Varsti on rabad sellised. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
|
||||
|
 |
 Chacha Roots “Näkinäkjä”. Foto: Mari-Liisa Parder 16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill – kivipill. Pääpreemiä’ saiva’ Heiki Kelbi laul “Tulede ime” (ilosa sõnomi iist; ette kanni’ Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul “Näkinäkjä” (fantaasia iist sõnomin ja kuraasi iist; viis Erkki Meister, sõna’ Contra, ette kandsõ Chacha Roots) ja Urmas Kalla laul “Mõtõq Võromaast”.
Päält tuu and’ žürii vällä mitu eriavvohinda: Ingrid Rüütli eriavvohind läts Kadi Hainasele laulu “Ütskõrd tulõ tagasi” iist. Kreutzwaldi hää tõlkõ iist sai eriavvohinna ansambli Analysis laulõ “Lebotaminõ” ja “Pido” iist. Žürii eriavvohinna’ sai’ ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu “Kui sa, nii ma” iist ja Erkki Peetsalu laul “Perismaalasõq” (julgõ joro iist). Tekstipreemiä läts Aapo Ilvesele laulõ “Kodasse pesä” ja “Kosmos” iist.
Uma Laul III võistlusõ kõrraldaja Taisto Uuslail ütel´, et kontsõrdilt tull´ väega häste vällä, kuis võro kiil ja kultuur eläse’ ja edenese’. “Uma Laul om sääne kotus, kon saa perimüse inne linti võtta, ku lugu kuulsas saa,” ütel´ Uuslail nal´aga poolõs ja jakas´: “Uma Laulu üts pääminõ mõtõ omgi tuu, et kultuur saa püssü sis, kui taad eletäs. Võro keele man om nätä, et taa om nii elon, et õkva sünnütäs kimmäst loomingut kimmä keele ja helüpildiga. Suur rõõm om, et kõik laulu’ olli’ nii eri näko.”
Uma Laul III žüriin olli’ folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).
Inne Uma Laul III võigõluskontsõrti kirotõdi ala Uma Pido võrokeelitse’ sponsorlepingu’ Nopri Talomeierei ja Arke Lihatüüstüsega.
Uma Laul III kuulutõdi välä märdsikuu lõpun ja 10. mais, miä oll´ vahtsidõ võrokeelitside laulõ võigõlusõlõ esitämise tähtaig, tull´ 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Pressiteedüssele om mano pant nimekiri kõigi Uma Laulu laulõga.
Avvohinna’ panni’ vällä Võro instituut, MTÜ Võro Selts VKKF, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Maanteemuuseum, Uhtjärve Nõiariik, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei. Kõik laulõ esitäjä’ sai’ piledi 1. juunil peetäväle Uma Pido pääkontsõrdilõVõru Kubija lauluväljakul. Jätka lugemist »
 Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit. Kollases liidrisärgis stardib 59-kilomeetri pikkuse põhivõistluse rajale Samsung Estonian Cup avaetapi võitja Alges Maasikmets ehk Massa. Erinevalt teistest Samsungi-sarja rattamaratonidest, lähetatakse Tallinna rattamaratonil võistlejad rajale viitstartidega. Esimeses stardigrupis numbrid 1-300, seejärel minutilise vahega järgmised 200 jne.
Tallinna rattamaratoni korraldaja Jüri Voodla juhib sõitjate tähelepanu sellele, et 4-5 kilomeetril ootab rattureid uus rajalõik. “Seal asub järsu lõpuosaga tehniline tõus, millest ülessõitmine nõuab ratturilt õigeaegseid käiguvahetusi ning ka sellele järgneval laskumisel tuleks olla tähelepanelik,” märgib Voodla.
