Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

“Viljandi pärimusmuusika festivali lood” esitlusele

Täna kell 16 leiab Pärimusmuusika aida väikeses saalis aset raamatu “Viljandi pärimusmuusika festivali lood” avalik esitlus ja jututuba.

Viljandi Pärimusmuusika ait Foto Urmas Saard

Viljandi Pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Äsja kaante vahele saanud raamatusse on kogutud festivali korraldamisega seotud inimeste põnevad juhtumused ja meenutused. Esitlusel juhib juttu raamatu autor Kairi Leivo ja vestluseks on valmis raamatutegelased, kes oma mälestused raamatusse rääkisid.

Veerandsada aastat toimunud Viljandi pärimusmuusika festival on aluse pannud lugematule hulgale lugudele. Värvikad folgijutud peegeldavad, millistest uskumatutest juhtumistest üks suur festival koosneb.

“Viljandi pärimusmuusika festival on nagu suur kirju pusle, mis koosneb tuhandetest kildudest, tahkudest, lugudest,” mõtiskleb raamatu koostaja Kairi Leivo. “Sellesse raamatusse on koondatud vaid üks murdosa festivali telgitaguseid, korraldajate soove ja unistusi ning ka publiku mälestusi. Vaatamata sellele sai raamat parajalt paks ja sisukas, ” räägib Leivo.

Kairi Leivo sõnul on oodatud kõik huvilised jututuppa, kus juubelifestivali ülevas meeleolus võivad päevavalgele tulla ka need lood, mis seekord raamatusse ei mahtunud. “Ehk räägib mõni kuulajagi oma loo,” kutsub Leivo kõiki festivalist osa saama. Raamatut saab endale soetada Pärimusmuusik aida infoletist.

Täpsemat infot festivali kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt või ürituse Facebookist.

Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil on lisaks kontsertidele ka õpitubade programm. 34 nutikas toas käsitletakse 27.-30. juulil festivali teemat “Uut ja vana” muusika õppimise, tantsu, jämmide ja vestlusringide kaudu; õpitakse pilli mängima, meisterdama ja neid ka lausa parandama.

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25 eluaasta Foto Urmas Saard

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25. eluaasta. Foto: Urmas Saard

Õpitubasid viivad läbi tegijad nii Eestist kui välismaalt. Suured inimesed saavad sauna ning pisikesed oma titelaulu- ja mängutoa.

“Kui mängid mõnda pilli, on tark see festivalile kaasa võtta, sest festival pakub alati spontaanset võimalust koos teistega uusi lugusid õppida ning tutvuda teiste maade pärimusmuusika ja -muusikutega. Õpitubadesse tulijatelt ei nõuta eelteadmisi,” julgustab Mare Lilienthal kõiki kohale tulema. Õpitubadepealik lisab: “Kui on eriti julget peale hakkamist, saab peale parmupilli õppimist astuda rahva ette koos Meisterjaaniga Kultrahoovis.” Viljandi pärimusmuusika festivali ajal saab lisaks parmupillile õppida ka väikekannelt. Uueks hitt-pilliks on pärimusmuusika maailmas ukulele, mida õpetab ukulele-maailmameister Tobias Elof (Taani) isiklikult. Omaette elamuse kingib kindlasti kohtumine Tšiili superstaari Nano Sterniga ja bändiga Kalàscima (Itaalia).

Jätka lugemist »

Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Maanteeameti teatel alustati juuli algul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna tee 1,7 kilomeetri pikkusel lõigul kergliiklustee ehitust.

Valgeranna kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Valgeranna sillast ranna parklani rajatava kergliiklustee valmimise järel saab peatselt jalgrattaga turvaliselt Pärnust Valgeranda sõita. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu meetmest, mis toetab kesklinna ümber paiknevate elamupiirkondade ühendamist linnaga.

 

 

Valgeranna kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Weekend suurendab rongiliikluse sagedust Pärnuga

Seoses 3.-5. augustil Pärnu Weekend Festival Baltic toimumisega sõidab festivalilinna rohkem ronge.

Pärnu Kaubajaama peatus Foto Urmas Saard

Pärnu Kaubajaama peatus. Foto: Urmas Saard

Festivali külastajate mugavamaks sõidutamiseks toimuvad lisareisid 3., 4. ja 6. augustil Tallinn-Pärnu liini mõlemal suunal.

