Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2020
E T K N R L P
« dets    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

Reedel, 24. jaanuaril kogunes Saalemi kirikusse suur hulk inimesi, et saata Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) maise rännaku viimsele teekonnale.

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.

Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.

Jätka lugemist »

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard

Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Jätka lugemist »

AUSA MÄNGU VAIMUS

Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Aususest spordis ja elus. Kas dopinguta on võimalik tulemusi saavutada?”

Henn Vallimäe räägib Pärnu väärikatele ausast mängust. Foto Urmas Saard

Henn Vallimäe räägib Pärnu väärikatele ausast mängust. Foto: Urmas Saard

Praegu kuulub keelatud ainete ja võtete nimekirja umbes 500 nimetust

Taas oli Tervise konverentsi saal eile pilgeni hõivatud, istuti ka lisaks toodud toolidel ja lepiti fuajees kuulamisega. Kuni 2018. aastani üheksa aastat Pärnu kolledži direktorina töötanud Vallimäe esinemine oli eriliselt oodatud. Teda kuulati suure huviga tund ja 40 minutit ilma, et keegi oleks istmetel väga nihelema hakanud või muul viisil üritanud tüdimusest märku anda. Tema elu on alates õpingutest ja harrastustest kuni osalemiseni erinevates ühingutes ning organisatsioonides tugevalt põimunud spordiga. Seega väga õige mees, kes räägib aususe vajalikkusest spordis.

Jätka lugemist »

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.

RegiRAM. Foto Jaan Krivel

RegiRAM. Foto: Jaan Krivel

“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.

“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”

Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.

Jätka lugemist »

PÄRNUS TEHAKSE ALGUST JÕULUKAUNISTUSTE MAHA VÕTMISEGA

Jaanuari viimasel nädalal hakatakse jõulukaunistusi maha võtma ja jõulupuud leiavad taaskasutust.

Uuel nädalal kaob Pärnu linnapildist Iseseisvuse väljakut kaunistav hall nulg, mille oksad lähevad Saaremaale osaühingule Lahhentagge, kes valmistab okstest alkoholivaba toonikut. Foto: Urmas Saard

suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil

Kaunistuste teisaldamine on aeganõudev protsess, kuna iga valguskuul ja -element tuleb käsitsi ükshaaval alla võtta ja enne hoiukohta viimist üle kontrollida.

Et dekoratsioone on üle linna palju ja väga erinevaid, kulub nende ära toimetamisele vähemalt paar nädalat.

Kõige esimesena korjavad osaühingu Leonhard Weiss elektrikud tulekaunistused ära linna jõulupuudelt, seejärel lähevad välja teenitud puhkusele jõuluehted Rüütli tänavalt, Kuninga kooli eest ja Lastepargist.

Teater Endla esist ilmestavad sinised tuled, Koidula pargis särav valguslahendus ja muud suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil.

Jätka lugemist »

VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST

Kolmapäeval kell 11.00 mälestavad Väike-Maarja vallavalitsuse ja gümnaasiumi õpilased koos vallakodanikega Väike-Maarjast pärit legendaarset jõumeest ja karskusliikumise eest võitlejat Georg Lurichit, kelle surmast möödub 100 aastat.

Väike-Maarja keskväljak. Foto Raul Raitšuk

Väike-Maarja keskväljak. Foto: Raul Raitšuk

Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast ulatavad üksteisele käed

„Just 22. jaanuaril möödub täpselt sada aastat meie eestlaste rahvuskangelase Georg Lurichi surmast. Kuigi ta on maetud Väike-Maarjast üle 2000 km kaugusele Armaviri, siis just siin Georg Lurichi sünnikohas on võimalus mälestushetkeks. Hetkeks, kus meil tuleb eestlastena endasse uskuda, teada oma ajalugu ja juuri, seada rahvuslikke eesmärke ning ka nendeni jõuda,“ ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Georg Lurichi 100. surma-aastapäeva meenutatakse koosviibimisega Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juures. Mälestuskõne peab vallavanem Indrek Kesküla, mälestuskimbu ja küünlad monumendi jalamile asetavad vallavalitsuse ja gümnaasiumi esindajad.

Jätka lugemist »

KODUTÜTRED TUNNUSTASID JÕGEVAMAA OMAVALITSUSI AASTA PÄRLIGA

Pühapäeval Viljandimaal Heimtali mõisa ringtallis toimunud Eesti Kodutütarde 88 aastapäevale pühendatud pidulikul sündmusel tunnustati tiitliga „Aasta Pärl 2019“ Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valda.

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto erakogu

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto: erakogu

Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.

Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.

