Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Sügis on hiline ja talve me ei tea, ent lehed veel puhkavad okste peal."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikselised sirutused.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2016
E T K N R L P
« mai    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Tänupäeval tunnustab Sindi gümnaasium oma parimaid õpilasi

Täna õhtul korraldati traditsiooniline Sindi gümnaasiumi direktori vastuvõtt algklasside õpilastele, homme toimub samasugune austamine ülejäänutele kuni gümnaasiumi astme viimase klassi lõpetajateni välja.

Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu Foto Urmas Saard

Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu. Foto: Urmas Saard

Tänupäeval saabunud õpilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendasid tervitasid koolimaja fuajees asuva J. C. Wöhrmanni büsti ees seistes kooli direktor Ain Keerup ning Margit Rebane, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Kohustuslikku kätlemist taoline pidulik tervitus ei eelda, aga kui lapsevanemad soovivad kätt anda, siis sobib seegi etiketi juurde.

Kooli aulasse kogunenud õpilasi ootas poodiumi ette asetatud laual hulk punase vahtralehe kujulise logoga varustatud väärtuslikke kingitusi. Aga enne kõige oodatuma osa juurde asumist alustati püsti tõusmisega, et laulda Sindi gümnaasiumi laulu. Sõnad on kirjutanud Ene Michelis ja viisistanud Kristel Reinsalu. Mõlemad sama kooli vilistlased. Kahe salmiga laulu refräänis lauldakse: „Kodust algab kõik – / sa kodust ikka hooli, / on tähtsad ema, isa, vennad ja ka õed. / Kuid ära iial unusta sa kooli, / kus selgeks said sul mitmed elutõed.“

Jätka lugemist »

Sindi väliujulas algab 1. juunist 31. augustini kestev suplushooaeg

Eile paigaldas Sindi välujulas basseini moodustavaid mooduleid ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes on sintlastele silma jäänud ka 24.veebruari pidulikel lipuheiskamistel. Just tema on see julge, kes turvarakmed peal 15 m kõrgusel pisikesel platvormil hümni ajal lipu masti heiskab, trotsides külma, libedust ja tuult.

Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha Foto Urmas Saard

Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha. Foto: Urmas Saard

„Kuna ujula asub voolava veega veekogul, siis on siin suvi läbi ujumiseks sobiv puhas vesi. Kõik proovid on olnud väga head, ka südasuvel,“ kinnitas Sindi linnapea Marko Šorin. „Väliujula on suviti väga populaarne ajaveetmise koht nii ujumiseks, päevitamiseks, kui ka lihtsalt seltskonna nautimise kohaks. Üle eelmisel aastal rajatud välijõusaal on võimalusi vaid laiendanud ning pakub head võimalust enda kehaliseks arendamiseks. Suviti organiseerivad noored seal omaalgatuslikke jõu- ja MMA treeninguid. Lisaks on ujulas ka rannavõrkpalli mängimise võimalus, asfaltkattega korvpalliväljak ning rannajalgpalliväravad,“ selgitas Šorin.

Sindi väliujulas on lepingu järgne vetelpäästja iga päev kohal alates keskpäevast kuni õhtu kaheksani. Paljud lapsevanemad on määratud aegade järgi oma lastele reeglid seadnud, millal iseseisvalt lapsi ujulasse lubatakse. Samas on seltskondi, kes ootavad just hilisemat aega, et ilma järelvalveta ujulas aega veeta.

Jätka lugemist »

Contra loeb lastekaitsepäeval maratoni joostes 10 km luuletusi

Kolmapäeval, 1. juunil, lastekaitsepäeval algusega kell 18 jookseb Contra Võru linnastaadionil oma elu 50. maratoni. 1. juuni sai valitud seetõttu, et just sel päeval saab Contra maratonivanuseks, ehk 42,195 aastaseks.

Contra Foto Urmas Saard

Contra. Foto: Urmas Saard

Et on lastekaitsepäev, stardib koos Contra ja teiste maratonijooksjatega koos samal ajal ja samal rajal lastejooks. Lapsed läbivad vastavalt soovile 1-3 staadioniringi, seejärel jätkavad maratonijooksjad vabamas vees oma 105 ringi mõõtmist.

