Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2018
E T K N R L P
« mai    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Uulu Kooli direktor Egle Rumberg pani Sindi gümnaasiumi üheksanda lõpetajad pisarateni naerma ja liigutas kuumalt kõigi lõpetajate hinge ühiste mälestuste virvarris.

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi Foto Urmas Saard

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi. Foto: Urmas Saard

Ege-Rea Jantson joonistas suure hulga pilte, millel nii klassijuhataja Signe Lensment kui ka kõigi teiste õpetajate kujutised.

Siiski algas eilne lõpuaktus põhikooli lõpetajatele veidi ametlikumas toonis, kui Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles noortele asju, mida peaks mitmel erineval juhul silmas pidama. Peatudes viiel erineval juhul, nimetas koolijuht kõigil kordadel kolme tähtsat hoiakut. „Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima – tervist, rõõmu ja sõpru; kolme asja pead sa valitsema – oma iseloomu, keelt ja käitumist; kolme asja pead sa arendama – headust, julgust ja ligimesearmastust, kolme asja pead sa vältima – julmust, ülbust ja tänamatust, kolme asja pead sa imetlema – looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi,” luges Keerup nagu kanoniseeritud pühakirja.

Lõpetajatele ütles südamlikke sõnu Tori abivallavanem Jana Malõh. Lõputunnistuste üleandmisel kirjutas Jaanika Kangur oma allkirja auraamatusse, sest õppenõukogu otsusega kanti tema nimi kooli auraamatusse.

Jätka lugemist »

Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.

 Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.GPC

Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.

Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Jätka lugemist »

Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Euroopa Komisjoni rahastatud piiriüleses projektis esindasid Soome poolt Päris-Soome maakonna seeniorid ja Eestit Pärnu maakonna elanikud, kellest valdava osa moodustasid TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht Foto Urmas Saard

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Foto: Urmas Saard

Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast

Seminar algas 19. juunil kogunemisega hotell Strand Jurmala saalis. Sissejuhatavate mõtetega esinesid Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Ettekanded tõlgiti soome ja eesti keelde. Soomlaste ja eestlast suhtumine on mitmete näitajate poolest üsna sarnane. Kasemets tõi näiteks, et 53% nii eestlasi kui soomlasi usaldavad Euroopa Liitu ja 63% suhtuvad ühendusse positiivselt. On ka erinevusi. Soomlased peavad tähtsamaks keskkonnaga seonduvat, eestlased seevastu majanduse arengut. Artjoki arvates on väikeriikidel nagu Soome või Eesti palju turvalisem siiski suures liidus püsida. Järgmise aasta teisel poolel saab Soomest eesistuja riik.

Pärnu kolledži lektor Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast. „Et meile ei sunnitaks peale seda, mis on võõras ja kauge. Kuidas võita aega ja harjuda sellega, mis praegu meile veel vastuvõtmatu on?”

Jätka lugemist »

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Juulikuus on Tori põrgu lähedal oodata suurt suvelaata

VIII suvefestivali Tori ööd ja päevad ühe osana peetakse Pärnumaal Tori aleviku keskväljakul suvelaata.

Tori suvelaat Foto Urmas Saard

Tori suvelaat. Foto: Urmas Saard

Heinakuu 14. päeval oodatakse kauplema ettevõtteid ja eraisikuid talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega, vanavaraga ja muu müüdava kaubaga. Täiesti mõeldav on ka kaubavahetus. Müügiletid on alates hommiku kümnest ostjatele avatud tervelt kuue tunni kestel.

Kauplejatel palutakse enda tulekust võimalikult aegsasti märku anda Ave telefonil 529 7216 või elektronposti aadressil sotsiaalmaja@torivald.ee. Registreerimisel tahetakse teada nime, telefoni numbrit ja müügipinna suurust. Müügiplatsi kasutamise eest küsitakse 10 eurot, tasumine toimub kohapeal sularahas.

Tori valla kodulehelt võib vaadata põneva kujundusega plakatit.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil  võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard

Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45

Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.