Jaan Lukas

PÄRNUS AVATAKSE UUS LASTEAED

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku asutada 1. augustist Pärnu Raja Lasteaed ning liita sellega praegused lasteaiad Pillerpall ja Kelluke, mis lõpetavad tegevuse.

Ehitusjärgus Raja tänava lasteaed-ujula. Foto: Urmas Saard

Ehitusjärgus Raja tänava lasteaed-ujula. Foto: Urmas Saard

Lapsed kolitakse majja 1. septembriks

Raja tänav 7 kerkivast lasteaed-ujulast saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu. Kompleks koosneb päikesekujulisest lasteaiast, ujulast, staadionist, välilavast, parklast ja hoovil asuvatest mänguväljakutest. „Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ kirjeldas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Jätka lugemist »

PÄRNU FOTOFEST 2020 – PÄRNUMAA FOTO

Pärnu fotofestivali sünnile aitas kaasa juba Pärnu talvise kunstielu traditsiooniks muutunud “Pärnumaa Foto”.

Nunnad hoos. Leonardo web

Nunnad hoos. Leonardo web

2020. aastal festivali programmis avatav väljapanek „Pärnumaa Foto“ kannab järjekorranumbrit 15. Näituse algatajaks oli “Pärnu Postimehe” toimetus, kelle eestvedamisel näitus toimus ja oli eelkõige laiapõhjaline rahvafoto näitus. Igaaastasele väljapanekule saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust. Aastate jooksul on aga muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase.

Näitusele esitas oma fototabamusi 36 autorit. Pärnu Endla teatri palmisaalis on eksponeeritud 31 Pärnu ja Pärnumaa fotokunstniku teosed festivali peateemal “Viga süsteemis”e.“Error in the System”.

Näitusel osalevad: Andres Adamson, Marko Toomast, Marju Lorentson, Aiki Järviste, Innar Kukk, Eimar Kull, Evald Kukk, Aiver Oja, Valdur Maibach, Karmen Kärg, Margit Jaanson, Luule Põder, Taje Tross, Liivi Pihlasalu, Al Paldrok, Signe Leht, Anonymous Boh, Ants Liigus, Haide Rannakivi, Julia Valjauga, Kristjan Krimm, Tõiv Jõul, Rein R Seppius, Margus Valt, Anatoli Anatoli Gubski, Jack Blue, Leonardo, Andreas Härm, Liivi Pihlasalu, Piret Mägi, Pusa.

Huvi fotomeediu vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud Pärnu fotofestival mitme erilaadse näitusega Pärnu Linnagaleriis, Keskraamatukogus, Pärnu Muuseumis ja Kunstnike Majas. Rohkem infot Pärnu Linnagalerii kodulehel.

KU päevatoimetaja

TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS

Rahvusraamatukogus peetakse eelseisval pühapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 Tartu rahulepingu sõlmimise juubeliaastapäevale pühendatud konverentsi.

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto Urmas Saard

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto: Urmas Saard

Igor Gräzin ütleb, et Venemaaga piirilepet sõlmides saame küll plangu Piusa metsadesse, aga kustutame piiri sõja ja rahu vahel

Konverents algab riigihümni ühise laulmisega. Avasõnad ütleb Rein Koch. Sõna saab seto pillimees Aivar Oroperv.

Ajaloolane Aldo Kals tutvustab trükisooja raamatut sajandilisest rahulepingust. Riigikogu esimees Henn Põlluaas esitab oma ettekandega küsimuse, kas uus Eesti-Vene piirileping oleks ära andmine või äraandmine? Mõlemad mehed on äsja ilmunud raamatu „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ koostajad.

Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams käsitleb piiriläbirääkimiste küsimust. Rein Einasto ettekande pealkirjaks on „Petseri maakond ja Eesti Ingerimaa kuuluvad põhiseaduslikult meile”. Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam leiab oma sõnavõtus, et Eesti välispoliitika peaks toetuma okupatsiooni alt väljatulemise normaalsele loogikale.

Jätka lugemist »

PÄRNU MUUSEUMI UUEL NÄITUSEL NÄEB EESTLASTE ARGISEID TOIMETUSI

Alates 24. jaanuarist on Pärnu Muuseumis avatud itaalia fotograaf Luca Berti näitus „Silmast silma. Inimese ja looduse vahel“.