Umbes vahemikus 10 km – 20 km teeb Contra enda peal inimkatse – kas suudab 10 km järjest peast luuletusi lugeda, ise samal ajal joostes.

Maratonijooksjaid ei lubata rajale piiramatult, aga selle pressiteate kirjutamise ajal on igatahes veel vabu kohti. Osavõtumaks on 42,19 EUR, registreerida saab urvaste@gmail.com või 52 83540, maksmine kohapeal.

Staadionil tegutseb Võrumaa Spordiliidu spordikohvik, saab ennustada Contra lõpptulemust, täpsematele auhinnad Silja Spordilt ja Georgi Hotellilt. Kõik tulud lähevad Võrumaa noorsportlaste toetamise fondi.

Maratonile saab kaasa elama tulla tasuta, tasuta on mõistagi ka lastejooksud, vaid ennustusvõistluses osalejatelt ootame väikest annetust.

Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Rahvuslipu häll Otepää tähistab 4. juunil sinimustvalge rahvuslipu õnnistamise 132. aastapäeva piduliku rongkäigu ja kontsert-jumalateenistusega.

Meenutades Eesti lipu 125 aastapäeva tähistamist Otepääl Foto Urmas Saard

Meenutades Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamist Otepääl. Foto: Urmas Saard

Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, esineb Narva linna sümfooniaorkester.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel saigi riigilipuks Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa kinnitusel on Eesti lipu sünnipaigas tekkimas uus traditsioon. Otepää kirikus õnnistatakse oma perekonna, ühenduste ja ettevõtete lippe. “Viimasel ajal on meie kirikus lisaks tavapärastele kirikutalitustele nagu ristimine-leeritamine-laulatamine tõesti sagenenud inimeste soov ka oma sinimustvalge lipu õnnistamine. Need on peaasjalikult perekonnalipud, aga ka ettevõtted ja ühendused soovivad järjest enam oma lippe õnnistada,” märkis Marko Tiirmaa. “See on väga ilus ja pidulik sündmus, julgustan kõiki seda tegema. Ja mis saaks sümboolsem olla kui teha seda juba nüüd, 4.juunil, Eesti lipu päeval!”

Jätka lugemist »

Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Pühapäeval Pärnu Vallikäärus peetud Pärnumaa eakate suvepeol „Meri, maa ja päike“ osales ühtekokku pooltuhat tantsijat, lauljat ja muusikut.

Pärnumaa eakate suvepidu Meri, maa ja päike Foto Urmas Saard

Pärnumaa eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Foto: Urmas Saard

Suvepeo ellu kutsuja Sirje Osipovi kanda oli kontsertetenduse heaks kordaminekuks mitmekordne vastutus. Lisaks üldjuhi ülesannetele tegeles ta ühtlasi tantsuosade kokkuseadega. Muusikalise osa juht Priit Kask moodustas orkestri, milles ka ise mängis. Temaga samasse koosseisu kuulusid veel Õnnela Teearu, Esta Ruusmann ja Jüri Verlin. Suvepeo projektijuht Aire Koop, Rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist ütles, et Vallikääru suurel sõõrikujulisel põrandal esines 26 eakate tantsurühma. Ühendkoor moodustati 16 laulukollektiivi liitmisel ja neil tuli ära õppida 13 uut laulu.

Suvepeo pealkiri „Meri, maa ja päike“ sisaldas kontserdi kolme osa alapealkirjasid. Esimeses blokis lauldi ja tantsiti merest ning merele. Nagu heal rahvapeol ikka, kaasati ka publik ühislauluks. Rahvas tõusis püsti, ühendati käed ja hääled, kui Helle Kullamaa pöördus publiku poole ja väekalt pääses kõlama “Läänemere lained”.

Jätka lugemist »

Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Pärnu ajaloolise Eeslinna ärksa vaimuga naised Andra Kalda ja Liis Luik panid vähem kui kuu aega tagasi veerema mõtte, mis tõi täna Kalamehe pühapäevale kokku arvestatavalt suure hulga rahvast.

