Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Sügis on hiline ja talve me ei tea, ent lehed veel puhkavad okste peal."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikselised sirutused.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2016
E T K N R L P
« juuni    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Miku talu väravas

Miku talu väravas

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel. 

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees,  varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades.  Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega  noorperemees ja mõnedki  põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks  muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Jätka lugemist »

Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Käesoleva kuu alguses tunnistas Sindi linnavalitsus Sindi seltsimaja fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumuse edukaks ning täna hommikul alustati juba esimeste töödega.

Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega Foto Urmas Saard

Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega. Foto: Urmas Saard

Osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette hoone välisseinte soojustamist, vihmaveerennide ja räästakastide korrastamist, katusele lumetõkendite paigaldamist, ühe varikatuse ja panduse ehitamist.

Esimese tööna alustas väike ekskavaator seinaäärte lahti kaevamisega. Ajapikku on hoonet ümbritsev maa mitukümmend sentimeetrit tõusnud, millest annavad tunnistust mullakamara alt välja kaevatud betoonplaadid.

Hanketingimuste kohaselt ehitise üleandmise tähtpäevaks määratud käesoleva aasta 30. september on projektijuhi Enn Pirsko sõnul täiesti mõõdukas tegevuse aeg, kuigi möönis, et käsiloleva hoone seinapind on tavatult suur. Seda akende vähesuse ja tõttu.

Ühispakkumuse kogumaksumuseks on 99 900 eurot koos käibemaksuga.

Jätka lugemist »

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Jätka lugemist »

Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala".

Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Jätka lugemist »

Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Männisalu küla kokkutulek

Männisalu küla 2015. aasta kokkutulek

Väike-Maarja vallas asuva Männisalu ehk endise Naraka küla kokkutulek toimub laupäeval, 30. juulil kell 13 küla mälestuskivi juures.

Osalejatel palutakse pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma toidupoolist.

Männisalu küla esmamainiti 1284. aastal Narenkayve nime all ja vähem kui sajandi eest asus seal 31 talu, kuid tänaseks on küla elanikest tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi külaelanik ning majad lükati kolhoosiaegse maaparanduse käigus kokku.

Inimesed pole Männisalut siiski unustanud ja suviti-sügiseti liigub seal arvukalt seenelisi ja marjulisi. Mis aga eriline – juba enam kui 30 aastat kogunevad traditsiooniliselt juuli viimasel laupäeval Männisallu küla endised elanikud, nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad ja teisedki, kes end Männisaluga seotuna tunnevad.

Jätka lugemist »

Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Kodila? Ulvi Blande tõuseb laua äärest ja tuleb maakaardiga lähemale. Ta asetab näpu Rapla linnast loode suunal asuvale täpikesele. Maastikul võib kahe asumi omavaheline kaugus olla umbes kümmekond kilomeetrit.

Ulvi Blande Foto Siim Solman

Ulvi Blande. Foto: Siim Solman

Mitte kaugel Varbolast

„Meie Kodila naaberküla on Oela,“ rõhutab Ulvi. Näpp liigub kaardil edasi lähestikku asuvatele Palamulla ja Kelba küladele, ka Raka ning Tõrma peale. Kõiki neid samasse piirkonda kuuluvaid tillukesi asundusi kutsutakse üldisemalt Kodila küladeks. Kodilast mitte kaugel, otse lääne suunal märkan ka Varbola nimetust. Ester Kulagina kirjutab Kodila külade aja- ja kultuuriloost raamatus „Läbi aegade ja inimeste“ sellestki, et Kodila piirkonnas leidub mitmeid vanu sõjateid, mis lisab mõistagi põnevust nimetatud paikkonnaga lähemat tutvust tehes. Kulagina hinnangul aitasid ilmselt Kodila kandi külade elanikud ühte võimsaimat muinasehitist, Varbola maalinna, rajada. Muitsete sõjaretkede ajal olevat lähikonnast pagetud Varbolasse varjule. Üle raba ehitatud tammepakkudest tee oli kõigest 5 km pikkune. Soorada on metsasihina marjulistele tänini kasutatav. Maanteed pidi on Kodila ja Varbola vahemaa ligikaudu neli korda pikem.

