

Kariibi päritolu Tuup on jutuvestmisega professionaalselt tegelenud 30 aastat, vestes peamiselt Aafrikast, aga ka mujalt pärit lugusid. Festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on Tuup ehe näide sellest, et jutuvestmine on eraldiseisev kunst: „Kui keegi arvab, kas jutuvestmine on üldse mingi elukutse, siis pärast Tuupi kontserti ei tohiks sellest olla enam mingit kahtlust!“ Trummari ja dub-poeedina alustanud Tuupi omapära on ülimalt väljenduslik kehakeel. Viljandisse tuleb ta lugudega vihmametsadest, saatjaks Guajaana flööfimängija.

Eeva Talsi, Kristiina Ehin ja Karoliina Kreintaal on nimed, mis pärimusmuusika sõpradele tutvustamist ei vaja. Kristiina on kaugelt emaliini pidi seotud mõlema muusikuga, ehkki Eeva ja Karoliina omavahel sugulased pole. Festivaliks tulevad nad kokku, et kontserdil „Juurte jootmine“ rääkida oma vanade Läänemaa suguvõsade lugusid, ammutades neid nii pärimusest kui rahvaluulearhiivist.

Jätka lugemist »

XXVII laulupeol „Minu arm“ osalejate nimekiri on selgunud

XXVII laulupeo „Minu arm“ 296 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Kunstilise toimkonna valiku põhjal esineb laulupeol 1020 kollektiivi enam kui 35 000 peolisega. Vaata nimekirja laulupeol esinevatest kollektiividest siin.

2014. aastal toimunud XXVI laulupeo „Aja puudutus, puudutuste aeg” meenutus. Foto Urmas Saard

2014. aastal toimunud XXVI laulupeo „Aja puudutus, puudutuste aeg” meenutus. Foto: Urmas Saard

Esimese kontserdi lõpetuseks saab kogu lauluväljak valikkooride eestvedamisel laulda kavas olevaid ühislaule.

Kutse juubelilaulupeole esinema on saanud 1020 kollektiivi, kuhu kuulub rohkem kui 35 000 koorilauljat ja pillimängijat. Sellega saab suvisest juubelipeost kõigi aegade suurima osalejaskonnaga laulupidu selle traditsiooni 150 aastases ajaloos. Kollektiivide akrediteerimine peole toimub juunikuu esimestel nädalatel ning siis selgub peoliste koguarv koos rühmade juhendajate, lastekollektiivide saatjate, kunstilise toimkonna ja tehnilise-korraldusliku tugitoimkonnaga.

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens rõhutab, et eelproovide peamine eesmärk on repertuaari ühine harjutamine peol juhatavate dirigentide käe all ning nende vahetu tagasiside ja selgitused. „Eelproovid pole kooridele ja orkestritele mitte ainult võimalus ühiselt harjutada, vaid ka inspiratsiooniks teel laulupeole. Lisaks annab see igale lauljale unikaalse võimaluse õppida tundma erinevate dirigentide käekirja,“ ütles ta.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė

Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Ülisuur pildigalerii koorikonkursist, rongkäigust ja kontserdist

Lehtse, Tapa ja Jäneda üldhariduskoolide esimese kuni üheksanda klasside õpilastest koosnev koor pälvis Leedu väikelinnas Vievises toimunud 13. koorikonkursil esimese koha. Grand Prix võitis Ukmergė linna Antanas Smetona nimeline gümnaasium.

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto: Urmas Saard

Vievise gümnaasiumi aulas toimunud koorikonkursil esines kolmeliikmelise žürii ees 16 Leedu kooli riigi väga erinevatest piirkondadest, lisaks Eesti koor Tapalt. Laulukooride võistulaulmise ellukutsuja ja peajuhi Audronė Stepankevičiūtė, Vievise kultuurikeskuse direktori sõnul oli sellise konkursi loomine tema muusikaõpetaja Aldona Pulauskiene mõttealgatus. Stepankevičiūtė meenutas, et 2007. aastal alustati vähem kui poole väiksema arvu kooridega oma kodukandi lähedusest. Vievis on umbes 5000 elanikuga linnake, mis asub Elektrėnai omavalitsuses, kuuludes samal ajal Vilniuse maakonda.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoor Lätis

Tapa valla lastekoor andis teel Vievise koorikonkursile kontserdi Riia lähedal asuvas Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses.

