Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2018
E T K N R L P
« nov    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused

Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Jätka lugemist »

Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto Kaitseväe kodulehelt

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto: Kaitseväe kodulehelt

Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis

Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.

„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.

Jätka lugemist »

Estover investeeris Selja laudakompleksi

Pärnumaal Tori vallas valmis Selja laudakompleks, kuhu Estoveriga seotud omanikud investeerisid 1,8 miljonit eurot. Uuendatud farmis on kohti 1200 lüpsilehmale. Laudakompleksi ehitas Mapri Ehitus, projekteerija oli Pekko Projekt.

Selja laut Pärnumaal Tori vallas

Selja laut Pärnumaal Tori vallas

Jätka lugemist »

78 aastat Jaan Tõnissoni vahistamisest

Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto Urmas Saard

Neljapäeval, 13. jõulukuu päeval 2018 algusega kell 13 mälestatakse riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mälestussõnu lausuvad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane, EV 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu ja Eesti Mälu Instituudi esindaja Sergei Metlev. Muusikaliselt kaunistab talitust ansambel Meriko Merike Toro juhatusel.

Kell 15 järgneb ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, riigihalduse minister Janek Mäggi, Jaan Tõnissoni Seltsi esinaine Krista Aru ning ajaloolased Ago Pajur ja Meelis Saueauk. Osavõtt kutsetega.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

 

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

„Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Laupäeval peeti väga pika traditsiooniga õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” esmakordselt Pärnu Keskuses, mis jäi taolise suursündmuse korraldamiseks selgelt kitsaks.

Pärnumaa jõulud 2018. Foto Urmas Saard

“Pärnumaa jõulud 2018″ Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

Seitsmeteistkümnendat aastat õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” korraldanud projektijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleval aastal ei leitud kaubanduskeskuses Port Artur 2 võimalust nende soovidele vastu tulla. Kuid Suurväli sõnul kinnitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik, et nende firma soovib sellele vaatamata ka edaspidi toetada õpilaslaatade toimumist.

Lisaks Pärnumaa noortele olid esindatud Kohila, Valga, Mikitamäe, Rõuge, Värska Tallinna õpilased. Igal aastal köidavad tähelepanu seto rahvarõivastes kauplejad, sama kordus ka käesoleval korral. Täpsustatud andmetel osales tänavu kokku 63 firmat, nende hulgas 39 õpilasfirmat, 20 minifirmat ja neli mini-minifirmat. Kauplema registreerus 198 õpilast, keda juhendas 24 õpetajat-mentorit. Kogu päeva läbimüügi üldsummaks saadi 3120,13 eurot.

Õpilaste omaloomingulist leidlikkust iseloomustasid nende endi kätega valmistatud rõivad, puidust tarbeesemed, omanäolised tehnoloogilised leiutised, maiustused, suupisted, jõulukaunistused, ehted, kunstitööd ja muu üllatusterohke tegevus.

Jätka lugemist »

Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Tänavu paigaldati jõulukaunistused Sinti peale esimest adventi, 5. detsembriks. Varasema korraldusega harjunud inimesed väljendasid kohtumistel tänavatel ja sotsiaalmeedias pisku hilinemise pärast tugevalt pahameelt.

Jõuluehtes Sindi. Foto Urmas Saard

Jõuluehtes Sindi. Foto: Urmas Saard

Siit on kaasa võtta väärtuslikke õppetunde järgmiseks aastaks

„Paraku selgusid mõned tehnilised tõrked eelmiste aastate ehetega, sest paljud neist olid katkised ja seetõttu said tuled väikese hilinemisega üles. Sellest teavitasime elanikke oma kodulehel ja Facebooki lehel,” selgitas Katariina Vaabel, Tori vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. Külauudiste infoveskis imetleti, kui kiiresti suudab Tori vallavalitsus ka pisemale kriitikale osavõtlikku heatahtlikkuse ja vabandusega reageerida. Juba poolteist tundi pärast repliigi avaldamist võis sama päeva hilisõhtul lugeda Tori valla Facebooki lehelt, et Sindi linn saab tehniliste takistuste tõttu jõuluehtesse väikese hilinemisega: „Töödega alustatakse lähipäevil ja planeeritakse lõpetada hiljemalt teiseks advendiks. Vabandame ja soovime kõigile rahulikku jõuluaja algust!”