Jätka lugemist »

Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Täna alustas laste mänguväljaku vahendite tootja MoTeh OÜ Sindis Tihase tänava mänguväljakule atraktsioonide paigaldamist.

Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik Foto Urmas Saard

Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik. Foto: Urmas Saard

Tihase tänavale soovisid tulla ka Tiptiptap OÜ ja Tommi Play OÜ, aga parima vähempakkumise tegi MoTeh O, kes küsis tööde teostamise eest koos käibemaksuga 9656,18 eurot. Firma kodulehel tutvustab MoTeh OÜ ennast Eesti kapitalil loodud ettevõttena, kelle peamiseks tegevusalaks on mänguväljaku vahendite arendamine ja tootmine. Mänguväljakute vahendid vastavad standarditele kehtestatud nõuetele, mistõttu ei pea lastevanemad muretsema rajatiste ohutuse pärast ja võivad oma võsukesi julgelt avatavale platsile mängima lubada. „Oleme arvamusel, et laste mänguväljak peab olema ohutu, atraktiivne ja vastupidav meie kliimale ning kasutatavusele. Meeskond lähtubki mõttest toota mänguväljakuid ja -vahendeid, mis kutsuvad lapsi õue arendavalt ja turvaliselt aega veetma,“ kinnitatakse firma poolt.

Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud lihthanke eesmärgiks oli paigaldada Tihase tn 9 krundile mängulinnak, karusell, vedrukiik, pesakiik, jalgrattahoidik, 2 prügikasti ja 2 istepinki.

Jätka lugemist »

Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Eile sõidutas Pärnust väljunud põllumeeste buss maaelu vastu huvi tundvad inimesed Pärnumaa nelja talusse, kus tutvuti väga erinevate talupidamise töödega.

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 24. juulil toimunud üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mis võimaldasid Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Rakverest ja Pärnust viia tasuta bussisõiduga üle veerandtuhande inimese avatud talude päevale.

Pärnust väljunud bussis oli 45 inimest, keda saatis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Hästi ettevalmistatud reisikava andis mitmekülgse ülevaate riigi põllumajanduse eripäradest. Külastades erineva tegevusvaldkonna ja -mahuga talunikke saadi päris mitmeti teadlikumaks. Kohapeal võis maitsta ehedat talutoitu ja teha oste.

Kõikjale jõudmiseks aitasid eksimatult teed leida hästi nähtavad viidad ja avatud talupäeva kirjadega punased õhupallid. Tamme talu ürdiaeda jõudmiseks pööras buss Lihula maantee 12. kilomeetril Lavassaare poole. 3 kilomeetrit veel sõitmist ja meid võttis vastu talu perenaine Heli Viedehof, kes alustas maitsetaimede kasvatamise ja töötlemisega 2004. aastal.

Jätka lugemist »

Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Eile ja täna võeti tulevase staadioni alal võsa maha, randaaliti, künti ja korjati kokku kiviprahti.

Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema Foto Marko Šorin

Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema. Foto: Marko Šorin

Esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles täna õhtul, et mõni aeg tagasi alustatud keemilise umbrohutõrje järel jätkati eile uute töödega. Ühe Poseidoni jalgpalluri lapsevanem Andres Kaskla tuli Häädemeestelt oma isikliku traktoriga pinnast randaalima. Traktori ja muu inventari aitas oma treileriga kohale tuua teine Häädemeeste lapsevanem, Ants Muhu. Täna kündis Kaskla maa üles. Uuele randaalimise ringile täna veel ei jõudnud, sest maapind on väiksemaid ja suuremaid kive täis. Arvatavasti on need sinna veetud koos pinnasega, mis eemaldatud Sindi linna vee- ja kanalisatsiooni trasside rajamise ajal.

Kuldmägi ütles, et tuli täna talgutele kümne paiku, aga esimesed olevat saabunud üheksast. Kuldmägi ise lahkus viimasena enne seitset. Tema sõnul osales päeva tipptundidel kuni 30 talgulist. Neist enamiku moodustasid Poseidoni inimesed. Kaugemalt tulid talgutele kaks poissi Tartumaalt: Kaur ja Kaspar Toom. Sintlasi oli umbes kümmekond. Noorim olevat olnud nelja- või kolmeaastane põngerjas, kes tuli tööle koos perekond Ojaga. Kahjuks jäänud nimi küsimata. Paar-kolm tundi tegi tööd ka linnapea Marko Šorin ühes oma noorema poja Marttiga.