Tapa valla väikekandle ansambel   Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Foto Urmas Saard

Tapa valla väikekandle ansambel Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Foto: Urmas Saard

Vievise koorikonkurss ConMoto toimub 18. mail Leedu väikelinnas Vievises, aga sõitu alustati Tapalt juba täna. Tapa valla lastekooris laulavad koolilapsed erinevatest Tapa valla üldhariduskoolidest: Lehtse, Tapa ja Jäneda koolist. Samuti on kooris lauljaid naabervalla Aravete keskkoolist.

Jätka lugemist »

Prangli – rändrahnud, männimets ja kohalik murdekeel

Teisipäeva varahommikul viis reisibuss TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppurite suurema seltskonna suvelinnast Leppneeme sadamasse, mis asub Pärnust kõigest paari tunni sõidu kaugusel. Liikluse tipptundidel tuleks varuda siiski veidi pikemat sõiduaega.

Pildigaleriis 140 fotot

Prangli saarel. Foto Urmas Saard

Prangli saarel. Foto: Urmas Saard

TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto Urmas Saard

TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto: Urmas Saard

Jõudsime sedavõrd aegsasti kohale, et saime pea tunnikese Prangli saarele suunduva laeva väljumist oodata ja paigaga põgusalt tutvuda. Esmakordselt mainitakse küla 1373 aastal, kuid 320 aastat hiljem ilmub see ürikusse Leppneeme nime all. „Kust ta sellisena tuli, pole kaugeltki selge, sest mingit erilist seost leppadega Leppneemel ju pole – kogu Viimsi poolsaare rand on sangleppi täis,” arutles Tõnu Viik üheksa aastat tagasi Maalehes.

Prangli asub Viimsi poolsaare suhtes kirdes. Väheste geograafiliste eelteadmistega saare esmakülastajale võib nimi seostuda hoopis pranglimisega. Hiljem selgubki giidi jutust, et seos on otsene ja täpne. Aga kõigest siiski järjekorras ja ilma asjade käigust ette tõttamata. Leppneemest viib saare rootsikeelset nime kasutav parvlaev Wrangö reisijad ja sõidukid ühe tunniga Prangli põhjapoolsel rannikul paiknevasse Kelnase sadamasse. Väärikate ja Külauudiste reporteriga astusid laeva pardale kaks sinistes kuhtades noort naist. Nemad on firma Prangli Reisid giidid Berit Tomlison ja Helen Kari. Sõbralikud ja abivalmid mõlemad.

Jätka lugemist »

Suurim kodanikuteaduse algatus kestab mai lõpuni

Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales täpsustatud andmetel vähemalt 45 150 talgulist, nurmenukutalgutel on kaardistatud juba ligi 100 000 õit

Nurmenukutalgud. Foto Kaarel Kaisel

Nurmenukutalgud. Foto: Kaarel Kaisel

Teeme Ära talgupäeval osales tänavu talgujuhtide täpsustatud andmetel 2060 talgul vähemalt 45 150 talgulist, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4%. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 466 talgul lõi kaasa 14 646 inimest. Elanike arvu järgi võttis kõige rohkem inimesi talgutest osa Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Teeme Ära talgukevade raames alanud nurmenukutalgud jätkuvad veel maikuu lõpuni, vaatlusandmeid saab sisestada nurmenuku nutiveebis. Praeguseks on kaardistatud juba ligi 100 000 õit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles tänavuse heitliku ilmaga talgukevade kokkuvõtteks, et eestimaalased tõestasid end taas tõelise talgurahvana. „Laulu ja tantsu juubeliaasta egiidi all said korda tuleteega seotud kultuuriväärtuslikud paigad, meisterdati ligi sada õueraamatukogu ning osaleti teadaolevalt suurimas Eesti kodanikuteaduse algatuses, nurmenukutalgutel, kus määratleti tuhandete nurmenukkude kasvukohtades õite eripära,“ rääkis Tüür. „Lisaks tehti veel tuhandeid muid talgutegusid nii linnas kui ka maal, ja seda polegi nii vähe. Õigemini – seda on väga palju! Eestimaa tänab kõiki talgute eestvedajaid ja kaasalööjaid!“

