Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2017
E T K N R L P
« jaan    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728  

Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale

Automudelismi Eesti karikasarja teisel etapil tõid Karmen Mets ja Andy Aron kaksikvõidu Pärnumaale F1-32 ehk vormel klassis, mis nõuab edu saavutamiseks väga meisterlikku kätt.

Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks Foto Urmas Saard

Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 25. veebruaril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja 2. etapp. Võisteldi klassides N-14; F1-32; ES-32 ja ES-24. Võistlejad osalesid Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Äksist, Jõõprest ja Sindist. Oodatud 35 võistleja asemel tuli kohale veidi alla 30 võistleja.

Tavapäraselt alustasid võistluspäeva noored, tosina võistlejaga. Sindist oli eelregistreerimisega kirja pandud 3 võistlejat, kuid püssirohtu jätkus ainult ühel. Eelsõitudeks jagati võistlejad kahte gruppi ja meie pesamuna Karin startis B grupis, kuna tal ei ole veel reitingutabelis piisavalt punkte, et tugevamas grupis võistelda. Karin tegi ilusa sõidu ja võitis oma grupi 205 ringiga, edestades järgmist võistlejat seitsme ringiga. Kui ka A grupp oli oma etteaste sooritanud, selgusid finaalikohad. Karin platseerus finaali viiendana, mis äratas meis lootused heale tulemusele ka finaalis. Paraku lagunes Karini sõit finaalis katastroofiliselt: alustas liiga aeglases tempos ja ei suutnud seda oluliselt tõsta ka võistluse lõpuks. Mudel oli tehniliselt väga hea, kuid midagi pidi toimuma Karinis endas. Selle „jalutamisega” loovutas karin kaks kohta ja lõpetas võistluse seitsmendana. Samas oli rebimine esikohale kogu võistluse jooksul väga pingeline ja lõpuks lahutas esimest ja teist kohta ainult 0,15 ringi! Kolm paremat:

Jätka lugemist »

Annika Põltsam alustab tööd Seljametsa muuseumi juhatajana

Paikuse Postipauna teatel valis Paikuse vallavalitsuse komisjon muuseumi juhataja kohale korraldatud konkursil välja Annika Põltsami, kes alustab tööd 1.märtsil.

Annika Põltsam juhendab siidi maalimist oma Seljaku talu esimesel käsitööpäeval, 2012 a augustis Foto Urmas SaardAnnika Põltsam elab Vaskrääma külas ja on viimased viis aastat pidanud seal kõigile avatud käsitöökambrit. Annika Põltsam on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, Räpina Aianduskoolis rahvuslikku käsitööd ja Pärnumaa Rahvarõivakoolis rahvarõivaste valmistamist. Varem on ta töötanud ajakirjaniku ning käsitööraamatute projektijuhina.

Muuseumi looja ja senine juhataja Laine Järvemäe alustab 1. märtsist tööd muuseumipedagoogina.

 

 

Annika Põltsam juhendab siidi maalimist oma Seljaku talu esimesel käsitööpäeval, 2012. a augustis. Foto: Urmas Saard →

Slaavi vastlad Sindi seltsimajas

Sindi linna slaavi kultuuriühing Slavjanotška kutsus täna lapsed ühes oma vanematega slaavipäraselt vastlapäeva ehk maslenitsat tähistama.

Niina Mozessova eemaldab lina bliinidelt Foto Urmas Saard

Niina Mozessova eemaldab lina bliinidelt. Foto: Urmas Saard

Väga vana tava kohaselt on maslenitsa enne 40 päeva aset leidvat vaikset paastuaega viimane suurem trall ja pidu.

Niina Mozessova selgitas, et slaavlaste pühadest on vastlad igipõlise paganliku traditsioonina tänini säilinud. Slaavlased tähistavad seda mitte üksnes Venemaal ja Ukrainas, ka Tšehhis, koguni Küprosel, aga muidugi Eestiski. Sõnaga: kõikjal, kus slaavlaste kogukondi leidub.