Andra Kalda ja Liis Luik Foto Urmas Saard

Andra Kalda ja Liis Luik. Foto: Urmas Saard

Muusikaline tervitus

Mind vedas tõsine uudishimu kohale tunnike pärast keskpäeva. Liis ja Andra olid selleks ajaks oma koduhoovil, aadressiga Riia mnt 32, parimad tervitussõnad nii osalistele kui külalistele juba paar tundi varem südamlikult välja öelnud ja pidupäevane pühapäev näis käivat päris täis tuuridel. Õu oli kauplemisest ja ostlemisest tulvil. Nii olevat see olnud kestvalt kohe algusest peale. Õue keskpaigas, suure puu vilus, musitseeris nelikute punt.

Keegi sõbralik naine teadis öelda, et ansambli nimi on Steps To Synapse. Palusin kirjutada noorte nimed selles järjekorras, kuidas nad pildistamise ajal peale jäid. Lisann Aljaste (vokaal), Ivo Leesaar (vokaal ja rütmikitarr), Siim Siimer (soolokitarr), Karl Birnbaum (basskitarr). Hiljem selgus, et viies pidanuks olema löökpillidel mängiv Johannes Eriste, keda siis ei märganud. Kuulsin, et Bänd on kahe aasta pikkuse tegevusaja jooksul andnud kontserte terves riigis ja võitnud Pärnumaa noortebändide konkursi Bändomaania 2015. Muusikat pidavat iseloomustama kaasakiskuv maagiliselt põimunud vokaalsus.

Jätka lugemist »

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard

“Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Jätka lugemist »

Sindi taidlejad lõpetasid hooaega

Täna õhtul kogunesid Sindi taidlejad seltsimaja väikesesse saali traditsioonilisele hooaja lõpupeole, kus istuti seltskondlikult pidulaudades, kuulati ja vaadati üksteise etteasteid. Peoõhtu teises osas musitseeris tantsuks Viljo Tamm Bänd.

Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale Foto Urmas Saard

Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale. Foto: Urmas Saard

Õhtujuhi pidupäev kujunes vist kõige pikemaks ja jätkub täie hooga juba järgmise päeva hommikul. Tuli ta keskpäevaselt Põlendmaa külapäevalt naabervallast Paikuselt ja pühapäev algab varakult Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepeo “Meri, maa ja päike” viimaste ettevalmistustega, et päeva lõpuks seegi ettevõtmine saaks kordaläinuks lugeda. Alati abivalmis Priit Kask ei vaja pikemat tutvustust. Ütles: „Näe, pisteti kava pihku. Maha lugeda oli väga vähe. Enamik jutt pidi ikka omast peast tulema.“ Ja jutt veereski hästi.

Mina jõudsin pidulauda väikese hilinemisega, parajasti kantritantsijate esinemise hetkel. Nende järel tulid põranda keskele Omasoodu ja Murueided.

Siis sättis hulk lauljaid endid poodiumi ette ühte viirgu rivisse ja Kristel Reinsalu uuris kas keegi näeb kusagil Allar Raja. Ei näinud. Küsis Allari naabrite järele, aga neidki polnud. Mina elan küll tema naabertänavas, aga vahemaa siiski sedavõrd suur, et ei julenud ennast tema naabriks arvata. Aga mis sest, et Allarit ega naabreid kohal polnud.

Jätka lugemist »

Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Täna toimus MTÜ Võimlemisklubi Rüht korraldamisel Pärnu Vallikäärus Pärnumaa teine võimlemispidu „Meremuinasjutt“.

Pärnumaa teine võimlemispidu Meremuinasjutt Foto Urmas Saard

Pärnumaa teine võimlemispidu “Meremuinasjutt”. Foto: Urmas Saard

Tänavune merekultuuriaasta andiski võimlemispeo nimetuseks “Meremuinasjutt”. „Meri liidab ja meri lahutab, meri kutsub ning saadab teele, meri annab ja meri võtab. Meri on ootus ja lootus, meres on omamoodi huvitav elu,“ selgitasid korraldajad. Sellel aastal oli võimlemisklubi Rüht ootus ja lootus tuua rahvani suurejooneline võimlemisetendus, milles võimlemiskavad tõid vaatajateni mere elu ja võlu.

