Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Põlvamaa hõimunädal toob koolidesse komi keele ja kultuuri

Esmaspäeval algas Põlva maakonnas soome-ugri rahvastele pühendatud hõimupäevade kontserdinädal. Põlva maakonnas on külas komi ansambel Sipertas, kes on tulnud siia Komi vabariigi Kotkerosi rajoonist.

Komi ansambel Sipertas Kanepis Foto Kati Taal

Komi ansambel Sipertas Kanepis. Foto: Kati Taal

Folklooriansambli nimi sipertas tähendab metspojengi. See on lill, mida võib näha vaid haruharva muusikute kodumetsades kasvamas. Samamoodi on Sipertasi liikmete jaoks haruldane ja hoolt ning hoidmist vajav nende pärimuskultuur.

Ansambel Sipertas vahendabki kuulajatele edasi komi pärimuskultuuri – iidseid rituaale, kombeid, laule, lugusid ja püüab seda teha võimalikult ehedal moel.

Hõimupäevade koordinaator Põlvamaal Kati Taal sõnas, et komi ansambli puhul on tegemist tõeliste oma kultuuri ja rahvuse patriootidega. „Ansambli liikmete emakeel on komi keel ja selles nad ka omavahel igapäevaselt suhtlevad. Väga tore on bussiga ühest koolikontserdist teise sõites kuulata, kuidas laulunaised omavahel ilusas komi keeles muljeid jagavad ja vestlevad“, sõnas Rahvakltuuri Keskuse spetsialist Kati Taal.

Jätka lugemist »

Raeküla Vanakooli keskus tänas lipu seltsi

Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnaleKolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.

Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.

 

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega

Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Eesti naabrivalve ühing kutsub osalema konkursil „Hea Naaber“

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke osalema hea naabri leidmise konkursil, mis toimub 8.-21. oktoobril. Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid. Võitja kuulutatakse välja 25. oktoobril 2018 Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve Foto Urmas Saard

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve. Foto: Urmas Saard

Kõik oma naabri(te)st lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmiku(d) parima naabri konkursile, mis toimub Naabrivalve Facebooki-lehel. Kandidaadi esitamiseks tuleb kirjeldada kuulutuse all oleva kommentaarina, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning värvikad juhtumid elust enesest.

Parimat naabrit tunnustatakse konkursi peaauhinnaga, milleks on Hyundai Tuscon nädalavahetuse kasutusõigus. Auhinna on välja pannud Hyundai Motor Baltic OY. MTÜ Eesti Naabrivalve tunnustab omalt poolt võitjat Noorus SPA Hoteli SPA paketiiga kahele ning järgmist kahte võitjat tänukirjaga.

Konkurss on leitav MTÜ Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Alanud Briti päevad toovad inglise keele meile lähemale

Mittetulundusühingu Estobrit eestvedamisel toimuvad järjekordsed Briti päevad lisavad käesoleval nädalal Pärnusse mitmekülgselt huvitavat ja kasulikku tegevust. Eile, pärast tööpäeva lõppu korraldas Raeküla Vanakooli keskuse pere liige Ester Haas inglise keele näidistunni, millega jätkab ka täna õhtupoolikul.

Ester Haas Foto Urmas Saard

Ester Haas. Foto: Urmas Saard

Õpime, harjutame, kinnistame

Näidistund oli kavandatud neile täiskasvanutele, kes on aastakümneid tagasi üldhariduskoolis inglise keelt õppinud, aga keelepraktika puudumise tõttu enamiku õpitust unustanud. Esmaspäeval avanes huvilistel hea võimalus meenutada inglise keele õpetaja abiga inglise keele grammatikat. Sarnaselt eesti keelega on ka inglise keeles kuus pööret. Selle lihtsa teadmisega alustatigi, et mitte kohe kõige kartlikumaid katsetajaid eemale peletada. Tegemist oli sissejuhatava tunniga, millele järgneb juba novembris mahukas grammatika kursus. „Õpime, harjutame, kinnistame,” ütles Haas kohe tunni alguses seda, millele tuleb keskenduda.

Täna toimub kaks näidistundi. Kell 18.15, jätkab Haas inglise suhtluskeele klubiga, aga algusega kell 18.00 juhendab teist õpperühma Annika Poldre, kellel kavas eesti keel inglise keele vahendusel.

Koolieelikutele ja esimese klassi õpilastele korraldab Raeküla Vanakooli keskus Briti päevadel esmaspäevast kolmapäevani 16.40 – 17.10 ringi “Inglise keel läbi mängu”. Needki tunnid jätkuvad novembris.

Urmas Saard

Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu

Kahekäeline loodusõnnetus tabas Pärnus Martensi maja juures hiljuti kasvama pandud puud.

Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu Foto Urmas Saard

Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu. Foto: Urmas Saard

Martensi maja töötajatega vesteldes selgus, et täna hommikul olevat puu veel kenasti püstises asendis olnud ja vahepeal pole ka marutuult täheldatud. Jalajäljed reedavad, et tegemist võis olla kahejalgsega, kes üritas nõrga puu kallal jõudu tarvitada.

Urmas Saard

Jalajälg reedab Foto Urmas Saard

Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.

Maria Kalaniemi Foto Elina Brotheus

Maria Kalaniemi. Foto: Elina Brotheus

Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid

Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Jätka lugemist »

Külades jagatakse täiskasvanud õppija nädalal praktilisi oskusi

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuvad oktoobri teisest nädalast alates külades üle Eesti mitmed praktilised koolitused – õppida saab näiteks riiete värvimist, nutikat koristamist, metsikute taimede hapendamist, aga ka seda, kuidas oma kodu ohutuks ja turvaliseks muuta ning millised esmaabivahendid kodus peavad olema. Samuti õpetatakse, kuidas külamaja ümbrust haljastusega kaunimaks kujundada.

Mercedes Merimaa Foto Urmas Saard

Mercedes Merimaa. Foto: Urmas Saard

“Õppiva küla puhul on heameel tõdeda, et suuresti on rõhk praktilistel koolitustel,” tõdes Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. “Heaks näiteks siin on Pärnumaa Kodukandi koolitused koduapteegist ja kodu ohutusest, aga ka nutikast koristamisest, kus põhirõhk teadmistel, mida igapäevaelus rakendada saab. Loodetavasti saab praktilistest koolitustest alguse soov hiljem edasi õppida ja teadmisi täiendada. ”

Pärnumaa Kodukandi esindaja Tiina Heidemanni sõnul kõneldakse koduapteegi koolitusel vajalikest esmaabivahenditest ja ravimitest, mis kodus peavad olema, aga ka turvaohtudest, millest inimesel teinekord kodus aimugi pole. “Ka tagurpidi pööratud vaibanurk või mööbli serv võib õnnetuse kaasa tuua,” tõi ta näite. Nutika koristamise koolitus aitab Heidemanni sõnul aga aega kokku hoida ning jagab lihtsaid nippe, kuidas kodu koristamist tõhusamaks muuta. Metsikute taimede hapendamist ja soolamist õpetab Pärnumaal TÕN raames taimetark Mercedes Merimaa.

Jätka lugemist »

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan

U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)

Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Jätka lugemist »

Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Uudist täiendatud: 14. oktoobril, kell 00:25

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon Foto Urmas Saard

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard

Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp

Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.

„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Jätka lugemist »

Merike Teppan-Kolk: asume õigel teel

Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov Foto Merike Teppan-Kolk

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov. Foto: Merike Teppan-Kolk

Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava

Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.

„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.

Jätka lugemist »

Valmis kogumik „Pärnu arvudes 2017“

Pärnu linnavalitsuses valmis linna peamisi arvnäitajaid sisaldav kogumik „Pärnu arvudes 2017“, mis on kättesaadav linna kodulehel.

Klikka siia

Klikka siia

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule

Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.

Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.

Jätka lugemist »

Sindi linnavalitsuse viiest taotlusest realiseerub tänavu sügisel osaliselt kaks mahukat projekti

Järgides 2015. a mais siseministri käskkirjaga kinnitatud „Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid“ projektiettepanekut esitas Sindi linnavalitsus vähem kui kuu aega hiljem viis taotlust: uute kergliiklusteede rajamiseks ja vanade renoveerimiseks, lasteaiakohtade lisandumiseks, lastehoiu avamiseks ning koolimaja esise väljaku välja ehitamiseks.

Lõik uut kergliiklusteed Sindi linna roheluse keskel Foto Urmas Saard

Lõik uut kergliiklusteed Sindi linna roheluse keskel. Foto: Urmas Saard

Kripeldama jäi vaid Raudtee tänava tee

Projektitaotluste läbi vaatamiseks moodustatud kohalike omavalitsuste esindajatest koosnevasse komisjoni kuulusid tookord Audru, Paikuse, Sauga, Tahkuranna vald ning Pärnu ja Sindi linn. Sindi viiest taotlusest ei pääsenud Pärnust edasi lastehoid ja kooli esine väljak. Lasteaiakohtade taotluses peeti silmas Pärnus Raja lasteaia ehitamises osalemist. Pärnu linna ehitatav lasteaed peaks plaanide kohaselt valmis olema 2020. a juulis. Kokku osaleb Tori vald rajatava lasteaia rahastamises 50 koha jagu.

