Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Alla koolitas Sindi noori tordi valmistajaid

Tänavu oktoobris toimunud Sindi gümnaasiumi järjekordsel tortide valmistamise võistlusel parimateks valitud osalejatele korraldati meisterkondiiter Alla Metsmaa juhendamisel tordi tegemise täiendkoolitus.

Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad. Foto: Urmas Saard

Peent šokolaadijuga välja pigistades vedasid lapsed torbiku teravikku nagu pliiatsit mööda varem joonistatud kontuure

Täna hõivasid kaheks rühmaks jaotatud õpilased Sindi gümnaasiumi õppeköögi. Esmalt juhendas Alla paari tunni kestel vene õppekeelega algklasside õpilasi. Kui esimesed läksid oma torti sööma, alustas Sindi meisterkondiiter teise seltskonna juhendamisega, mis kestis samuti kaks tundi. Viimase õpihimulise seltskonna tegemisi sai jälgitud algusest lõpuni. Tegemises osalesid esimese kuni üheksanda klassi õpilased. Kõrvalt piilusid veel mõned kooli töötajad, kellel suurem huvi tortide vastu.

Alla ütles, et valis sellise tordi, mille juures sai korraga hästi mitmeid tegemisi harjutada. Stabiliseerivaid ehk kunstlike taigna kergitajaid Alla väldib. Seekordse pärmitaignal põhineva tordi peamise koostise moodustasid jahu, munad, või ja piim, mis käsitsi kokku sõtkutult ja kahele pannile laotatult 200 kraadise kuumaga ahju rändasid.

Jätka lugemist »

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppijatele teemal „Miks on demokraatia meile oluline”.

Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto Urmas Saard

Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Eilne päev läheb Tervise keskusesse kogunenud Väärikate ülikooli kuulajate jaoks ajalukku episoodiga, et loengupidaja hilines üle poole tunni. Pärnakad ei mäleta, et midagi sarnast oleks kümnekonna aasta jooksul varem juhtunud. Vabandades selgitas Herkel, et GPS seade saatis ta Tervise keskuse asemel Pärnu parkidesse ekslema. Ooteaeg täideti vabamikrofoni kasutamise võimalusega. Peamiseks arutlusteemaks kujunes küsimus Rüütli platsi ja Rüütli tänava nimetuse sobivusest Pärnu linnaruumis. Sama küsimus esitati ka Herkelile, kui ta viimaks enam kui paarisaja kuulaja ette astus. Aga seda küsiti rohkem jutujätkuks.

Herkel alustas Eesti Sõltumatu Noortefoorumi ajast (1988. a 4. juunil toimus Tallinnas esimene Eesti Sõltumatu Noortefoorum, mis kasvas öölaulupeoks ja laulvaks revolutsiooniks). Asutati sõltumatu infokeskus ja anti välja põrandaalust ajakirja Heinakuu. Noortefoorum murdis avalikkuse sekka demokraatia nõude. „Minu haridus oli tollel ajal demokraatliku valimissüsteemi kohta väga lünklik või koguni olematu,” meenutas Herkel.

Jätka lugemist »

Hans Soll: Sindiga on mul vereside

Halduspiiride muutmise tulemusena tekkinud uus Tori vald tähistas 11. novembril oma esimest sünnipäeva. Pidulikul kontsert-aktusel kinkis vallavanem Lauri Luur looduse usku Hans Sollile tükikese lammutatavast Sindi paisust, mis tõkestas Pärnu jõel siirdekalade pääsu ülesvoolu neljakümne kahe aasta kestel. Tunnustusmeene üleandmise järel piirdus Hans Soll lühikese sõnavõtuga, milles mainis vaid üksikuid märksõnu pikemalt ettevalmistatud sõnavõtust. Koostöös Tori Valla Teatajaga saab nüüd Hans Solli jutustust võimalikult isikupärase stiilipuhtusega Külauudiste uudisvoos ja mõni aeg hiljem ka valla ajalehest lugeda.