Võimlemispeo sihtrühma moodustasid Pärnu ja Pärnumaa lasteaialapsed, koolinoored, täiskasvanud. Esmakordselt võimlesid peol ka väikesed beebid ühes oma emadega. Tantsisid rahvatantsuansambel Tuurit-Tuurit ja Upsar, külalistena osalesid Tartu daamid võimlemisklubist Rütmika. Pealavastaja oli võimlemisklubi Rüht juhataja-treener Kai Esna.

Pidu oli kõigile, nii osalejatele kui vaatajatele, tasuta juba varajasest hommikust alates. Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ütles, et nende võimlemisringi Stella ja Täheratas iluvõimlejad tulid Vallikääru juba peale kaheksat. Enne etenduse algust harjutati ühist esinemist mitmeid kordi ja mitutpidi läbi.

Jätka lugemist »

Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel.  Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.

Foto veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

Foto: veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul tuuakse igal aastal talgute fookusse üks kaitset vajav liik, kelle heaks vabatahtlikud panustada saavad. ”Tänavu on eriline võimalus läbi talguhooaja teema-aasta peategelastele vahetult kaasa elada. Pesakaamera toob haruldase ja inimpelgliku must-toonekure kõigile huvilistele koju kätte ja innustab kindlasti veelgi enam oma panust andma,” kirjeldab Libek.

ELFi suvine talgukalender on tavapäraselt mitmekesine. “Juuni esimese poole oleme pühendanud metsisele, kelle heaks sünnib ELFi talgute ajaloo üks suurimaid ettevõtmisi, mille käigus otsivad vabatahtlikud tuhandetelt hektaritelt metsiseid ja nende tegevusjälgi. Juulis ja augustis ootavad talgulisi paljud väikesaared, samuti mitu uut sihtkohta. Esimest korda minnakse appi näiteks Võilaiule ja Viru rappa. Tänavune kõige eksootilisem talgureis viib aga lausa Valgevenesse,” tutvustas Libek.

Jätka lugemist »

Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Sindi esimene väliujula ehitati alevivalitsuse rahastamisel 1935. aastal, praeguse väliujula sai linn 2012. aastal ja on olnud pidevalt paljude suplejate teenistuses.

Priit Kask Sindi ujulas Foto Urmas Saard

Priit Kask Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Sindi väliujulas paiknevad rajatised on eeskujuliku väljanägemisega ja ümbrus jätab hästi hooldatud ümbruse mulje. Mõned vanemad mehed istusid kalda äärsetel pinkidel. Priit Kask oli minu saabudes parajasti veest välja tulnud. „Käisin juba 1. mail tänavu esimest korda vees. Mõõtsin siis temperatuuri. Oli 6 kraadi. Muidugi ei jäänud kauaks vette. Kastsin korraks märjaks ja välja. Täna võis juba palju pikemalt olla. Temperatuuri ei mõõtnud, aga vesi võis olla umbes 16 kraadi,“ rääkis Priit, kes aastaid peaaegu igal päeval käib suplemas. Päris jääaugus siiski ei suple, aga varsti pärast jää minekut kuni suurte jaheduste tulekuni küll.

Alles pärast mõningast vestlust tundsin, et midagi on puudu. Ja siis taipasingi, et sügisel Pärnu jõest välja veetud ja minema sõidutatud platvormmoodulid pole veel ujulasse tagasi toodud. Ka rannavalve aknad ja uksed olid alles suletud. Oletasin, et täna olnuks rannavalvet teostav Articard heisanud kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele.

Jätka lugemist »

Meri, maa ja päike kutsuvad Pärnumaa eakad Vallikääru suvisele lustipeole

Eelseisval pühapäeval peetakse Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvedamisel Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Pooletuhande esineja hulgas tulevad lavale ühendkoor ja tantsurühmad, vahetekste esitab Feliks Kark.

Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009 Foto Urmas Saard

Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009. Foto: Urmas Saard

Kontserdi projektijuht on Aire Koop, aga suvepeo mõtteline algataja ja üldjuht Sirje Osipov, kelle eelistused kuuluvad folkloorile ning rahvatantsule. Vokaalse ja instrumentaalse muusika poolel kannab hoolt hea kordamineku eest suurte kogemustega Priit Kask, kes musitseerib kontserdi kestel korduvalt ka ise.

