Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Juurimaa Tallis anti avatud talude päevale avapauk

Täna toimus Juurimaa Tallis Raplamaal meeleolukas avatud talude päeva avaüritus, millega juhatati pidulikult sisse homme, 22. juulil toimuv neljas üle-eestiline avatud talude päev.

Avatud talude päeva avaüritus Juurimaa Tallis Foto Ken Mürk

Avatud talude päeva avaüritus Juurimaa Tallis. Foto: Ken Mürk

Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus„

Eesti maaelu on väga mitmekesine ja rikkalik. Maal elava väga töökad ja ettevõtlikud inimesed. Tänu ettevõtlikele maainimestele saamegi avatud talude päeva korraldada juba neljandat korda. Ainult nende töö tulemusel ongi sel aastal avatud pea 300 talu, kes rõõmuga külalisi vastu võtavad ning neile oma töid ja tegemisi näitavad. Ma tahan kõiki neid inimesi isiklikult tänada. Teie viitegi Eesti elu edasi,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm oma avakõnes.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg sõnas oma tervituskõnes, et tal on hea meel näha, et agroturism kogub populaarsust. „Loodan, et inimesed leiavad tee taludesse ka muul ajal kui avatud talude päeval.“

Jätka lugemist »

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.

Tarmo Tamm Foto Urmas Saard

Tarmo Tamm. Foto: Urmas Saard

sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata − see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus

Käesoleva nädala kolmel esimesel päeval nautis Ruhnu saare kauni looduse rüppes ilusat suveilma TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli matkaseltskond ühiselt Külauudiste uudisvoogu toimetavate seltsilistega.

Buldersi talus Foto Urmas Saard

Buldersi talus. Foto: Urmas Saard

Lisaks 39-le väärikate nimekirjas reisinud inimesele olid kiirkatamaraaniga Runö Pärnust Ruhnu sõitmas Märjamaa kunstikooli lapsed, pool saare vallavalitsust, samuti  vallavanema abikaasa Krista Urvet, kellega vesteldes tuli saar juba enne Ringsu sadamasse jõudmist meeldivalt ja hoopis kiiremini lähemale. Ruhnu asub keset Liivi lahte 96 kilomeetri kaugusel Pärnust, täpselt samapalju veeteed jääb Riiani. Lähim saar on Kihnu. Saare maakonna keskusesse Kuresaarde tuleb linnulennult 70 kilomeetrit mööda merd sõita.

Et kõige lähemal asub kuiva maana Ruhnule Läti riik, see sai selgeks siis kui sihtsadamasse jõudmiseks pidi veel ligemale kolmveerand tundi kiiret sõitu tegema. Arvates end veel kindlalt olevat keset merd Eestimaa vetes, tuli siiski mobiilile lõunanaabrite tervitus Lätimaale saabumise puhul. Lähim asukoht mandril jääb kõigest 37 km kaugusele, kus paikneb Kuramaa Kolka neem. Rootsimaa, kellega Ruhnul on olnud juurtelt kõige sügavamad sidemed, jääb aga päris kaugele.

Jätka lugemist »

Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

21. juuli keskpäeval stardib spordimekas Otepääl kolmas Pühajärve matkamaraton tõukeratastel.

Matkamaraton loodusturism Foto Loodusturism ee

Matkamaraton loodusturism. Foto: Loodusturism.ee

Lükkad ühe jalaga hoogu, teisega seisad tallalaual – on ju imelihtne.

Peakorraldaja Imre Arro Loodusturism.ee-st teatel on matkamaratonile osalema oodatud kõik huvilised, needki, kes ei soovi medalitele võistelda.

Distantsid on jõukohased ja nende läbimiseks jäetud piisavalt varuaega. Marsruut kulgeb küll reljeefsel pinnal, kuid kogu teekond kavandati asfaldile, mis tagab väga hea veeremise.

Kellel isiklik tõukeratas puudub, saab selle osta või eelregistreerudes vastavate ankeetide kaudu Loodusturism.ee matkakorralduselt laenutada.

Jätka lugemist »

Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.

Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard

Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard

Kassari muuseumimajas võtab järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.

Salastatud Hiiumaa

Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.

Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.

Jätka lugemist »

Algas 22. Eesti ETNO laager

Teisipäeval, 18. juulil kogunes 65 noort Kõpu mõisa, et üheskoos maailmamuusikasse sukelduda. ETNO laager toimub juba 22. korda ning nagu igal aastal on ka seekord osalejaid üle maailma, 13 riigist.