Neljapäeval, reedel ja pühapäeval on kell 13:33 Tallinnast väljuv Rapla reis pikendatud Pärnuni, kuhu saabub Raplast vahepeatusteta kell 15:49.

Pärnust Tallinnasse väljub rong samadel päevadel kell 16:10 ning jõuab pealinna kell 18:29, läbides vahemaa Pärnust Raplani peatumata. Raplast Tallinnani peatub rong kõigis jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Pärnu liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust alates 27. juulist.

Samal teemal:

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard

 

 

 

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard

Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Jätka lugemist »

Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel

25. juulil uudist muudetud ja täiendatud

Täna hommikul toimus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Mart Tõnismäe kabinetis töökoosolek, mis võttis kokku läinud nädalavahetusel, 22. ja 23. juulil aset leidnud hoovimüügi päevade korralduse head ja parandamist nõudvad küljed.

Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda Foto Urmas Saard

Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda. Foto: Urmas Saard

Hoovimüügil osalenute asukohtade päris täpne arv jäi lahtiseks, aga kindlasti oli neid tublisti üle paarikümne. Selgus, et lisaks eelnevale registreerimisele linnavalitsuses otsustasid oma koduõued külalistele avada veel mõned viimase hetke liitujad. Kuigi eelteavitust tehti eelnevalt piisavalt palju, jätkus ikkagi küllalt palju inimesi, kes alles hoovimüügi toimumise ajal avastasid rõõmsa üllatusena, et taas on Sindis midagi uudset teoksil.

Tõnismäe tunnistas viga, et registreerimise teatele polnud lisatud viimast kuupäeva, et kõik osalejad oleksid jõudnud ka eelteavitavale lehele, millel asuval linna kaardil hoovimüügi asukohad märgitud. Kuid vaatamata sellele pole veel saadud mitte ühtegi negatiivse sisuga tagasisidet. Kepikõnni järel linnavalitsuse postkasti postitatud postkaardile kirjutasid mõned teekonna läbijad ka oma hinnangu, mis andis kinnitust, et aeti õiget asja. Näiteks Siret Kukk julgustas kindlasti samaga jätkama. Ka hoovimüüjad palusid linnavalitsust tunnustada. Eriti tänulik oli Liivia Enn Raba tänavalt, aga ka mitmed teised.

Jätka lugemist »

Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.

Avatud talude päev C R Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal Foto Urmas Saard

Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard

“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”

“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.

Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Jätka lugemist »

Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev Foto Urmas Saard

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard

Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.

Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.

Jätka lugemist »

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.  

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega  tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Insituut põldMati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast  nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ja kepikõnni juhendaja Sirje Soovik tegid täna viimaseid ettevalmistusi sellel nädalavahetusel toimuvateks hoovimüügipäevadeks, mida korraldatakse Sindi linnas esmakordselt.

Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis Foto Urmas Saard

Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis. Foto: Urmas Saard

Ühiselt külastati neid hoovimüügi kohti, mis olid juba aegsasti registreeritud ja jõutud kanda ka eelteavitavale linnakaardile. Tõnismäe andis üle reklaamid, mis aitavad hoovimüügi külastajatel leida avatud punkte. Keda kodust leida ei õnnestunud, neile jättis Tõnismäe paberid aialauale või maja trepile. Et tuul minema ei kannaks, asetas mõne kopsakama kivi peale. Oli neidki, kes juba ise reklaami eest hoolt kandnud. Näiteks Pikk tn 22 maja ees on kõrge ja kaugele nähtav värviline reklaam üles pandud. Reklaam teatab ka kohviku avamisest.

Sirje Soovik käis hoovimüügi kohad läbi selleks, et laupäeva keskpäeval alustada raekoja eest tervislikke eluviise harrastava rahvaga kepikõndi kõige sobivamal teekonnal, mis lubaks peatuda võimalikult paljudes kauplemise kohtades.

Lisaks tosinale kaardile kantud hoovimüügile on osalejaid veelgi. Ühtekokku on praeguseks avaldanud osalemise soovi üle paarikümne pere. Keda kaardile pole kantud, nemad peavad leidma ise parima võimaluse endast märku andmiseks.