Jätka lugemist »

Pärnumaa noorte kokandusringid toetavad Toidupanga tegevust

Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto Urmas Saard

Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.

Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.

 

 

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

„Kunst raamatukokku“ lõppeb üleriigilise kunstipäevaga

*Luutsinapäeval, 13. detsembril toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatuse „Kunst raamatukokku“ kunstipäev. Raamatukogudes üle Eesti toimuvad töötoad, kus meisterdatakse jõulukaarte, ehitakse isetehtud kuuske ning toimub palju muud põnevat. Osa saab võtta ka #kunstraamatukokku fotovõistlusest, kus auhinnaks noorteraamatud.

Kunst raamatukokkuKunstipäevaga tähistatakse Eesti raamatukogude ühistööna sündinud EV100 kingituse „Kunst raamatukokku“ viimast kuud. „Juubeliaasta jooksul on sajad noored kunstnikud raamatukogudes oma näitusi korraldanud ja tõmmanud tähelepanu raamatukogule kui kunsti loomise ning esitlemise ruumile. Nüüd ootame kõiki raamatukogudesse ise kunsti tegema,” ütles projekti koordinaator Mirjam Kaun.

„Kingitus „Kunst raamatukokku“ on näidanud, et meil on väga palju andekaid noori kunstnikke, kes on juubeliaastal oma annet kõigi teistega jagada saanud ning toreda kogemuse võrra rikkamad,“ sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Üks paljudest headest näidetest oli tänavu veebruaris Sindi gümnaasiumi õpilase Egon Gentaleni joonistuste ja maalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus.

Jätka lugemist »

Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

„Firma loomine, tootmine ja müümine on õpilaste jaoks suur ettevõtmine. Kuidas aga korraldada laata, kus õpilased saavad oma tooteid tutvustada ja müügikogemusi, see on veel suurem ettevõtmine,” ütles laupäeval Kristi Suppi, majandusõpetaja ja Jäärmarki idee autor.

Jäärmark 2018 Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard

“Jäärmark 2018″ Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Jäärmarki korraldamine ongi võimalus õppida organiseerima. Tänavuse, üheteistkümnendat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud laada korraldajad olid Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilased. Projektimeeskonna juht oli Helander Taisson Toom ning meeskonda kuulusid Rasmus Vabrit, Johannes Kõiv, Gert Milpak ja Oleg Burakov. Ilma tagalata on raske – tänaste õpilaste suur tugi on nende klassijuhataja, õpetaja Aeliita Kask. Terve klass abistas müügilaudade transportimist.

„Mida tähendab ühe üleriigilise laada korraldamine, seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud,” teab suurte kogemustega Suppi. Millele kõigele tuleb mõelda? Kuidas müügilauad kohale ja tagasi saavad, osalejate üle arvepidamine, info edastamine, sponsorite – toetajate leidmine, päeva juhtimine, hindamise korraldamine, toitlustamine ja hulk igasugu muid pisiasju, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda. „Siiani on kõik meeskonnad hästi hakkama saanud, iga laat on olnud pisut erinev, oma korraldajate nägu,” hindas Suppi jumalatosin aastat kestnud tegevust.

Jätka lugemist »

Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Tänasega lõppes Pärnu ja Tallina vahelisel laiarööpmelisel raudteel reisirongiliiklus, mis avati 1971. aasta suvel. Kitsarööpmelisel raudteel avati Pärnu ja pealinna vaheline ühendus 90 aastat tagasi.

Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard

Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard

sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini

Papiniidust väljus kell 17.44 tavatult pikk rong, nii jätkus kohti kõigile huvireisijatele. Igapäevaselt sellist hulka reisijaid pole nähtud. Papiniidu peatusest on Pärnu rong Tallinnasse väljunud alates 2014. a algusest.

Sindis elav Kiki Pärnpuu sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini. Pulli asub Sindist mõnekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, jalgrattaga sõites on kahe sihtpunkti vahe palju lühem. „Eile viisin jalgratta käe kõrval Pulli peatusesse, kus astusin perroonilt kerge vaevaga rongile, et lasta Pärnus ratast remontida,” rääkis Pärnpuu. Aga naine rääkis, et mitte alati ei astunud ta koos jalgrattaga rongile. „Soome minnes sõitsin rongiga Tallinna, aga ratta lukustasin Pulli peatuse perroonil oleva laternaposti külge. Jalgratas ootas mind kenasti mitu päeva. Tagasi sõites ja perroonile astudes võtsin ratta ning pedaalisin sellega koju,” jutustas Pärnpuu, kelle meel läks viimast sõitu tehes päris härdaks ja poetas isegi paar pisarat peopesasse.

Jätka lugemist »

Sindi vabriku kanaliäärne hoone osa variseb

Sindi tekstiilivabrikus väga pikka aega erinevates ametites töötanud põline sintlane Aleksander Kask tunneb muret jätkuvalt lagunevate vanade tööstushoonete lagunemise pärast.

Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto Urmas Saard

Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto: Urmas Saard

 

„Märkasin mõni aeg tagasi lammutatava Sindi paisu poole jalutades, et vabriku kanali ääres on omaaegse laivärvi tšehhi välisest seinast suur osa maha langenud. Millal suur auk seina tekkis, seda ma täpselt ei tea, kas kuu, kaks või rohkem aega tagasi,” rääkis Kask Külauudistele ja kutsus täna lagunevaid hooneid lähemalt vaatama. Vabriku kanali võsast puhastamise järel on seina tekkinud ava tähelepanelikule vaatajale suurel teel liikudes hästi näha. Kaldakindlustuseks kasutatud graniitkivide vahel kasvavad kõrged kased, mille juured teevad rajatisele hävitavat kahju.

Omaaegse Sindi kalevivabriku hooned on muinsuskaitselise väärtusega. „Konkreetselt need hoonejupid ei ole muinsuskaitse all. Et omanikud, eraomanikud ja KOV, oma omandit ei korrasta ja varaga midagi ette võtta ei oska ega taha on kurb ja keeruline teema. Protsesside käivitamine võtab lihtsalt rohkem aega kui seda kodanikena tahaksime,” ütles Nele Rent, Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: XVIII Ülemaalise Jõuluvanade konverentsi esimese adventpüha teekond kulges Korstna talust läbi Lindi ja Audru Pärnusse

Jõulutaat jagas Audrus advendituld Foto Urmas Saard

Jõulutaat jagas Audrus advendituld. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Nõmme Majas näeb siidile maalitud Muhu mustreid

Reedel, 7. detsembril kell 15 avatakse Nõmme Maja fuajees (Valdeku 13) siidimaalistuudio Siiditsunft näitus „Muhu tikand siidi peal“.

Nõmme Maja Foto Jukko Nooni

Nõmme Maja. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tal hea meel, et lõppeva aasta jooksul on Nõmme Maja fuajees väga eriilmelisi näitusi korraldatud. „Vaadata on saanud nii fotosid, maale kui lasteaialaste joonistusi. Nii mitmedki väljapanekud on olnud pühendatud Eesti juubeliaastale. See on nõmmelaste jaoks hea võimalus näha ja tutvuda, mida põnevat siinsamas kodu lähedal tehakse. Seekordne siidimaalinäitus on juba teine, mis Nõmme Majas toimub,“ lausus linnaosavanem.