Hans Soll Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajas Foto Ülo Soomets

Hans Soll Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajas. Foto: Ülo Soomets

Jätka lugemist »

Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Isabell Maripuu tutvustas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kogunemisel mõnekümne inimese ettepanekut nimetada Rüütli plats Manifesti platsiks.

Uuendatud Rüütli plats Pärnus Foto Urmas Saard

Uuendatud Rüütli plats Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maripuu ütles, et ettepaneku taha on koondunud MTÜ Eesti Lipu Seltsi Pärnumaa osakonna liikmed

Mõtte esmase algatajana esitles Maripuu peamiste põhjendustena nelja märksõna: asjakohasust, unikaalsust, lühidust ja rahvusvahelisust.

Ta rõhutas, et just sealse platsi servas asunud Endla teatri rõdult loeti ette esmakordselt Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Selle tähelepanuväärse ajaloolise sündmuse mäletamiseks on paigaldatud stiliseeritud kujul omaaegset Endla teatri rõdu meenutav mälestusehis.

Nime unikaalsus seisneks selles, et seni pole Eesti Vabariigis mitte ühelegi teisele väljakule, platsile ega tänavale antud manifesti tähendusega nimetust.

Jätka lugemist »

Läkitus Tartust pimedate kõnnirajalt Pariisi

Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto erakogu

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto: erakogu

Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli

13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto Alari Talv

Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto: Alari Talv

Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus

Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv. Kuigi võistlusel osales mitmeid silmatorkavamaid töid, eelistas hindamiskogu seda pilti sõnumi olulisuse tõttu. Nii Eesti kui ka kogu maailm on hetkel silmitsi metsade ja looduslike pühapaikade laieneva rüüstamisega. Võidupilt kõneleb sellest, miks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) arvates on looduslikud pühapaigad maailma vanimad kaitsealad. Hiite ja teiste metsade uuenemine on võimalik ka looduslikul teel ehk siis ilma inimese sekkumiseta. Vanade hiiepuude kõdunemine on aluseks elurikka metsa uuele põlvkonnale, leidis hindamiskogu.

„Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus. Peategelasest künnapuu elu on lõppemas, ent sellest hoolimata kannab tema kaduv samblane ja samblikune tüvi meieni hiiepaiga salapärast väge,” sõnas hindamiskogu esimees Arne Ader.

Jätka lugemist »

Ugandi Kohvik sai hõbelusika auhinna

Gastronoomia valdkonna tipptegijad kogunesid 9. novembril Tallinna Lennusadamasse, kus suurejoonelisel galaõhtusöögil kuulutati välja Silverspoon 2018 võitjad. Parima kohviku kategoorias tuli võitjaks Otepääl asuv Ugandi Kohvik.

Ugandi Kohviku tiim. Foto Kalev Lilleorg ja Maksim Toome

Ugandi Kohviku tiim. Foto: Kalev Lilleorg ja Maksim Toome

Lõuna-Eesti toidukohtadest gastronoomiakonkursil ainukesena finaali jõudnud Ugandi Kohvik asub Otepää südalinnas

Ugandi Kohvikul tuli aunimetuse saamisel rinda pista eelmise aasta võitja, Tallinnas asuva Gianni Cafe’ga ja Haapsalus tegutseva Hapsal Dietrich’ga.

„Soovime, et iga külaline tunneks end meie juures väga oodatuna. Teeme iga päev kõike suure kirega ja hõbelusika auhind annab tegutsemisindu veelgi juurde. Juba Silverspoon gastronoomiakonkursi finalistide hulka kuulumine oli suur au ning paljude pealinna ja teiste suurepäraste toidukohtadega kõrvuti olles tuli hõbelusika auhinna võit toreda üllatusena. See on kõrgem tunnustus nii kohviku tiimile, meie klientidele kui kogu Otepää piirkonnale.“ ütles kohviku perenaine Liis Kalda.