Jätka lugemist »

“Armastuse ausammas“ ja legend

Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.

Armastuse ausammas Valgerannas, kujur Rait Pärg Foto Urmas Saard

“Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.

Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Seoses 27.-30. juulil toimuva Viljandi pärimusmuusika festivaliga paneb Elron Viljandisse käiku rohkem ronge.

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile. Foto: Urmas Saard

“Oleme Viljandi folgiga koostööd teinud juba aastaid. Tegemist on paljude Eesti inimeste suve ergastava sündmusega ning soovime omalt poolt pakkuda veelgi paremaid võimalusi sellest toredast üritusest osa saada,” sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Viljandini on kõigil festivalipäevadel pikendatud Tallinnast kell 13:33 väljuv Rapla reis, mis saabub Viljandisse kell 15:44, tehes Rapla ja Viljandi vahel peatuse ka Türil. Kell 18:30 väljuv Türi reis on pikendatud Viljandini neljapäeval ja reedel, peatudes teel Türilt Viljandisse ka Võhmas ning jõudes folgipealinna kell 20:51.

Viljandist Tallinna poole on neljapäeval, reedel ja pühapäeval käigus lisaväljumine kell 15:59. Rong peatub ka Türil ja Lelles ning jätkab kell 17:22 tavapärast sõitu Raplast Tallinnasse, kuhu saabub kell 18:29. Viljandist Tallinnasse sõidab neljapäeval, reedel ja laupäeval ka festivali erirong, mis väljub kolmel õhtul kell 21:16 ning jõuab Tallinnasse kell 23.31, tehes mitmeid vahepeatusi suuremates jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Viljandi liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust.

Tartu saab ujuva ristimismaja

Täna avatakse ja pühitsetakse sisse Tartus Ujula tänaval Lodjakoja kõrval EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ehitatud unikaalne ujuv ristimismaja.

Tartu ristimismaja ehitus Foto Hannes Praks

Tartu ristimismaja ehitus. Foto: Hannes Praks

Ristimismaja idee sündis soovist seada tudengitele ülesandeks objekt, mis ei oleks järjekordne “põnev” puitinstallatsioon, vaid looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. 24 ruutmeetri suurune hoone vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele ning seda jääb edaspidi kasutama Tartu Pühade Aleksandrite kirik. Tartlased saavad ujuvat hoonet ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval imetleda. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis toimunud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tuli Eestisse EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel.

Ristimismaja kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine “Sakraalruum” käigus. Õpituba kestis kõigest viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega. Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente. Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid; kuna objekt ehitati algusest lõpuni ise valmis, siis said kõik esmakursuslased kätte elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas.

Jätka lugemist »

Siurulaste mõtetes Koidula juures

Kultuuriseltsi Tulused lahutamatu nelik koosseisus Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Timo Dreimann esitasid eile õhtul Pärnus Koidula ausamba juures terve tunni kestnud kirjanduslik-muusikalise etenduse “Siuru 100. Kohtumised pargis”, mis jutustas kirjandusrühmituse Siuru loomingulist tegevust kuni 1919. aastani.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis Foto Urmas Saard

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis. Foto: Urmas Saard

Koidula parki kogunes umbes poolsada kirjandushuvilist, kes kuulasid huviga Marie Underi, Artur Adsoni, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Friedebert Tuglase ja Johannes Semperi loomingut, mida omakorda kaunistasid Timo Dreimanni esitatud Raimond Valgre loodud muusikapalad. Selgitavad vahetekstid Siuru plahvatuslikust loomingulisest tegutsemisest aastatel 1917-1919 valis välja ja kandis ette Jaak Känd. „Kava kokkupanekul oleme kasutanud kirjanike loomingut, mälestusteraamatuid Artur Adsoni „Siuru-raamat“, Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi“, raamatuid „Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“ ja Ivar Grünthali „Müütide maagia“ ning Sirje Kiini artiklit maikuises Sirbis „Mida on siurulastel meile öelda?“,“ ütles Känd sissejuhatuseks.