Kask selgitas, et ühendkoor moodustati paljudest maakonna ansamblite lauljatest: Kilingi-Nõmmest, Pärnu-Jaagupist, Paikuselt, Treimanist jm. Kavasse võeti 13 laulu, mis on lauljate jaoks päris uued. Kask ütles, et seni on ühiselt proovitud kokku laulda vaid ühel kogunemisel. Laulud õpiti ära väiksemates gruppides. Ühendkoori juhatavad Helle Kullamaa, Evi Kullam Pärnust ning Jakob Kaunissaar Pärnu-Jaagupist. Solistina laulab Maidu Maamees, samuti esineb Treimani trio. Viiulit mängib Esta Ruusmann, akordionit Õnnela Teearu, Kontrabassi Jüri Verlin. Priit Kask mängib kontserdil elekriakordionit. „Otsustasime, et laule saadame elava muusikaga ja fonogramme ei kasuta,“ rääkis Kask. „Tantse saatev muusika tuleb siiski fonogrammilt“.

Urmas Saard

Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Tänavune meesseenioride korvpalli hooaja lõpetamine peeti neljapäeval, 26. mail TTÜ spordihoones koos juba traditsiooniks saanud vabavisete võistlusega. Samas peeti ka endiste korvpallilegendide Selma Multeri ja Tõnno Lepmetsa nimelised vabaviskevõistlused.

Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R Rausbergi ja R Laherand)

Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R. Rausbergi ja R. Laherand)

Esmalt toimus traditsiooniline vabaviskevõistlus, kus 16 mees- ja 5 naismängijal tuli sooritada 20 vabaviset. Esimese ringi parimad olid Jaan Malmberg ja Gunnar Dudkin 17 tabamusega, Gert Hendriksoni, Aivar Juuse ja Veiko Funki arvele jäi 16 tabamust. Naistest olid parimad Reet Rausberg 16 ja Kai Lass 15 tabamusega.

Vabavisete teise vooru pääses 11 parimat ja parim oli seal Mait Käbin 19 tabamusega, Hendrikson ja Juuse lisasid oma arvele 18 tabamust, Rausberg 18 ja Lass 17. Kokkuvõttes parima vabaviskaja tiitli pälvis ümbervisete tulemusena (sest 3 võistlejat said võrdse tulemuse 40-st 34 tabamust) Gert Hendrikson, järgnesid Aivar Juuse ja Gunnar Dudkin, edasised kohad – Mait Käbin ja Jaan Malmberg (33), Guido Lill (32), Siim Hinsberg ja Rait Ermann (29), Veiko Funk (27), Henn Koolmeister (25), Aulis Fischer (24). Kuus paremat pääsesid edasi võistlema Tõnno Lepmetsa karikale.

Jätka lugemist »

Kohtla-Järvel toetati heategevusliku jooksuga haigete lastega peresid

Möödunud laupäeval toimus Kohtla-Järvel esimene Eastman Charity Run nime kandev heategevusjooks, mille iga osaleja eest annetati seitse eurot kohalikele pidevat ravi vajavate lastega peredele.

Eastman Charity Run (1)

Foto: Eastman

Kohaliku kultuurikeskuse eest stardi saanud üritusest võttis osa üle 500 inimese, keda toetas ligi 150 liikmeline pealtvaatajaskond.

„Rõõm on näha, et Ida-Virumaal on nõnda palju inimesi, kes soovivad abivajajaid aidata. Aitäh kõikidele, kes tulid kodudest välja ja panustasid liikumise kaudu ka enda tervisesse,“ sõnas Eastman Specialties OÜ Kohtla-Järve tehase direktor Hannes Reinula. „Kindlasti aitas üritusele kaasa ka päike, mis pisut enne starti pilve tagant välja tuli ja osalejatele ideaalsed jooksuvõimalused andis“.

Kiidusõnu osalejate aadressil jagus ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse kultuuri- ja spordi peaspetsialistil Kristiine Agul, kellele tegi eriti head meelt nõnda rohkearvuline osalejate arv. „Samuti olen õnnelik, et Kohtla-Järvel on tekkinud heategevusjooksu näol uus traditsioon, millega saame toetada peresid, kus kasvavad terviseprobleemidega lapsed,“ lisas ta.

