Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto: Urmas Saard

Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.

Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.

24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.

Jätka lugemist »

LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

TREV-2 Grupi töömehed paigaldasid Pärnu mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.

Üleujutuse piirkond Pärnus. Foto: Urmas Saard

Üleujutuse piirkond Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sissesõidu keelumärgid asetati tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole, Munamäe nurga juurest Viikingi poole, Remmelga ja Esplanaadi tänava ning Mere puiestee ristmikust Ammende villa poole, Merekalda tänavale ja Kaubasadama teele. Kui merevesi peaks veelgi tõusma, võidakse liiklust piirata ka Audru osavallas.

Jätka lugemist »

PÄRNU RANNA PIIRKONDA VALITSEB ÜLEUJUTUSE OHT

Riigi ilmateenistuse andmetel võib merevee tase tõusta täna õhtul kella 20ks kriitilise piirini, linnavalitsus palub elanikel autod ohualast kaugemale viia ja jälgida ilmaprognoose.

Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kriitiliseks merevee tasemeks on Pärnus 180 sentimeetrit üle maapinna, mil vesi hakkab tungima Rannaparki. Ilmateenistus prognoosib merevee tõusuks kella 20 ajal 180-200 sentimeetrit. 2005. aasta jaanuaritormi kogemus näitas, et vesi tungis üle Tammsaare puiestee 220 sentimeetrise merevee tõusu korral.

Linnapea Romek Kosenkranius jälgib olukorda päästeameti regionaalses staabis ja on valmis vajadusel kokku kutsuma linna kriisikomisjoni. Soovitame ranna rajooni elanikel viia autod ohustatud aladest kaugemale, laadida täis telefonid ja akupangad ning jälgida ilmaprognoose.

Palume ranna piirkonda mitte uudistama minna, et end mitte ohtu seada. Linnavalitsus paigaldab rannapiirkonda liikluspiirangu märgid. Eemale tuleks hoida ka maha langenud elektriliinidest ja teavitada nendest Elektrilevi numbril 1343.

Kui elektriühendus ja mobiilside katkevad, tuleks kuulata täistundidel raadiost või autoraadiost Vikerraadio uudiseid. Võru linna kogemus näitas, et pärast elektrikatkestust katkes mõne aja pärast ka veega varustamine.

Vaata mere taset reaalajas Pärnu ja Munalaiu sadamas.

KU päevatoimetaja

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Jätka lugemist »

PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto Jaan Lukas

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto: Jaan Lukas

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.

Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Jätka lugemist »

KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

Tallinna linnavolikogu võttis eilsel istungil vastu detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse Mustamäe Keskuse kõrvale 24-korruselist hoonet.

Mustamäe planeering

Mustamäe planeering

Sääse ja A. H. Tammsaare tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS, planeeringuala suurus on 2,59 hektarit.

Detailplaneeringus on ette nähtud laiendada Mustamäe Keskust, et luua piirkonna elanikele täiendavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks (kino, toitlustus, sportimisvõimalused, mängutoad ja ‑saalid jms). Samuti on leitud kehtivas detailplaneeringus A. H. Tammsaare tee äärde kavandatud kõrghoonele uus linnaehituslikult sobivam asukoht Sääse tänava ääres.

Linnavolikogu liikme Maksim Volkovi sõnul muudab detailplaneering kindlasti Mustamäe ilmet. „Pean kõige tähtsamaks, et ehituse käigus oleksid täidetud kõik parkimiskohtade ja teede infrastruktuuri korrastamise nõuded. Oluline on, et uute majade ehitamine ei kahjustaks Mustamäel juba elavate inimeste elukvaliteeti. Linnavalitsuse ülesanne on seda ära hoida ning kontrollida nende nõuete täitmist,“ lisas Volkov.

Jätka lugemist »

SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

Ühildades märgilisi päevi – koolivaheajale minekut ja saabuva iseseisvuspäeva tähistamist – kogunes terve Sindi gümnaasium täna hommikul Sindi raekoja juurde kümnete kandelippudega pidulikule lipurivistusele nõnda nagu seda on tehtud küünlakuul kaheksal viimasel aastal, samuti Eesti lipu sünnipäevadel.

Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto Urmas Saard

Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp kõneles tulevikku vaadates, et tema jaoks on Eestis kõige parem elada, sest siin täituvad kõik tema unistused.

Kooliga ühinesid ka Sindi lasteaia suuremad lapsed, kes alles eile osalesid esimest korda iseseisvalt lasteaiasiseselt korraldatud riigi sünnipäeva tähistaval miniparaadil.

Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipu liputoimkonnas seisid auvalves õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas, õpilased Rainer Aas ja Sirelin Kukk.

Kell 9.00 toimus sümboolne lipuheiskamine raekoja tornimasti. Rituaali viis läbi spetsvarustuses Mihhail Škljar, sest veidi ekstreemsetes oludes heiskamist ei saa kõikidele lubada – kuigi austavat lipuheiskamist vääriksid teisedki aatelise vaimuga tublid inimesed. Hümni mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.

Jätka lugemist »

VALITSUS UUENDAS TERVISE TEABESÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUST

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused, mis võimaldavad võtta kasutusele perearstide kliiniliste otsuste tugisüsteemi. Otsustustugi jõuab perearstide kasutusse 1. aprilliks.

Vabariigi Valitsus. Foto Urmas Saard

Vabariigi Valitsus. Foto: Urmas Saard

Seeläbi saab otsustustugi võtta arvesse nii visiidi käigus kogutud terviseandmeid kui ka patsiendi varasemad diagnoosid, operatsioonid ja protseduurid, analüüsid ja tarvitatavad ravimid

„Selleks, et perearst ja tema meeskond saaksid oma tööd teha võimalikult hästi, peab arsti infosüsteem olema kiire ja kasutajasõbralik ning toetama arsti raviotsuste tegemisel. Uus lahendus toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassa ja perearstide koostöös valmiv otsustustugi võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Otsustustoe valmimine on oluline teetähis inimkesksema tervishoiu poole liikumisel.“

Jätka lugemist »

“PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

Riigi 102. aastapäeva tähistamiste tähtsündmustele Tori valla keskuses tegi avalöögi Sindi lasteaed.

Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto: Urmas Saard

Kõik kutsutud külalised olid sündmusest vaimustuses ja kõlas ka repliik – järgmisel aastal siis uuesti

Eestis „paraadide pealinnaks” pürgiv Sindi jõudis täna uude etappi, sest lisaks aastaid korraldatud iseseisvuspäeva ja lipu päeva paraadlikule tähistamisele otsustas Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed õpetaja Ülle Otsa algatusel ja eestvedamisel korraldada eelnevatega sarnase sündmuse iseseisvalt, kohati isegi uhkemalt kui kunagi varem nähtud.

Kodumaa omariikluse sünnipäeva tähistav miniparaad toimus ennelõunal Sindi lasteaia hoovis ja lähiümbruses, kestusega umbes 50 minutit. Esmalt tervitas lasteaiaperet Tori vallavanem Lauri Luur, kellele väga meeldib, et meie esiisad ja esiemad olid nii julged ja otsustasid Eestimaale tunginud vaenuvägedele vastu astuda ning sellega kaitsta 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud riigi püsimist. „Nüüd on meil võimalik elada päris oma riigis nii nagu me tahame ja ei pea õppima ka mitte näiteks hiina keelt. Ja saame iseseisvalt väga hästi hakkama.”

Jätka lugemist »

KUI LIPP MUUTUB KASUTUSKÕLBMATUKS

Enne riigi sünnipäeva tasuks majaomanikel riigilipp üle vaadata.

Kui lipp on räbaldunud. Foto Urmas Saard

Kui lipp on räbaldunud. Foto: Urmas Saard

Lipp on riigi sümbol ja selle väärikaks käitlemiseks tuleb lipukangas värvilaidude kaupa lahti lõigata.