Pikemalt tsiteeris ta kirjandusteadlast Sirje Kiini ajalehes Sirp avaldatud artikli põhjal: „Siuru näol on tegemist eesti kultuuriloo tähtsaima modernistliku rühmitusega, tõeliste kultuuri- ja kirjanduslike revolutsionääridega, kes panid Esimesest maailmasõjast vapustatud vaimsetele ja majandusraskustele vaatamata toime omamoodi kultuuriime. Olukorras, kus kirjanikel alles puudus oma koondav ning kaitsev organisatsioon, kus oli väga raske, kui mitte võimatu raamatuid välja anda, õnnestus noortel, veel üsna tundmatuil autoreil anda paari-kolme aasta jooksul välja 25 raamatut ning koguteost. See oli nooruslikult tormakas, vaimu vabastav raamatutulv, mis paisati sõjaajal täiesti kängunud raamatuturule. Kogu toonane kultuurielu ja avalik tähelepanu hakkas keerlema just selle rühmituse kirjanike ümber.“

Jätka lugemist »

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard

Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Jätka lugemist »

Jõgeva turismiettevõtja korraldas jaanipäevapeo vene kogukonnale

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Jõgeva lähedal Piibe maantee ääres paiknev majutus-ja meelelahutusettevõtte Õuna puhketalu korraldas teist aastat jaanipeo vana kalendri ehk vene rahvakultuuri traditsioonide järgi.

Õuna Puhketalu peosaalis Tavern ja selle õuel toimunud jaanipeol 8. juulil mängis hingekosutavamaid ja südantliigutavamaid lugusid ansambel Jurij ja Jelena Narvast. Tantsupidu kestis varavalgeni. Kulminatsiooniks kujunes jaanitule süütamine.

Mitmed koosolijad avaldasid arvamust, et vene inimestele jaanipidude korraldamine Õuna puhketalus on igati teretulnud. Märgiti, et rahvalikud peod võiksid toimuda ka vene jõulude ja munadepühade ajal.

„Rõõm on kuulda kiidusõnu. Tahame ka tulevikus jätkata traditsiooni venepäraste koosviibimiste korraldamiseks. Sellistel pidudel on usinasti osalenud ka eestlased. See tuleb kaksuks ka mõlema keele praktiseerimisel,” lausus ettevõtja Liilia Mandri.  Õuna puhketalu on saanud nime Jõgeva vallas asuva Õuna küla järgi.

Jaan Lukas

Pärnus peatub esimene ristluslaev

Täna hommikul sildus Pärnu kruiisisadama uue kai ääres Londonist teekonda alustanud ristluslaev Serenissima, mis liigub Läänemerel eksootilise kaugel asuva saareriigi lipu all.

Ristluslaev Serenissima saabub Pärnusse Foto Urmas Saard

Ristluslaev Serenissima saabub Pärnusse. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vanasadama turvaalal käis vilgas tegevus juba varajastel hommiktundidel. Pika punase vaiba lahtirullimine ja pruunikale graniitpurule kinnitamine võttis omajagu aega. Pärnu Sadama juhatuse liige Sander Kilk ütles, et Pärnus tahetakse ka edaspidi saabuvaid kruiisilaevu sama pidulikult vastu võtta, mitte ainult esimesel korral. Pasunakoori Õnn Tuli Õuele oli samuti aegsasti kohal. Seitse varjualusega müügiletti ootasid suveniiride müüjaid. Kaheksas varjualune oli varustatud kirjadega Pärnu ja www.visitparnu.ee. Suured bussid ootasid väljasõite Viljandimaale Olustvere mõisa, Pärnumaale Tamme talu ürdiaeda ja suvepealinnaga tutvuma.

Kui kella kuue paiku võis veel tõusvat päikestki näha, siis järgmistel tundidel hakkas vihma tibutama. Kell 7.15 sai kai ääres seisvalt lootsilt kuulda, et Serenissima on jõudnud muulide vahele. Kulus veel tublisti paarkümmend minutit, kui jahisadamas seisvate aluste kõrgete mastide taga ilmus nähtavale kaua oodatud viie tekiga ristluslaev, millel kirjade järgi pikkust 87,5 meetrit.

Jätka lugemist »

Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Tori valla VII suvefestivali “Tori ööd ja päevad” kolmas päev algas aleviku keskväljakul suvelaadaga.

