Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Venelasest eesti rahvuslane Ivan Makarov pani oma eluloo ja mõttemaailma raamatusse

Mööduval aastal ilmunud isikuraamatutest väärib kindlasti tähelepanu Raadio IV vastutava toimetaja Valdo Pandi preemia laureaadi, ajalehe Postimees aasta arvamusliider 2019 ja muusiku Ivan Makarovi kirjutatud „Venelane Eestimaal. Valitud mälulüngad ja artiklid”.

Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto Urmas Saard

Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto: Urmas Saard

Foto Jaan Lukas

Foto: Jaan Lukas

oma rahva poolt olemine aitab kõige kindlamal moel mõista ja sallida teisi rahvaid

15. oktoobril 1957 sündinud Ivan Makarov on filosoofide, professor Mihhail Makarovi ja esimese Eesti naisfilosoofia doktori Aleksandra Gorjatšova poeg. Lapsepõlvekodus räägiti vene keelt. Selles, et Ivan õppis edukalt selgeks eesti keele, on oluline osa eestlastel sõpradel, eriti suur roll aga kahel õel, kelle maakodus Elva lähedal Makarovite pere suvitas. Neid aegu meenutab autor raamatus Postimehe kolumnis „Aitäh Sulle, Tädi Anni”: „Pidasime koos jõule, kuigi ma veel ei teadnud siis, mis veel jõulud on. Sealt tuli ka eesti keel ja mingi eriline tunne, mis pani mind Moskvas õppides seda kõike igatsema.”

Raamatust on lugeda ka Ivan Makarovi lapsepõlve ja noorusaastate kohtumisi Tartu Tähtvere linnaosas elanud keeleteadlase, soome ugri keelte uurija professor Paul Aristega ja õigusteadlase Leo Johann Leesmentiga, aga ka hilisem koostöö kirjanik Rudolf Rimmeli, musikute Urmas Alenderi, Gunnar Grapsi ja teiste tuntud eesti loomeinimestega. Rudolf Rimmelile ja Urmas Alenderile on Makarov pühendanud ka eraldi leheküljed.

Jätka lugemist »

Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Täna ennelõunal keskendus enam kui 400 kuulaja tähelepanu Sindi gümnaasiumi õpilaste jutustusele sellest, kuidas täpselt sada aastat tagasi alanud Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimist saatis veel 1919. aasta lõpuni koletu sõjamöll.

Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto: Urmas Saard

Ajalootund jätkus viienda kuni lõpuklassi õpilastele kooli aulas

Määratud ajal seisis Julius Friedrich Seljamaa monumendi kõrval auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus kolm gümnasisti: Rainer Aas, Merili Tambu ja Sirelin Kukk. Koolimaja esisele tseremooniaväljakule oli kogunenud terve koolipere: õpilased esimesest kuni gümnaasiumi viimase klassini koos oma õpetajatega. Välja toodi 70 suurt kandelippu ja pisematele jagati veel 30 käsilippu, mis olid hoidmiseks jõukohasemad. Sada lippu tähistas saja aasta möödumist rahukõneluste algusest. Sadade kohalviibinute hulgas võis näha teisigi linnakodanikke.

Jätka lugemist »

Kahekümneviiene Slavjanotška

Uudis Tori Valla Teatajast

Slavjanotška tähistas juubelit suurejoonelise kontserdiga

Slavjanotška tähistas 25. juubelisünnipäeva. Foto Sindi avatud noortekeskus

Slavjanotška tähistas 25. juubelisünnipäeva. Foto: Sindi avatud noortekeskus

26.oktoobril tähistas Sindi seltsimajas oma 25. aasta juubelit Slaavi kultuuriühingu koor Slavjanotška eesotsas koorijuhtide Tõiv Tiitsu ja Niina Mozessoviga. Kontsert toimus suures saalis ja kuulama oli tulnud üle kahesaja inimese. Kava oli täiuslik, ehe ja võluv, kestes kolm tundi. Kontsert, mis oli võrratult ilus ja kaasahaarav, koos kaunite kostüümide ja saalikaunistustega, tegi selle peo uhkeks ja eriliseks, juubeli vääriliseks.

Esinesid:

Slaavi kultuuriühingu segakoor Slavjanotska, Sindi;
tantsukoor Sudaruški, Pärnu;
vokaalansambel Russkaja Pesnja; Pärnu;
Ukraina seltsi vokaalansambel Barvinok, Pärnu;
tantsuansambel Omasoodu, Sindi;
tantsuansambel Kuu, Sindi;
Saare Vene selts, Kuressaare;
vokaalansambel Rodnõe Parevõ, Pärnu;
tantsuansambli Pärlike naisrühm Fantazia, Pärnu;
Vasil Zotovich akordionil koos külalisega Moskvast: Al-Der Sõsojev balalaikal ja kitarril;
ansambel Russkaja Radril, Vangaži Läti;
ansambel Krapiva, Tallinn.

Jätka lugemist »

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard

“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav

„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Jätka lugemist »

Sindi automudelistid Haapsalus

30. novembril toimus Haapsalus Eesti karikasarja aasta viimane etapp automudelismi juhtrajasõidus.

Eesti automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2019. aasta viimase etapi osalejad Haapsalus. Foto Johannes Mets

Eesti automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2019. aasta viimase etapi osalejad Haapsalus. Foto: Johannes Mets

Andy Aron auhinda vastu võtmas. Foto Johannes Mets

Andy Aron auhinda vastu võtmas. Foto: Johannes Mets

Kavas oli kaks klassi: N-14 ja PR-24. Sindi klubist saavutas N-14 klassis Karin Mets 4. koha ja PR-24 klassis saavutas Karmen Mets 5. koha. Andy jäi tehniliste probleemide tõttu kaks sõitu enne lõppu pealtvaatajaks ja pidi leppima 30. kohaga.

Kokkuvõttes tulid Sinti järgmised karikad:

N-14 klassis (noored kuni 14 aastat): Karin Mets – 5. koht.
PR-24 klassis: Karin Mets – 5. koht noorte ja juunioride arvestuses.
Open-12 klassis: Karmen Mets – 3. koht ja Andy Aron – 5. koht.
F1-32 klassis: Andy Aron – 2. koht ja Karmen Mets 3. koht.
ES-32 klassis: Karmen Mets – 2. koht.

KU päevatoimetaja

Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäeva tähistati mälestushetkega tema kalmul

28. novembri keskpäeval korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts Tallinnas Rahumäe kalmistu Kaarli kiriku matmisalal Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre (27. XI 1959 – 7. V 1997) haual mälestushetke, mida soosis soe ja kuiv sügisilm.

Ajaloolist valge-rohelist Petserimaa lippu kaunistab kannel. Foto Urmas Saard

Ajaloolist valge-rohelist Petserimaa lippu kaunistab kannel. Foto: Urmas Saard

Kalmul süüdati küünlad. Kodu-uurija Mare Kask ja ajakirjanik Valve Raudnask andsid selgitusi Petserimaalt pärit Tobrede suguvõsa kohta. Seejärel pöördus kohalviibinute poole lühikese kõnega ajaloolane Aldo Kals.

Ajaloolane osundas, et vabadusvõitleja kalmule kogunemise päeval täpselt 101 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda ja juba paari kuu pärast, 2. veebruaril 2020 möödub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest. „Nende kahe aastaarvu järel jätkus Eesti Vabariigi rahuaegne elu, aga meile oli antud vaid kakskümmend aastat. Me ei osanud hoida ja kaitsta oma kallist riiki.” Kals meenutas 1943. aastat, kui riigil oli 25. sünnipäev. Samal aastal möödus ka kuus sajandit Jüriöö ülestõusust, aga need tähtpäevad jäid väärikalt tähistamata. „Meil polnud enam oma riiki, aga meil oli isamaaliselt kasvatatud noorus, keda esindasid soomepoisid, metsavennad ja koolinoored. 24. veebruaril 1948 oli Eesti Vabariigi 30. aastapäeval Võru linn sinimustvalges lipuehtes. Selle korraldasid Võru keskkooli poisid, nende hulgas Reet Tobre isa Väino. Karistuseks saadeti koolipoisid Siberisse,” rääkis Kals.

Jätka lugemist »

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Tartu rahulepingu läbirääkimiste algust tähistavat ajaloolist sündmust meenutatakse Sindi gümnaasiumi korraldusel kogunemisega punase koolimaja ees asuva Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto Urmas Saard

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto: Urmas Saard

läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased

Traditsioonikohaselt asub auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus Rainer Aas (12a), Merili Tambu (11a) ja Sirelin Kukk (10a). Osaliselt tseremooniaväljakul toimuvas ajalootunnis osaleb kogu koolipere, kes tuleb välja sajakonna sinimustvalge lipuga. Saja lipuga rõhutatakse 4. detsembril algusega kell 11.15 päeva tähtsust, sest täpselt 100 aastat tagasi alustati Tartus rahulepingu läbirääkimistega. Et Eesti Vabariigi ja vaenupoole vahelist läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric Hansen ja Braian Kulp.

Läbirääkimiste kõnelustel oma panuse andnud Seljamaad meenutavad Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas küünla süütamise ning lillekimbu asetamisega Seljamaa monumendi jalamile. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen mängib meloodiat „Eesti lipp”.

Jätka lugemist »

Ülempreester Ardalion Keskküla tuli Sinti jõulurahu sõnumiga

Täna keskpäeval tähistati Sindi Naisliidu ja Sindi seltsimaja ühisel korraldusel advendiaja algust vaimuliku sõna ja advendiküünla süütamisega. Jõulutervituse lausus Tori vallavanem Lauri Luur. Jõulutaat Janno jagas maiustusi ja tegi koos sportliku elulaadi levitaja Sirjega lastele ringmängu.

Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto: Urmas Saard

Advent tule jagamine. Foto Urmas Saard

Advent tule jagamine. Foto: Urmas Saard

Tori vallavanem Lauri Luur jutustas mõne aasta tagusest jõuluõhtust, kui tedagi oli kutsutud jõuluvana tegema. „Nii kui ma oma autoga kõrvalteelt suurele teele pöörasin, nii ma kohe külglibisemises sügavale maanteekraavi pidama jäin, õnneks rataste peale. Siis ma mõtlesin, et telefon jäi koju, päris pikk maa jalgsi koju jalutada ja mitte keegi mööda ka ei sõida. Kuub seljas, valge habe ees – jõulumees, keda lapsed ootavad.” Ja siis ta otsustas uuesti autosse minna ja proovida, et äkki õnnestub omal käel välja pääseda, ikkagi nelikvedu. „Ja ratas haakus kruusa taha ja auto tuli tee peale tagasi. Jõudsin ukse taha, kus mind oodati, minutilise täpsusega. Tagasisõidul mõtlesin, et imesid juhtub. Eriti jõuluajal.”

Ilme Prenge laulis mitu kaunist laulu: „Valged jõulud”, „Jõulud mulle”, „Talve võlumaa”. Saugast saabunud reel sai hoburakendis saanisõitu teha. Samal ajal liikus jõulutaat Janno maiustuste kotiga ringi. Sindi Naisliit pakkus kuuma jooki, kringlit ja piparkooki, mille eest kohalviibinud ei pidanud midagi maksma. Seltsimaja fuajees töötas Sindi noortekeskuse kohvik Sinklased, mille leti taga teenindas Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes pälvis hiljuti Tori valla aasta noore auväärse tiitli.

Jätka lugemist »

Tallinna linnavolikogu ootab lapsi muinasjutuhommikule

Järgmisel laupäeval, 7. detsembril toimub Tallinna linnavolikogus (Vana-Viru 12) muinasjutuhommik lastele. Külla tulevad kirjanikud Ilmar Tomusk ja Kadri Hinrikus, loetakse jõulujutte ja süüakse pannkooki. Üritus on tasuta!

Ilmar Tomusk Foto Urmas Saard

Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard

Eelkõige 5−10-aastastele lastele mõeldud linnavolikogu muinasjutuhommik toimub vastavalt vanusele kahes osas: 5−7-aastased lapsed on oodatud kell 10.00−12.00, 8−10-aastased kell 12.00−14.00. Lapsevanemad saavad samal ajal kuulata Tallinna ülikooli keeleteaduse doktorandi Andra Küti lühiloengut „Lapse keeleomandamine ja kuidas seda toetada“.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik märkis, et kuna detsembri lõpus tähistab linnavolikogu oma sünnipäeva, siis tekkiski mõte pakkuda sünnipäeva ja jõulude eel lastega peredele toredat tegevust ning seeläbi ka volikogu väärika ajalooga hoonet tutvustada. „Töötab ju linnavolikogu vanalinna ja kesklinna piiril asuvas 140 aastat tagasi valminud omaaegses uhkes linnavillas, kuhu iga päev võib-olla tavakodanik ei satu. Nüüd on hea võimalus veeta üks mõnus jõuluhommik, kus lapsed saavad oma silmaga näha ja kuulda kahte kirjanikku, kelle lugusid paljud õhtujutu rakendusest iga päev kuulavad,“ lausus Terik.

Muinasjutuhommikut korraldab Tallinna linnavolikogu koostöös erahuvikooliga Keeleilu. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine, mida saab teha e-kirja teel hommik@tallinnlv.ee.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Jõgevamaa Sädeinimene Hannes Soosaar korraldab ka Georg Otsa ja Jaak Joala mälestuskontserte

26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.

Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto Liina Laurikainen

Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto: Liina Laurikainen

Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja

Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.

Jätka lugemist »

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard

Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut

Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Jätka lugemist »

Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Kui mullu jaanuaris rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest, siis kolmapäeval tutvustas ta kaheksat enim levivat petuskeemi.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto Urmas Saard

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto: Urmas Saard

Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse

Tegelikult on erinevate petuskeemide hulk suuremgi. Peamiselt vene keelt kõnelevad või vigases eesti keeles kirjutavad petturid on kuritegelike kavaldamistega muutunud järjest leidlikumaks ja suutnud osava petujutuga oma võrku meelitada valdavalt just neid, keda muul juhul peame täiesti arukateks inimesteks. Petmisviiside valik on lai: investeerimis-, armu-, laenupettused, samuti internetipanga, tundmatu päranduse, arve, juhi või õnnetusjuhtumiga seotud pettused.

Hea tootlikkusega investeeringut pakkudes helistatakse ja suunatakse veebilehele, kus näidatakse raha kasvama hakkamist. Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse. Ja ära räägitud inimene teebki ülekande suuremas summas. Rohkem petised kontakti ei võta või lubavad summa tagastada juhul kui tasutakse erinevaid lisatasusid. Kõige selle tulemusena kaotab pettuse küüsi langenud inimene kogu investeeringu ja lisaks veel juurde makstud summad.

Jätka lugemist »

Tiina Kalale anti üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil anti Tallinna linnaarhiivi teadurile Tiina Kalale pidulikult üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel. Lisaks aunimetusele sai aasta linnakodanik disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike Tallinna toomkiriku ligi kolmesaja aasta vanusest vaskkatusest.

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto Jukko Nooni

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto: Jukko Nooni

Ajaloolane Tiina Kala on neljaköitelise „Tallinna ajaloo“ peatoimetaja, mille kaks köidet ilmusid sel aastal, järgmised lähevad lähinädalatel trükki ja ilmuvad 2020. aastal. „Meie kodulinna väärikat ajalugu on palju uuritud, kuid viimane akadeemiline käsitlus Tallinna ajaloost ilmus 50 aastat tagasi. Sellist suurt tööd väga tihti ette ei võeta. Leidsime, et selle suure projekti eestvedaja esiletõstmine on põhjendatud,“ sõnas linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Oma sõnavõtus meenutas Tiina Kala, et uut Tallinna ajaloo üldkäsitlust hakkas linnaarhiiv kavandama 2011. aastal. „Panime paika mahud, võimalikud kaasautorid ning ajakava, millal see töö võiks valmis saada. 2013. aastal pöördusime volikogu poole palvega toetuse saamiseks, sest arhiivil endal poleks olnud võimalik ainult oma jõududega nii mahukat ettevõtmist ellu viia. Ma tänan kannatlikkuse ja helduse eest nii eelmisi kui praegust volikogu koosseisu. Mul on hea meel selle tunnustuse eest, see kuulub tegelikult kõigile raamatu kaasautoritele,“ ütles Tiina Kala.

Aasta linnakodaniku konkursile said oktoobrikuu jooksul kandidaate esitada kõik soovijad. Kokku esitati aasta linnakodaniku konkursile 24 kandidaati. Valikukomisjoni kuulusid käesoleva aasta Tallinna vapimärgi kavalerid Aleksei Turovski ja Boris Dubovik ning Tallinna linnavolikogu fraktsioonide esindajad.

KU päevatoimetaja

Võistluse „Kodu kauniks 2019“ võitjad selgunud

Aasta kodu asub Jüris, Aasta aed Pärnumaal.

Birgit Suitsu Aasta aed Pärnumaal Merekülas

Birgit Suitsu Aasta aed Pärnumaal Merekülas

Täna toimus Estonia restoranis võistluse „Kodu kauniks 2019“ pidulik lõpetamine. Kuulutati välja Aasta kodu ja Aasta aed: Aasta kodu tiitel koos 2500 euroga Swedbankilt läks Jüri alevikku Merlyn ja Marek Hermakülale läbimõeldud lahendustega avatud valgusküllase modernse kodu rajamise eest; Aasta aia tiitel koos 2500 euroga Bauhofilt läks Birgit Suitsule, kelle koduaed Pärnu lähistel Merekülas võlub uhkete vaadete ja hästi komponeeritud taimekooslustega.

Võistlust Kodu Kauniks korraldab 19. aastat ajakiri Kodu & Aed. Lisaks aasta kodu ja aasta aia aunimetusele jagati sponsorite abil välja kaheksa preemiat. Võistluse ligi sajakonnast osalenust valiti välja 26 kodu- ja aiafinalisti.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Aita Kivi: „Konkursil “Kodu kauniks” osalenute suur arv näitab, kui palju aega ja armastust pühendavad eesti inimesed oma kodudele ja aedadele. Kodusid ja aedu külastades veendusime, et loodut jagatakse rõõmuga teistegagi.“

Jätka lugemist »

Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse

Jõgevamaa erinevate paikade seintel on silma hakkanud meeleolukad ja põnevad maalingud, mis valmisid Jõgevamaa Kodukandiühenduse Jõgevamaa kogukondade tänavakunstifestivalil. Jõgeva valla Kuremaa lossis toimund Jõgevamaa kodanikeühenduste tunnustamistseremoonial kuulutati ettevõtmine maakonna käesoleva aasta parimaks kodanikuühenduse projektiks.

Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto Liina Laurikainen

Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto: Liina Laurikainen

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti sõnul oli projekti partneriks mittetulundusühing Rural Urban Art. „Nemad lõid MTÜ eesmärgiga arendada tänavakunsti ka maapiirkonnas. 2018 aastal toimus analoogne festival Põlvamaal, kus maaliti seinu Kanepis, Räpinas ja Põlvas. Eelmise aasta juulis tegid nad üleskutse, kes sooviks 2019. aasta festivali korraldada. Võtsin nendega ühendust ja oldi valmis tegema Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega koostööd ja korraldama 2019. aastal festivali Jõgevamaal. Siis hakkas pikk protsess rahastuste leidmiseks – see oligi põhiliselt kodukandi teha. Projekti rahastati Jõgevamaa Koostöökoja meetme maakondlike ühisprojektide meetmest. Kunstnikud elasid kõik Põltsamaal ja said tööst vabal ajal suhelda ja tutvuda ka Põltsamaa piirkonnaga.”

Jätka lugemist »

Urmas Reinsalu: ma määratlen ennast läbi väärtuste

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks korraldas teisipäeval, 26. novembril Tallinnas, Õpetajate Maja Kroonisaalis konservatiivse konverentsi, mida käis tervitamas välisminister Urmas Reinsalu.

Konservatiivide konverents Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis. Foto Urmas Saard

Konservatiivide konverents Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis. Foto: Urmas Saard

Välisminister tänas oma lühikeses sõnavõtus Varro Vooglaidi ja tema meeskonda hea algatuse eest. „Kes ma olen? Ma olen inimene, ma olen abikaasa, ma olen pereisa, ma olen eestlane. Ma määratlen ennast läbi väärtuste, mis mulle kallid olnud. See on minu võõrandamatu õigus. Neid väärtusi, millesse ma usun, ma pean kaitsma, et jääda inimeseks ja anda see arusaam oma järgnevale põlvkonnale edasi.” Reinsalu hinnangul elame me tänapäeval moraalselt ja väärtuseliselt negativismi ajastul. Tema sõnul on kõik suhteline: Kõik on arbitraalne, enamushäältega, toore seadusandliku jõuga võiks sõnastada otsekui väärtusi ümber. Ma ütlen teile: väärtusi me ei reeda, väärtusi me kaitseme ja me julgeme nende üle pidada avalikku ja ausat arutelu. Nii nagu meile on õpetanud Ülo Vooglaid.”

Kahel paneelarutelul osalesid Ivan Makarov, Malle Pärn, Henn Põlluaas, Markus Järvi, Jaak Valge, Tiit Madisson, Varro Vooglaid, Maarja Vaino. Ilmavõrgu väljaande Objektiiv teatel on konverentsi otstarve koondada konservatiivsete ideaalide eest seisjaid ja ehitada sildu, mis ületaksid erakondlikke eristusjooni ning panna olulised sõnumid ühiskonnas laiemalt kõlama.

Jätka lugemist »

Eesti Muuseumraudtee arendamiseks tuleb jõud ühendada

22. novembril Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Lavassaare muuseumraudteel. Foto Urmas Saard

Lavassaare muuseumraudteel. Foto: Urmas Saard

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna, osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Arutlusel on mõte ühendada Eesti Muuseumiraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna poolt asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumiraudtee lubas koostada. Pärnu linn ja erinevad raudteefirmad olid valmis muuseumi toetama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard

 

 

 

Muuseumraudtee viib tulevikku

Pildigalerii: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi asetas pärja Vabadussõja võidusambale

Teisipäeval, 26. novembril toimus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühepäevane külaskäik Eestisse, mille käigus avaldas ta austust ka Eesti Vabariigi püsimajäämise nimel võidelnud sõjameestele ning asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil Foto Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Pärja asetamise järel kohtus president Zelenskõi siinse Eestis elava Ukraina kogukonnaga.

President Volodõmõr Zelenskõi viibis Eestis ametlikul visiidil, mille käigus kohtus president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalesid riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox.

Digital Society Sandbox tõi kokku digitaalse ühiskonna huvilised Eestist ja Ukrainast ning kohtumise käigus kirjutasid mõlema riigi digiteemadega seotud ministrid alla koostöömemorandumile, millega pandi alus ühistele koostegemistele.

Ukraina riigipea tutvus koos Eesti kolleegi ja Kaitseväe juhataja Martin Heremiga kaitsetööstuse ning Kaitseväe koostöös arendatud militaarvälihaiglaga. Tegemist on tipphaiglaga rindel, mis on võimalik töökorda seada tunniga.

Samuti külastas president Zelenskõi e-Eesti Esitluskeskust.

Jätka lugemist »

Rännumees Ameerikast

Läinud nädala kolmapäeval rääkis Ene Eisenberg-Lindqvist oma rännuelamustest Ameerikas. Suure auditooriumi toolidel istusid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õpitoa Rännumees kuulajad. Jutustaja peatuspaikadeks olid Belize, San Pedro, Bonita saar, Fort Lauderdale Floriidas ja New York.