Sintlased pidid leppima koolimaja esise väljaku projektitaotlusest välja jäämisega, sest väikelinnal tuli eelistuste järjestuses võistelda Pärnu Rüütli platsiga, mis riigi sünnilinnas tänavu suvel uuenduskuuri läbis.

Jätka lugemist »

Riigi peaminister ja majandusminister kohtusid pärnakatega

Eile kohtusid pärnakatega peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Juba pool tundi enne kohtumise algusaega olid Pärnu endise maavalitsuse hoone saali kohad hõivatud ja viiendalt korruselt tassiti toole juurde.

Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus Foto Urmas Saard

Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse

Vähem kui pool kohtumise ajast kulus valitsuse tööst ülevaate tegemisele. Suurema osa ajast pühendasid Ratas ja Simson küsimustele vastamisele, hiljem vahetuks vestluseks üksikute inimestega, aga liituti ka paari-kolmekesi jutlevate seltskondadega.

„Et oleme jõudnud 100-aastasesse Eesti riiki ja räägime ikka veel eesti keelt, see on midagi erakordset. Aga mis on Eesti järgmise saja aasta narrativ, kuhu me peame jõudma,” arutles Ratas ja vastas arutlevale küsimusele, et narratiiviks saab olla eesti rahva arvu kasvule pööramine. „See on minu meelest riigi olulisemaid tugitalasid, et me ei oleks väheneva rahvaarvuga riik,” selgitas peaminister, kelle sõnul on viimastel aastatel tuhandete inimeste kodumaale tagasipöördumine oluline signaal, kuigi iive jääb veel negatiivseks.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson

Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Jätka lugemist »

Martad pidasid laata

Pärnu linna Paikuse osavalla naisteühing Marta korraldas teist aastat Seljametsa külamajas sügislaata, kus otse kaubalettide vahel esinesid tantsijad ja lauljad, hoone muuseumi poolses tiivas toimusid töötoad ja lapsed nägid „seina seest tulevat” filmi.

Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees Foto Urmas Saard

Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees. Foto: Urmas Saard

võis osta ka Peipsi veerel kasvavaid Kolkja sibulaid ja Ljubaša küüslauku

Marta juhatuse liige Grüüne Ott ütles, et neljale tunnile kavandatud laadapäevale saabusid paljud kauplejad juba paar tundi enne ametlikku uste avamist. Kauplejaid oli tänavu kordades rohkem võrreldes esimese aastaga. Päris suur hulk müüjaid eelistas tulla kohale oma telkidega ja vaatamata üsna vesisele ilmale kaubeldi õuel, kus ruumi hoopis rohkem. Ega kõigega saanukski ruumi sisse minna. Suitsuliha ahi suitses päris loomulikult ikka lageda taeva all.

„Astu aga ligi,” hüüdis sõbralik mees, kes tulnud Tallinnast ja valas väikese topka sisse Pääsküla Pruulikoja kodukalja. Pidavat maitselt väga sarnanema omaaegse leivakaljaga, mida linna tänaval otse suurest vaadist suurtesse sangaga klaasidesse lasti. „Ainult mitte enam nii magus, kui vanasti, suhkrut on vähem,” kuulsin selgituseks, kui hüva märjukest vähehaaval maitsesin. Et kaup aus oleks, siis selleks võis ka joogi koostist lugeda: vesi, suhkur, rukkilinnased, leib, sidrunhape, pärm. Hea maitse säilimiseks soovitatakse hoida temperatuuril +2 kuni +4.

Jätka lugemist »

Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.

Must-toonekurg Foto Urmas Saard

Must-toonekurg. Foto: Urmas Saard

kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud

Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.

Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Jätka lugemist »

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

 

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi

Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Jätka lugemist »

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas

Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Jätka lugemist »

Pärnu vineeritehase toodang läheb laia maailma

Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti Foto Urmas Saard

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti. Foto: Urmas Saard

Meie alustame tootmist alles spoonilehest

Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.

Jätka lugemist »

Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust Made in Pärnumaa Foto Urmas Saard

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust “Made in Pärnumaa”. Foto: Urmas Saard

Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos

Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.

Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.

Jätka lugemist »

Eesti aastal 2040, aga ka praegu mitte halvasti

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta avaaktus toimus 19. septemril hotelli Strand konverentsi saalis, kuulajatele esines loenguga majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes käsitles oma ettekandes Eesti liikumist järgneva paarikümne aasta kestel ja võrdles Eesti praegust seisundit teiste Balti riikidega.

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele loengut pidamas Foto Urmas Saard

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Töid, mida tehakse aastal 2040, pole praegu veel olemaski.