Üritusel olid kavas nii 250 m, 1 km, 3,5 km, 7 km ja 10,5 km pikkused distantsid erinevatele vanusegruppidele. Lisaks asusid koos jooksjatega rajale ka kepi- ja tervisekõndijad ning osavõtt oli kõigile tasuta.

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Jätka lugemist »

Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Haapsalus sai täna avalöögi üleriigiline kalandustoetuste infopäevade sari, kus tutvustatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 rannapiirkondadesse ning kalandussektorisse suunatavaid toetusi. Kahe nädala jooksul toimuvad infopäevad kõigis kaheksas Eesti kalanduspiirkonnas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam Foto Urmas Saard

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam. Foto: Urmas Saard

Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. “Tahame saavutada investeeringute toel olukorra, kus võimalikult suur osa püütud kala väärtusest jääb kalurile. See tähendab investeeringuid töötlemisse, et kalur ei müüks oma toodangut lihtsalt toormeks,” ütles MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell täna Haapsalus toimunud kalandustoetuste infopäeval.

Medell rääkis, et teiseks rannakalurite murekohaks on püügi hooajalisus. “Püügiperiood on vaid viis-kuus kuud aastas. Seepärast investeerime ka tegevustesse, mis aitavad rannakaluritel oma tegevusalasid mitmekesistada ja leida aastaringset teenistust,” selgitas Medell.

Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia järgi investeeritakse 2,2 miljonist eurost 30% kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisse, 30% kalandustoodete töötlemisse ja otseturustamisse, 27% rannakalurite tegevuste mitmekesistamisse, 3% kudealade taastamisse ja 10% kalandustraditsioonide edendamisse.

Jätka lugemist »

Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Juta Velleste eestvedamisel läbiviidavad Sindi pensionäride igakuised klubilõunad muutuvad iga korraga järjest oodatumaks, kuna võimaldavad lisada toimekate inimeste argipäeva väga vajalikku omavahelist suhtlemist, eriti hästi osatakse hinnata vene rahvakillu kaasamist ühistesse tegemistesse.

Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil Foto Urmas Saard

Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil. Foto: Urmas Saard

Et tänane klubilõuna asetus Velleste sünnipäevaga samale kuupäevale, olevat päris juhuslik kokkusattumus. Aga kahtlematult väärinuks pensionäride ühenduse looja ka päris eraldi talle pühendatud aega ja tähelepanu, arvasid mitmed kohalviibinud.

Täna tulid muusikud naaberlinnast Pärnust. Esinesid Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed täies koosseisus. Nooruslikku lusti täis vanamehi juhendab Ene Saar, kes on klarneti mängu õppinud Peterburi konservatooriumis. Instrumentidega toetasid Ene mängu Jaan Lepik akordionil ja Andres Jurs, kes puhub nii tuubat kui trompetit. Laulsid Arvo Soovik, Koit Heinmets, Rein Tambet, Toivo Põldur ja Ants Aru. Instrumentaalpaladena esitati rohkelt Austria polkat ja valsse. Vokaalselt kõlasid vanad tuntud meloodiad – „Seitse ööd ja seitse päeva“ ja teised sarnased lood. Tantsulugude ajal võtsid laulumehed naised tantsule.

Muidugi lauldi sünnipäeva laulu ja öeldi häid õnnesoove. Venelannade viisik laulis kaunitel viisidel vene meloodiaid, millele mehed palusid lisa. Rotiküla vanamehed lubasid järgmiseks Sindi külastamise ajaks mõnegi venelastele armsa laulu selgeks õppida.

Jätka lugemist »

Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Täna väisavad juba viiendat korda Sindit Södertälje eakate tantsurühma naised, keda võõrustavad siinsed Sindi murueided.

Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis Foto Urmas Saard

Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis. Foto: Urmas Saard

Sindi murueitesid juhendav Saima Laanemaa ütles, et käidi külalistega kauni Pärnu jõe kaldal, Sindi ja Tori valla piiril asuvas Helmondi Peo -ja Toidutares, mida ilmestab nauditav ümbrus iluaianduse, purskkaevude, langeva vee, tiigi ja muu silmale rõõmu pakkuvaga. Sealt sõideti linna raekoja juurde, kus ilus asukoht ja päikseliselt soe ilm kutsus kohe bussist väljudes murule tantsima.