Rahvapeo ja ringmängudega põimitud meeldejääv tegutsemine pakkus Sindi seltsimaja väikeses saalis külluslikku meelelahutust lastele ja vanematele inimestele. Esines Slavjanotška koor ja koori pillimehed. Niina eestvedamisel pandi lapsed rahva ette toolidele istuma. Nende kätte anti lusikad, kulbid, pannid ja muud võimalikud musitseerimise vahendid, millega pandi saal rõkkama laulust ja „pillide“ kõlast.

Nalja sai ka köieveost, kotijooksust ja muust sportlikkust tegevusest.

Jätka lugemist »

Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.

Margit Peterson Foto Urmas Saard

Margit Peterson. Foto: Urmas Saard

Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.

Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.

9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.

7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.

Jätka lugemist »

Vastlapäev Maria talus

Sindi eakad lustisid pool päeva Maria talus, imetlesid loodust, jõid kosutavat teed, sõitsid hobuvankril, sõid hernesuppi ja seajalga.

Maria talu teedel Foto Urmas Saard

Maria talu teedel. Foto: Urmas Saard

See oli kolmekuningapäeval, kui Sindi eakate seltskonnale esines Pärnu aianduse- ja mesinduse seltsi rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri vähemas koosseisus, nende hulgas ka Are mees Ants Tugedam. Siis arvatigi, et nüüdsest peaks Sindiga ühinevate valdadega kultuuri vallas rohkem otsesuhteid looma. Juta Velleste haaras mõttel sarvist. Ants mängib akordionit ja juhib bussi, just nii suurt, kui parajasti tarvis. Selline mees sobib hästi, leidis Juta. Sealsamas lepitigi kokku, et Remit Auto OÜ firma toreda olemisega roolikeeraja sõidutab huvilised Maria turismitalusse. Vahepeal omistas Sindi linnavalitsus Juta Vellestele Sindi 2016. aasta kultuuritegelase aunimetuse selle eest, et aitab eakatele meelepäraseid ettevõtmisi korraldada.

Täna külastas väike sõbralik seltskond kahe toreda inimese juhtimisel (üks bussi roolis ja teine korraldajana) Maria talu. Vahepeatus tehti Paikusel, kus tõsteti vastlakuklite karbid bussile. Vastlapäeva mindigi tähistama, kuigi rahvakalendrisse on tähtpäev märgitud veebruari viimase päevana. Miks siis varem? Pensionärdel pole tööpäevalgi võimatu seigelda? Aga seepärast, et Juta oli kindel, et just sellel päeval on värske lumi maas ja ilm kõige sobilikum.

Jätka lugemist »

Maavanem tunnistas sintlastest nakatumist

Kuuendat aastat Sindis toimunud iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine toimus esmakordselt ühiselt Are, Sauga, Tori omavalitsuse koolide õpilaste ja vallajuhtide osavõtul.

Are valla noorkotkad ja kodutütred Sindi raekoja ees Foto Urmas Saard

Are valla noorkotkad ja kodutütred Sindi raekoja ees. Foto: Urmas Saard

Päike tõusis täna hommikul 07:31, aga sellel hetkel ei ulatunud veel eredad kiirtevihud üle linnamajade katuseharjade. Väheste pilvedega valdavalt selge taevas tõotas suurepärast ilma. Autoderivi ulatus Uuel tänaval nii kaugele kui silm ulatus ja autosid tuli aina juurde. Kogu Sindi raekoja esine väljak oli vabastatud pidupäevale kogunevatele inimestele.

Presidendi kell jälgis toimingute täpset kulgu

Lipurivistuse peakorraldaja Mart Nõmm ja teda abistanud tseremooniameister Kardo Kase olid täiel määral pühendunud kogunevate inimestega tegelemisele. Nõmm jagas koolidele lippe kätte, andis kiireid juhiseid lippude hoidmiseks neile, kellel seesugune kogemus esmakordne. Kase juhatas inimesi määratud kohtadele rivistuses. Ta jõudis jagada väikseid lipukesi, mida Sindi linnavalitsus oli ostnud pidupäevalistele kinkimiseks. Mõlema mehe pea ja käed olid täiel määral tööd täis. Jälgiti Presidendi kella seierite liikumist, et kõigega õigeks ajaks valmis saada. Esimestena oli oma traditsioonilisele kohale seisma asunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond. Nelja omavalitsuse ja seltside lipud olid samuti aegsasti paigal.