Jätka lugemist »

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 30

Laupäeval, 26. mai keskpäeval kogunesPärnumaal  hulk jaaguplasi ja nende külalisi koolimuuseumi õuele, et tähistada 30 aasta möödumist kohaliku muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel

Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel

Nende esireas oli Põhja-Pärnumaa vald, kes vallavanema Jane Metsa isikus Jaagupi suurpäevadel alati kohal

Neist, kes olid rivis siis, olid kohal neli. Ürituse avas seltsi esimees ja aastapäevapeo peremees Mati Rosenstein. Muuseumiõue rahvuslike ürituste kombe kohaselt heisati hümni saatel sinimustvalge. Üllatuskülalistena esinesid põhikooli õpilased isamaalise sõnalise kavaga, mis andis tunnistust, et sajand tagasi siinmail rahvusliku kasvatusega alustanud õpetaja August Lauri vaim elab ehedalt edasi! Nende kolmelisele sõnumile – haridus, tervis ja julgeolek, lisasid muinsuskaitsjad riigi territoriaalse terviklikkuse. Kui jätkub riigi tükeldamine ja kildhaaval ärakinkimine, siis varsti seda enam polegi! Õpilaste juhendajaks ja ürituse perenaiseks oli muuseumi juhataja Tiiu Muhu, kes mitme kunagise muinsuskaitsjaga oli peopaiga eeskujulikult ette valmistanud. Käbi ei kuku kännust kaugele. Omal ajal paigaldas juhtmeid ja helitehnikat muinsuskaitsja Aare Peetson, nüüd tema poeg Andrus.

Jätka lugemist »

Direktori tänu

Eile toimus Sindi gümnaasiumis traditsiooniline koolijuhi vastuvõtt parimatele õpilastele alates viiendast klassist kuni lõpetajateni, et avaldada tänu ning tunnustust silmapaistva tegevuse eest nii koolielus kui ka väljapool kooli. Kutsutud olid ka vanemad. Täna tänab direktor õpilasi esimesest kuni neljanda klassini.

Direktori tänuga minnakse koduteele Foto Urmas Saard

Direktori tänuga minnakse koduteele. Foto: Urmas Saard

oluline pole võit kellegi teise üle, vaid võit iseenda üle

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup osundas oma sõnavõtu sissejuhatuses mitmele tähtsale sündmusele käesoleval õppeaastal. Sügisel tähistas kool 180. sünnipäeva. Riigi sajandat aastapäeva jääb meenutama Sindi linna istutatud tammik, mille rajamisel osalised ka kooliõpilased. „Traditsiooniks on saanud Eesti lipu päeva tähistamine kogu kooliperega, kuid käesoleval aastal tehti kingitus ka Eesti Vabariigi sünnilinnale Pärnule, esitades Endla teatri laval kontsert-etenduse „Ema käed on kui sünnimaa”.”

Direktor meenutas läinud nädala reedel kooli külastanud näitleja Andrus Vaariku vahendatud sõnu, mida olevat öelnud tuntud mõtleja ja loodusmees Fred Jüssi: „Inimene on siis õnnelik, kui ta tahab hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla.” Keerup arendas sealt mõtet edasi ja tunnistas lastevanematele, et nende suurepäraste laste pärast ei taha ta mitte ainult kooli tulla, vaid on valmis nendega minema Palamusele, Lätti või Austriasse.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Meelelahutusklubi Kuu üheksandal tegevusaastal selle kunstilist juhti Ege Kukke tabanud mõttevälgatus sünnitas tantsijate ühisel nõul harjumuspärasest rahvatantsukontserdist midagi enamat.