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks Foto Urmas Saard

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks. Foto: Urmas Saard

Tori aleviku keskväljaku rohumaa on sedavõrd suur, et üheaegselt mahub sellele ka mitu erineva sisuga suurüritust. Tori hobusekasvanduse karikas 2017 teise etapi treeningvõistlused üksnes täiendasid kesksuvise laadapäeva melu. Pealava ja meelelahutuskava puudumine ei vähendanud laada headust. Sai rahulikumalt kaubakoormate vahel jalutada, kauplejatega mokalaata pidada, hinnata jookide ja proovipalukeste häädust. Kaks noormeest tegid siiski toitlustamise telkide juures pisut ka muusikat. Üks tõmbas karmoškat, teine silitas poognaga viiulikeeli. Keda huvitas tõsisem kontsert, pidi ootama õhtu saabumist. Otse Tori põrgus tähistatakse Tori segakoori 150. aastapäeva öölaulupeoga.

Chillipipraga juust oli jõudnud laadaletile otse Hollandist. Uudishimu sundis näksima. Alateadlik ettevaatlikus manitses proovima linnunoka otsa suurust tükikest. Esmasel proovimisel maitset ei tundnudki, hetk hiljem hakkas suus pisut tulitama ja järgmisel momendil põletas killuke juustu juba tervet suud. Ootamatu kogemus tekitas soovi rüübet peale võtta. Kõrval telgis kauples Haapsalu naine kodus valmistatud kalja ja õllega. Tema tuli Torisse Mihkli laadalt. Proovisin magusamaitselist õlut. Sellega peab samuti ettevaatlik olema, muigas lahke müüja.

Jätka lugemist »

Pärnu Vanasadam on Serenissima vastuvõtuks valmis

Tunamullu alustatud Pärnu Vana sadama uue kai ehitus on lõppenud, pollarid ja vendrid kinnitatud, siledaks rullitud graniitkillustikule turvaaed paigaldatud, valvekaamerad laeva sildumisalale suunatud – kõik on valmis selleks, et esmaspäeva hommikul saaks taas pärast paarikümne aastast vaheaega külastada Pärnut esimene ristluslaev.

Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast Foto Urmas Saard

Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast. Foto: Urmas Saard

Veel eile tõsteti altpoolt veepiiri viimaseid betoonivalu raketise saalongeid välja. Ekskavaatori kopaga täideti silla poolset madalamat osa killustikuga. Aga need tööd toimusid juba kaugel väljapool seda ala, kuhu peaks homme hommikul arvatavalt kella seitsme ja kaheksa vahel ristluslaev otsad kinnitama. Valminud on ca 250 meetri pikkune ja veepealses osas umbes kolme meetri kõrgune päris uus kai, mis läks Pärnu Sadama omanikule maksma ümmarguselt 1,5 miljonit eurot. Süvendustöödega kokku liidetuna kujunes suuprojekti maksumuseks 6,5 miljonit eurot.

Kruiisikai ehitust juhtiv Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk ütleb, et kesklinna kruiisikai ääres on võimalik vastu võtta kuni 7,2-meetrise süvise ja 200 meetri pikkuseid aluseid. Suuremad laevad ei mahuks jões ringi pöörama.

Jätka lugemist »

Rääma oma päev peetud

Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.

Mats von Kartohvel Nooruse Maja suveaia laval Foto Urmas Saard

“Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard

Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.

Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.

Jätka lugemist »

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju  hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard

Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Jätka lugemist »

Sindi hoovimüügi päevade ettevalmistused täies hoos

Uudist täiendatud Sindi linna kodulehel avaldatud tegevuspiirkonna kaartidega: 22. juulil ja 23. juulil

Hoovimüügi päevade korraldamise mõtte hõikas Sindi linnavalitsus välja juuni alguses. Vahepeal hoogu kogunud algatus leiab toetust ja kümmekond maja ongi juba otsustanud 22. ning 23. juulil oma hooviväravad kauplemiseks avada. Lisaks on selle ettevõtmise juurde küpsenud veel täiendavat põnevust.

Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus Foto Urmas Saard

Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et samal ajal korraldatakse ka kepikõnni päevad. Kepikõndijate kontrollpunktideks on hoovimüügi pesad, mille läbimine saab vastaval postkaardil märgistatud erivärvi markeriga.