ETNO laager kõpu mõisas

ETNO laager kõpu mõisas

Kaugemateks kohtadeks on Austraalia, Tuneesia, Marimaa, Udmurtia, Portugal. Eestisse tulevad noored kokku, et veidi rohkem kui nädala jooksul teineteiselt õppida ja õpetada. Laager kulmineerub Viljandi pärimusmuusika festivalil suure kontserdiga Kirsimäel, reedel, 27. juulil kell 14:00.

Margit Kuhi, peakorraldaja on laagri esimese päeva hommikul rahulikult rõõmsameelne: “minu jaoks on see nüüd juba kümnes aasta korraldada ja tegelikult on ikka igal aastal see tunne enne laagrit samasugune – värin hinges ja südames ning ootuselevus ja rõõm käsikäes. Kui laager juba käes lisanub hinge rahu ja olen tõeliselt õnnelik, et järjekordselt on koos nii palju maailma kõige lahedamaid inimesi!”

Lisaks ETHNO Estonia laagrile toimub kõrval ka laste ETNO laager, mis alustab 21. juulil ja lõpeb samuti folgil, kontserdiga Rohelisel laval.

Jätka lugemist »

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis

Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Jätka lugemist »

Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Tuhandeid eestlasi pages nii enne kui pärast teist maailmasõda Eestit vallutanud sõjardite ja võõrvõimu omavoli eest varju otsides kodumaa metsadesse. Kardeti Siberisse küüditamist ja hoiduti kõrvale vene ning saksa okupatsiooniarmeesse mobiliseerimisest. Loodeti välisriikide abil Eesti Vabariigi peatset vabanemist venelaste võimuhaardest.

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse Foto Urmas Saard

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse. Foto: Urmas Saard

Meelis Mõttus on ideedega mees.

Paar nädalat tagasi peatus TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurem õpperühm Võrumaal Vastse-Roosa külas asuvas Metsavenna talus, kus huvilisi võõrustas metsavenna poeg Meelis Mõttus. Talu asub Vaidva jõe ääres. Sealsamas vähem kui paari kilomeetri kaugusel Läti piirist, Mõniste-Ape vahelise tee serval on avatud Metsavenna pood. Kauplusehoonega nurgeti külgnevalt on ehitatud kerge konstruktsiooniga katusealune, kuhu suure bussitäie jagu inimesi lahedalt istuma mahtus.

Meelis keeras lae all olevad soojust ja valgust andvad lambid põlema, et istujatel oleks õdusam tunne. Tegelikult polnud ju liigset jahedust ja ei täheldatud ka vähest päevavalgust. Meie ees seisis leebe olekuga mees, kelle naeratavas näos ei jäänud silmad päris kuivaks ja aegajalt pühkis jutustaja suurema pisara enne üle põse voolama pääsemist minema. Meelis alustas juttu metsavendadest ja selgitas, kes olid metsavennad, kes äraandjad ja kes tõeliste metsavendade rüüsse peitunud vääritud kaabakad.

Jätka lugemist »

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Illustratiivne pilt nimelisest pingist Foto Urmas Saard

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

 

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Inemise juurõ omma timä pään – üle ilma kokku tulnud Eesti lapsed tegutsevad Rõuges rahvusvahelises muusikalaagris Reval Etno.

Reval Folk, T Bartosik

Reval Folk, T. Bartosik

Reval Etno suvelaagri eestvedajaks koostöös MTÜ-ga Reval Folk on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja pedagoog Tuulikki Bartosik

15.-20. juulini toimub Võrumaal Rõuges juba kolmandat korda rahvusvaheline noorte muusikalaager Reval Etno. Laagri eesmärk on tunda rõõmu ühisest musitseerimisest sõltumata varasemast pillimängukogemusest või kodupaigast. Võrumaa kuppelmaastike vahel saavad kokku Eestiga seotud lapsed üle maailma, neid ühendavad erinevad kultuurikogemused, inspireerivad muusikud-õpetajad, kohalik pärimus ning mitmed avalikud kontserdid. Reval Etno suurejooneline lõppkontsert toimub 20. juulil kell 20 Treski küünis.

Jätka lugemist »

Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Homsele Tori Valla Autoorienteerumise esimesele võistlusele on tänase seisuga registreerunud 29 võistkonda. Võistluspäeva läbiviimist korraldav Joonas Väärtnõu annab Seiklusministeeriumi kodulehel täpsustavaid teateid ja viimaseid juhtnööre.

Tori alevik Foto Urmas Saard

Tori alevik. Foto: Urmas Saard

Iga fikseeritud kiiruse rikkumine võtab tiimilt maha 5 punkti.

Kuna kasutatakse elektroonilist ajavõttu, siis peab iga tiim laadima oma android süsteemiga telefonile seikluse rakenduse, mis muutub aktiivseks juba täna õhtul. Siis saab võistlusega liitumiseks rakendusse sisse logida.