Kalur, Muhu 2015. Foto Luca Berti

Kalur, Muhu 2015. Foto: Luca Berti

Fotonäitus annab vaatajale kõrvalseisja pilgu läbi edasi eesti kultuuri, rahvuslikke iseärasusi ja eestlaste argiseid toimetusi. See jutustab loo „tundmatust“ Eestist, igapäevasest külaelust, tavalisest maal elavast inimesest, kelle taustale jäävad vanad talud, teed, põllud ja kirikud. Neid sügavaid ja emotsionaalseid pilte, mis kujutavad inimesi oma loomulikus elemendis, võib kirjeldada ka kui kultuuriantropoloogilist materjali. Lummavad, ka lihtsamaid olukordi õilistavad fotod tabavad eestlastes midagi olemuslikku. Näituse kuraatori Aleksandra Ehte sõnul näevad inimesed Luca piltide peal välja just sellised nagu nad loomulikult on.

Näitus võtab kokku aastatel 2015-2018 toimunud pildistamisretkede tulemused.

Luca Berti (1978) on itaalia päritolu fotograaf, kes elab ja töötab Taanis, Kopenhaagenis. Luca on tuntud kui maastike ja maainimeste jäädvustaja. Tema dokumenteerimisprojekt „Inimene ja loodus“ (Man and Nature in the Nordic and Baltic Countries), millega ta alustas 7 aastat tagasi, jäädvustab maaelu Põhjamaades ja nüüd ka Eestis. „Tema jaoks see ongi ilu, mida ei suuda mitte ükski filter taasluua. Ta läheb sügavamale ja näitab inimese hinge, seda mis kuulub ainult talle“ sõnas Ehte fotograafi kohta.

Näitus on osa Pärnu Fotofest 2020 programmist. Infot festivali kohta leiab SIIT.

Näitus on valminud koostöös Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga Juhan Kuusi Dokfoto Keskusest ning Maret Tamjärvega Vabaõhumuuseumist

Näitust toetavad Pärnu linn, Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Kultuurkapital.

KU päevatoimetaja

ALDO KALS KUKUS

Eile oli kuulajate soovil Raadio Kuku külaliseks põneva jutustusega ajaloolane Aldo Kals. Kahe tunni pikkuses portreesaates küsitles teda Liis Seljamaa.

Aldo Kals, Raadio Kuku külaline Foto Raadio Kuku

Aldo Kals, Raadio Kuku külaline. Foto: Raadio Kuku

Kauni emakeele eelistamise kõrval on tähelepanuväärne, et Kals oskab erilisel viisil inimeste juures head märgata.

Raadio Kuku Tartu stuudiosse tuli Aldo Kals tänavu esimese portreesaate külalisena, kelle raadiokuulajad valisid välja oma eelistuste põhjal. Kuna ta on üks innukamaid Külauudiste kirjasaatjaid, siis pälvis muidugi täiesti mõistetavalt tema jutt ka suuremat huvi siinsele infoveskile.

Esimesed vastused saatejuhi küsimustele koosnesid napisõnalistest jaatustest või eitustest. Aga selline kahekõne ei kestnud kaua. Lapsepõlvest ja noorusaastatest rääkis ta juba pikalt, põhjalikult ja ajaloolasele omase täpsusega. Märkimisväärne on tema kõne eriline voolavus: rahulik, kohati võibolla pisut liiga monotoonne, aga samas hästi nauditavalt kuulatav. Kõik tema vastused on alati ammu enne küsija küsimist ette läbimõeldud. Ta mäletab kõike suurepärase eksimatusega. Ka arvamused ja seisukohad on tänavu novembris 75. sünnipäeva tähistav mees enda jaoks selgeks mõelnud. Seepärast ei takerdu ega komista Kals mitte kordagi oma jutus segaste mõtete rägastikku. Ta teab, millest räägib.

Jätka lugemist »

KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Miski ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja ajalugu teevad ikkagi inimesed, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto H. Tooming

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto: H. Tooming

Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti.

Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli terve hulk. Ent keegi nendest pidi olema esimene (primus inter pares – esimene võrdsete seas), keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Jätka lugemist »

AMETI KIRJAVAHETUSE MEELESPEA ANABASIS EHK MIS JUHTUB SIIS, KUI JÄETAKSE PÕHILISELE KESKENDUMATA

Rahvastikuteadlane Jaak Uibu toob näiteks, et Eestis ilmuvas üleriigilise levikuga ajalehes eraldati 14. jaanuaril sündimuse vähenemisele võrdväärselt surmateadetega ühepalju ruumi. Kuid teadusdoktori sõnul jätkub vajakajäämisi ka riigiteenistujate ametikirjavahetuses.

Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust

Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust

mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks

„Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu,” kirjutas riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Uibu 2017. aasta septembrikuu Postimehe võrguväljaandes.