Ku-Ku-Kuuni Pärnu jahtsadama angaaris Foto Urmas Saard

“Ku-Ku-Kuuni” Pärnu jahtsadama angaaris. Foto: Urmas Saard

pääsevad valla peadpööritavad sündmused

Koreograafide Kardo Ojassalu ja Annika Viibuse lavastatud kontsertetenduse lugu „Ku-Ku-Kuuni” jutustab ühest pealtnäha täiesti tavalisest kalurikülast ja seal oma igapäevaelu elavatest inimestest. Keset päris tavalist elu juhtub midagi äärmiselt kummalist, mille tagajärjel pääsevad valla peadpööritavad sündmused, mis sunnib mõnegi väärtushinnanguid ümber mõtestama. Tõdetakse, et olemasolevat osatakse hinnata alles selle käest pudenemisel.

Eile, 16. juuni õhtul õnnestus Pärnu jahtklubi angaari mahtuval publikul vaadata head tantsulist etendust. Juba enne etenduse algust, aga ka etenduse ajal ja järel mängis Olavi Kõrre juhendamisel Balkan Hord. Lisaks Kuu segarühmale (juhendaja Ege Kukk) ja naisrühmale (Malle Ormilaan) olid lavale kaasatud veel kolm tegijat: Hallid Sõnnid (Teet Killing), Pärnu ühisgümnaasiumi C-segarühm (Tiiu Pärnist) ja Sindi gümnaasiumi lasterühm (Malle Ormilaan).

Jätka lugemist »

Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale

Traditsiooniks muutuv Sindi hoovimüügi päev algas samuti traditsiooniks saava kepikõnni stardiga, kuigi erakordselt väikese hulgakesega, mis pole kaugeltki võrreldav varajasemate sarnaste sportlike ettevõtmistega.

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi Foto Urmas Saard

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi. Foto: Urmas Saard

Mart palus punase telgi kokku rullida ja lubas selle töö ja hea kauba eest vääriliselt tasuda.

Presidendi kella seierid lähenesid laupäeva hommikul kümnele, kui esimesed kaks osalejat kohtusid Sindi raekoja ees. Mina ilmusin ratast pedaalides lagedale hoone nurga tagant ja samal ajal roolis Tori valla tervise ja sporditöö spetsialist Agris Juhkov oma auto samuti raekoja juurde. Olime esimesed. Mõne aja pärast liitus meiega veel kaks sportlikku olekuga naist, kelle arvates kepid pigem segavad kui abistavad liikumist. Siis vuras kohale valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes teatas kahe keppidega osaleja kohesest saabumisest. Juhkov tutvustas linnakaardil peatuspunktide asukohti ja ühiselt asuti otsima lühima teekonna läbimise võimalusi. Olenevalt orienteerumise oskusest võis raja pikkus jääda nii umbes 17 kuni 21 kilomeetri vahemikku. Usu siis veel arvamust Sindist kui väikelinnast. Sedakorda keppide laenutamist ei toimunud ja ega polnudki kellegile laenutada. Kõnnieelsed soojendusharjutusedki jäid sooritamata ja kepikõnniks vajalikud teadmised jagamata.

Jätka lugemist »

Männi tantsuvõistluse kaks esikohta läksid Lätti ja üks Tallinna

Seekordne tantsuvõistlus Männi Battle/Jam 8 oli juba kaheksas omalaadne. Tantsuoskust tuli näitama ja võistlema 32 julget ning osavat noort üle terve Eesti ja kaugemaltki. Mitu võistlejat oli Läti Vabariigist, kõige kaugem tantsunoor saabus Valgevenest.

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos Foto Mikko Selg

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos. Foto: Mikko Selg

Laupäeval, 16. juunil toimunud tantsuvõistlus sai alguse Marten Penu suurest kiindumusest tantsimisse. Esimesed võistlused peeti Männi kohviku ruumides, mis jäid peagi väikeseks.

Tänavu viidi võistlus esmakordselt läbi Raeküla Vanakooli Keskuse suures saalis. Võistluse peakorraldaja Marten Penu sõnul on tantsijate huvi võistluse vastu väga suur. Tantsijate meisterlikkus on aastatega kasvanud. Sel aastal oli kahe Bboing katekooria finalisti tase ühtlaselt nii kõrge, et kohtunikud otsustasid mõlemale anda esikoha. Rõõmustav oli võistlusele tulnud noorte tantsijate rohkus ja oskuste kasv.

