Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2019
E T K N R L P
« jaan    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Pärnu linnasaun läbis uuenduse

Lõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.

Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto Urmas Saard

Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto: Urmas Saard

Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse

Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.

Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hook saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.

Jätka lugemist »

Pärnus tähistati juba Eesti Vabariigi järgmise saja aasta esimest sünnipäeva

Eesti Vabariigi sünnilinnas algas iseseisvuspäevale pühendatud sündmuste kava traditsiooniliselt Raeküla Vanakooli keskuses toimuva kontserdiga.

Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontserdi külalisteks olid Raeküla Vanakooli keskuses Pärnu naiskoor Leelo ja luuleklubi Luuletaeva Latern. Daivi Jõeranna sonetipärja pealkiri on “Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.

Vanakooli keskuse juhataja ütles, et Raekülas on kujunenud ammuseks tavaks tähistada Eesti riigi sünnipäeva keskeltläbi nädalapäevad varem, tänavu siis koguni üheksa päeva enne 24. veebruari. „Samas tähistame selle kontserdiga ka äsja möödunud sõbrapäeva!” Leelot dirigeerisid Tiia Tamm ja Hilja Vainula. Pärnu luuleklubist lugesid luulet Jaak Känd, Krista Nõmm, Daivi Jõerand, Tiiu Lehiste, Marina Kopajev. Paljude kuuldud sõnade seas jäid kõlama sõnad: „Üks piisake kui lahustumas vette / Hetk kõneleda võib ka sõnatuna / Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.

Kuigi kaunis õhtu oli kõigile tasuta sissepääsuga, võisid kontserdikülalised annetada heategevuseks euro või rohkemgi. Pärnu Y-klubi korraldas käesoleva aasta esimese heategevusloterii nagu seda on paljudel eelmistelgi aastatel tehtud. Enne ja pärast kontserdi võis tutvuda Raeküla seltsi liikme Toivo Põlduri näitusega, mis tutvustas tema isiklikus kogus olevat videotehnika ajalugu.

Jätka lugemist »

G4S turvatöötajad pidasid kinni kohvikus naist rünnanud noortekamba

Ööl vastu laupäeva ründas Tallinna südalinnas asuvas kohvikus 17-18aastaste poistekamp 31-aastast naist, keda löödi näo piirkonda. Kohviku klienditeenindaja vajutas paanikanuppu, kiirelt sündmuskohale jõudnud turvaettevõtte G4S turvatöötajad piirasid põgeneva noortekamba tänaval ümber ja pidasid kahtlusalused kinni.

G4S patrull Tallinna vanalinnas. Foto G4S

G4S patrull Tallinna vanalinnas. Foto: G4S

sel ajal kui naise kallal füüsilist vägivalda kasutati, filmis keegi kambajõmmidest toimuvat oma nutitelefoniga

9. veebruaril kell 01.21 sai G4S juhtimiskeskus paanikahäire teate Tallinna südalinnas asuvast kohvikust. Sündmuskohale sõitnud G4S patrull jõudis kohale kahe minutiga. Turvatöötajale jooksis vastu klienditeenindaja, kes teatas, et kohvikus oli viieliikmeline poistekamp tunginud kallale ühele naisele. Teenindaja osutas mööda Tatari tänavat põgenevale noortekambale. Turvatöötaja otsustas neile kohe järgneda ja informeeris samal ajal teisi patrulle. Teine patrull sõitis põgenevatele noortele vastu ning koostöös piirati poisid Islandi väljaku juures ümber. Peksmises kahtlustatavad peeti kinni. Olukorda tuli julgestama veel kolm G4S patrulli.

Jätka lugemist »

Võru linn sai Pargikodu

Võru linnas avati täna, 14. veebruari pärastlõunal pidulikult värskelt remonditud eluruumi tagamise teenuse maja ehk Pargikodu, kus praegu on leidnud endale kodu kaheksa eakat linnakodanikku.

Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu

Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu

teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut

„Üks Võru linna auväärne – 1896. aastal valminud maja on saanud endale taaskord uue väärika sisu ja hingamise. Selliseid pansionaaditüüpi maju on tulevikus Võrru palju vaja. Linn kavatseb koos ettevõtjatega selle eest seista. Maju, kus eakal inimesel on oma tuba ja sotsiaalne võrgustik ümberringi, et ennast vanaduspõlves turvaliselt ja väärikalt tunda,“ ütles linnapea Anti Allas avamisel.