Valdeku noortekeskuses tegutsev Siiditsunft tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva. „Selle aasta teema „Muhu tikand siidi peal“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitusel saab näha patju, pannoosid, salle. Põnev on kindlasti kleit,“ tutvustas juhendaja Irina Kevel.

Siiditsunft on aastate jooksul osalenud rahvusvahelistel näitustel Peterburis, Stockholmis, Nice’is, Varnas, Riias. Tallinnas on olnud põnevad näitused botaanikaaias ja Kiek in de Kökis.

Siiditsunfti näitust saab Nõmme Maja fuajees vaadata kuni detsembrikuu lõpuni.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Vähiravifond Kingitud Elu pälvis Aadu Luukase Missioonipreemia 2018

Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valis laekunud 65 avalduse seast välja kuus nominenti. Nende seast määrati täna Maarjamäe lossis aset leidnud otsusel missioonipreemia Vähiravifondile Kingitud Elu.

Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi Kingitud Elu juhatuse liige, 2018. Paide Arvamusfestivalil. Foto Urmas Saard

Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi Kingitud Elu juhatuse liige, 2018. Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Missioonipreemia nominendid on 2018. aastal EELK Usuteaduse Instituut, hariduspedagoog Liivika Simmul, ajaloolane Raimo Pullat, Vaba Rahva Laul korraldaja Ülo Kannisto ja kunstiajaloolane Marika Valk.

Laureaati tunnustatakse 32 000 euroga. Ülejäänud viit nominenti tunnustatakse 6400 euro suuruse preemiarahaga.

Missioonipreemia eesmärgiks on tunnustada tublisid Eesti inimesi ja organisatsioone, kes tõelise kirega panustavad ühiskonna tasakaalustatud arengusse ja Eestis elavate inimeste elukvaliteedi parandamisse.

Läbi aegade on Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadi tiitli pälvinud: Tallinna Lastehaigla Toetusfond; ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov; Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja/juht Kersti Nigesen ja Sihtasutus Metsaülikool; Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit; Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ja vaimulik Toomas Paul; Narva Kolledži direktor Katri Raik; MTÜ Eesti Meestelaulu Selts; Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks; Estonia Seltsi juhataja Arne Mikk; proua Ingrid Rüütel ning president Arnold Rüütel. Eelmisel aastal pälvis laureaadi tiitli veteranpoliitik Vaino Väljas.

Alates 2007. aastast välja antud Aadu Luukase Missioonipreemia jääb tänavu viimaseks.

Urmas Saard

Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

29. novembril Mustvee kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva tunnustamistseremoonial kuulutati Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse korraldatud konkursi tulemusena Sadala Külade Selts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks 2018. Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tunnustas Sadala Külade piirkonda tiitliga Jõgevamaa Aasta Küla 2018 ja andis Jõgevamaa Sädeinimene 2018 aunimetuse Lustivere Külaseltsi teenekale eestvedajale Riina Paluojale.

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto: Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku ja tulealtari rajamine

Seoses kahe hea uudisega meenutasime Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tutiga tänase kogukonnaelu algusaastaid.

„Vabatahtlik tegevus kogukonnas algas külade seltsi loomisega ja rahvamaja kasutusele andmisega meie ühendusele. 20 sajandi algul ehitatud rahvamaja vajas täielikku renoveerimist: kaasaegset katust, tänapäevast katet seintele ja lagedele, kõigile kolmele korrusele tuli ehitada uus elektrisüsteem. Tööde planeerimine ja selleks vajaliku toetuse leidmine kujunes seltsi juhatusele esimeseks suuremaks väljakutseks. Tunnen head meelt, et selts usaldas mulle kui seltsi juhatuse esimehele raha taotlemiseks tarvilike projektide koostamise ja on olnud alati koostöövalmis ja toetav erinevate ideede ja tegevuste ettevalmistamisel, ellu viimisel.”