Võistluse peasponsor on tantsuvõistlusele nime andnud Männi kohvik.

Täpsustavalt selgituseks, et Bboing katekooria asemel võib kasutada ka mõistet break tantsu kategooria. Õiged on mõlemad. Marteni nimetatud on siiski rohkem asjatundjate seas levinud termin.

Mikko Selg

Kodu Kuubis Arena tribüün sai talgu korras värviliseks

Sindi Kesktänava staadionit korrastasid täna JK Poseidoni jalgpallurid, vabatahtlikud ja Kodu Kuubis OÜ inimesed.

Muru tasandamine Foto Mikko Selg

Muru tasandamine. Foto: Mikko Selg

 

Tribüüni vävimine Foto Mikko SelgVäga olulise tööna olid talguliste põhijõud rakendatud murult kivide korjamisel ning nende asemele jäänud aukude tasandamisel liiva ja turba seguga. Mitmed talgulised värvisid staadionil olevat tribüünihoonet.

Palju sai korda kuid töid tuleb lähinädalatel jätkata. Palun jälgige teavitusi, siis on võimalik ka teil oma toetav käsi töödele külge panna.

Tribüüni vävimine. Foto: Mikko Selg →

Mikko Selg

Samal teemal:

Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Marko Šorin

 

 

 

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Andrus Vaarik: näitlemine kasvatab empaatiavõimet ja aitab mõista teiste inimeste käitumise loogikat

„Olen ka ise Endla laval esinenud nagu teisteski teatrites. Erinevalt teist ei ole see juba ammu minu jaoks eriline sündmus ja ma ei lähe enam närvi. Aga täna teie ees seistes olen ma üpris närvis,” rääkis Andrus Vaarik eile õhtul väga erinevas eas Sindi inimestega kohtumisel.

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule Foto Urmas Saard

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule. Foto: Urmas Saard

Teater on kassipoeg. Eneli Arusaar.

Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup hindasid Endla lavale viidud sintlaste kontsertetendust “Ema käed kui sünnimaa” sedavõrd kõrgelt, et otsustasid ühisel nõul tänada 93 osalist mõlemapoolse ühise tänukirjaga, mille üleandmise tunnistajaks paluti Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Andrus Vaarik. Andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks mõeldud preemiaga pärjatud näitleja kohalviibimisel oli samuti tunnustav tähendus.

15. juuni õhtul asetleidnud tänupäeval andis tänukirjad üle Keerup, keda abistasid tähtsa toimingu juures õpilased Eliise Kull ja Chätlyn Parts, kõik kolm on ühtlasi ka lipu seltsi liikmed. „Teie, kes te peate prožektor näkku suunatud, saalis istuvat publikut nägemata, veel teksti ja liikumistki mäletama, olete ikka kangelased küll,” arvas Keerup, kes harrastusnäitlejana on ka ise sama kogenud ja seepärast teadis, mida öelda. Meenutuseks, et Keerup sai ühel aastal õpetajate teatrifestivalil Sillad parima meesosatäitja auhinna.

Jätka lugemist »

Sügiskuul Pärnusse tulev Türgi nädal algab Sindis

Septembrikuu esimesel nädalal korraldab Raeküla Vanakooli Keskus järjekordse, juba viieteistkümnenda teemanädala – Türgi nädal Pärnus.

Türgi suursaatkonna esindajad suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu juhtimisel ja korraldajad Piia Karro-Selg juhtimisel peavad ärjekordset töökoosolekut Foto Mikko Selg

Türgi suursaatkonna esindajad suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu juhtimisel ja korraldajad Piia Karro-Selg juhtimisel peavad ärjekordset töökoosolekut. Foto: Mikko Selg

Nädal algab 2. septembri keskpäeval väikese avamisega Sindi linnas, seejärel tuleb suurem nädala avamine kell 15 suures Pärnu linnas.