Hetkel on kasutuses hoone esimene korrus, kus asuvad kaheksa üheinimese ja kaks kaheinimese eluruumi, ühiskasutuses köök, sanitaarruumid ja hooldustöötaja tööruum. Hoone teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut, kuid sinnagi on võimalik tulevikus ehitada vähemalt 12 inimesele eluruumid. Linnapea Anti Allase sõnul soovib linn tulevikus lisaks linna vahenditele kaasata ka programmide toetusvahendeid.

Jätka lugemist »

Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Need on eestlaste uskumatuna näivad jutustused teel vabasse maailma.

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid Foto Urmas Saard

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid”. Foto: Urmas Saard

Intervjueerisime ligemale 150 inimese lugusid Göteborgist Torontoni ja Austraaliast Ameerikani

Läinud aasta viimasel päeval kinkisid Tiit Lääne ja Enn Hallik president Kersti Kaljulaidile sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood” kõik pooltosin raamatut. Kolmapäeval, 13. veebruaril rääkis Hallik üksinda pea poolteist tundi jutti TÜ Pärnu kolledži suurde auditooriumisse kogunenud kuulajatele nende samade raamatute saamislugudest, kaante vahele talletatud eestlastest. „See on kahe mehe kingitus Eestile, mille me andsime üle riigipeale. Ega seda lihtne teha olnudki,” alustas Hallik, kelle sõnul pole Eesti riik kingituse tarvis sentigi kulutusi teinud. „See kõik oli meie endi ettevõtmine, mida abistasid ka väliseestlased. Tallinna Sadam oli suursponsor.”

Kuidas kõik algas? Spordiajakirjanikena on Lääne ja Hallik käinud tosin korda olümpiamängudel. Sealhulgas ka Vancouveris 2010. aastal.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar: me hoiame nõnda ühte

Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel traditsioonilises asukohas Sindi raekoja juures ja järgnevas rongkäigus.

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Täpselt kell üheksa teatab piduliku tseremoonia algust raekoja tornimasti tõusev lipp

Sindi gümnaasium korraldab koostöös lipu seltsiga juba kümnendat aastat rahvusliku kokkuhoidvuse tähenduses sündmuseid, mille lahutamatuks osaks on koolile kuuluvate kümnete sinimustvalgete lippudega osalemine. Ühiselt koolile ja lipu seltsile kuuluvate kandelippudega toodi esmakordselt 2010. aasta taasiseseisvuspäeval koolimaja õuel aset leidnud ülemaalisele ühtelaulmisele sadakond sinimustvalget lippu. Sealt alates on Sindis olnud põhjust kümnetel erinevatel juhtudel rivistuda lippude alla.

Alates 2012. aasta iseseisvuspäevast on igal aastal kogunetud 24. veebruari hommikul Sindi raekoja juurde pidulikule lipuheiskamisele ja lippude rivistusele. Traditsiooniga jätkatakse ka tänavu, kuigi mõningase erinevusega. Kuna käesoleval aastal langeb 24. veebruar pühapäevale, aga juba reedel lähevad õpilased koolivaheajale, siis võeti korraldustoimkonna poolt vastu otsus tähistada oma riigi 101. aastapäeva 22. veebruari hommikul.

Jätka lugemist »

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard

Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud

Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testament. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Jätka lugemist »

Pildigalerii tänasest Sindist

Pärast mitmepäevast sula ööga uuesti maha sadanud lumi, mis vähestes plusskraadides pisut kristalselt ereda päikese käes sillerdab, vedas sundimatult kaameraga linnavahele uitama. Fotod: Urmas Saard

Sindi kirik. Foto Urmas Saard

Sindi kirik. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Nõmme aasta õpilase gala laureaadid. Foto Jukko Nooni

Pildil esireas Emma Tross (aasta muusik), Kenry Kikkas (aasta sportlane), Liise Timmo (Nõmme linnaosa eripreemia); tagareas Erika Tafenau (Rahumäe põhikooli eripreemia õpetajale), Robi Pärnik (aasta aktivist), Gerli Laaniste (aasta õpetaja) ja Grete Maine (aasta õpilane). Foto: Jukko Nooni

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist

Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.