Seni, kui pärast hoogsat liikumist sõõmuke hinge tõmmati, jagasid naised oma seniseid muljeid. Varem on Sindit külastatud sellistel aastaaegadel, kui loodus olnud trööstitult raagus. Seekordne rikkalik rohelus pani kõigi silmad särama ja suud ahhetama. „Me oleme Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad. Sedakorda saime Sindist hoopis teistsuguse pildi, kui olime tutvunud muuseumi väljapanekutega. Koju tagasi minnes meenutame tänasest Sindit hoopis teise pilguga,“ kõneles üks tantsijatest. Laanemaa ütles, et järgmine kord kutsuvad nad Södertälje sõbrad jaanipäeva pidama. „Siis läheme uuesti Helmondisse, kus neile väga meeldis.“

Jätka lugemist »

Jänesselja lasteaia III laulu- ja tantsupidu toimub Pärnumaal Sauga vallas

Iga kahe aasta tagant aset leidev Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu peetakse tänavu kolmandat korda 31. mail.

Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm Foto Urmas Saard

Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm. Foto: Urmas Saard

Merekultuuri aastale ning Jänesselja lasteaia 40. tegutsemisaastale pühendatud laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja „Koduõuest mereni“.

Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm räägib peokava tutvustades sellest, kuidas vanaema ja lapselapse mõtted ja arutelud viivad meid rännakule koduõuest oja kaldale, jõe veerele ning lõpuks avara ja lõpmatu mere rannale. Meremüha, kajakate kisa, muul keset loksuvaid laineid ning lapse kõnelus merega: „Meri, meri, kas sa vastad, kui ma sulle hüüan?“ – see on peo lõppvaatus, mis iseloomustab meid kui rannarahvast, kelle jaoks meri, ääretu ja mõõtmatu, on olnud püha. Temalt paluti leivakõrvast, meri andis tööd.

Laulu- ja tantsupeo kavas on nii rahva- ja lastelaule, loits, ütlemisi, tantse, liikumisi, muusikalisi hetki ja vahepalasid kui ka kandle- ja parmupillilugu. Etteasteid on nii väikestelt kui suurematelt lastelt, ansamblis laulvatelt lastelt kui õpetajatelt. Üheskoos moodustub peost tervik. Ei jää saabumata ka valge laev, kahemastiline!

Pidu algab rongkäiguga kell 16.20.

Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Sindi linnavalitsus ja Lemminkäinen Eesti AS sõlmisid 23. mail lepingu Pärnu maantee osaliseks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise aeg on 70 päeva lepingu sõlmimisest alates.

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine Foto Urmas Saard

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine. Foto: Urmas Saard

Rekonstrueeritakse 520 meetrine lõik alates Pärnu maantee 29 eest Lohu tänavani. Tööde hulka kuulub Pärnu maantee tasandusfreesimine koos täieliku asfaldi ülekattega, tehakse uued bussiooteplatvormid Linnavalitsuse peatuses, kiriku kurvi viraaži korrastamine ja tee laienduse ehitus ning Pärnu maantee, Kalamaja tee, Jaama tänava ristmiku korrastamine. Kuna Kalamaja tee on ainsaks juurdepääsuks suurte autodega AS Sindi Lanka’le, tuleb möödapääsmatud ristmiku sulgemised eelnevalt ettevõttega kooskõlastada.

Plaanides on ka uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine mõlemas sõidusuunas, kuid kuna asukoha puhul on tegemist mälestisega (Kiriku park on muinsuskaitse all), siis vajab nende rajamine muinsuskaitse nõuetele vastavat projekti. Vaja on teha ettevalmistavad tööd mahus, et edasiste tegevustega ei pea tehtut lõhkuma või ümber tegema.

Lepingu mahuks on üle 74 000 euro, mis finantseeritakse Sindi linna eelarvest.

Omanikujärelevalvet teostab FIE Enno Tammekivi.

Jätka lugemist »

Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Täna külastas Sindi pensionäride toimekas seltskond Tallinna loomaaeda.