Jätka lugemist »

Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva varasel tunnil ootan kannatamatult päikse tõusu ja luba heisata koduõue lipuvardasse sinimustvalge lipp. Ootamine hoiab meeled ärkvel ja mõtte selge, loodetavasti.

Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale Foto Urmas Saard

Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale. Foto: Urmas Saard

Sindi raekoja tornimasti tõuseb sinimustvalge pisut hiljem, kell 07.55, aga rahvas koguneb varem. Ka Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester paneb pasunad hüüdma ja trummid tümpsuma enne kui paljud puhkepäeva hommikul silmad avavad.

Kõige esimestena on juba kohal Moskva saiakesed, kuigi neid saab kuuma tee kõrvale mugida alles viimases järjekorras. Siis kui raekoja esisel pidulik tseremoonia toimunud, rongkäik läbi ja viimane sõnavõtt peetud.

Pika sissejuhatuse lõpetuseks tahangi öelda, et tegelikult mõtlen kirjutada saiakeste valmistajast ja veel mõnest, kelle heatahtliku tegevuseta olnuks tänane päev märksa kahvatum.

image descriptionRalf Ramot asutas hiljuti oma elu esimese ettevõtte ja avas Pärnu Kesklinna silla naabruses Tallinna maantee ääres OÜ Leivaka pagari-kondiitri poe, kus kogu päeva küpsetatakse leibasid ja saiakesi. Juba esimestel päevadel viis ta osa oma toodangust kõrval asuvasse Toidupanka. Täna kostitab Ralf enda valmistatud saiakestega kõiki pidupäevalisi, kes võtavad osa Sindis toimuvast iseseisvuspäeva tähistamisest. Oma töö eest ta raha ei küsi.

Jätka lugemist »

Torma valla tragimad elanikud saavad aurahad

Marika Kalm.

Marika Kalm.

Pühapäeval, 26. veebruaril Torma rahvamajas Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel tunnustavad vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees kaheksat vallakodaniku piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla aurahaga. Palusime igal auraha laureaadil rääkida oma seostest kodupaigaga ja tulevikuväljavaatest selle  käekäigule.

„Muresid ja probleeme, millega inimesed sinu poole pöörduvad jätkub praktiliselt hällist hauani,“ ütles üks laureaate, vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Marika Kalm. „Iseäranis olulisteks omadusteks sotsiaaltöötaja puhul peetakse positiivset ellusuhtumist, enesekindlust, avatust, hoolivust. Ise olen sotsiaaltöösse lausa kiindunud,“ ütleb Marika. Kümme aastat tagasi asutati Kalmu ettepanekul MTÜ Torma valla sotsiaalkeskus, et korraldada paremini  hoolekandetööd laste, eakate ja puuetega inimeste heaks, lahendab ja võimalusel ka ennetab probleeme.

Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Sadala kogukonna eestvedaja

2004. aastal loodud mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles seoses tunnustamisega: „Tehtu eest märkamine tekitab ikka  kerge hingevärina ja vastutuse, küsimusi ja segaseid mõtteid. Öeldakse: toetu hetkeks ja mõtle, aja mahavõtmine annab nii mitmedki head vastused.“

Pille Tuti teadmised ja oskused projektide kirjutamisel on võimaldanud erinevatest allikatest taotleda raha, millega Sadala rahvamajas renoveeritud 150-kohaline saal, väike saal, õppeklass ja fuajee ja teisedki ruumid.  Projekte on Pille kirjutanud ka mitmete sündmuste korraldamiseks, rahvariiete soetamiseks, õpitubade ja õppepäevade läbiviimiseks.  Tema algatusel hakati korraldama Sadala Külade Teatrite päevi. Kodupiirkonna harrastusteatris lööb Pille kaasa andeka karakternäitlejana.