Vabariigi aastapäeva eel on mitmed linnakodanikud pöördunud Pärnu linnavalitsuse poole ja küsinud, kuidas oleks õige toimida riigilipuga, mis on oma esteetilise välimuse minetanud ja mida ei sobi enam heisata.

Et lipp aja jooksul määrdub, kulub ja võib hakata narmendama, on paratamatu. Mida rohkem lippu väljas hoida, seda kiiremini see juhtub. Seetõttu kaotavadki esimesena oma kena väljanägemise just mastivimplid või -lipud, mis on koguaeg heisatud ning on tuule, päikese ja sademete meelevallas.

Kui pesemisega enam kangast puhtaks ei saa või kui lipp on katki rebenenud, värvitoonid tuhmunud või kangaservad narmendavad, siis tuleb lipp sündsal viisil hävitada.

Jätka lugemist »

SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

Sindis alustatakse saabuva riigi sünnipäeva tähistamisega varakult ja kõige nooremate kodanike kaasamisel.

Pildi joonistas Mirell Tiitus Sindi lasteaia Puhhide rühmast

Pildi joonistas Mirell Tiitus Sindi lasteaia Puhhide rühmast

Teeme omas tempos oma armsa peo!

„Hei, tulge paraadile! Sindis toimub 20. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad,” kuulutatakse näoraamatu Sindi lasteaia lehel. Ülle Ots on Sindi lasteaia muusikaõpetaja ja Eesti lipu seltsi liige, kes asus oma mõtte teoks saamiseks suuremate ettevalmistustega innukalt tegutsema jaanuari esimestel nädalatel. Toetust ja abi pakuvad ka direktor ja hoolekogu, et asi hästi õnnestuks.

„Super! 02. 20. 2020 on maagiline kuupäev. Teeme omas tempos oma armsa peo! Politsei on olemas, kohalikud pritsimehed nõus, liitumas on teisigi, mõne asja otsustamine jääb ka viimasele hetkele, aga kõik toimib. Usun, et ületab uudiskünnist. Urmas, aga on ju OK see, et teeme oma mudilaste miniparaadi,” on Ülle elevil.

Jätka lugemist »

EUROOPA SAUNAMARATONIL KOHTUSID ERINEVATE RAHVUSTE SAUNAARMASTAJAD

Täna toimus selle talve ainukeseks sportlikuks suurürituseks kujunenud XI Euroopa Saunamaraton. Rajale läks 162 neljaliikmelist meeskonda, läbida tuli 19 saunapunkti. Kokku osales saunamaratonil 18 erinevast rahvusest saunalist.

XI Euroopa Saunamaraton. Foto Valju Aloel

XI Euroopa Saunamaraton. Foto: Valju Aloel

Kõiki tulemusi saab vaadata Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee lähiajal.

Kohtumiseni järgmisel aastal!Kõrvuti eestlastega osales saunamaratonil ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, venelasi, jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, udmurte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedukaid, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norrakaid ja keenialasi.

Euroopa Saunamaratoni kajastasid peale kodumaise meedia ka välismaa väljaanded.

„Mul on hea meel, et Euroopa Saunamaraton on jätkuvalt populaarne ja toob Otepääle kokku nii palju eri rahvustest saunahuvilisi,“ ütles üks saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „See paneb ka meid korraldajatena rohkem pingutama, et põnevus ei kaoks.“

Jätka lugemist »

ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

Esmakordselt tänavu jaanuaris aset leidnud ülelinnalisele Ühisfestile „Pärnu – noorte inimeste linn“ järgnes 13. veebruaril kokkuvõtete tegemine kolledži raamatukogus, kus võis kuulda huvitavaid mõtteid ja kohati päris üllatavaid avastusi. Ettepanekud anti üle Pärnu linnavalitsusele.

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda

Pärnu Ühisgümnaasiumi eestvedamisel toimus Ühisfest 28. jaanuaril Estonia Spa Hotels konverentsi saalis, kus osalesid Pärnu linna 8.-9. klasside üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse õpilased, gümnasistid ning kolledži tudengid – ühtekokku 120 noort.