Täpne sündmuste kava ei ole veel avaldamisvalmis. Teada on, et nädala jooksul saame vaadata järgmisi kollektiive või osa võtta järgmistest tegevustest:

1. Ted Ankara folklooriansambel koos trummirühmaga;
2. Tanini Trio kontsert;
3. Türgi filmiprogramm;
4. Vaadata erinevaid fotonäitusi;
4. Kuulata Türgi eesti keelde tõlgitud luuletusi;
5. Osa võtta Türgi tippkoka Asim Güzelbey töötubadest või maitsta tema valmistatud toite;
6. Osa saada Türgi tee- ja kohvikultuurist ning õppida neid jooke türgipäraselt valmistama Dervis Ilgün´i juhtimisel
7. Saame vaadata ehtsat õlimaadlust libedate ja kuumade türgi meeste poolt näidatuna.

Mikko Selg
Raeküla Vanakooli Keskuse infospetsialist

Kaur Kasemaa: seda toitu pole kindlasti paljud proovinud

Eelseisval Sindi hoovimüügi päeval avatakse lisaks kraamikaubandusele seitse ühepäeva kohvikut, neist tuntuim on vast Sindi Avatud Noortekekuse kokandusringi Sinklased välikohvik Merekarp.

dav

Marek Sild, Siim Kaspar Kollamaa ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard

Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes

Laupäeval, 16. juunil avavad Sinklased Sindi noortekeskuse hoone ees oma kohviku, mida on tänavu kevadel nähtud juba Sindi mailaadal ja suvepeol. Väljapool Sindit isegi rohkem: Pärnu Keskuse ees Kevad Battles 2018 üritusel, Vändra skatepargi avamisel ja koguni maakonna piirest kaugemalgi,Tõrva perepäeval.

Kaur Kasemaa, üks kokandusringis õppijatest, rääkis laupäevale kavandatud roogadest lähemalt. „Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes. Seda toitu pole kindlasti paljud proovinud, aga lubame, et see on väga maitsev. Kanatiivad paneerime ja friteerime kohapeal. Eriti värske ja tervislik valik on smuuti. Jääjooki on kindlasti kõik harjunud saama keemiliste mahladega, aga meie jääjook valmib kodusest mahlast. Kindlasti parim valik kuumal suve päeval ja prae kõrvale saab jääjoogi tasuta. Kellele ei meeldiks suhkruvatt? Meie suhkruvatt aga tehakse ilma värvaineteta.” Kauri sõnul kokkavad sedakorda lisaks temale endale Mayken Haava ja Karl Hussar.

Jätka lugemist »

Libatse romuralli koos simmaniga

Libatse kandis tegutsenud Edasi kolhoosi korraldatud “Põrsarallid” olid kuulsad üle Eesti. Hoolimata vahepealsetel aastatel traditsiooni soikumisest on nüüd kõigil rallihuvilistel põhjust taas kokku tulla Libatsesse, kus peetakse siinmail juba teist aastat romurallit.

Libatse romuralli

Libatse romuralli

Selle aasta sündmus tuleb suurejooneline. Laupäeval, 16. juunil algab see ennelõunat romuralliga, kuhu on registreerunud umbes 60 rallimeeskonda. Rallimüra ja päevajuhi Urmas Salmu mahlakate kommentaaride saatel venib päev õhtusse, mil jätkub varajane jaanisimman külaplatsil. Seekord on õhtune kultuuriprogramm mitmekesine. Esinevad üllatuskülalised. Vihjeks, et tegemist on oma valla noortega. Toimuvad rahvalikud mängud. Tantsumuusika eest kannavad hoolt ansamblid Rix ja õhtu naelana esinev ansambel Hellad Velled. Kogu õhtu vältel hoiab tuju üleval Urmas Salmu.

Kohal on toidutelgid, seega saavad kõik soovijad süüa ja juua. Lastele mõeldes kutsutakse kohale näomaalija, batuudid, õhupallid ja muud põnevat.