Punkte jääb rajale 45 ja need asuvad kolmes erinevas raskusastmes.

Tammiste lasteaia parklasse kogunetakse kella 10.00-st. Kell 10.58 jagatakse kõigile võistkondadele kaardid ja sõidule antakse start kell 11.00. Võistluskaarte on kaks ja need on A3 formaadis veekindlad. Võistlusraja pikkuseks kujuneb umbes 100-120 km.

Jätka lugemist »

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa

Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, “  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, “  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab juba järgmisel nädalal muusikasõpru kogu perega nautima Hiiumaa rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnasõbralikku korraldust.

Orjaku külamaja Kassaril Foto Urmas Saard

Orjaku külamaja Kassaril. Foto: Urmas Saard

Festivalile omistati 2016. aastal keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa roheline märk.

14. korda toimuv Hiiu Folk on festivali algusaastatest peale pööranud tähelepanu keskkonnale ning püüdnud vähendada pakendite ja jäätmete tekitamist kontsertide ajal. Peaaegu kõik festivalil müüdav on pakendivaba, ka jäätis, kauplejad ja toidupakkujad kasutavad biolagunevaid nõusid. Samuti kasutavad mitmed toidupakkujad hiiumaist toorainet.

Kontserdipaikade kujunduses, lastepesades meisterdamise korraldamises ja mujal on au sees taaskasutus. Muidugi on platsil olemas ka konteinerid prügi liigiti sorteerimiseks. Pakendivabadusele aitab kaasa ka alkoholi puudumine kõikjal kogu festivali ajal.

Kassari kiigeplats on nagu igal aastal, nõnda nüüdki plaanis teha nii puhtaks, et lapsed saavad seal soovi korral ka paljajalu turvaliselt ringi joosta.

Jätka lugemist »

Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus Foto Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus
Foto Sadala Külade Selts

14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „

Jätka lugemist »

Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule

Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna Foto Urmas Saard

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.

Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.

Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.

„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Jätka lugemist »

Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Täna märgati, et Pärnu Alevi kalmistul on Vabadussõjas langenute monumendile tehtud punakaspruuni aerosoolvärviga arusaamatuid märke ja kirjutatud kohatu sõnumi.

Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul Foto Urmas Saard

Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

Mais 2015 langes rüüstajate ohvriks kotka küüniste vahel rippuv vaskmadu

Kella ühe paiku päeval käisid Arvo Põlluste, Pärnumaa muinsuskaitse seltsist ja Marko Luhaoja, Lääne-Eesti piirkonna tehniline konsultant Caparoli profikeskusest Pärnus, vaatamas kuidas pahandust kiiresti kõrvaldada.

Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, meenutas mullu septembris nende ühenduse poolt läbi viidud uuenduskuuri ja oli huligaanide tegevusest sügavalt nördinud. Luhaoja ütles, et eelmisel sügisel kasutatud betoonivärvist on markeering alles ja nii on hõlpsam täpselt sama tooni segada. Igasuguste grafitite ja muidu sodimiste mahavõtmiseks on neil kasutada umbes paarkümmend erinevat vahendit. Nende kasutamine oleneb aluspinnast, millele on soditud. Kahjustusega tutvunud töömehed loodavad rikutud pinnad uuendada juba tänase päeva jooksul. Seda siiski juhul, kui ilm püsib kuivana.

Jätka lugemist »

Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Reedel avatakse Tallinnas Baltimaade ajaloo suurim marginäitus, kus lisaks Eesti kogujate väljapanekutele on esindatud kogud veel 18 riigist kokku ligi 600 stendil. Kogujad võistlevad medalite pärast, mida määrab rahvusvaheline žürii vastavalt kogule antud punktidele.

Pilt näituse välireklaamist

Pilt näituse välireklaamist

Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi ja Eesti esimese postmargi sajandale sünnipäevale.

Näha saab väga häid Eesti postiajaloo kogusid, Valgevene postiajalugu kui ka eksootilise Malaisia Selangori sultanaadi margiklassikat, Tšehhi ja Seitšellide kogud, Tsaari-Venemaa margirariteedid, 2009. aastal Pekingis kuldmedali pälvinud ja pärast seda täiendatud Venemaa postiajaloo kogu, Otepää margikogu, Leedu esimesed margid, Eesti raudteepost, Tallinna templiga kirjad alates 17. sajandist, Baltikumist küüditatud inimeste kirjad, Eesti õhupost, Eesti skautluse ajalugu kui märkida vaid mõnda kogu. Samuti on vaatamiseks Eesti aladel käibel olnud haruldaseimad mündid.

Jätka lugemist »

Rääma rahvas kutsub kogukonnapäevale

Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.