Käesoleva nädala neljapäeval tegi ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte erinevate laudkondade teemadel: tuleviku kool, tuleviku haridus, kuhu oleme teel; tuleviku töökohad ja töökorraldus; mida saavad noored teha kodukoha heaks; millises Pärnus linnas tahetakse elada ja töötada. Esitati küsimused: kas noorel on kohta Pärnus; mida teha, et noored tahaksid Pärnusse jääda ja pärast õpinguid tagasi tulla?

Jätka lugemist »

MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto Urmas Saard

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard

Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis

Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.

Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.

Jätka lugemist »

„KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”

Jaak Känd: „Kõik inimesed on sündinud Pärnus / Kõik inimesed on sündinud / sinise mere ääres / Eesti riik on sündinud / sinise mere ääres / Eesti Vabariik on sündinud Pärnus”

Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto Urmas Saard

Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto: Urmas Saard

22. veebruaril esineb Sindi laulukoor Sindi seltsimajas 150. juubelikontserdil

Sõbrapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva luule- ja kontsertetendusega „Kodumaa sünnipäev”. Luulet luges Jaak Känd ja Kristel Reinsalu juhatusel esines Jannseni aegne Sindi laulukoor, kes tänavu tähistab oma 150. tegevusaastat.

Jätka lugemist »

ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

Sindi ehetemeister Erika Kolnes avab täna Sindi muuseumis pärlitest ehistööde näituse „Klaaspärlimäng”, mis jääb avatuks 1. aprillini.

Erika Kolnes. Foto Urmas Saard

Erika Kolnes. Foto: Urmas Saard

Pitskinnaste juurest eheteni. Foto Urmas Saard

Pitskinnaste juurest eheteni. Foto: Urmas Saard

Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.

Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”

Jätka lugemist »

HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS

Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto Urmas Saard

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto: Urmas Saard

„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.

Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.

Urmas Saard

KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS

21. veebruaril jäävad õpilased talvisele koolivaheajale, gümnaasiumi lõpetajad viimast korda. Kolm päeva hiljem on riigi iseseisvuspäev. Koostöös Sindi gümnaasiumiga tahab Eesti lipu seltsi Sindi osakond saata õpilased aatelises meelsuses koolivaheajale ja vastu Eesti Vabariigi sünnipäevale.

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto Urmas Saard

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto: Urmas Saard

Sindis traditsiooniks palju aastaid ja ulatub Eesti Vabariigi kahekümnendate-kolmekümnendate aastate aega

Ühildades kahte olulist päeva koguneb terve Sindi gümnaasiumi koolipere 21. veebruari hommikul kell 9.00 Sindi raekoja ette, kus pidulikus lipurivistuses hoiavad koolinoored sinimustvalgeid kandelippe. Esindatud on kooli liputoimkond, kes toob välja Riigikogu poolt kingitud esinduslipu.

Traditsiooniline pidulik lipuheiskamine raekoja torni toimub tänavu üheksandat korda. Pidulikul rivistusel ja hiljem ka rongkäigus mängib Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Raekoja esisele kogunenud inimesi, eeskätt koolinoori tervitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Andres Metsoja, kes on Pärnu maavanemana töötatud aastatel olnud Sindi gümnaasiumi noorte lipuheiskajate patrooniks.

Jätka lugemist »

HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Haruldase fenüülketonuuria diagnoosiga laste pered on jäetud kallihinnalise ravitoidu soetamisel igasuguse abita ning vajavad nüüd toimetulekuks heade annetajate abi.

Dominic ja Mattias

Dominic ja Mattias

Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.

Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.

Jätka lugemist »

VENEMAA VIISA KOMPENSEERIMINE

Alates 6. veebruarist on võimalik esitada taotlusi Venemaa Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimiseks.