Täna hommikul külastas Tõnismäe töökabinetti suurte kogemustega kepikõnni juhendaja Sirje Soovik, kes on Sindi oma inimene. Kohtumisel täpsustati üksikasju. Laupäeval, 22. juulil alustatakse Sindi raekoja esiselt kepikõnni eelsoojenduse ja teele asumisega kell 12.00. Et kepikõndijad lisaks keppide omamisele eristuksid veel kuidagi rõhutatult teistest tänaval ja hoovimüügi pävadel osavõtjatest, soovitas Soovik midagi silmatorkavat välja mõelda. Näiteks lille- või tammepärjad pähe. Nii võiks toimuvale anda koguni uue nimetuse: „Sindi kepikõnni pärjapäevad“. Kellel endal keppe pole, neile lubas Soovik laenata. Muidugi on temalgi laenutatavaid keppe piiratud koguses.

Jätka lugemist »

Eesti seeniorkorvpallurid naasevad MMilt kõrgete tulemustega

Eesti võistkonnad tõid seekord saagiks koju kaasa 2 kulda, 1 hõbeda ning kuna neljandad kohad pälvisid samuti medali, siis ka 2 võistkonna neljanda koha medalid.

N55

N55. Foto: Piret Hallik-Sass

Montecatinis FIMBA seenioride korvpalli MMi lahingud lõppesid Itaalias möödunud nädalavahetusel. Võistlused toimusid 14. korda, osales rekordarv võistkondi – 367 võistkonda 34 riigist. Eestist osales 10 võistkonda: 5 naiskonda ja 5 meeskonda (N30, N35, N45, N50, N55, M 35, M45, M55, M70, M75)

Eesti naised olid 55 vanuseklassis taas võitmatud! Tiitlivõistlustel järjest võidulainel püsival võistkonnal on viimase aasta jooksul tasku pistetud juba nii EM kuld, World Masters Games kuld ning nüüd ka MM kuld. Võistkond näitas tarka meeskondlikku mängu. Järjest alistati endast tunduvalt pikemaid ja jõulisemaid võistkondi. Finaalis alistati 55:34 pikk ja tugev Poola naiskond. Võistkonna koosseisus tõid Eestile kulla Sirje Kikas, Ülle Järv, Iivi Kaljuvee, Epp Jürme, Kai Jürme, Tiiu Kosk, Ingrid Mesila, Monika Tötterman, Tiia Uibooss.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Jätka lugemist »

Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured

Kuremaa loss

Kuremaa loss

9. juulil Jõgeva vallas Kuremaal toimuval traditsioonilisel kohvikute päeval on erinevate suupistete pakkujad saanud inspiratsiooni paikonna ajaloost, kultuuriloost, loodusest ja sümboolikast. 

Kohvikute päev  avatakse hommikul Kuremaa lossi ees. Eesti Vabariigi lipu heiskavad elupõline kuremaalane, põllumees ja maaelu edendaja Raul Soodla ning Kuremaa arendaja ja  põllumajandusettevõtja Endel Sööt.

Lossis avatud kohvik Alexander ja Helene on saanud nime Kuremaa lossi rajaja Alexander on Oettingeni (1798-1946) ja tema abikaasa järgi. Pakutakse kodus küpsetatud pirukaid ja ravimteesid.  Lossi ees tegutseb Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja eestvedamisel kohvik Veskipiigad.

Kuremaa avatud noortekeskuse juures (vihma korral hoones sees) tegutseb üks Kurepesa kohvik.

„Ennekõike oleme orienteerunud lastele,” ütles noortekeskuse vabatahtlik Keidi Kalda. “Mida täpselt pakume, on veel pragu üllatuseks. Võimalik, et menüüs on kurepesi meenutavad korvikesed ja ehk ka martsipanist kured. Mõtteainet selliseks lähenemiseks annab ka hea uudis, et tänavu on Kuremaal kurgi rohkemgi kui mõnelgi varasemal aastal.”

Teine Kurepesa kohvik on avatud korterelamu juures. Seal toimetab koos oma abilistega Kuremaal elav Ene Sööt, kes ametilt Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja.

Jätka lugemist »