„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.

Jätka lugemist »

Kuulutati välja riimkroonika konkurss

Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise konkursi. Konkurss kestab kuni 3. märtsini 2019.

Fotomeenutus juunikuisest Otepääst. Foto Urmas Saard

Fotomeenutus juunikuisest Otepääst. Foto: Urmas Saard

korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek

Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits ütles, et konkursi eesmärgiks on innustada inimesi rohkem ennast väljendama ning neid ümbritseva elu-olu kohta arvamust avaldama. Lisaks jäädvustatakse sellega ka Otepää valla ajalugu.

„Konkursi korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek, kus lauldakse vanal heal viisil eelmise aasta põletavatel teemadel,“ selgitas Merilin Kirbits. „Riimkroonika sisuks peakski olema ümbritseva elu-olu kajastus, kirjutaja jaoks olulised teemad, nende positiivsed ja negatiivsed küljed.“

Jätka lugemist »

Pärnu seenioride vabaajamess algas ühislaulmisega

Pärnu kaubanduskeskuses Kaubamajakas toimus täna kolmas seenioride vabaajamess, mis algas teleajakirjanik Reet Linna eeslaulmisel ühislauluga “Mööda teed, mis on kividega kaetud…”.

Pärnu seenioride kolmas vabaajamess. Foto Urmas Saard

Pärnu seenioride kolmas vabaajamess. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikool tutvustas messil oma õpiprogrammi.

Laulude ja tantsudega jätkati terve päeva. Esinesid naiskoorid Lauluring ja Eluring, naisansambel Kadri ja 15. veebruaril kolmekümneseks saav segaansambel Maarjahein. Laulis ja tantsis folklooriselts Mesilane. Musitseerisid Raeküla Vanakooli keskuse tantsuansambel Metsatuka Muusikud, Vana-Pärnu pillirühm Karmoškasemud. Solistina esines Maidu Maamees ja väga paljud teised.

Lisaks meelelahutuslikele elamustele kuulati loenguid. Dementsusest rääkis Mari Rull, Dementsuse Kompetentsikeskuse integreeritud teenus- ja sotsiaalhoolekande fookusvaldkondade juht. Inkotoa miniloenguga küsiti “Kas ka Sina oled saanud diagnoosi “Vaata passi!”” Lahe Kinnisvara jagas nõuandeid “Kuidas kinnisvaraga mitte petta saada”.

Jätka lugemist »

Kolmekümnene Maarjahein

Kolmandat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud seeniorite vabaaja tegevustele suunatud messil esines kolme lauluga ka segaansambel Maarjahein, kes tänavu küünlapäeval tähistas oma 30. juubelit.

Jätka lugemist »

Annely Akkermann: mul on väga tore naabrinaine

Arvukalt fotosid talvisest Kihnust ja selle saare elanikest, piltuudist täiendavad sõnalised selgitused.

Õed ettevõtjad - Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto Urmas Saard

Õed ettevõtjad – Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto: Urmas Saard

see oli siiski väga nappide sekundite kestel toimunud etendus, mida rohkem Nurr ei korranud

Teisipäeva hommikul astusime Munalaiu sadamast reisiparvlaeva Kihnu Virve pardale, et esimese reisiga läbi jää Kihnu murda. Kapteni sillal oli jälle Kihnu laevaliinide kõige staažikam kapten Vladimir Zenjov, keda AS Kihnu Veeteed asutaja ja kunagine juht Annely Akkermann usaldab ning austab. Annely oligi Külauudiste infoveski inimeste võõrustaja tema kodusaarel, kus üks külalistest peatus viimati täpselt kaks aastat ja neli kuud tagasi ja teine käis kihnlastele rahvatantsudega esinemas arvatavalt 50 aasta eest.

Et samal päeval õigeks ajaks tagasiminekule jõuda ja päevast viimast võtta, selle eest kandis Annely täiel määral hoolt ja meil polnud vaja ajagraafikut jälgida. Esmalt viis lahke Saare talu perenaine uudiste otsijad saare teises otsas asuvasse häärberisse.