Praegu valmistab Pille koos abilistega ette suvel toimuvaid viiendaid Sadala külateatrite päevi. Kodukandist kaugemal teatakse teda kui Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti, Jõgevamaa kodukandiühenduse juhatuse aseesimeest ja üle-eestiliste laulu ja tantsupidude maakonna kuraatorit.

Jätka lugemist »

Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Marion Tõldsepp, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist, mis jääb tänasega „SG 180 & EV 99“ sarjas viimaseks looks.

Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell Foto Urmas Saard

Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell. Foto: Urmas Saard

Varsti ongi see tähtis päev käes. Päev, mida kõik eestlased ootavad. Või vähemalt peaksid ootama. Käes on Eesti Vabariigi sünnipäev. See on väga paljude eestlaste jaoks tähtis päev, mida tähistatakse lipu heiskamise ja ürituste korraldamisega.

Kuid tuleb ka sintlastele väga tähtis päev – meie väikese, kuid armsa kooli sünnipäev. Varsti on möödas 180 aastat. Mulle on palju räägitud Sindi kooli ajaloost, kuid 180 aastat tundub nii pikk aeg, eriti sellise väikese koha kohta, nagu on Sindi.

24. veebruaril hoitakse Sindi Linnavalitsuse ees lippe uhkelt püsti – seda teevad Sindi kooli õpilased. Toimub alati ka väike rongkäik. Lippude hoidmine on väga tähtis, see näitab austust oma riigi ning oma kodulinna vastu. Ka Sindi Gümnaasiumi sünnipäeval hoiame üheskoos lippe ja oleme uhked oma kodumaa ja kooli üle. Need on sellised ajad, kus meenutame oma riigi saavutusi, oma kooli saavutusi ja võime vabalt öelda, et oleme uhked nende üle.

Palju õnne, mu armas Eesti Vabariik ja palju õnne, mu väike Sindi Gümnaasium!

Marion Tõldsepp, 9. klass

Jätka lugemist »

Mälestushetked Konstantin Pätsi ausamba juures

Tahkuranna valla ja Pärnu aukodaniku Konstantin Pätsi sünniaastapäeval kogunes sadakond inimest riigimehe sünnikohta püstitatud ausamba juurde.

Uulu segakoor laulab Rene Eespere Ärkamis aega, dirigeerib Annely Kuningas Foto Urmas Saard

Uulu segakoor laulab Rene Eespere “Ärkamis aega”, dirigeerib Annely Kuningas. Foto: Urmas Saard

Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna Tahkuranna rühma mehed. Samas asusid ka Eesti lipu seltsi liikmed oma lippudega. Mälestuskogunemise alguses laulis Uulu segakoor hümni, lauljaid dirigeeris Annely Kuningas. Järgmisena kõlas Rene Eespere „Ärkamise aeg“.

Järgnesid pärgade asetamised koos sõnavõttudega.

„Praegu käib Eestis vilgas arutelu, kas üldse ja kuhu me peaksime esimesele presidendile pealinnas ausamba püstitama,“ sõnas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste. Ta küsis: „Milleks see arutelu, milleks need erinevad süüdistused, eriti inimeste vastu, kes ei saa enam enda kaitseks midagi öelda. Kas me siis tõesti ei austa rahvana oma suurkujusid, oma esimest presidenti!“ Kaljuste rääkis sellestki, et riigi sajandaks juubeliks püstitatakse Pärnu Kuninga tänava põhikooli ette ausammas Eesti Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile, Konstantin Konikile ja Endla rõdult iseseisvuse manifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile. „Me oleme suured siis, kui mõtleme ja toimetame suurelt, oskame näha ette ja mäletame vaadata seljataha, oskame nautida praegust hetke,“ kinnitas maavanem.

Jätka lugemist »

Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, tervitab iga koolipäeva hommikul kõiki koolimaja uksest sisenejaid Foto Urmas Saard

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“

Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.

Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.

Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.

Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.

Jätka lugemist »

Kaplan rääkis õpilastele, et elu ongi vahel meie ümber kahenäoline

Tänasel Sindi gümnaasiumi iseseisvuspäeva eelsel aktusel kõneles kooliperega Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kelle sõnum keskendus peaasjalikult inimesele.

Eduard Kakko, Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan, külastas Sindi gümnaasiumit Foto Urmas Saard

Eduard Kakko, Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan, külastas Sindi gümnaasiumit. Foto: Urmas Saard

„Ühiskonnas käib poleemika, kellele püstitada ausammas. Mõned arvavad, Pätsile, mõned kellegile teisele. Ette rutates tahaksin ma öelda, kallid koolipoisid ja -tüdrukud, see ausammas tuleks püstitada teile, teie emadele, isadele, Eesti inimesele, kes kogu oma elu, oma maiste toimetustega pühendub sellele, et homne päev oleks tänasest parem,“ ütles Kakko.

„Eile lugesin Pärnu Postimehest Vaino Kallase artiklit Konstantin Pätsist, kui tõsisest Eesti mehest. Ja kui me loeme teisi ajaloolasi, siis nad kirjutavad ka Pätsi teisest näost, mis on väga inetu nägu. Ma ei tahaks neist asjadest rääkida, aga elu ongi vahel meie ümber kahenäoline,“ tuli Kakko ühe näite varal elu mitmepalgelisusele lähemale, aga ta rõhutas oma ettekandes korduvalt, et tegelikult on elu kõigele vaatamata ilus.

Kakko rääkis lihtsatest tööinimestest, kes teenivad raske tööga perele elatist. Ta väljendas muret poliitilise võimu kuritarvitamiste ja heaolu positsiooni saavutanute hoolimatuse pärast, mis avaldab otsest mõju tavakodanike elukvaliteedile. Ta rääkis elu pahupoolest ja suunas vaate paremale võimalusele.

Jätka lugemist »

Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Anette Pattik, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Anette Pattik Foto Urmas Saard

Anette Pattik. Foto: Urmas Saard

Sünnib laps. Olgu ta poiss või tüdruk. Ta hakkab roomama, siis käima, jooksma, rääkima ja läheb lasteaeda. Lasteaia läbinud, siirdub ta kooli. See kool on Sindi Gümnaasium.

Sindi võtab ta avasüli vastu, annab teadmisi, õpetab kombeid, valmistab ette tulevikuks. Valmistab ette järgmiseks eluetapiks, iseseisvaks eluks väikeses Eesti riigis.

Eesti annab talle töö, kodu ning perekonna. Kõike seda, mida andis lapse vanematele ning rohkemgi. Vanematel ei pruukinud olla vanemaid, sest nemad aitasid meile Eesti saada. Nad võitlesid Eesti eest, et kunagi nende lapsed ja tulevased lapselapsed saaksid endale korraliku täisväärtusliku elu iseseisvas riigis.

Tol päeval, kui Eesti iseseisvuse välja kuulutas, toimus Eestis kui ka Sindi Gümnaasiumis kõige olulisem murdepunkt nende mõlema ajaloos. Me saime hakata õpetama oma keelt ning looma oma traditsioone.

Jätka lugemist »

Tallinna 21. kooli liputoimkond on 20-aastane

Eile, 20. veebruaril, toimus Tallinna 21. kooli liputoimkonna korraldatud Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale ja kooli liputoimkonna 20. sünnipäevale pühendatud pidulik aktus.

Pilt meenutab 2014 a mais toimunud Tallinna 21 kooli liputoimkonna ja inspitsiendigrupi demonstratsioonesinemist Sindi gümnaasiumi ja Paikuse põhikooli õpilastele Foto Urmas Saard

Pilt meenutab 2014, a mais toimunud Tallinna 21. kooli liputoimkonna ja inspitsiendigrupi demonstratsioonesinemist Sindi gümnaasiumi ja Paikuse põhikooli õpilastele. Foto: Urmas Saard

Pidulikul sündmusel osalesid lisaks kooliperele ja vilistlastele külalistena ka Tunne Kelam abikaasaga, Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei ning Staabi- ja sidepataljoni esindatus.