Ühiselt ametiisikutega riigikogust, riigikantseleist, ministeeriumidest, Tartu Ülikoolist ja paljude asjahuvilistega koostati kaheleheküljeline ametikirjavahetuse meelespea. See oli Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmisel sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Meelespea leiab ilmavõrgu Eesti Klubi lehelt.

Jätka lugemist »

SAJAND TARTU RAHULEPINGUT KAANTE VAHEL

Käesoleval nädalal ilmus Apollo raamatukaupluste müügilettidele 35 artiklist koosnev kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020Uue ajalooraamatu autorid on Aldo Kals ja Henn Põlluaas. 143 leheküljelise trükise koostamine ja avaldamine ajastati teadlikult Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu 100. aastapäevale.

Rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta 2. veebruaril tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks esitas Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, millest möödunud sadat aastat tähistati mullu üle maa paljude mälestuskogunemistega. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst kirjutati lõplikult sõnastatuna paberile. Eesti poolelt kirjutasid alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.

Jätka lugemist »

LUULE KOMISSAROV MÕJUS KAMARI SELTSIMAJAS SAMA LAHEDALT JA VAHETULT NAGU TEATRISKI

Põltsamaa vallas asuvas Kamari haridusseltsi majas oli kogukonna liikmete ja kaugemalt tulnud huviliste külaliseks armastatud ning austatud näitleja Luule Komissarov. Ta rääkis rollidest teatris ja telelavastuses „Õnne 13”, huvitus külaelust ja lubas Kamarisse tulla ka tulevikus.

Paremalt õed Birgit Nisu ja Vaike Niklus, Luule Komissarov ja õdede ema Juta Nisu. Foto Kamari haridusselts

Paremalt õed Birgit Nisu ja Vaike Niklus, Luule Komissarov ja õdede ema Juta Nisu. Foto: Kamari haridusselts

Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid

Kamari kogukonnaelu eestvedaja Vaike Niklusel mõlkus mitu aastat meeles idee kutsuda Luule Kommissarov traditsioonilisele kolmekuninga kohvipeole. „Aasta lõpp tuleb aga alati kuidagi kiiresti ja ootamatult. Olen eelnevatel aastatel isegi Luule kontakti otsinud internetis, aga seda ei ole avalikult saada ja nii ta oli jäänudki mõtteks minu peas. Nüüd detsembris rääkisin oma mõttest õele Birgit Nisule, kes käesoleval aastal on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Birgit muidugi ütles, et kes siis veel, kui mitte tema saaks mind selles aidata,” rääkis Vaike.

Kohtumisel tuli jutuks nii teater, nooruspõlv, hetketegemised, jalgpall, „Õnne 13”, kui ka näitleja viimane reis. Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid.

Jätka lugemist »

AIVAR RAUDVER: IGA PÄEV ON AUHIND, MIS MA SAAN MIDAGI NENDE MEESTE HEAKS ÄRA TEHA

Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aivar Raudver on jõudnud lõppjaama. Foto: Urmas Saard

Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.

Jätka lugemist »

TORMA VALITSEJAMAJA AVATI KOGUKONNA ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

15. jaanuaril avati Jõgeva valla Torma mõisakompleksis renoveeritud valitsejamaja, kus hakatakse kogukonnas elamise teenust pakkuma tosinale psüühilise erivajadusega inimesele.

Erivajadustega inimeste koduks kohandatud valitsejamaja. Foto Marge Tasur

Erivajadustega inimeste koduks kohandatud valitsejamaja. Foto: Marge Tasur

Tanel Kiik märkis, et Jõgeva vald on Eesti omavalitsuste seas sotsiaalhoolekandesse panustamises esirinnas.

Jõgeva vallavanem Aare Olgo tõi hoone renoveerimise kirjeldamiseks paralleeli muinasjutuga „Inetu pardipoeg“. „Paar aastat tagasi oli maja räämas ja poleks uskunud, et midagi nii ilusat tuleb. Nüüd on see pardipoeg särav luik,“ tõdes ta. Vallavanem andis üle tänukirjad idee algatajatele, toetajatele, kaasamõtlejatele ja elluviijatele. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus rõhutas, et oluline on hoida neid inimesi, kes ise seda teha ei suuda. Ta väljendas heameelt, et suure valla loomisel oli keskuse rajamine arutelulauas oluliseks teemaks. Meitus oli tänulik ka volikogule, kes on mõistnud keskuse rajamise vajalikkust ning seda toetanud.

Jätka lugemist »

PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Mullu võttis Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt pakutavast osa 73714 inimest, mis on võrreldes 2018. aastaga üle 2000 inimese rohkem. Nagu viimastelgi aastatel, pööras keskus möödunud aastal enim tähelepanu noortele, samuti üleriigilistele tegevustele.