Jätka lugemist »

Piltuudis: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents Tõstamaa mõisas

Kui jõuluvanade konverentsi karavan asus Suur-Pärnu Pärnust teele 50 kilomeetri kaugusel asuvasse 1300 elanikuga Tõstamaa osavalda, sai ka punakuueliste rõõmsameelne seltskond päriselus kogeda üüratu suurlinna võlusid ja veidruseid.

Tallinna Vanalinna segakoor esineb jõuluvanade konverentsil Tõstamaa mõisas. Foto Urmas Saard

Tallinna Vanalinna segakoor esineb jõuluvanade konverentsil Tõstamaa mõisas. Foto: Urmas Saard

Janne Ristimetsa tantsuinglid tantsisid valguse ja pimeduse varjude vahel

Jõuluvanade konverentsi ootel säras mõisahoone ees kenasti värviliste tuledega kaunistatud jõulupuu. Jõuluvana postkontor peatus tänava servas, kuhu juba aegsasti oli kogunenud suur hulk Tõstamaa elanikke. Jõulutaat Ärni jutustas kokkuvõtvalt mööduva päeva peamistest sündmustest Sindis ja Pärnus. Janne Ristimetsa tantsuinglid tantsisid valguse ja pimeduse varjude vahel ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon tõi kuuldavale oma muusikalised helid. Ärni põletas postkontori ja kuuse juures sädemeid pilduvaid küünlaid. Jõulutaadid, -memmed ja päkapikud suhtlesid elavalt rahvaga ning poetasid maiustusi pihku. Seejärel koguneti mõisahoone uhkesse saali jõulukontserti kuulama. Mitmete rahvaste jõululaule esitas Tallinna Vanalinna segakoor, keda juhatasid Katrin Puusaag ja Lauri Aav.

Jätka lugemist »

Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Sindi käsitööringi 60 tegevusaasta täitumisele pühendatud näitusele tere tulemast öeldes kasutas Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis oma avasõnades Juhan Viidingu luuletust „Soov”.

Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi. Foto Urmas Saard

Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Jõudu tööle see on igivana soov
Jõudu tööle see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav hool
Lase kõlada sel soovil Meistri pool

Jõudu tarvis see on igivana vastus
Jõudu tarvis see on ainuline vastus
See on töö ja vaeva tasakaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Kuidas teisiti pidigi 3. detsembril Sindi linnaraamatukogus käsitöömeistrite näppude osavuse väljapanekut avama, kui ikka kirjanduslikult kauni viimistlusega sõnu ritta ladudes. Ene Michelis on varemgi raamatukogu pindadel näituseid avades olnud kirjanduslike tekstide valikul tabavalt leidlik. Tema on ka Sindi käsitööringi kroonik, kes talletanud kõike olulist suure kogumiku kaante vahele. Tulevaste põlvede tarvis kogub ta kõike tähtsat juba 2010-st aastast saadik.

Michelis ütles, et mitte igal hobiringil pole nii pikka ajalugu. 1958. a 17. jaanuaril alustatud kroonikas seisab kirjas: „Tööd alustas Sindi 1. Detsembri nimelise vabriku klubi käsitööring.”

Jätka lugemist »

Kes on kodanikuühiskonna aasta tegijad?

Vabaühenduste Liit kutsub üles esitama kandidaate kodanikuühiskonna aasta tegijateks. Jaanuaris toimuval tänuüritusel tunnustatakse inimesi, algatusi ja ühendusi, kes on aidanud elul Eestis paremuse poole liikuda.