Tiiger Tallinna loomaaias Foto Urmas Saard

Tiiger Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Märgatavad muutused

Kuigi minule veel pensionäride sooduspiletit ei müüda, olin väga rahul ka täispileti eest maksmisega ja eriti tänulik inimestele, kes ärgitasid kaasa minema. Kui mälu ei peta, siis viimati jalutasin loomaaias umbes kümmekond aastat tagasi. Mõned korrad ka varem ja päris väiksena viis esimest korda loomaaeda ema. Ainult siis asus loomaaed kusagil Kadrioru pargi serval Lasnamäe nõlva all. Esialgselt ajutisele maa-alale rajatud loomaaiast on mälestused väga hägusad. Selgemalt on meeles kaljukitsed kõrgel paekivijärsakul, miskipärast ka pruunid karud.

Kümmekond aastat on loomaaeda oluliselt muutnud. Esimest korda sisenesin Õismäe poolsest lääneväravast, mis avati Ehitajate teega külgnevas osas 2014. a kevadpühal. Samas asub ka veidi hiljem valminud Keskkonnahariduskeskus. Külastajad pääsevad loomaaeda läbi uue hoone avara fuajee, kus on hulk elekroonilise kontrolliga väravaid.

Jätka lugemist »

Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on endiselt vajalik ja kohustuslik. Lemmikloomi tuleb vaktsineerida vähemalt kord kahe aasta tagant.

Koer katusel Foto Urmas Saard

Koer katusel. Foto: Urmas Saard

“Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab, et inimesed alahindavad marutaudiohtu. Kuigi Eesti on olnud juba paar aastat marutaudivaba, on suur oht selle haiguse taaslevimiseks Eestisse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enim õudust tekitanud nakkushaigusi maailmas, kuna lõpeb nii inimese kui looma nakatumisel alati surmaga. Seepärast peame ennetama selle haiguse uuesti levima hakkamist meil vaktsineerimata loomade hulgas.”

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik.

Jätka lugemist »

Neljas Sääsepirina Alguse kontsert kutsub taas
hullutavast ilmakärast eemale Soomaale

Sääsepirina alguse kontsert. Foto: Kerli Sosi

Sääsepirina alguse kontsert. Foto: Kerli Sosi

Sääsepirina Alguse kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai – Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.

Nagu Sääsepirina Alguse kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada. Kontserdil astuvad üles Verbarium, kes mõne aasta eest August Sanga ja Kersti Merilaasi luulest inspireerituna sõnadele sobivaid helipilte looma asus. Neile järgneb oma hetketi sõgedavõitu helikeelega mitu aastat Sääsepirinale oodatud Barbariz.

Esimese rahvusvahelise pundina Sääsepirina Alguse kontserdi üles astuva ungari-eesti trio Porteleki/Tärn/Pärnoja loomingus on suvehaku esimesse nädalavahetusse hästiistuvat folki, jazzi ja rokki. Öö hakul lava hiivav Micucu viib kontserdikülalised võimsale alternatiivsele instrumentaalsele rännakule, misjärel antakse tuld uut päeva tervitada soovivatele tantsujalgadele Sander Mölderi krutitud helisegude saatel.

Jätka lugemist »

Aasta vanemuislasteks valiti
Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.

Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.

Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.

Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.

Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.

Liigirikkaim linnuvaatlustorn asub Pärnumaal Kablis

Möödunud laupäeval Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluspäeval vaadeldi linde 15 vaatlustornis ning Eesti kõrgeimal mäel ehk Kiviõli poolkoksimäel. Kõige liigirikkama torni tiitli sai vaatluspäevade kuueaastases ajaloos juba neljandat korda ülekaalukalt Pärnumaal asuv Kabli vaatlustorn 111 liigiga.

Tulemus jääb kolme liigiga alla sama koha käes olevale vaatluspäevade rekordile. Teise koha saavutas 86 liigiga Haeska torn Läänemaal ja kolmanda 72 liigiga Aardla torn Tartumaal.

Kokku nähti ja kuuldi 167 linnuliiki, mis on vaatluspäevade kolmas tulemus. Kõige põnevamad liigid olid vaenukägu Rumpo vaatetornis Vormsil ja puna-harksaba Valgamaal Tellingumäel.

Lõplikke tulemusi saab vaadata EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Suur tänu kõigile osalejatele ja koordinaator Thea Permile.