2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto Urmas Saard

2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto: Urmas Saard

oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust

Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”

Jätka lugemist »

TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto: Jukko Nooni

Volikogu esimehe ettepanek, et taksodena kasutatavad sõidukid võiksid kümne aasta pärast olla nullemissiooniga, ei kohanud vastuseisu. Pigem arvasid ettevõtete esindajad, et nende autoparkides olevate sõidukite vahetamine keskkonnasõbralikemate vastu on mõnel juhul saavutatav võib-olla kiireminigi. Kõige enam mõjutab seda tehnoloogia areng ja autotootjate võimekus Eesti turule sobivaid sõidukeid toota ning loomulikult ka autode hind.

„Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel. Oluline on läheneda valdkonnale süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Samal ajal on vaja kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

KUTSE LÕHETEEMALISELE FILMI- JA ARUTELUÕHTULE

Eestimaa Looduse Fond ootab reedel huvilisi lõheteemalisele filmi- ja aruteluõhtule Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse.

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto Urmas Saard

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto: Urmas Saard

„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”

Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Urmas Saard

VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard

Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Jätka lugemist »

PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

Pärnu linnavalitsus on välja kuulutanud uue autosilla arhitektuurivõistluse ja loodab silla ehitamisega alustada järgmisel aastal.

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

kas Kesklinna sild ehitatakse järgmise kahe aasta jooksul ümber või tehakse tänavu vaid remont, sõltub uue silla arhitektuurivõistlusest

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida sillale parim arhitektuurne lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus. Uus sild on kavandatud Rääma ja Pargi tänava pikendusele, arhitektide poolt pakutavate sillalahenduste soovituslikuks piirhinnaks on 20 miljonit eurot.

Uue autosilla konkursi ideekavandite esitamise tähtajaks on 10. märts. Komisjon valib märtsikuu jooksul välja võidutöö ideekavandi, tulemused avalikustatakse hiljemalt 26. aprilliks. „Ootame aktiivset osavõttu, tegemist on Pärnu linnale väga olulise objektiga,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik.

Jätka lugemist »

ENN KUSLAP PÄLVIS PÄRNUMAA KÕRGEIMA TUNNUSTUSE

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa Vapimärgi kohalikule ettevõtjale ja Tori vallavolikogu esimehele Enn Kuslapile, kes on oma silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Pärnumaa arengule.

Enn Kuslap. Foto Urmas Saard

Enn Kuslap. Foto: Urmas Saard

Enn Kuslapi ettevõte osaühing Karjamõisa pakub tööd ligi 20 inimesele ning on pärjatud 2015., 2016. ja 2017. aastal Eesti gasellettevõtte tiitliga. 2014. aastal oli Karjamõisa lihatööstus Are valla parim ettevõte. 2012. aastast on osaühing Karjamõisa Eesti kaubandus-tööstuskoja liige ja alates 2016. aastast mahetunnustuse omanik. Lisaks kuulub Enn Kuslap veel kolme ettevõtte juhatusse ning ühe korteriühistu juhatusse.

Jätka lugemist »

VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

Vabatahtlike Värav on suurim vabatahtliku tegevuse alast infot koondav infoportaal Eestis. Veebilehelt leiab infot nii vabatahtliku tegevuse võimalusi otsiv huviline kui ka kaasaja, kes vajab juhiseid ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha.

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto Urmas Saard

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Lehe haldajal, Külaliikumisel Kodukant, on hea meel tõdeda, et nüüdsest on veebileht lisaks eesti ja vene keelele kättesaadav ka inglise keeles. „Näeme, et hiljuti Eestisse elama kolinud inimestel on suur huvi tutvuda siinse ühiskonna ja inimestega. Vabatahtlik tegevus on selleks imehea võimalus. Seni on paljud välismaalased põrkunud info kättesaadavuse taha, nüüd on see mure lahenenud,“ ütles vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Värskendatud kodulehel on võimalik otsida ja lisada kolmes keeles vabatahtliku tegevuse kuulutusi, lugeda valdkonna uudiseid ja kogemuslugusid ning tutvuda mitmesuguste vabatahtlikku kaasamist toetavate juhendmaterjalidega.

“Tahame julgustada vabaühendusi kutsuma vabatahtlikeks teisest rahvusest inimesi. Kuulutuste lisamine on kõigile kaasajatele tasuta, küll aga ootame, et iga kaasaja on oma tegevuse vabatahtlike kaasamisel hoolega läbi mõelnud. Selleks on võimalik meilt ka nõustamist küsida,” lisas Paas.

Jätka lugemist »