Vabaühenduste liidu logo“Tugev ja toimiv ühiskond vajab aktiivseid kodanikke, kes võtaks vastutust enda ümber toimuva eest ning püüaks laitmise asemel aidata ja lahendusi leida. Aasta tegijatena soovime selliseid inimesi märgata, toetada ja eeskujuks tuua,” ütles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

Kategooriad sõltuvad käesoleva aasta tähelepanuväärsetest algatustest ning sündmustest, ent reeglina tunnustab Vabaühenduste Liit tegijaid järgmistes kategooriates:

• Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja
• Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene
• Aasta ettevõte, kas siis sotsiaalne või mitte, aga kindlasti selline, kes on enam kui sponsor
• Aasta missiooniinimene, kes teeb häid asju südame, hinge ning mõistusega
• Aasta tegu, milleks saab nimetada märgilisima mulluse muutuse kodanikuühiskonnas

Kandidaadid on oodatud 8. jaanuarini 2019 veebiankeedil või aadressil info@heakodanik.ee. Väljavalitute tunnustamine toimub 24. jaanuaril Riigikogu Valges saalis.

Heimtali jõululaadal saab mitmekülgselt meisterdada

Pühapäeval, 9. detsembril, saab Viljandimaal Viljandi vallas Heimtalis teoks jõulaat, kus külastajad võivad endale ka õnnenaela sepistada.

Meisterdamistoad on Heimtali jõululaatadel traditsiooniks. Foto erakogu

Meisterdamistoad on Heimtali jõululaatadel traditsiooniks. Foto: erakogu

Osa piparkooke läheb laada õnneloosi, aga suurema osa soovime annetada meile lähima, Kõpu hooldekodu elanikele

Heimtali jõululaada korraldamiseks on ühendanud oma jõud selles paigas tegutsev Heimtali T-klubi ja Heimtali Mõisakooli Selts. “Viljandimaal on käimas kogukondlik piparkookide küpsetamise sari, millega soovime liituda. Osa piparkooke läheb laada õnneloosi, aga suurema osa soovime annetada meile lähima, Kõpu hooldekodu elanikele,“ rääkis üks korraldajaid, Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja ja kooli õppealajuhataja Urve Mukk. Heimtali T-klubi on kogukonna seltsing, kes tuleb kokku selleks, et ühiselt aega veeta, erinevatel sündmustel osaleda, uusi osakusi õppida, üksteist tähtpäevadel meeles pidada. Heimtali jõululaata peetakse seitsmendat korda ja seltsingu liikmed aitavad kaasa ettevalmistamisel, kohvikupidamisel, õnneloosi korraldamisel, töötoa läbiviimisel. Õnneloosis on rikkalikult puidust esemeid ja muudki kaupa, mida müüjad annetavad kohamaksu asemel.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: hoolimatusega kahanes usk Jumalasse

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel toimus 23. novembril Tallinnas Hiltoni hotellis rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”.

Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Kuid nii kadusid ühiskonnast ka varasemad kindlad pidepunktid

Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste ütles konverentsi avasõnas, et sada aastat tagasi leidsid aset siinse rahva jaoks tõeliselt pöördelised sündmused. Sada aastat tagasi toimunu oli vägagi pöördeline kogu Euroopale.

„Hiljuti kohtusid Prantsusmaal president Emmanuel Macron, liidukantsler Angela Merkel, president Donald Trump. Neil oli, mida meenutada. Aga nad oskasid meenutatut siduda ka tänase ja homsega. Ja mitte just kõige õnnestunumal viisil,” ütles Velliste. Alljärgnevalt on esitatud Velliste sõnavõtt pea täies ulatuses.

Jätka lugemist »

Piltuudis: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents jõudis Pärnusse

Laupäeval, 1. detsembril Sindist teele asunud Ülemaaline Jõuluvanade konverents jõudis veel sama päeva keskpaigas Pärnu südalinna ja avas Lastepargi servas oma postkontori.