Premium7 vahefiniši punktid jagatakse neljale kiireimale 17-ndal kilomeetril asuval Pukimäe tõusul, mis märgib ühtlasi esimese raskema rajaosa lõppu. Jäneda suunas kulgev maratoniraja teine kolmandik on kiire ja viib sõitjad suhteliselt laugetele metsa- ja kruusateedele. Raskem rajaosa distantsi viimasel kolmandikul algab Hansgrohe kiirenduslõiguga, mis sisaldab kahte küllalt rasket tõusu ning lõpeb vahetult enne kolmandat joogipunkti Venemäel. Sealt jääb veel finišini 13 kilomeetrit, mis on traditsiooniliselt mitmekesine ja tõusuderohke rajaosa. Jätka lugemist »
Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas. Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi. Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Pressiteade tornide linnuvaatluse tulemustega avaldatakse samal päeval hiljemalt kell 18.30. Sel nädalavahetusel toimub viiendat korda asumifestival „Kalamaja päevad“. Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristumispaigas on festivali plats, kus toimub suur vabaõhulaat. Kalma sauna hoovi püstitatud laval esinevad artistid ning ligi 20 Kalamaja eramaja hoovis saab maitsta toitu. Samuti osalevad festivaliprogrammis mitmed Kalamaja organisatsioonid ja ettevõtted, korraldades sel nädalavahetusel erinevaid näitusi, loenguid, kontserte, töötubasid ja palju muud põnevat. 18. mail kogunevad Kalamaja seeniorid Teoteatrisse, et arutleda Kalamaja tänavate ja liikumisruumi üle. 19. mail toimub Kalamaja põhikooli hoovis asumitevaheline võrkpalliturniir ning Linnahalli eest algav jalgrattamatk. Kalamaja päevade eesmärgiks on lähendada kogukonna elanikke, tuues nad tänavatele koos meeldivalt aega veetma. Festivali korraldavad mitukümmend vabatahtlikku Kalamaja elanikku ja organisatsiooni, sealhulgas MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Kalamaja, MTÜ Loomikud, Kalju kogudus, Teoteater, Kalamaja põhikool, Kalamaja raamatukogu, Lastemuuseum ja paljud teised. Lisainfo: Asumifestival Kalamaja päevad 2013
 Kõigil huvilistel on Kultuurikatla aias võimalus rentida suvehooajal tasuta jalgrattaid. MTÜ Nabanemi eestvedamisel saab tasuta rentida politsei poolt kohalikule omavalitsusele antud leiurattad, mis on muudetud turvaliseks ning linnapildis hästi nähtavaks. Lisaks jalgratta rentimisele on võimalik muuta oma ratas isikupäraseks ning võtta osa ratta remontimise ja hooldamise töötubadest. Samuti korraldatakse juunis-juulis lastele ühiseid väljasõite mere äärde.
Projekti eesmärk on tervisliku ja loodussõbralikku elustiili läbi edendamine läbi spordi, värske õhu ja linnaruumi avastamise. Lisaks rõhutatakse rataste registreerimise ning märgistamise vajadusele. Rattaid saab laenutada Kultuurikatla aia (Kalasadama 6) hoovis isikut tõendava dokumendi alusel. Käesoleval aastal toimuvad linnaekskursioonid 15. mai kuni 15. september. Ligi tund aega kestva jalutuskäigu ajal tutvustavad giidid linna ajalugu, arhitektuurseid pärleid, kuurordiaastat ja teisi põnevaid sündmusi linna arengus. Kõik ekskursioonid algavad Pärnu Külastuskeskusest (Uus tn 4, Pärnu) ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumisajad: Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli. Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid. Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte. Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest. Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last. Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.“ Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti. „Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu,“ selgitas Aitan Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks. Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.“ „Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud,“ lisas Evelin Ilves. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha. SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi“ vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.
Viimasel seitsmel aastal on vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste arv järjest tõusnud, statistikaameti andmetel võeti Eestis mullu arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last, neist 1494 olid poisid ja 1314 tüdrukud. Kuni kaheaastasi vanemliku hoolitsuseta või abivajavaid lapsi elas Eestis eelmisel aastal 410, mida on tunamullusega võrreldes 86 võrra rohkem. Valdav osa abivajavatest lastest võeti arvele Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 1448 ja 1728 last. Üle saja abivajava lapse võeti mullu arvele Ida-Viru, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsi oli mullu 193, mida on kuue võrra rohkem kui 2011. aastal.
Fotokonkursi eesmärk on anda osalejatele (noored kuni 26a) võimalus näidata oma loovust ja tutvustada nii kohalikele elanikele kui ka linna külastajatele Narva linna häid ja ilusaid külgi. Konkursile võetakse vastu paberkandjal töid formaadis A3 või A4. Samuti saavad konkursil osaleda elektrooniliselt saadetud tööd, mis on välja printimiseks sobivas formaadis. Iga osaleja võib konkursile esitada kuni kolm tööd, mis ei pea olema tingimata pildistatud sel aastal. Fotokonkursi töödest avatakse 1. juunil kolledži galeriis näitus, mis jääb avatuks kogu suveks. Näitus võimaldab linna elanikele ja külalistele tutvustada Narva noorte vaadet oma linnale. Rohkem infot: Anna Markova, tel. 740 19 12, Anna.Markova@ut.ee ning TÜ Narva Kolledži kodulehelt |
  |
||
|
Copyright © 2013 Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts |
||||