Jätka lugemist »

Videoülevaade: Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest 2. veebruaril

Video valmis Kaur Kasemaa kaamera hoidmisel ja SG stuudioringi teiste abiliste koostöös. Paarikümne minuti pikkusest materjalist koostati 3,15 minutiline kokkuvõte.

Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto Urmas Saard

Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto: Urmas Saard

Video alguses ja lõpus tehtud droonikaadrid said võimalikuks tänu sellele, et Sindi gümnaasiumi teletöö huvilistel on võimalik kasutada kooli 180-ks sünnipäevaks Sindi linnavalitsuse poolt kingitud drooni. Lennumasina kasutamine lisab põnevamaid võimalusi videoklippide kokkumonteerimisel.

Seljamaa monumendilt eemaldasid sinimustvalgetes värvides katte Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen. Aulas kõneles Seljamaa tööst Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Monumendi valmimist rahastati üldrahvaliku korjanduse teel saadud annetustest, millele Tori vald ja Rohelise Jõemaa kogu lisas omalt poolt olulise täienduse. Avapäeva piduliku tseremoonia stsenaariumi valmistas täies mahus ette Sindi gümnaasiumi vabatahtlik aktiiv.

Urmas Saard

Samal teemal:

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

 

 

 

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Otsige mõni selline koht üles, võtke pildile Eesti sümboolikat, jäädvustage seal ennast ja/või oma sõpru ning postitage Kindral Johan Laidoneri Seltsile, et osaleda „FotoLoto” auhinnaloosis.

Jan Enriko Laidsalu. Foto Urmas Saard

Jan Enriko Laidsalu. Foto: Urmas Saard

Meil ei ole vaja kahelda enam selles, kas me ikka oleme riik või lihtsalt oma keeles rääkivad rännumehed

„FotoLoto” mõte tekkis Laidoneri seltsi noortel üsnagi juhuslikult. Seltsi noortel polnud veel otsest väljakujunenud traditsiooni, kuidas vabariigi aastapäeva tähistada. Nii hakkaski mõte idanema.

Meie idee on taastada sild inimeste ja riigi vahel, ainuüksi sellepärast, et poliitilise retoorika ülevoolavus on hakanud Eesti ühiskonda lõhestama. On vanarahvatarkus, et koerad hauguvad, kuid karavan läheb edasi. Meie ei ole siin selleks, et oma nina toppida poliitikasse, kuid meil on vaja hoida eestlasi koos ühtse eesmärgi poole pürgiva rahvana. Ei saa olla nii, et Eesti rahvuspühale läheme vastu sellise mentaliteediga, et teistsugused mõtted on justkui maitsev praad lõunasöögiks. Meil on ühine ajalugu ja ajaloos täitub meil riigina kohe 101 aastat kogemust ja mälu. Osa sellest ajast on tallanud Eesti mulda vaenlase kirsad, teise osa sellest oleme kasvatanud oma riiki.

Jätka lugemist »

Pärnu linn tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda vapimärgi Andres Laanemetsale, Eha Vellendile ja Ester Vilgatsile ning teenetemärgi Maie Nuustile.

Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto Urmas Saard

Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto: Urmas Saard

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets saab vapimärgi nr 102 haridus- ja kultuurielu edendamise eest Pärnu linnas. Laanemets on Pärnus koolijuhina töötanud 20 aastat, ehitades koos meeskonnaga üles kooli, mis on juba pikki aastaid Eesti koolide absoluutses tipus. Ta on väga pühendunud koolijuht, kes panustab palju energiat selleks, et õpilastel oleks hea õppida ja õpetajatel hea õpetada. Laanemets on aktiivne Pärnu Rotary Klubi ja sihtasutuse Endla Teater nõukogu liige ning koolijuhtide arvamusliider.

Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna funktsionaaldiagnostika kabineti õde Eha Vellend saab vapimärgi nr 103 pikaaegse panuse eest Pärnu terviseedenduse arendamisel. Ta on õena töötanud 37 aastat, jagades aastate jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi nii oma kolleegide kui kogukonnaga. Ka oma vabast ajast on ta alati olnud nõus tegelema südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisega. Vellend on olnud mitmete terviseedenduslike ettevõtmiste eestvedaja, algatades näiteks liikuva südametoa projekti, mille raames on enam kui kümne aasta jooksul erinevatel kultuuri- ja spordisündmustel tasuta terviseteste tehtud.