Jõulutaat jõuluvanade konverentsil Pärnu südalinnas Foto Urmas Saard

Jõulutaat jõuluvanade konverentsil Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Postkontori laval jätkus ruumi ka moedemonstratsioonil osalejatele, kes astusid ühest trepist üles ja teisest alla. Jõulutaat Ärni põletas sädemeid pilduvat kolmeharulist küünalt, millega kuulutas konverentsi avatuks. Janne Ristimetsa tantsuinglid tantsisid Lastepargi rohelisel murul. Jõulutaadid jalutasid Rüütli tänava jõulukülas ja külastasid kaupluseid. Jõuluvanade pressikonverents toimus Pühavaimu tänaval asuvas valges telgis. Paraku jäi ajakirjandus küsimuste esitamisel üsna tagasihoidlikuks ja nii tõstatasid jõulutaadid ise agaralt kõige põletavamaid küsimusi, millele otsisid rahva abiga rahuldavaid vastuseid. Jõulutaat Juhan tutvustas oma esikraamatut „Jõuluvana Juhani päevaraamat”. Raamatu autor pühendas selle raamatu oma emale, kes teda fantaasiamaailma juhatas ja kõigile oma lastele, kes on tema lugude esimesteks külalisteks.

Pärnust sõideti edasi Suur-Pärnu ühte kaugemasse nurka, Tõstamaale. Aga enne pika teekonna jätkamist põletas Ärni Rüütli tänaval veel ühe sädemeid pilduva küünla ära.

Jätka lugemist »

Kuhu kadusid Sindi linna jõulukuised ehted?

Taaskordselt Sindis maha sadanud õrnõhuke lumekiht aeglustas märkamatult sammu, et oleks rohkem aega pimeduses helkivat jalgealust nautida.

Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma. Foto Urmas Saard

Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma. Foto: Urmas Saard

Paraku ei lepi vanad sintlased üksnes looduse vaadetega ja soovivad harjumuste sõltuvuses midagi enamat. Väikeste eramajade omanikud kaunistavad värviliste tuledega ise oma eluaset, ka korterelamute akendel näeb jõuluaegseid ehteid. Teine lugu on üldkasutatava linnaruumiga. Kooli tänava korrusmajade vahel on leitud kõrge kuusk, mille külge riputati esimeseks adventpühaks tillukesed lambid. Aga linnaraamatukogu külalised küsisid vaimuvalgusega täidetud riiulite vahel seistes, miks linn on jäänud ilma jõulukaunistusteta? Lasteaia väravast õhtu pimedusse väljunud inimesed küsisid samuti, kus on ehted, mis igal aastal esimese adventpüha saabudes aegsasti tänavapostide külge kinnitati. Nii on see olnud Kooli tänaval, Jaama tänaval, Raudtee tänaval, Pärnu maanteel – mis esimese hooga meelde tuleb.

Ainus jõuluehe valmis linnaruumis XVIII Ülemaalise Jõuluvanade konverentsi toimumise ajaks. Kuid seegi ei sündinud mitte Tori valla algatusel, vaid Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve innukusest. Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma, kuigi ei kiirga oma kohalolekut nõnda kaugele kui kõrge valgustatud kuusk korrusmajade vahelisel alal.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis söödi Lotte ema küpsetatud pannkooke

Sindi gümnaasiumis algas uus koolinädal kohe esimese tunni ajal kogunemisega koolimaja aulasse, et väikese ajalise nihkega tähistada eilsega saabunud esimest adventpüha.

Advendihommik Sindi gümnasiumis Foto Urmas Saard

Advendihommik Sindi gümnasiumis. Foto: Urmas Saard

Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?

„Nii on säärane tava juba aastaid kestnud,” ütles direktor Ain Keerup, kes ühiselt oma 12. klassiga juba aegsasti tänaseks hommikuks ettevalmistusi tegi. Lühike näitemäng „Advent – Lotte jõulud” kirjutati ja lavastati gümnasistide lõpuklassis ainult üheks esinemiseks. Rollides osalesid Lotte (Chätlyn), Lotte ema Anna (Meelike),  Bruno (Egon), Albert (Toomas), Adalbert (Martin S), Alberti ema Sofi (Margit) ja jõuluvana (Ain).

Loo stsenaariumi kirjutasid kokku Ain Keerup ja Chätlyn Parts.