Jätka lugemist »

Teeme lapsele pai

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” kutsub üles laupäeval, 1. juunil kell 11:11, katkestama üheks minutiks oma rutiinsed tegevused, et teha lapsele pai.

Teeme lapsele pai

Paid vajavad kõik nii väikesed kui ka suured. Aktsiooni “Teeme lapsele pai” seos lastekaitsepäevaga on sümboolne ja taotuslik, sest laste hoidmine ja kaitsmine on lapse varajases eas lapsevanemate jaoks loomulik ning väga oluline osa. Igal tehtud pail on eriline hoolivust ja turvatunnet loov tähendus ning seda sõltumata vanusest.

Paiga anname edasi selge sõnumi – me märkame üksteist ja hoolime üksteisest, seepärast on lihtne meeles pidada ka aktsiooni toimumise erilist kellaaega 11:11. Aktsioon kestab vaid 1 minuti.

Kutsume kõiki üles 01.06 tegema lapsele pai ning jäädvustama seda hetke. Paidest tehtud piltidel ja videoklippidel soovitame võimalusel kasutada ka valget õhupalli.

Emotsionaalsete hetkede jagamisel sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram) on teretulnud postitustele viidete #lapselepai või #teemepai ja #valgeõhupall lisamine.

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” on ellukutsutud EV100 raames tehtud väärtuspõhise kingituse Aga mina ühistegevustes osalenud organisatsioonide poolt. Eeskujuliikumise “Valge Õhupall” eesmärk on luua tervemat ja turvalisemat Eestit.

Rohkem teavet: www.valgeohupall.ee

Tamo Vahemets
eestvedaja

Juhtraja automudelismi tänavuse Eesti Karika kolmanda etapi sõidust Sindis

Laupäeval, 11. mail kogunes Sinti ca 20 mudelisportlast, et võtta üksteiselt mõõtu järjekordsel Eesti Karika etapil automudelismi juhtrajasõidus. Kavas oli kolm klassi: N-14; F1-32 ja Open- 12 – sellest ka osalejate väike arv.

Sindi automudelismi juhtrada. Foto Urmas Saard

Sindi automudelismi juhtrada. Foto: Urmas Saard

N-14 klassis osales 12 võistlejat. Rõõmu tegi see, et eelsõitudest pääses esimest korda edasi finaali meie noorim Sebastian Roosaar. Finaalis sõitis ta päris kenasti, olles päris alguses isegi kolmandal kohal, kuna vanadel tegijatel juhtus äpardusi. Järgmiste sõitudega pandi asjad siiski paika ja lõpuks jäi Sebastian 7. kohale, kuigi oli enne viimast sõitu 6. kohal kahe ringiga jälitajast ees. Ka teine meie sõitja Karin Mets pääses finaali, kus jäi lõpuks kolmandaks, kuigi poolel võistlusel oli ta isegi liider.

F1-32 klassis startis 13 võistlejat. A grupis, kus meie Karmen Metsa ja Andy Aroni kõrval sõitis ka Kaiar Tammeleht, kulges võistlus kuni kuuenda sõiduni Karmeni ja Kaiari vahel väga tasavägiselt. Siis läks Kaiar oma teed ja võitis esikoha Karmeni ees kuue ringiga. Andy mudelil oli vaja neljandas sõidus ülekanne vahetada, kuid sellele vaatamata suutis ta lõpuks ikkagi võtta 3. koha.