Jätka lugemist »

Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur

5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto Marge TasurJõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.

Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.

Jaan Lukas

 

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →

Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Pärnu linnavalitsus soovib kesklinna ehitada uue esindushoone, kus oleks võimalik näitusi vaadata, kontserte kuulata ja volikogu istungeid pidada.

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto Urmas Saard

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto: Urmas Saard

maja alt läbi minev diagonaalne tänav kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa

Täna välja kuulutatud Pärnu kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võistlusjuhendi järgi kavandatakse kesklinna kuni viiekorruselist hoonet, kus asuks kolm näitusesaali, kaks vajadusel ühendatavat kontserdi- ja muude ürituste saali, kunstikool, loomemajanduse rendipinnad ja muud ruumid. Hoone suletud netopind oleks kuni 4500 ruutmeetrit, praeguse eelarvestrateegia kohaselt valmiks see 2021. aastal.

Uus esindushoone asuks Martensi maja, Port Artur 2, tulevase Aia tänava pikenduse ja Pika tänava vahel, teisele poole Pikka tänavat jääb bussijaam. Praegu poolitab hoone asukohta kunagine raudteetamm, mida mööda detailplaneeringu järgi peaks tulevikus kulgema jalakäijate tänav. Kas maja alt läbi minev diagonaalne tänav (kunstipromenaad) kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa, selgub pärast arhitektuurivõistlust.

Jätka lugemist »

Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Kui Külauudiste infoveski toimetajad eile Kihnu saart väisasid, siis võeti päevakavasse ühena kindlatest sihtpunktidest SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase Rootsikülas asuv Uiõ-Matu kodutalu.

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto Urmas Saard

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto: Urmas Saard

Mare Mätas: looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest

Tuletorni juurest Uiõ-Matule sõites möödusime nende mõlema läheduses asuvast Metsamaa pärimustalust, kus eelmisel suvel leidis aset maailma esimene kudumisfestival. Kihnu meistrid õpetasid rahvusvahelisele seltskonnale põlvikute kudumist. Tänavu suvel jätkuval kudumisfestivalil läheb kinnaste kudumiseks. Kudumisfestivalid toimuvad Mare juhitud sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel.

Kui me eeskoja ust hiilivalt paotasime, astus esimesena vastu kolmandat päeva Uiõ-Matu peret rõõmustav must utetall. Köögis pliidi ääres askeldas Mare. Seljas pidulik rahvariidest kört (mandri inimese arvates seelik) nagu oleks meie tulekuks eriliselt valmistunud. Tegelikult on pidulikkust kujutav kört Kihnlaste igapäevane rõivaese. Kördikangas valmib nii tema enda kui tublide tütarde nobedate näppude abiga tagakambris plõksuvatel kangastelgedel.

Jätka lugemist »

Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

„Arras päev kõigile Eesti ajaloohuvilistele,” ütleb ajaloolane Aldo Kals, kes osales küünlapäeval koos sajakonna inimesega Tartus Vanemuise tn. 35 Rahumaja juures toimunud ajalooüritusel. „Isegi pakane andis järele ja kinkis meile pehme, koguni lörtsise, hilisõhtul aga kerge lumesajuga imeilusa talveilma,” kirjeldab Kals.

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto Ain Väli

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto: Ain Väli

Kohalviibinu sõnul tuli kohale viimaste aastate suurim rahvahulk. Märkamatuks ei jäänud Petseri maakonna rohe-valge lipp leelo sümboli sinise kandle kujutisega. Petseri kloostri kellamäng kutsus inimesi lähemale ja siis kõlas pidulikult hümn, mida paljapäi kuulati. Magnetlindilt kõlasid näitleja Raimo Aasa ilukõneliselt loetud Tartu rahulepingut ülistavad kirjaread. Poska gümnaasium kostitas osavõtjaid kuuma teega. „Rahvakogunemise peakorraldaja Rein Koch kinkis koolile 50 eksemplari faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis tänuga vastu võeti,” vahendab Kals, kes paljude teiste sõnavõtjate hulgas samuti lühidalt kõneles ja ette loetud teksti Külauudistele saadetud ülevaatliku loo juurde lisas.