Kogu päeva pileti saab lunastada viie euro eest. Kes ostab rallipääsme, on lunastanud pääsme ka õhtusele jaanisimmanile.

Kutse Sindi hoovimüügi ja kohvikute päevale

Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe hõikab rahvast Sindi hoovimüügi päevale: „Kaupa kuuri nurgast pööninguni. Sitsi ja satsi, vana ja uut! Hoovikohvikuid igale maitsele!”

Sindi linna kaart Foto Urmas Saard

Sindi linna kaart. Foto: Urmas Saard

teist aastat toimuval üritusel tulevad kohale kepikõndijad, ka ilma keppideta müügipunktide läbijad

Laupäeval, 16. juunil toimuvaks Sindi hoovimüügi päevaks on oma peamise kaubavaliku või kodukohviku asukoha teada andnud 23 kauplejat. Hoovimüügi kraamipoodide ja kohvikute asukohad on allpool vastavalt kultuurinõunikult saadud andmetele ära toodud, et huvilised teaksid oma samme soovitud paikadesse seada.

Pärnu mnt 81 – Väärt kraam.

Ringi 11 – Väega hea kaup.

Ringi 20 – Vanavara, portselan, vanad “Riga” rattad, hoidised, suupisted.

Ringi 39 – Käsitöö ja kasutatud asjad.

Jätka lugemist »

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Lavakujundus

Lavakujundus

Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas

Uudiseid Põhja-Pärnumaalt

Laupäeval, 9. juunil toimus Pärnumaal Uduvere õigeusu kirikus Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert, millega tähistati selle maakoha esmamainimise 500. aastapäeva, kusjuures kontsert kandis järjenumbrit 20.

Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert Uduvere õigeusu kirikus Foto Arvo Tomson

Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert Uduvere õigeusu kirikus. Foto: Arvo Tomson

Uduverele on püstitanud kirjaliku ausamba Sergei Seeland ja Elmar Joosep.

Olgu selle eest tänatud Uduvere patrioot Arvo Tomson ja tema sõpradest lauljad! Pärnu-Jaagupi kihelkonnas oli ka teisi juubilar-kohanimesid. Meenutati neidki ja räägiti pisut Uduvere viiesajandilisest kirjalikust ajaloost.

Kopenhaageni riigiarhiivis on üks väärtuslik arhivaal, mis on tuntud „Lihula vakuraamatuna“. Seda on Saare-Lääne piiskopkonnas peetud aastatel 1518-1544. Kõnealuse üriku algusaastatel oli sellega seotud Lihula ameti sekretär, Rostocki ülikooli eestlasest kasvandik, hilisem toomhärra Johan Pulk. Pärnu-Jaagupi kihelkonnast on ürikus kirjas kaks maksu- ehk vakuseringkonda. Olgu need siin koos neisse kuulunud küladega üles loetletud. Kuninga vakuses oli kaheksa küla: Ertsma, Suur ja Väike Halinga, Kuninga, Maima, Parasmaa, Sõõrike ja Vahenurme. Langerma vakus koosnes omakorda seitsmest külast: Anelema, Arase, Enge, Kaelase, Langerma, Lehtmetsa ja Uduvere.

Jätka lugemist »

Kupala teatris kõneldakse üksnes valgevene keelt

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijad külastasid tänavu kevadel Minskit parajasti sellel ajal, kui kastanitel avanesid pungad.

Sõjamuuseum Minskis Foto Urmas Saard

Sõjamuuseum Minskis. Foto: Urmas Saard

katuse all oli laud kaetud suupistetega ja varustatud tillukeste pitsidega

Välja sõideti 18. aprilli hommikul ja tagasi jõuti 21. kuupäeva õhtupoolikul. Esimesest täispikast päevast Minskis võis lugeda 23. aprillil avaldatud reisikirjelduses ja vaadata üle saja foto. Ligemale paar kuud hiljem meenutavad kümned fotod põgusalt ka järgmist päeva Valgevene pealinnas ja pisut väljapool suurlinnagi.