Aldur Vunk Foto Urmas Saard

Aldur Vunk. Foto: Urmas Saard

Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.

“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”

Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.

Karin Klaus

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus

Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Jätka lugemist »

Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias Foto Urmas Saard

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard

Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

“Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.

Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Jätka lugemist »

August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban

Juba 30. korda Võrus peetud Teppo lõõtsa võistumängimise ässade klassi võitjaks kuulutati täna Kuusalu kandi noor lõõtsamängija Kert Krüsban.

Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban Foto Priidu Teppo

Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban. Foto: Priidu Teppo

Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat.

Noormees tõsteti žürii otsusega otse noorte seast võistlema ässade klassi, kuhu tavaliselt kuuluvad varasemate võistluste täiskasvanute klassi parimad. „Ka varem on otse noorte seast ässade klassi tõstetud selliseid mängijaid nagu hilisemad lõõtsakuningad Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ja Richard Ott Leitham,“ meenutas žürii liige Tarmo Noormaa.

Erinevalt ilmaennustusest oli Võru Kandle aias toimunud juubelivõistluse ajal ilm päikseline. „Jumal ikka armastab lõõtsamehi,“ tõdeti arvukate pealtvaatajate seast.

Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat. Traditsiooniliselt jaguneti algajate, noorte, täiskasvanute ja ässade klassi. Ässade klassis võistlevad need lõõtsamehed ja -naised, kes on olnud eelmistel aastatel täiskasvanute parimate seas.

Jätka lugemist »

Õige on Setomaaga tutvumist alustada Seto talumuuseumis

Seto talumuuseumis ootas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvast giid-perenaine Külli Kaur, kes palus kauged külalised esmalt istuma keset avarat õue, mida piirasid kolmest küljest katkematu hoonestuse ja erineva otstarbega ehitised.

Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur Foto Urmas Saard

Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur. Foto: Urmas Saard

Küllil oli külalistele palju küsimusi, millele tuli enamasti temal endal vastata.

Talumuuseum ja pisut kaugemale jääv Seto Tsäimaja asuvad Värska alevikus, mida peetakse praeguse Setomaa keskuseks. Talumuuseumi fondi eestvedamisel tehti mäluasutuse rajamisega algust 1994. aasta sügisel aadressil Pikk tänav 56. Enamus originaalseid hooneid on kohale veetud Põhja-Setomaalt. Külastajatel avaneb võimalus tutvuda 19. sajandi lõpu ja möödunud sajandi alguse taluarhitektuuriga, mille terviku moodustavad pool-kinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, töötuba, varjualused, potivabrik, sepikoda ja rehi. Ainult suitsusaun asub u-kujulisest hoonestusest eraldi. Muuseum avati 1998. aasta suvel.

Jätka lugemist »

Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.

Varbuses, maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.

 

Varbuses, maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkab tradititsioonide ja ühtekuuluvustundega

Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed kogunesid pidama aastakoosolekut Saunasaarele Põltsamaa jahiseltsi majja. 

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel Foto Jaan Lukas

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel. Foto: Jaan Lukas

Koosoleku sissejuhatuseks mälestati leinaseisakuga tänavu kevadel igavikuteele läinud osaühingu Viraito loojat ja eestvedajat Toivo Kensi, kes ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegemistest väärikalt osales. Kõigest mõni nädal enne tema lahkumist võõrustasime E- Piimas koos temaga Eesti Vabariigi presidenti.

Andres Vääna sõnul olid traditsioone hindaval Põltsamaa Ettevõtjate Liidul eelmisel hooajalgi põhitegevuseks silmaringi avardamine erinevatel koolitusreisidel ja kohtumistel oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialistidega. „Nii kohtusime pärast haldusreformi loodud Põltsamaa valla vallavanema Margus Möldriga, käisime külas peaministril. Arutelu toimus Rail Balticu teemal.

Kui päevakorda kerkis küsimus, kelle eestvedamisel Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkata võiks, usaldati vastutus ja kohustus üksmeelselt senistele juhatuse liikmetele Andres Väänale, Andres Kertile ja Hillar Kulule.

„Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel saab huvitavat, uut ja vajaliku infot, mille üle on omavahel hea mõtteid vahetada, „ ütles osaühingu Põltsamaa Greid tegevjuht Janek Roosman.

„Paljud ettevõtjate ühendused on oma tegevuse lõpetanud. Põltsamaa Ettevõtjate Liit aga jätkab. Arvan et meid hoiab koos tegus ja pealehakkaja juhatus eesotsas Andres Väänaga, kes oskab traditsioone hoida ja samuti millegi uuega üllatada, „ ütles Põltsamaa Uus Apteek OÜ juhataja Ülle Rebane.

Jaan Lukas