Lõuna-Eesti toidukohtadest gastronoomiakonkursil ainukesena finaali jõudnud Ugandi Kohvik asub Otepää südalinnas raekoja vastas ning avati 2017. aasta jõulude eel. Kohvik on avamisest saadik olnud populaarseks kooskäimise kohaks. Ugandi Kohvik on väikeseks sõsaraks Otepää südames asuvale Ugandi Restole, Eesti suurimale talvepargile Otepää Winterplace ja Eestis kõige kauem tegutsenud ööklubile Comeback.

Jätka lugemist »

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard

Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Jätka lugemist »

Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto Katariina Vaabel

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel

Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu

„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.

„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.

Jätka lugemist »

Manija saab uue hõljuki

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Pärnu linnavalitsuse taotluse osta uus hõljuk, mis parandaks liikumisvõimalusi Manija saare ja mandri vahel.

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega Foto Urmas Saard

Hõljuki soetamiseks eraldatakse väikesaarte programmist 106 590 eurot, millele linnavalitsus lisab 18 810. Kokku 125 400 euro eest ostetakse sõiduk, mis vahetab välja kümme aastat vana hõljuki, mille töökindlus on vähenenud ja ülalpidamiskulud liiga suureks muutunud.

Ajal, mil laevaühendust Manijaga pole, sõidavad saareelanikud mandrile hõljukiga, samuti tehakse sellega reise Kihnu. Hõljuk parandab merepäästevõimekust: aasta alguses päästeti vana hõljukiga Munalaiu sadamas kolme inimese elu.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega. Foto: Urmas Saard →

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Jätka lugemist »

Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

16. ja 17. detsembril toimub Pärnu Nooruse Majas praktiline pulmapärimuse seminar, kus jagatakse teadmisi Eesti piirkondade rikkalikust pulmakombestiku varasalvest.

Pulmapärimus

Pulmapärimus

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest rituaalidest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Seminaril kajastatakse hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Seminari korraldab Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp. Töörühma juhib Liis Burk, kes on tegutsenud pulmakorraldajana ja uurinud oma magistritöö raames vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Samuti korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi või neis osalenud.

Seminarile oodatakse osalema kõiki, nii korraldajaid, huvilisi kui ka teisi, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad.

Jätka lugemist »

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Süüdakem 28. novembril küünlad Eesti Vabadussõjas langenute kalmudel kõikjal Eestis ja ka võõrsil! Säragu küünlad Vabadussõja ausammaste jalamil, mälestamaks langenuid, kelle viimne puhkepaik on teadmata!

Andkem au sangareile, kes ohverdasid oma elu meie vabaduse eest!

Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit
Kindral Johan Laidoneri Selts

Samal teemal:

Sindi noored Vabadussõja kangelase Viktor Araki kalmul Foto Urmas Saard

 

 

 

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask

Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Jätka lugemist »

Toimetulekupiir tõuseb 150 euroni

Valitsus kiitis 7. novembril toimunud kabinetiarutelul heaks järgmise aasta toimetulekupiiri tõstmise 150 euroni.

Eesti Vabariigi Valitsuse hoone Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi Valitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Lisaks loodi õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal

„Toimetulekupiir on vaja järkjärguliselt viia vastavusse elatusmiinimumiga, et see kataks ära abivajaja esmavajadused ja ennetaks ta vaesusesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Toetused ja hüvitised peavad vastama inimeste vajadustele, kuid ei tohi seejuures tekitada aktiivsus- ja vaesuslõkse. Seega on samuti oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest töövõimelisi inimesi naasma tööturule, kuna just töötamine kaitseb vaesuse eest parimal võimalikul moel.“

Muudatuse jõustudes on edaspidi esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurus 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Jätka lugemist »

Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Pärnu Rannahotelli restoran korraldab 17. novembril restoranis südametunnistuse õhtusöögi, kus kõikide toitude hinna ütleb klient ise.

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto Silver Gutmann

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto: Silver Gutmann

Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik

„Anname vastulöögi müüdile, et restoranis käimine on kallis. Seekord ei kirjuta keegi külalisele ette, kui palju toidu eest maksta tuleb. Klient saab ise otsustada, kui palju restoranis käimine väärt oli,“ selgitas Rannahotelli restorani peakokk Herkki Ruubel. „Igaüks oma südametunnistuse järgi,“ lisas Ruubel.