Minskis veedetud esimese öö järel viis buss meid linnast 40 kilomeetri kaugusel asuvasse Dudutki vabaõhumuuseumisse. Meid ootasid kaks giidi – Anna ja Anna. Kohe me siiski aiaga piiratud alale ei sisenenud. Esmalt külastasime eemalt paistvat tuuleveskit, kus Anna tutvustas omaaegset vilja jahvatamist.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni

Tänasega lõpeb Pärnu Vallikääru aasal 18. Grillfest, mis võttis enda alla 30 000 ruutmeetri suuruse ala ja võimaldas müügikohti umbes 300 toidupakkujale.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas Foto Urmas Saard

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas. Foto: Urmas Saard

oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks

Sotsiaaldemokraadid annetasid kogu müügitulu Vähihaigete laste vanemate liidule.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, pidas festivalil kabesimultaani.

Vallikraavis peatuvate uhkete kaatrite lähedal küpsetas Vladislav Koržets ümarmudilaid, mis lõppesid suhteliselt varakult ära. Hiljaks jäänud võisid üksnes lugeda silti, mis teatas Vladislavi kalale minekust.

Rakvere lihakombinaadi meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik barbeque-sea oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks.

Toimus Eesti Tervisemess – Liikuma ja MySnack esitlus: Grillfest Bikini Fitness 2018 välja selgitamine.

Jätka lugemist »

Laevaga Pärnu ja Paikuse vahet sõitma

Lõbusõit OÜ alustas Pärnu Cruises kaubamärgi all regulaarselt toimuvate huvireisidega Pärnu jõel.

Laeva Pärnu kapten Tiit Tõniste Foto Urmas Saard

Laeva Pärnu kapten Tiit Tõniste. Foto: Urmas Saard

Miks mitte sõita jalgrattaga laevani, jätta ratas sildumispaika ja sõita igapäevaselt laevaga kesklinna ja tagasi

Reedel, 8. juunil lõikasid Jaansoni raja äärsel kail (aadressiga Lai 2) Pärnu linna kirjadega valget linti 85-kohalise laeva omanik Asko Lääts ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Sellega kuulutati laeva esimene hooaeg avatuks ja kutsutud külalised astusid laeva ülemisele tekile, kus Bravo Catering kaunid piigad Marian Solovjova ja Marianne Mihkelstein tervitasid pardale saabunuid vahuveini, suupistete, puuviljade ja tordiga.

Lääts ütles laeva tutvustades, et alusel on pikkust 18 ja laiust viis meetrit. Laevakeret jääb allapoole veepinda 1,3 m. Laeval on kaks tekki. Aluse liikumiseks kasutatakse kahte peamasinat ja ühte abimasinat. Reisilaev valmis 1992. a Soomes. Paarkümmend aastat tegi see laev regulaar- ja tellimusreise Ahvenamaa ja Turu vahel. “Sealt me ta Pärnusse tõimegi,” rääkis Lääs.

Jätka lugemist »

Armas Pikakannu Kool Võrumaal
ootab oma perre uusi õpilasi

Lasva lasteaia lapsed sõbrunemas 11. mail Pikakannu Kooli mänguväjakul algklassiõpilastega.

Lasva lasteaia lapsed sõbrunemas maikuus kooli mänguväjakul algklassiõpilastega.

Pikakannu Kool on väärikate juurtega maakool, teadaolevalt vanim kool endise Lasva valla, praeguse Võru valla territooriumil. Alates septembrist ootab kool oma ühtehoidvasse perre uusi õpilasi, kes soovivad haridust omandada looduslikult kaunis ja rahulikus keskkonnas.

Pikakannu Kooli on esmakordselt mainitud koolikatsumise protokollis aastal 1736. Praegune koolihoone valmis Eesti esimesel iseseisvumisajal aastal 1939 ja kohaliku rahva seas on seda hellitavalt kutsutud tsukrutükiks.