Kogunemise alguses leidis aset mälestushetk ja pärgade asetamine Staabi- ja sidepataljoni mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osales kooli juhtkond, õpilasesindus, liputoimkond, inspitsiendigrupp ja segakoor.

Päeva teisel poolel toimus legendaarse kooli liputoimkonna 20. aastapäeva pidulik aktus, millest võtsid osa liputoimkonna endised ja praegused liikmed, õpilasesindus, Inspitsiendigrupp, KultuuriGild, külalised, 10. klassid ja segakoor.

Tallinna 21. kooli õpilasorganisatsioonina tegutsev liputoimkond sai alguse 1997. aastal. Oma teenistusega soovib liputoimkond tutvustada viisakust ja austust Eesti Vabariigi ja oma kooli sümboolika vastu, näidates isiklikku eeskujuga lugupidamist sümbolite tähenduse vastu. Peamiseks eesmärgiks on esitada, valvata ja kaitsta Tallinna 21. kooli lippu, vajadusel ka riigilippu lähtuvalt Eesti lipu seadusest ja Euroopa kultuuritraditsioonidest.

Jätka lugemist »

Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Martti Šorin, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016 Foto Marko Šorin

Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016. Foto: Marko Šorin

Eesti Vabariiki võib nooreks riigiks nimetada. Esimest suurt juubelit pole veel olnud, kuid sellest tähtsast päevast räägitakse juba väga palju enne seda, kui Eesti vanus natukene lähemale numbrile 100 jõuab. Sellegipoolest on meie riigile, valitsusele ja rahvale sünnipäevad tähtsad (meie põhjanaabritel on populaarne hoopis nimepäeva tähistamine). 24. veebruar, Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Rahu on aeg, millal meie rahvas saab meelde tuletada, kuidas eestlased kunagi ühiselt tegutsesid vabariigi vabaduse tagamiseks – ühiselt võideldi, sõlmiti rahu ja lauldi. Tänasel päevalgi tulevad paljud inimesed nendel päevadel kokku Eestit, sinimustvalget lippu ja teisi inimesi austama.

Haridus on väga tähtis, seda näitab noorte tahtmine gümnaasiumis õppida. Ligi ⅔ noortest jätkavad haridusteed keskkoolis. Eesti õpilased on erinevate testide järgi maailmaski kõrgel tasemel. Head haridust pakub Sindi Gümnaasium, millel on samuti juubel tulemas – 180. ,,eluaasta’’. Sindi Gümnaasiumis on innukad, õpihimulised õpilased ja toredad, töökad õpetajad ning koolitöötajad. Sindi kooli vanust sümboliseerib endise vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja väike pildigallerii Sindi Gümnaasiumis töötanud ja töötavast direktorist.

Martti Šorin, 7.a klass

Jätka lugemist »

Sõbrapäeval peeti Sindi gümnaasiumis sõbrapäevadiskot

Disko algas juba kella kuuest. Suure vägeva alguse tegid sisse tantsutrupid Stella ja Hope.

DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6 klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht Foto Urmas SaardPeolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.

DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Foto: Urmas Saard →

Edwin Eylandt

Minu kallis riik ja kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.

Sirelin Kukk 2015 a 4 juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel Foto Urmas Saard

Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard

Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.

Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.

Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.

Jätka lugemist »

Ralf Ramot küpsetab vanaaja retseptide järgi

Pärnus Tallinna maantee bussipeatuses seisjad ja möödujad aistavad juba kuu aega värske leiva ja saia lõhna, mida pärast lätlaste pagari-kondiitri äri sulgemist pole mullusest suvest saadik tunda olnud.