Ligemale 600 õppurile, kellest umbes 150 algajat, ütles esimesena tervitussõnad äsja valituks osutunud uus Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Väärikate ülikooliga tehtava koostöö eest andis Raagmaa teenetemärgi Strandi tegevjuhile Aime Vilgasele. Tervitamas olid ka Pärnu abilinnapead Siim Suursild ja Marko Šorin.

Traditsiooniline pidulikkus jätkus muusikalise meelelahutusega. Pärnu Ühisgümnaasiumi noored solistid tervitasid kahe lauluga. Jane-Lii Koltsov laulis „Olen loodud rändama” (M. Mattisen / S. Soro) ja Kristel Noveki esituses kõlas „Siin või sealpool maad” (K. Koppel). Klaveril saatis sama kooli muusikaõpetaja Kadri Keskküla.

Jätka lugemist »

Võrratu Võnnu muusikakooli esinemine Sindis

Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s Men Pärnu klubi kutsel väisavad Võnnu muusikakooli puhkpilliorkester ja kandleansambel Pärnut ja Pärnumaad. Esimese rahvusvahelist muusikapäeva tähistava kontserdi andsid täna õhtupoolikul Läti külalised Sindi seltsimajas.

Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis Foto Urmas Saard

Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis. Foto: Urmas Saard

Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!

Kontsertkava esimesel poolel mängisid kandlelugusid õpetajad Ilze Žwarte ja Ieva Lapšāne ühiselt oma õpilastega. Puhkpilliõpetaja Aivars Radzins juhatas mitmekümne liikmelist orkestrit. Kogu kontsertkava ära kuulamise peale kinnitasid mitmed muusikasõbrad, et kuuldu oli võimas. Et oma tänulikkust veelgi täpsemalt väljendada, öeldi kontserdilt lahkudes rahvusvaheliselt paremini mõistetavamalt: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!” Aivars Radzins rääkis, et sarnane esinemine oli Võnnu muusikakoolile Eestis esmakordne. Kuigi kuuljaid võinuks oluliselt rohkem olla, ütles dirigent leplikult, et küllap taheti kaunil sügispäeval niisama looduserüppes jalutada või koduaias toimetada.

Jätka lugemist »

Riina Sikkut: kaotame südamehaiguste tõttu igal aastal üle 120 000 eluaasta

Täna on maailma südamepäev, millega pööratakse tähelepanu südamehaiguste ennetusele. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul kaotame südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ja enneaegse suremuse tõttu Eestis igal aastal enam kui 120 000 eluaastat, ehkki vähemalt 80% enneaegsetest surmadest oleks tervislike eluviisidega ennetatavad.

Merevees südamekujuliseks lihvitud kivikesed Foto Urmas Saard

Merevees südamekujuliseks lihvitud kivikesed. Foto: Urmas Saard

elame kauem, kuid haigena

“Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid tervena elatud eluaastad ei ole niisama jõudsalt kasvanud. See tähendab, et elame kauem, kuid haigena. Seejuures kaotame kõige rohkem eluaastaid just südame-veresoonkonna haiguste tõttu,” ütles minister Riina Sikkut. “Samas oleks suur osa südamehaigustest ennetatavad, kui pööraksime oma tervisele rohkem tähelepanu – liiguksime rohkem, toituksime tervislikumalt ja loobuksime ebatervislikest harjumustest. Ühiselt saame panustada, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervislikke valikuid.”

2016. aastal kaotati Eestis enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu südame-veresoonkonna haigustesse ligi 122 300 eluaastat. See moodustab 27% enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest.

Jätka lugemist »

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

27.septembril korraldas Eesti Spordiselts Kalev koostöös Eesti Kaitseväe, Viimsi Valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsiga järjekorras juba 19nda Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu. Üldvõit läks esmakordselt sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubid võistlusklassi esindajatele.

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond Foto Eesti Kaitsevägi

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond. Foto: Eesti Kaitsevägi

Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu selleaastaseks üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond, kes viis koju ka rändkarika.

Tormituult trotsides kogunesid 27. septembril Viimsi mõisa esisele platsile 41 võistkonda.

Võisteldi kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste, gümnaasiumiealiste poiste, gümnaasiumiealiste tüdrukute ja sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubide võistlusklassides. Võistlusmaaks oli kaheksaliikmelistele võistkondadele 3 km ning iga vahetuse jooksja läbis ca 650 – 750m. Selleaastane rada oli võrreldes eelnevaga muutunud. Nimelt pikendati raja pikkust nii, et ühel ringil  toimus neli vahetust ja läbiti tavapärase nelja ringi asemel kaks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu üldarvestuses tuli võitjaks Küberväejuhatus ajaga 17:13, teise koha saavutas Sp/Vahipataljon ajaga 17:18 ja kolmandaks tuli 2. Jalaväebrigaad ajaga 17:37.

Jätka lugemist »