Piiripunkt Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel. Foto: Urmas Saard

Piiripunkt Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel. Foto: Urmas Saard

Võru ja Põlva maakonna elanikud saavad taotleda tasuta viisasid kultuurivahetuseks

„Venemaal piiriäärsetel aladel elavate sugulaste või nende matmispaikade külastamiseks on vaja taotleda viisasid, mis on rahaline väljaminek,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Et raha tõttu ei jääks vajalikud külastused tegemata, pakume ka sel aastal võimalust viisade taotlemise kulude kompensatsiooniks. Sel aastal oleme kompensatsioonideks kokku eraldanud 61 290 eurot.“

Viisade kompenseerimiseks võivad taotlusi esitada kõik Eesti kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ning kes soovivad külastada Venemaa piirilähedastel aladel elavaid sugulasi, abikaasat või nende matmispaiku. Piirilähedasteks aladeks loetakse Slantsõ rajooni Zagrive valda, Kingissepa rajooni Ivangorodi linna ning Bolselutski ja Kuzemkino valda või Petseri rajooni Petseri linna ning Krupa, Laura ja Uue-Irboska valda.

Jätka lugemist »

IMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES

19. veebruaril toob Eesti impro 10. juubelituur Improteater IMPEERIUMi Türi Kultuurikeskusesse, kus etendub publiku heakskiitu pälvinud “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu”.

Improteateri IMPEERIUM trupp. Foto Improteater IMPEERIUM

Improteatri IMPEERIUM trupp. Foto: Improteater IMPEERIUM

Improteater tähistab sel hooajal improvisatsioonilise teatri 10. tegutsemisaastat. Sellega võtab teater südameasjaks tutvustada armastatud teatrivormi ka väljaspool suurlinnu. Seni on tuuritatud Kuressaares, Otepääl, Kuusalus, Juurus, Iisakus ja paljudes teistes kaunitesse Eestimaa paikades.

Jätka lugemist »

EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA PARAAD TALLINNAS VABADUSE VÄLJAKUL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe akadeemia, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond, Naiskodukaitse, NATO küberkaitsekoostöö keskus ning NATO staabielemendi Eesti kontingent. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid ja vanglateenistuse esindajad.

Liitlastest on paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus.

Jätka lugemist »

TÄNAVUNE TARTU MARATON JÄÄB LUMEPUUDUSEL ÄRA, PÜHAPÄEVAL TOIMUB JALGSIMATK

Korraldajad otsustasid täna, et 16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maraton jääb lumepuudusel ära. Huvilised on aga pühapäeval oodatud osalema Tartu Maratoni juubelimatkale.

Foto Klubi Tartu Maraton

Foto: Klubi Tartu Maraton

Suusamaratoni põhitrassil Otepäält Elvasse suusalund ei ole. Tehvandil toodetud kunstlumest aga jääb plaani C (maraton Tehvandi kunstlumeringil) jaoks väheks. Ilmaprognooside kohaselt ei ole kummagi variandi puhul sel nädalal positiivseid muutusi oodata, seega ei ole tänavu Tartu Maratoni korraldamine lumepuuduse tõttu paraku võimalik. Info osalustasu kompenseerimise kohta saadavad korraldajad osalejatele eraldi kirjaga.

Laupäevaks kavandatud lastesõidud lükatakse edasi kuni lumeolude paranemiseni.

Juubelimatkal, mille start on Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 27 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve-äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Rajal on kaks toitlustuspunkti, kus pakutakse matkalistele kuuma jooki ja kehakinnitust. Vaata rajakaarti SIIT.

Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine maratoni kodulehel. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).

KU päevatoimetaja

VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

Jaak Uibu käsitleb hindu juristi Radhabinod Pali (27. jaanuar 1886 – 10. jaanuar 1967) väidet nagu ei tohiks võitjad võidetute üle kohut mõista ja küsib muuhulgas, kas Pärnu juurtega juristi Friedrich Fromhold Martensi klausel võis mõjutada Pali tegevust?

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto Urmas Saard

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto: Urmas Saard

Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.

Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.

Jätka lugemist »

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg

Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Jätka lugemist »