Lotte pani hommikul sussid jalga ja raadio mängima. Raadiost kuuldus tantsulist jõululaulu, mille järgi tantsides suundus Lotte vannituppa. Järsku sooviti raadiost ilusat esimest adventi. Miskipärast ehmatas Lotte kuuldust poolsurnuks ja hüüatas: „Advent? Advent? Appi, mis advent, oota – kus kohas. Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?”

Jätka lugemist »

Ülemaaline Jõuluvanade Konverents keerutas ümber Renna jõulupuu ussitantsu

Sindist Suur-Pärnusse liikuma asunud XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents avas oma esimese postkontori Sindis Raudtee tänaval, mille vahetusse lähedusse jäid sotskeskus, noortekeskus ja Renna enda kätega valmistatud jõulupuu installatsioon.

Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto Urmas Saard

Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto: Urmas Saard

Jõuluvana Juhan tutvustas oma esikraamatut „Jõuluvana Juhani päevaraamat”

Jõuluvanade konverents tõi Sindi rahva liikvele lausa lugematul hulgal, mille sarnast vanemadki inimesed hästi ei mäletavat. Jõulutaatide, -memmede, päkapikkude ja Janne Ristimetsa tantsuinglid kogunesid 1. detsembri hommikul Sindi liuvälja servas asuvasse seltsimajja külmakraadides näpistatud ninasid soojendama. Sealtsamast läksid nad oma uhkete neljarattaliste tõldade pasunate vilinal läbi linna teele. Jaama tänaval peatunud ilmatuma suurt autode rivi ja enam kui pooltsada punakuuelist ootas kannatamatult ennenägematult suur rahvamurd.

Jõuluvana postkontori laval esines piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Lava ees tantsisid Janne Ristimetsa tantsuinglid. Jõuluvanade konverentsi moderaator jõulutaat Ärni oli kuulnud, et Sindis on kuuskedega kitsas käes ja seepärast kinkis Tori vallavanemale Lauri Luurile kena pisikese metsast toodud kuusekese, mille viimane tänuga vastu võttis.

Jätka lugemist »

Petserimaa lipp Tartu tänavatel

Laupäeval, 1. detsembril tähistas eestikeelne Tartu Ülikool oma 99. sünnipäeva tavakohase tõrvikurongkäiguga. Vanemuise tänava 46 õppehoone juurest kogunesid trummipõrina saatel uhkete lippude alla üliõpilaskorporatsioonide ja –seltside liikmed, lisaks akadeemiline kaitseliit, ülikooli taidluskollektiivid ja nende sappa ka mõned vilistlased.

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto Edgar Saar

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto: Edgar Saar

Nende ees sammus Seto Kuningriigi sootska Paul Hagu plakatiga, mis tänas Petserimaa üliõpilaskonna nimel Tartu Ülikooli kõrghariduse eest! Kuna sel aastal oli rahvusvahelise tuntusega Petserimaa Vilo valla Alaotsa küla Piiri talust pärit mikrobioloogi, veterinaariadoktori Teodor Kõivastiku 110. sünniaasta, siis oli pandud just tema kõigi nimel suurkooli mõtteliselt tänama. Tõrvik heitis elavat valgust väikesele kolonnile, mille kohal lehvis tuules uhkelt sinise kandlega Petserimaa rohe-valge maakonna lipp. Kannel sümboliseerib leelot ja selle suurim asjatundja sammuski meie kolonni ees.

Olime oma ülikoolist saanud teoreetilised teadmised demokraatlikust õigusriigist, mille üheks koostisosaks on sõnavabadus. Nii me ei saanud aru rongkäigu ülevaatajast, kes ei soovitanud kanda poliitilisi plakateid. See tuletas meelde täpselt 50 aastat tagasi Tšehhi sündmuste taustal toimunud üliõpilaspäevade samasugust tõrvikurongkäiku, kus need olid keelatud, kuid siiski olemas. Seekord neid polnud, aga miks neid olla ei või?

Jätka lugemist »