Kals juhtis kuulajate tähelepanu olulistele daatumitele ajalooraamatus.

Täpselt 200 aastat tagasi astus tsaaririigi Liivimaa kubermang Euroopa õigusruumile tubli sammu lähemale. Nimelt kaotati 1819. aastal Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis pärisorjus! Ka oli see aasta Eesti rahvusliku suurmehe Johann Voldemar Jannseni sünniaasta.

Jätka lugemist »

Pille Lill: Kuidas äratada noortes huvi vähem populaarsete kunstiliikide vastu?

Olen andnud kontserte sadades Eesti kultuurimajades, tõmbekeskustest väikeste piiriäärsete küladeni. Kahjuks ei kuule alevites ja külades just tihti kõrgel tasemel klassikalist pillimängu või ooperilaulu ega näe kunstinäitust. Kui see võimalus avaneb ning inimesed saavad oma kodukohas tavapärasest erineva kultuurielamuse, näen alati publiku silmis tänulikkust.

Pille Lill. Foto erakogust

Pille Lill. Foto erakogust

oma külas ei ole enam ammu puhast viiulimängu kuulda

Eriliselt innustab mind aga laste ja noorte siira emotsiooni nägemine. Paljudel neist pole eelnevalt olnud võimalust klassikalist laulu kuulda või instrumente nii lähedalt uudistada. „Ma ei kujutanud ettegi, et niimoodi on võimalik laulda!“, ütles mulle kord pisike preili ühes väikses piiriäärses külas kontserdi lõppedes.

Samuti olen noore publiku puhul korduvalt märganud, kuidas esimestest taktidest tekkiv võõristus siiraks uudishimuks kasvab. Leian, et pole paremat viisi meie järelkasvu inspireerida, kui viia neile koju kätte erinevate kulturiliikide esindajaid ning vähem populaarseid kunstivorme tutvustada.

Jätka lugemist »

Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi osaleb üheksa-aastase vahe järel suusavõistlusel, startides sel pühapäeval Tartu Maratoni programmi kuuluval Tartu Teatemaratonil.

Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto Stanislav Moškov  Õhtuleht  Scanpix

Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto: Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Esmaspäevase seisuga on end Tartu Teatemaratonile kirja pannud 82 neljaliikmelist tiimi, mida on mullusega võrreldes poole enam. Stardinimekirjast leiab ka Šmigun-Vähi, kes sõidab Reformierakonna võistkonna viimast vahetust (Palu-Elva, 16 km).

Kristina, millal viimati suusavõistlusel osalesid?

2010. aastal Falunis oli viimane MK-etapp ja pärast seda osalesin veel kevadel ka Eesti meistrivõistlustel. Pärast seda pole ma numbrit selga pannud. Ütleme nii, et viimasest stardist on ikka hea mitu aastat möödas.

Kuidas on olnud viimastel aastatel lood suusatamisega? Ehk et palju oled viimastel aastatel rajale jõudnud?

Üks mis kindel – ma olen suusatamist alati armastanud ja see ei ole muutunud. Just viimasel paaril talvel olen suusatamist kohe erilise mõnuga võtnud! Minu viimaste aastate suusatamised on tavaliselt olnud koos oma lastega.

Jätka lugemist »

Nõmmel tähistatakse Hiina uusaasta saabumist tule- ja trummisõuga

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.

Kelfiriuse tule show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas SaardHiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus

 Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas Saard →

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond

Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Jätka lugemist »

RB või Hyperloop, kas ainult ulmeline mõtisklus?

Osalesin hiljuti ühes tänavaaktsioonis, milles tõmbasime tähelepanu Rail Balticuga (RB) seotud kahtlustele ja vastuseta (või salastatud vastusega) küsimustele. Mitme võhivõõraga vesteldes selgus minu jaoks üsna üllatav tõsiasi. RB poolehoidjad tõid oma veendumuse põhjustena välja aina ühtesid ja samu, aastaid tagasi avalikkusele aksioomidena ettemaalitud väiteid.

HyperLoop 1 fotopangast Visualhunt

HyperLoop 1 fotopangast Visualhunt

Jätka lugemist »