Ralf Ramot võtab ahjust päeva viimased rukkileiva pätsid Foto Urmas Saard

Ralf Ramot võtab ahjust päeva viimased rukkileiva pätsid. Foto: Urmas Saard

Sisenejale ei jää märkamata pikemat kasvu valges kitlis ja uhke pagarimütsiga mees, kes askeldab ahjude juures, tõstab värsket toodangut riiulitele ja vajadusel teenindab külastajaid. Tema tegevuse järgi ei teakski kohe arvata, et tegemist Leivaka kõige tähtsama mehega, kes annab mitmele inimesele tööd ja linnarahvale vanaaja retseptide järgi valmistatud leiba, saia, saiakesi, pirukaid ja kukleid.

Paljudele inimestele pole siiski Ralf Ramot üldsegi tundmatu nägu. Tema küpsetatud puhas rukkileib meenutab pärnakatele omaaegse Cibuse leivatehase vormileiva maitset ka välimust. Mõnda aega sai seda Sindis tegutsenud Krulli kohvikust kuni uste lõpliku sulgumiseni. Nüüd ei pea sintlased paljuks sõita leiva järele Pärnusse Ülejõele. Lisaks Sindile on Ramot tainast sõtkunud ja pätse ahju ladunud Türil, Paides, Keilas ja kuni Vändra Ökopagari pankrotistumiseni ka sealses moodsalt sisustatud tehases.

Jätka lugemist »

Mulle meeldib meie riik ja minu kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.

Karmel Johanson iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule Foto Urmas Saard

Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard

Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.

Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.

Karmel Johanson, 7.a klass

Samal teemal:

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard

 

 

 

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard

Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.

Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.

Gettlin Kell, 8. klass

Samal teemal:

Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013 a 24 veebruari hommikul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Riigi sünnipäeva kontsert teenis heategevuslikku eesmärki

Pärnus algas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine juba täna, kui Raeküla Vanakooli keskusesse kogunenud inimestele esines Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu kunstide maja poistekoori neli noorhärrat.

Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid Foto Urmas Saard

Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et sarnasel viisil on tähistatud saabuvat iseseisvuspäeva 24. veebruarile eelneval laupäeval, viimastel aastatel reedel, juba alates aastast 2007. Esinejad on küll olnud alati erinevad.

Kontsert oli tasuta, aga iga saali siseneja võis ühe euro eest osta loteriipileti, mille alusel loositi kontserdi keskpaigas erinevaid kasulikke asju. Kõige kasulikum loteriivõit on keskuse juhataja arvates seinakalender „Raeküla Vanakooli Keskus 2017“, millest leiab terve käimasoleva aasta ulatuses tarvilikku teavitust Raeküla keskuses asetleidvate ettevõtmiste kohta.

Kalendri lõpust leiab selgitava jutu sellest, milleks loteriist saadavat raha kasutatakse. Saab teada, et rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s men International liige Pärnu Y-klubi MTÜ korraldab heategevust Raeküla linnaosa majanduslikes raskustes perede lastele õppepillide soetamiseks ja huviringides osalemiseks. Kõigil on võimalik oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele 17001569834 (Norde pank).

Jätka lugemist »

Kersti Kaljulaid viib pärja Konstantin Pätsi kalmule

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünniaastapäeval toimub Tallinna Metsakalmistul asuval perekond Pätside rahulas traditsiooniline hingepalvus.

Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul Foto Urmas Saard

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi teatel asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril algusega kell 10.30 asetleidval mälestuskogunemisel pärja Konstantin Pätsi puhkepaigale. Mälestuspäeval osaleb ka president Arnold Rüütel.

Traditsiooniline pärgade panek lõpeb Aleksander Varma haual. Samal päeval markeeritakse üheksa riigivanema tulevase kenotaafi asukoht küünaldega. Need üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.

 

 

Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.

Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees Foto Urmas Saard

Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard

Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.

Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?

Jätka lugemist »

Sindi lasteaias kestis sõbrapäeva trall veel tänagi

Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.

Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias Foto Urmas Saard

Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.

Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.

Jätka lugemist »

Õpilased kutsusid õpetajad koolitusele, kus kõneldi narkosõltuvusest

Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.

Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Foto Urmas Saard

Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard

Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.

Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?

Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.

Jätka lugemist »