Open-12 klassis osales 10 võistlejat. A grupis pakkus meie duole poole võistluseni tõsist konkurentsi Rasmus Blitner Äksist. Teises pooles aga Rasmuse hoog rauges ja nii tõid Karmen ja Andy sel korral kaksikvõidu meile – Karmen esimese ja Andy teise koha. Võistluse lõpus möödus Rasmusest omakorda Aleksei Tšebõkin Tallinnast.

Juhtrajasõitjad jäävad nüüd suvevaheajale ja karikasari jätkub septembris. Juulikuus toimub Tallinnas enduro (pikamaasõit).

Johannes Mets
MTÜ Sindi Mudelisport

Jõgeva vallajuhid kinkisid kõige noorematele vallakodanikele omavalitsuse sümboolikaga hõbelusikad

Emadepäeva eelsel päeval, 11. mail korraldasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtu noorimatele vallakodanikele. Kutsutud oli 54 pisitüdrukut ja -poissi koos oma vanematega.

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto Riina Mägi

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto: Riina Mägi

Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ainult lapsed suudavad suudelda valgust, ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.”

„Loodan, et kõigil siia kogunenud tüdrukutel ja poistel oleks lapsepõlv täitunud siiraste naeratustega. Soovin lapsevanematele tarkust ja tahtmist, armastust ja asutust emotsionaalsust ja energiat ja kõiki häid isikuomadusi oma tütardele ja poegadele hooliva, ilusa ja huvitava lapsepõlve loomisel,” jätkas Olgo

Valla poolse kingitusena said kõik uued vallakodanikud endale valla vapiga hõbelusika, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kultuuriministeeriumi poolt lisandus sellele raamat „Pisike puu”.
Volikogu esimees Raivo Meitus avaldas lootust, et värsked hõbelusika omanikud leiavad lasteaia- ja kooliealiseks saades sõpru, kes võtavad neid sellisena, nagu nad on, ning suureks sirgudes saavad neist tublid inimesed.

Jätka lugemist »

Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus Foto Anu Ots

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots

Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.

Jätka lugemist »

Kevadpäev Kõinastul

Kõlab nagu koolilapse kirjandi pealkiri, aga miks mitte? Üks Tartu matkaseltskond, kellega seltsib alati kaaslasi ka Tallinnast ja seekord ka Kuressaarest, Türilt ja Vigalast, võttis nõuks Kõinastu laiu külastuse. Nende käes lehvis embleem Saare maakonna ajaloolise valge-rohelise lipu kujutisega, millel laevuke ja iga-aastast matka loendav järjenumber 33.

Aldo Kals oma Tartu kodus Külauudiste infoveskile järjekordset kaastööd tegemas. Foto Urmas Saard

Aldo Kals oma Tartu kodus Külauudiste infoveskile järjekordset kaastööd tegemas. Foto: Urmas Saard

Kõinastu küla on kui üks väljasurnud inimtühi oaas rohelises kõrbes.

Arv on liiga suur, et seda uskuda, aga ometi see nii on. Alustati 1987. aastal ja pidama ei saa. Eesmärk on kodu- ja lähivälismaa tundmaõppimine. Esimesed 14 aastat pühendasime end Eesti ajaloolistele maakondadele, lisaks veel Tallinnale ja Lahemaa rahvuspargile. Enne masu jõudsime teha kokku neli retke Lätti, Leetu ja Soome. Siis algas väikesaarte saaga ja seekord oli käsil viieteistkümnes meretagune maalapp.

Ilmateade kinnitas põllumeestele, et enne reedet, 10. maid ärge vihma oodake. Just selle päeva hommikul haaras tosin rändurit seljakoti ja võeti kurss Saaremaa poole. Koiduaegseid askeldusi saatis meile Vilsandi saarelt tuttava Jaan Tätte meeldiv lauluhääl. Olime ka ise sel teemal mõlgutanud ja oma matkale muhulast Ivo Linnat kutsunud. See aga ei õnnestunud, sest just sel päeval pidi laulumees Sillamäel esinema ja kindlasti ka kohalikke rahustama Kevadtormi paugutamiste pärast. Olime mures, kas Ivo oma häälele varem euroopalike väärtuste kaitsmisel liiga ei teinud, küllap mitte.