Südametunnistuse õhtusöögil pakutakse kõiki Rannahotelli restorani sügismenüüs olevaid toite. Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik – väärt päikeseloojangu ja merevaatega õhtusööki ning Pärnusse sõitu.

Südametunnistuse järgi saab toitude eest maksta laupäeval, 17. novembril kell 13.00-22.30. Rannahotelli restoran palub klientidel lauad eelnevalt broneerida märksõnaga „südametunnistus“.

Jätka lugemist »

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul

Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Homme, 9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. 9. novembril joostakse marti ja Eesti eri paigus toimuvad mardipeod, 10. novembril on sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mardipäeva mask, valmistatud Sindi noortekeskuses 2009. a mardipäeva käsitöö tunnis. Foto: Helle Vent

sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm

Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased?

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia piirkonnas ringi liikuvad lambanahkadesse mässitud ja puidust looma- ja inimese maske kandvad sandid või Baierimaal jõulude aegu ringi liikuvad hirmutavad Krampuse-karakterid.

Jätka lugemist »

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa

Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Jätka lugemist »

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard

Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada

„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Jätka lugemist »

Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Haigekassa kampaania „Tervisemurega alusta perearstist” eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust perearstiabist ning sellest, kuhu erinevate tervisemuredega pöörduda.perearst

Kui tervisega tekib mure, mis iseenesest ei möödu, aitab kõige paremini perearst. Perearsti meeskond on tervisemure korral esimene kontakt ja inimese teejuht mure lahendamiseks. Pereõel ja -arstil on kõik vajalikud oskused, et leida tervisemurele lahendus.

Kampaanialehelt alustaperearstist.ee saab infot, milliste tervisemuredega jääda kodusele ravile, millal pöörduda perearsti juurde ja millal vältimatu abi saamiseks EMOsse. Veebilehel on vastused peamistele perearstiabi puudutavatele küsimustele.

Parem teadlikkus aitab vähendada ka põhjendamata pöördumisi EMOsse ja leevendada eriarstide järjekordi.

Kuna november on meestekuu, pöörduvad kampaania tele- ja printreklaamid ennekõike 30-60aastaste meeste poole. Mehed on haigekassa uuringu järgi vähem aktiivsemad enda tervisemurele lahendust otsima. Kampaania kutsub neid üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest.

Perearsti nõuandeliin numbril 1220 töötab ööpäev läbi. Kui inimene kahtleb, kuidas murega edasi käituda, tasub esimesena helistada sinna. Jätka lugemist »

Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Kevadel asutatud Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ osaleb sel aastal 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal, tutvustades nii Vana-Võromaa käsitööd kui ka piirkonda üldisemalt.

2017. aasta Mardilaada väljapanek Foto Vilve Oja

2017. aasta Mardilaada väljapanek. Foto: Vilve Oja

Mardilaadaga samal ajal on käimas võru keele nädal

„Mardilaat on ajaga kujunenud käsitöölise jaoks aasta suursündmuseks, mis meelitab kokku käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka piiri tagant naaberriikidest,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Vana-Võromaa käsitöövõrgustikus on esindatud nii traditsiooniline ja algupärane käsitöö kui ka nüüdisaegsem meistrilooming, seega on Mardilaadal pakutav valik kirev ja mitmekülgne. Lisaks meie piirkonnale omastele Juta Salmistu ja Liivi Liinamägi kootud kirivöödele ning Karille Bergmanni Võromaa mustritega õmmeldud vöökottidele on väljapanekus esindatud uuem käsitöö, nagu Kaabsoo küünlad ja Piia Suvi kootud võrukeelsete tekstidega sokid. „Mardilaadal on väljas ainult väike osa meie veebipoe Uma Puut tootevalikust,“ lisas Vilve Oja.

Jätka lugemist »

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Päästeosakonna juhataja Jüri Alandi on vinguandurite kasutamist sageli koos arutanud. Foto: Vahur Kukk

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas