Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat

Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Jätka lugemist »

Pärnumaa otsib toidumeenet

2018. aasta on Pärnumaa maitsete aasta ning selle raames otsib Pärnumaa oma piirkonnale iseloomulikke toidumeeneid. Toidumeenete konkursile kutsutakse osalema kõiki, kes Pärnumaal midagi toodavad või kasvatavad.

Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki Foto Urmas Saard

Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki. Foto: Urmas Saard

Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul soovitakse Pärnumaa toidumeenete konkursi abil leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. „Nii saame väärtustada kohalikku toidupärandit, laiendada Pärnumaa maitsete levikut ning innustada ettevõtjaid panustama tootearendusse,“ sõnas Elmeste.

Pärnumaa toidumeenete konkursi auhinnafond on 2000 eurot, mille eest ostetakse võidutöid ja parimad tooted saavad pärjatud tiitliga „Pärnumaa parim toidumeene”. Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Et parimad tooted saaksid vääriliselt tunnustatud, valitakse toidumeeneid neljas kategoorias: parim toidumeene, parim joogimeene, parim leib ja uudistoode, mis on spetsiaalselt konkursi jaoks loodud.

Jätka lugemist »

Pärnu Weekend piltidel

Suur pildigalerii Weekend festivali esimese õhtusse kalduva päeva mõnedest tundidest Pärnu rannaliival ja selle lähedal, kus paljudel juhtudel soovisid ka külastajad ise jääda meedia objektiivi vaatevälja.

Weekend 2018 Pärnu rannaliival Foto Urmas Saard

Weekend 2018 Pärnu rannaliival. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda

„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Jätka lugemist »

„Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.

Ülo Kannisto Paides Foto Urmas Saard

Ülo Kannisto Paides. Foto: Urmas Saard

Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .

Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”

Jätka lugemist »

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat

“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub  igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Jätka lugemist »

Muinastulede öö kingib Eestile tulelaulu

Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.

Marek Sadam Foto Mikko Selg

Marek Sadam. Foto: Mikko Selg

Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.

„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.

„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.

Jätka lugemist »

Kuhjavere teatrifestival on pühendatud eestlaste naerule

Sellel laupäeval ja pühapäeval Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval XIV Kuhjavere külateatrite festivalil astuvad publiku ette tosin truppi kaheksast maakonnast. Tänavuse, Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud sündmuse pealkirjaks on „Eestlane naerab“, mis lubab eeldada, et nalja saab näitemängudes rohkem kui tavaliselt.

Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017 aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval Foto Marko Vilu

Pildil Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017. aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval. Foto: Marko Vilu

Jätka lugemist »

Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Tänasest kaunistab Nõmme keskuses Jaama tänava ja Pärnu maantee nurgal oleva maja otsafassaadi supergraafiline seinapilt pealkirjaga „Vaba lend“, mille autoriks Andreas Luigas.

Jaama 1 seinapildi autor Andreas Luigas

Jaama 1 seinapildi autor Andreas Luigas

Supergraafika eesmärk on linna kaunistamine ja Eesti professionaalse kunsti toomine linnapilti

Juba kolmandat aastat korraldas Tallinna kommunaalamet ideekonkursi „Hoone fassaadidele supergraafiliste seinapiltide rajamine“. Linnaosavalitsustelt küsiti enne konkursi väljakuulutamist ettepanekuid, millistele hoonetele võiks suuri seinapilte kavandada.

„Rääkisime eelnevalt Jaama 1 ühistu juhatusega läbi ning esitasime hoone üheks võimalikuks kandidaadiks, kuhu võiks sellist teost kavandada. Seda enam teeb rõõmu, et žürii poolt välja valitud kolmest võidutööst üks oli Nõmme linnaosa maja ning et kommunaalamet selle teostamiseks ka vajalikud rahalised vahendid leidis,“ rääkis linnaosavanem Grete Šillis.

Jätka lugemist »

Suvine peonädal Otepääl

EV100 raames toimub üle Eesti 17. – 25. augustil suur suvine peonädal, mille sisse mahub nii taasiseseisvumispäeva tähistamine kui ka muinastulede öö.

Puka öölaulupeo lõpetab Eesti taasiseseisvumispäeva auks korraldatav ilutulestik Foto Urmas Saard

Puka öölaulupeo lõpetab Eesti taasiseseisvumispäeva auks korraldatav ilutulestik. Foto: Urmas Saard

visatakse nalja nii eestlaste kui ka kaugemate naabrite üle

Otepääl leiab suvise peonädala raames sündmusi igale maitsele. Otepää vallavalitsuse teatel avabsündmuste sarja 18. augustil kell 17.00 Sangaste kultuurimajas taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert, kus esineb akordioniduo Henri Zibo ja Mikk Langerproon. 19.augustil kell 20.00 toimub Puka Kultuurimaja pargis juba traditsiooniks saanud XI Puka öölaulupidu. Öölaulupeol osalevad koorid üle Eesti ning toimub suur ühislaulmine koos armastatud laulja Katrin Karismaga. Öölaulupeo lõpetab Eesti Taasiseseisvumispäeva auks korraldatud ilutulestik.

Taasiseseisvumispäeval saab osaleda suisa kahel üritusel – kell 17.00 esitab noor Otepää kitarrist Priit Peterson Otepää Maarja kirikus klassikalisi muusikapalu. Kell 19.00 oodatakse kõiki Otepää kultuurimaja juurde. Otepää Kultuurimaja pargis, halva ilma korral saalis, tuleb esitlusele rändteatri Vaba Vanker kaks eriilmelist lugu “Eestlaste Muistne Lugu” ja “Eestlaste Muistne Sugu”. Tegemist on kahe lavastusega, kus visatakse nalja nii eestlaste kui ka kaugemate naabrite üle, arutletakse ajaloo ning eluliste probleemide üle. Üles astuvad Maili Metssalu, Rauno Kaibiainen, Kadri Skudra Kalda ja Merike Paberits.

Jätka lugemist »

Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Riik soovib koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant kaasata hoolekandesüsteemi senisest enam vabatahtlikke. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel.

Kaia Iva Foto Urmas Saard

Kaia Iva. Foto: Urmas Saard

Kaia Iva: “Järjest olulisem on ka vanemaealiste iseseisva toimetuleku suurendamine ning nende kaasamine vabatahtlikku tegevusse.”

Sotsiaalministeerium kuulutas märtsikuus välja riigihanke viimaks läbi projekt, mille tulemusena arendada välja kestlik lahendus vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis. „Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada ning säilitada inimese elukvaliteeti.”

Jätka lugemist »

Audru suvilaalad varustatakse tsentraalse joogiveega

Pärnu linnavalitsus suurendab AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 549 997 euro võrra, et alustada Audru osavalla Muti ja Tiigi suvilaalade ühisveevärgiga ühendamist.

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea Foto Urmas SaardAbilinnapea Siim Suursilla sõnul on suvilaalade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamiseks kavas kulutada kaks miljonit eurot. „See on alles esimene etapp, nelja aasta jooksul investeeritakse kaks miljonit. Selle aasta raha eest jõuab teha kaks-kolm tänavat,“ selgitas Suursild.

Ehituseks kuluva ligi poole miljoni euro arvelt suurendab Pärnu linn AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 85 937 aktsia võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on ettevõtte uueks aktsiakapitaliks 16 235 582,04 eurot, ühe aktsia nimiväärtuseks on 6,40 eurot.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

 

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”

„Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Riik investeerib oluliselt Ida-Virumaa haiglate uuendamisse, loomisel on ka 8 uut tervisekeskust

Viimastel aastatel on Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse suunatud mitmeid vajalikke investeeringuid. Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus ja kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad tulevikus pakkuda tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes, ütles Ida-Virumaal kahepäevasel visiidil viibiv tervise-ja tööminister Riina Sikkut.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler Foto Jevgeni Kapov

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler. Foto: Jevgeni Kapov

Minister külastab Ida-Virumaa visiidil piirkonna haiglaid ning kohtub kohalike arstide ja tervishoiujuhtidega. Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 15 miljonit eurot. Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas.

Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on suurima haiglaga piirkonnas. „Uuenenud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt,“ ütles minister Sikkut, kelle sõnul on kaasaegne töökeskkond üks paljudest aspektidest, mis aitab motiveerida piirkonda arste-õdesid tööle asuma.

Jätka lugemist »

Võrumaal kutsutakse elu muutvaid ideid leidma, arendama ja ellu viima

Võrumaa on lahe! Siin on uma ja hää ning meil aigu om, aga nüüd anname vunki mano ja otsime ideid, mille abil Võrumaa elu kõigi jaoks veelgi paremaks muuta.

Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist Foto Urmas Saard

Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Urmas Saard

Iga idee on teretulnud – peaasi, et see puudutaks meie elu-olu ja inimesi uudselt ja innovaatiliselt. Rauda taguma ega betooni valama me ei hakka, vaid mõtleme pigem sellele, millised tõhusad inimeste toimetulekut parandavad teenused meil siin puudu on. Kui mõtted kogutud, siis arendame neid üheskoos ja spetsialiste kaasates edasi ning viime parimad lahendused ellu.

Neljapäeval, 23. augustil kell 13–17 toimuvad Võrumaa Toidukeskuses juba teised ideetalgud, kus saab korraldajate ning teiste osalejate kaasabil oma ideed või algatust testida ja edasi vormida.

Lisainfo ja registreerimine.

Suvistele ideetalgutele järgnevad 5.–7. oktoobril häkatoni vormis loometalgud, kus koos spetsialistidega arendatakse ideed 48 tunniga käegakatsutavaks lahenduseks. Parimad ideed viiakse ellu koostöös Võrumaa kohalike omavalitsustega.

Ootame kõiki võrumaalasi oma ideid jagama ja neid koos edasi arendama, et meie kogukonnale paremaid teenuseid pakkuda!

Vunki mano pilootprojekti veab eest Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Projekti partnerid on Tallinna Ülikool ja Helpific.

Martin Mark

Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.

Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Jätka lugemist »

Suur pildijutustus Augustiunetusest – kunstide öö Pärnus

Laupäeval toimunud Pärnu Augustiunetus kandus üle järgmise päeva varajastele tundidele, millest ka Külauudistel üht ja teist silma jäi.

Augustiunetus 2018 Pärnu südalinnas Foto Urmas Saard

Augustiunetus 2018 Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm

Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Jätka lugemist »

Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest

Lõppenud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Eestimaa südamesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ja demokraatias osalemise võimalused.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad  Arvamusfestivalilt koju Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad Arvamusfestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

riikide väiksusest tuleneb hirm kaotada oma identiteet

Osalejad pidasid hea arutelu eelduseks üksteise kuulamist ja oma väidete tõestamist.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine.

Jätka lugemist »

Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik Foto Urmas Saard

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik. Foto: Urmas Saard

järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel

Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.

Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimese päeva kultuurikava sisustasid Olmeulmade truppi kuuluvad Arolin Raudva, Age Linkmann, Maarja Tõnisson ja Raho Aadla, kelle endi sõnul liiguti tugeva kehalise fookusega nii argisemaid kui kunstilise võimenduse ja abstraktsiooni tasandeid mööda.

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Noormeest võis märgata ka aknaavas, samuti seina ja ahju vahelises kitsikuses.

Sellise kirjeldusega tantsust lugesin alles pärast etenduse nägemist. Tunnistan, et ega see ja ka mitte järgnev näoraamatust leitud selgitav tekst poleks ilmselt minus huvi ärgitanud. Pealegi polnud väheteadliku kultuurihuvilisena varem nimetatud nelikust midagi kuulnud. Arvamusfestivali teatmiku kultruuriprogrammi napisõnalisest teatest sain eelnevalt teada üksnes tantsulavastuse toimumisest ja sündmuse asukohast. Linna kaardi järgi orienteerudes kandsid jalad kaunis asukohas paikneva punastest tellistest laotud historistliku stiiliga kahekorruselise hoone juurde, mille kujuteldavat ilu varjas tänava äärne kõrghaljastus. Majja sisenemine valmistas samaaegselt nii uudishimu kui ka pettumust, mida räämas ja kooruva värvikihiga ruumid tekitasid. Mõnigi tükike värvist kooruval seinal oli selle rõhutamiseks koguni eeskujulikult raamitud ja varustatud sildiga.

Jätka lugemist »

Suvine kontserdisari Ravila pargis osutus menukaks

Juunist augustini kestnud ning kolmest kontserdist koosnenud Nõmme linnaosa suvine kontserdisari „Pargikontserdid Ravila pargis“ osutus menukaks. Suve jooksul käis tasuta kontsertidel head muusikat kuulamas hinnanguliselt ligi 1500 inimest.

Laura Põldvere Ravila pargis Foto Endel Apsalon

Eile õhtul oli sarja viimane kontsert, kus astusid üles Laura Põldvere ja Kusti Lemba. Sama kontserdisarja raames esinesid sel suvel veel Riho Sibul ja Vladislav Koržets ning Jaan Pehk.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et esimese hooaja võib igati kordaläinuks lugeda. „Hinnanguliselt sai Ravila pargis toimunud kaunitest kontsertidest osa ligi poolteist tuhat inimest. Seda oli oluliselt rohkem, kui esialgu loota julgemise ning tulenevalt inimeste soovist suveõhtutel head kodumaist muusikat kuulata, plaanime kontsertsarjaga kindlasti jätkata ka järgmisel aastal,“ sõnas linnaosavanem.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

 

Laura Põldvere Ravila pargis. Foto: Endel Apsalon →

Prangli – Soome lahe pärl

Juulikuu tappev kuumus ei seganud Soome lahes asuvale ja Harjumaa Viimsi vallale kuuluvale Prangli saarele kavandatud matka ettevalmistusi. Õnneks õhusoojus pisut langes ja keset merd on ilmaolud alati erinevad maismaa omadest.

Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals) Foto Sirje Ernits

Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals). Foto: Sirje Ernits

Nii see juhtus, et just pühapäeval, 5. augustil alustas kaheksa rännumeest Tartust ja seitse mujalt, ühist retke meile tundmatule Prangli saarele. Tartlased teavad, et nende ja Põlva maakonna piiril on Prangli küla, aga meie meeltes oli samanimeline saar. Sinna jõudmiseks pidid tartlased kasutama vähemalt seitset transpordivahendit, et sihile jõuda ja sihtmärgi enesega tutvuda.

Rännuseltskond oli eriline selle poolest, et viimased 14 aastat on nad pühendanud oma matkad Eesti väikesaartega tutvumiseks. Samm pole pikk – aasta ja saar, aga huvipakkuvaid saari hakkab nappima.

Kui ühendust saartega korraldab riik, on transpordiolud kindlad ja saare asukaile ning külalistele alati soodsad. Seda oleme kogenud Abruka, Kihnu, Manilaiu, Piirissaare, Ruhnu ja Vormsi puhul. Mõnedel puhkudel tuleb aga otsida endale paadimees, kes sind toimetab kas Kesselaiule, Mohnile, Osmussaarele, Pakrile, Tondisaarele või Vilsandile. Mõnel juhul on kuiva matkatee saarele sillutanud loodus ise nagu Munasaare puhul. Selle lähedalt Kunda tsemendivabriku ajaloost on teada Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa nimi. Nende kui suurannetajate perekonnavapp kaunistab Prangli Laurentsiuse puukiriku seina. Kirik ja saar oli seotud Harju-Jaani ja Jõelähtme kihelkonnaga.

Jätka lugemist »

Jaak Juske korraldas Sossimäel eksklusiivse Fahle ekskursiooni

Eile, 8. augustil avanes ajaloohuvilistel ainulaadne võimalus tutvuda muidu linnarahvale suletud tselluloosivabriku hoonetega, mis avati külalistele enne peatset renoveerimistööde alustamist vaid üheks õhtuks.

Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus Foto Urmas Saard

Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus. Foto: Urmas Saard

Härjapea täpset voolu teekonda enam ei mäletata

Tasuta ekskursioon toimus järjestiku kahele huviliste hulgale. Esimese ringkäiguga liitus umbes 40 inimest. Juske ajalooteemalised matkad ja linnaekskursioonid üle Eesti on alati menukad ja rahvarohked. Kuuendat aastat Gustav Adolfi gümnaasiumis ajalooõpetajana töötav ajaloolane ja poliitik on kirjutanud rohkelt raamatuid mitte ainult Tallinna ja Eesti ajaloost, vaid ka Tartust, Narvast, Pärnust – ühtekokku 17 raamatut. Sama hea on tema suurepärast ajaloojutustust kuulata. Juske rääkis ka Sossimäe põneva ajalooga paigaks.

Ajaloolane peatas Sossimäe külastajad asukohas, kus omal ajal kulges kiirevooluline Härjapea jõgi, mis pani aluse mitmele keskaegsele vesiveskile. „Neist kasvasid omakorda välja Tallinna vanimad vabrikud, aga ka hilisema tselluloosivabriku eelkäija,” selgitas Juske. „Nüüd asub vana tööstusasum taassünni lävel uue ärikeskusena. Veel enne nende paekivist laotud hoonete korda tegemist on paras aeg meenutada kogu kompleksi värvikat minevikku.”

Jätka lugemist »

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke

Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Jätka lugemist »