San Pedro laguun. Foto Ene Eisenberg-Lindqvist

San Pedro laguun. Foto: Ene Eisenberg-Lindqvist

Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto Urmas Saard

Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto: Urmas Saard

Mõtlesin, et kui tahad varbad külge jätta, kobi parem paati

„Esmalt vaatame, mida me teame, milles kahtleme või mida usume,” alustas Ene. Iga esitatud väide jäi esmalt lõpuni selgitamata. Neid oli kokku kaheksa huvitavat teadasaamist. Nii sai kuulaja oma seniseid teadmisi meenutades otsustada või enda sisetunnet usaldades mõelda, kas öeldu on usutav või vajab korrigeerimist.

Esimene väide: „Guatemala peab Belize’id oma territooriumiks ja kaebas Belize’i rahvusvahelisse Haagi kohtusse. Kas väide on õige või väär?” Ja hetk hiljem, pärast vastuste saamist lausus Ene: „Näen siin informeeritud inimesi. See on tõsi.” Kõhklusi tekitas väide, et marihuana omamine on Belize’is täiesti legaalne tegevus. „Usute? Alles hiljuti legaliseeriti. Uimastit võib olla 10 milligrammi ja seda ei või kasutada avalikus kohas.” Kas kookospähkel on ikka maailmas suurim seeme? Selgub, et seišellipalmi seeme on 30 cm pikk ja kaalub 18 kg. Kookospähkel on sellele päris lähedal, aga ei jõua siiski järele.

Jätka lugemist »

Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Rahvastikuminister Riina Solman andis täna kuueteistkümnele silmapaistvale inimesele kaheksast maakonnast pidulikul tunnustusüritusel üle kodanikupäeva aumärgid.

Piret Aus. Foto Urmas Saard

Piret Aus. Foto: Urmas Saard

Kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks esitati tänavu 91 inimest. Nende hulgast valiti välja 16 väärikat kodanikku, kellele andis aumärgid 25. novembril üle rahvastikuminister Riina Solman. „On rõõm tõdeda, et üle kogu Eesti saadeti meile kirju ligi saja tähelepanuväärse inimese kohta, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele. Sel aastal jagasime suure südamega ja tegusatele kodanikele Siseministeeriumi poolt aumärke juba 21. korda,“ ütles rahvastikuminister.

Aumärkide saajate hulgas on nii neid, tänu kellele oli meie suvine juubelilaulupidu esmakordselt suures mahus ligipääsetav ka erivajadustega inimestele; tänu kellele hoolitsetakse vähihaigete laste eest; tänu kellele tõuseb teadlikkus elust dementsusega ning tänu kellele panustatakse oma vaba aega sisejulgeoleku tagamisse. „Te olete andnud hindamatu panuse meie armsa Eesti arendamisse,” sõnas Solman pidulikul tunnustusüritusel.

Jätka lugemist »

Talvepealinnas käivitusid lumekahurid

Nädalavahetuse miinuskraadid on talvepealinnas Otepääl käima pannud lumekahurid. Lund toodetakse Otepää Winterplaces, Tehvandi Spordikeskuses ning Väikese Munamäe ja Kuutsemäe suusakeskustes.

Lumekahurid Kuutsemäel. Foto Monika Otrokova

Lumekahurid Kuutsemäel. Foto: Monika Otrokova

Otepää Winterplace’i lumekahurid on juba mitmendat ööpäeva täies hoos.

Otepää piirkonnas on kaks aktiivselt tegutsevat mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Lisaks sellele tegutseb Linnamäe orus kogu perele mõeldud Eesti suurim talvepark Otepää Winterplace.

Otepää kesklinnas, Linnamäe orus, valitses täna hommikul tõeline talvetunne.

„Sel aastal kostitas lahke ilmataat mõnusate miinuskraadidega juba novembri teises pooles ning Otepää Winterplace’i lumekahurid on juba mitmendat ööpäeva täies hoos. Tuubiradade laskumisnõlv on tänaseks paksu lumekihi all ning kiirematel on esimesed lumememmed ja kelgutiirudki tehtud,“ sõnas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda.

Jätka lugemist »

Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

25.-27. novembril viibib ligi 30 Pihkva piirkonna haridustöötajat õppereisil Eestis. Kolmepäevane külastus sisaldab õppereisi Peipsi äärde, keskkonnahariduse teemalist ümarlauda ja seminari, kus tutvustatakse piirkondlikku keskkonnaharidust, selleks kasutatavaid vahendeid ja meetodeid. Eesti jagab külalistele oma kogemusi süsteemse lähenemise osas keskkonnaharidusele alustades “Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022″ tutvustamisest kuni konkreetsete õppetegevuste tutvustamiseni.

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto: Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õppereis on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastatud projekti GreenMind tegevustest, mille eestipoolsed koordinaatorid on Tartu loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus.

Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on piirkondliku keskkonnahariduse edendamine väga oluline, sest just see aitab lastel ning noortel luua side kodukohaga ning selle lähiümbrusega. Selleks, et keskkonnaharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on väga oluline pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid.

Projekti teise eestipoolse partneri, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre peab oluliseks piiriülese keskkonnahariduse edendamist ning ühiste meetodite ning materjalide väljatöötamist, kuna läbi selle luuakse alus erinevate institutsioonide ja ka põlvkondade vaheliseks piiriüleseks suhtluseks, mis on oluline äärealade jätkusuutlikuks arenguks.

Jätka lugemist »

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard

Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi!

Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Jätka lugemist »

Muuseumraudtee viib tulevikku

22. novembril tutvusid Pärnumaal Lavassaares sealse kitsarööpmelise raudtee muuseumiga Eesti raudtee-ettevõtete esindajad, samuti Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla ning Pärnu muuseumi juhid. Muuseumraudtee ühingu esimees Mehis Helme tutvustas lageda taeva all paiknevat ulatuslikku tehnikamälestiste kogu. Järgnes ümarlaud, mille käigus otsiti lahendusi muuseumi elushoidmiseks.

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto: Urmas Saard

Velliste kutsus kõiki osapooli – raudtee-ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja ka pädevaid riigiasutusi – ühendama oma jõud, et säästa ning päästa tulevikule, meie pealekasvavale põlvkonnale Lavassaares asuv haruldane tehnikapärand.

Lavassaare raudteemuuseum on algselt välja kasvanud omaaegsest rohujuuretasandil sündinud muinsuskaitseliikumisest. Kokkutulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes mõtestas muuseumi tähendust ja tähtsust laiemas ajapeeglis. Ta meenutas muinsuskaitse algtõdesid ja kirjeldas uuema aja mõtteviisi olnusse põimumist.

Lennart Meri armastas kunagi rõhutada: kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, muutub – muinsuseks. Vanade asjade hulk on alati piiratud, neid ei saa kunstlikult juurde tekitada. Nõnda on ka oksjonitel ammuloodud kunstiteosed ja antiikesemed väga hinnatud, sest nad kannavad mingit vana, asendamatut hõngu ja sõnumit.

Jätka lugemist »

Kaido Höövelson: Põltsamaale tasub alati tagasi tulla

21. novembril oli Põltsamaa Lions klubi koosolekul üllatuskülaliseks hiljutine sumokuulsus , tänane ettevõtja ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (sumos tuntud Barutona), kes lähisuhtluses kiitis positiivse eluhoiakuga Põltsamaa kandi inimesi, head elukeskkonda ja head majanduskeskonda.

Kaido Höövelson Põltsamaal. Foto Väino Valdmann

Kaido Höövelson Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann

Kui tugevad seosed on teil Põltsamaaga? „Põltsamaal on palju postiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda. Mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla.”

Põltsamaa Lions klubi koosolekut külastasite selle ühenduse liikmeid, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendi ja Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääna kutsel. Kuivõrd Põltsamaa majanduseluga ise kursis olete? „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piim Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustu toodangu turustamisel Jaapanisse. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta . Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad.”

Mis mulje jäi Põltsamaa Lions klubi tegevusest? „Kindlasti on see väga teretulnud ettevõtmine, ühtehoidva seltskonna ja tugevate traditsioonidega. Üllatav, et klubis on sedavõrd palju liikmeid. Ma olen kokku puutunud ka Jaapani Lions klubidega.”

Jaan Lukas