Praegu tegutseb kool üldharidusliku erakoolina, mis taasloodi lastevanemate eestvedamisel aastal 2012 ja mille pidajaks on ühing Pikakannu Kooli Areng. Koolis on võimalik omandada põhiharidus ehk lõpetada üheksa klassi. Samuti on koolis olemas väikeklass hariduslike erivajadustega õpilastele ning võimalus saada individuaalõpet. Uuest õppeaastast töötavad koolis peale aineõpetajate ka logopeed ja sotsiaalpedagoog.

Alates tänavu septembrist ootab kool uusi õpilasi nii 1. klassi kui ka kõigisse teistesse klassidesse.

Miks peaksid lastevanemad valima just Pikakannu Kooli? 

Jätka lugemist »

Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Pärnu jutuvestja ja luulelembeline Jaak Känd tegi paar aastat tagasi Grillefestivali laulu, mida ka mitmel korral ette lugenud ja nii ka eile enne EELK Pärnumaa praost Tõnu Taremaa söögipalvet.

Jaak Känd Foto Urmas Saard

Jaak Känd. Foto: Urmas Saard

Inimesi kokku tulnud igast ilmakaarest:
Pärnust, Tallinnast ja Võrust, Virumaalt ja Saarest.
Mitu päeva kestab pidu Pärnu Vallikäärus.
Kõigil sigadel on süda ammu saapasääres.

Inimesi kokku tulnud paksemaid ja kõhnu -
Vallikäärust uhkab ninna imelisi lõhnu.
Eestlane on armastanud ikka hüva sööki -
sigaprael ja küpsekalal alati on lööki.
Lapsedki on ühes võetud seda lusti kaema:
viinerid ja pannikoogid ajavad neid naerma,
kutsuvad neid igal ajal söögilaua ligi.
Hoopis vähem meele järgi angerjas ja ribi.
Öelge mulle, mida teha kaalujälgijatel?
Grillipeol on nende tarvis mahetoidu katel.
Rukkolat ja kamajooki, hapukurki, tilli,
nii ei lähe veganitel nägu enam krilli.
Enamasti ahju juurde lastakse vaid mehi -
raske töö on küpsetada sõbra lihakehi.
Tänagi siin selgeks saame aasal Vallikäärus,
kes on etem grillimeister – Andres või siis Pearu.

Jätka lugemist »

Järva-Jaanis peetakse homme laata ja tänavafestivali

Eksponaat Järva-Jaani tuletõrjemuuseumist.

Eksponaat Järva-Jaani tuletõrjemuuseumist.

Saabuval laupäeval, 9. juunil toimub juba viies Järva-Jaani laat ja tänavafestival. Iga aastaga ostjate ja kauplejate seas üha populaarsemaks muutunud üritus toimub tavapäraselt Järva-Jaanis Laial tänaval. Müügiletid avatakse kell 9 ja laat suletakse kell 16.
Ürituse korraldajad Triinu  ja Arlet Palmiste ütlesid, et lisaks tavapärasele laadakaubale saab inimesi ja head toitu nautida kodukohvikutes. Tänaseks on teada 11 kodukohvikut, kes pakuvad oma külalistele koduseid sööke ja jooke.
Väikese juubeli väärilise tänavafestivali tõmbenumbriks on väga mitmekesine ja põnev programm. Päeva jooksul astuvad lavale naiskoor Koriat Soomest, tantsurühm Kekutajad Aravetelt, ansambel JJ Dixieland, muusik Arne Lauri erikavaga „Eesti Wabariigi aegsed laulud“ ja päeva lõpetab Järva-Jaani tantsutruppide gaalaetendus „Tantsud juubeliks“. Sinna vahele mahuvad oma etteastetega loomulikult ka kõik teised Järva-Jaani kultuurimajas tegutsevad armastatud ansamblid ja kollektiivid.

Jätka lugemist »