Jätka lugemist »

Mukunga võitis Tartu Maastikumaratoni viiendat aastat järjest

Täna peetud Tartu Maastikumaratoni populaarseima distantsi (24 km) võitis taas Keenia jooksja Ibrahim Mukunga Wachira. Kuninglikul 42 km distantsil triumfeeris Rauno Jallai.

Ibrahim Mukunga Wachira. Foto Adam Illingworth

Ibrahim Mukunga Wachira. Foto: Adam Illingworth

Otepää-Elva vahelisel trassil toimunud 24 km distantsile pani end kirja 1499 jooksjat ja (kepi)kõndijat. Küllaltki viimasel hetkel lisandus stardinimekirja ka Eesti jooksuvõistlusi täielikult domineeriv keenialane Ibrahim Mukunga Wachira, kellele ei olnud vastast ka tänasel maastikumaratonil. Wachira finišeeris Elvas ajaga 1:19.46. Talle järgnesid Raido Mitt (+01.21) ning Rauno Laumets (+01.38). Neljandana lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp (+03.07).

Naiste konkurentsis võidutses 24 km distantsil Marion Tibar (aeg 1:33.51), kes edestas napilt ürituse kahekordset võitjat Kaisa Kukke (+00.24). Kolmanda koha sai Hillevi Velba (+02.47).

Pikima, 42 km distantsi võttis täna ette 225 jooksjat. Võidu noppis Rauno Jallai (2:37.54). Teisena lõpetas mullune võidumees Sander Linnus (+05.41) ning kolmandana Joosep Tammemäe (+08.52). Naistest lõpetas esimesena Klarika Kuusk (03:15.41).

Kokku registreerus Tartu Maastikumaratoni põhidistantsidele (42, 24, 10 ja 5 km) 3545 jooksjat ja kepikõndijat.

Järgmine Tartu Maratoni Kuubiku sarja osavõistlus on 38. Tartu Rattaralli, mis toimub 26. mail.

Tanel Rungi

Emad – meie aja superkangelased

Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

Emadepäeva üllataja. Foto Urmas Saard

Emadepäeva üllataja. Foto: Urmas Saard

näib, et Eesti emad on nii Mary Poppinsi kui ka superkangelase nägu – nad jõuavad kõike ja kõikjale

Nagu ka paljudele teistele uuringutele ja andmetele tuginedes võib järeldada, kinnitas ka seekordne uuring, et Eestis on jätkuvalt põhikoormus lapse kasvatamisel emadel.

Seejuures on emad laste osas nõudlikumad kui isad. Siin võib rolli mängida ka see, et kuna emad tegelevad lastega rohkem ja veedavad nendega sagedamini koos aega, on emade nõudlikkus põhjendatav pigem ajafaktori, mitte erinevate vanemlusstiilidega. Märkimisväärne on ka see, et emad on nõudlikumad tütarde osas ning isad jällegi poegade osas.

Kuigi emad on võrreldes isadega igapäevases elus nõudlikumad, peavad nad samas oluliseks ka lapse vaba aega, et laps saaks mängida ja sõpradega koos olla – nii leidsid 94% emadest ja 88% isadest. Seega näib, et emad on meil omamoodi ranged, kuid pole unustanud oma sisemist last ning mõistavad last ja tema vajadust vabale ajale.

Jätka lugemist »

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši Juku koolis. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši “Juku koolis”. Foto: Urmas Saard

Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.

Jätka lugemist »

„Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.

Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto Jaan Lukas

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas

peres on viis last neist kahed kaksikuid

Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”

Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.

„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.

Jätka lugemist »

Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil

Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.

Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto Helen Solovjev

Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto: Helen Solovjev

Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.

Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.

1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.

Jätka lugemist »