Jätka lugemist »

Külapillimeeste kokkutulekul võis nautida muusikat ja meeldivat seltskonda

Eile toimus Pärnus Nooruse maja suveaias üleriigilise külapillimeeste kokkutuleku galakontsert “Laulame-mängime koos”.

Mary-Helena Veerits ja Henno Sepp, üks noorimaid ja kõige vanem Külapillimeeste kokkutulekul osaleijaid Foto Urmas Saard

Mary-Helena Veerits ja Henno Sepp, üks noorimaid ja kõige vanem Külapillimeeste kokkutulekul osaleijaid. Foto: Urmas Saard

Nädalavahetuse kahele päevale kavandatud üheteistkümnes külapillimeeste kokkutulek algas eile keskpäeval Nooruse maja suveaias proovidega. Kolm tundi hiljem anti pea kella seitsmeni kestnud kontserti, mida kuulas üle paarisaja inimese. Õhtu jätkus simmaniga, tantsuks mängisid Rotiküla vanamehed.

Henno Sepp juhatas muusika ja inimeste juurde

Eestimaal on loendamatu hulk iseõppinud pillimehi, keda peetakse kõhklematult kohaliku rahvakultuuri kandjateks. Pärnus toimuv suvine kokkutulek võimaldab kuulata teisi ja õppida üksteiselt. Kontserdile saabudes oli esimesena vastas Henno Sepp, kes olnud aastate eest külapillimeeste kokku kutsumise mõtte algataja. „Siin on üle riigi peaaegu kõigist maakondadest pillimehi. Ainult Ida-Virumaalt pole kedagi näha,“ rääkis Sepp ja tundis erilist head meelt päris noorte esinemistest. Näiteks Ääsmäelt, Harju maakonnast, 9- ja 11-aastased poiss ja tüdruk. Lihulast tulid vanaemaga 10- ja 13-aastased õde-venda. Põhiliselt on kõik Eestist, aga üksikud ka Saksamaalt, Soomest ja Rootsist.“ Repertuaar oli läbinisti valdavalt vanadest lugudest. Sepp nimetas ühe põhjusena raha vähesust, mis ei võimaldavat uuemate lugude eest nõutavat autoritasu maksta.

Jätka lugemist »

Kloostrimetsa mälestuspäev

Kloostrimetsa muinsuskaitseklubi ja Tallinna Botaanikaaed püstitasid 1989. a 30. juulil president Konstantin Pätsi endise kodutalu õuele mälestuskivi, kuhu juba enam kui veerandsajandi jooksul kogunetakse samal kuupäeval austuses riigi esimese valitsusjuhi ja esimese presidendi vastu.

Mälestuskivi Kloostrimetsa talu õuel Foto Urmas Saard

Mälestuskivi Kloostrimetsa talu õuel. Foto: Urmas Saard

Tallinna Metsakalmistul asuvas Konstantin Pätsi perekonna rahulas peetakse 30. juulil algusega kell 15.00 mälestustalitus, kus hingepalve loeb Kaitseliidu peakaplan EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik. Kõneleb Valdek Berendsen, kes olnud aastatel 1984–2005 Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor. Järgnevalt pärgade-lillede asetamine kalmule ja järelhüüded. Samal ajal on lipuvalves esindatud Fraternitas Estica, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts ja Memento.

Metsakalmistu rahulast liigutakse rongkäigus üle tänava asuvale Kloostrimetsa talu õuele. Kloostrimetsa talu mälestuskivi juures toimub väike kontsert. Süntesaatoril mängib Jaan Audru ja viiulil Valdo Subi. Edasi jätkatakse traditsioonilises vestlusringis Presidendi kohviga. Kohvilaua katab Väino Roska.

Presidendi vägivaldse küüditamise mälestuspäeva kogunemist juhatab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste, päeva peakorraldaja on Pätsi muuseumi juhatus.

Urmas Saard

Sindi väliujulas pakutakse ujumisõpet

Sindi linnavalitsus on alates 2012-st aastast sõlminud treeneritega lepinguid, mis võimaldaks suvehooajal väliujulas läbi viia ujumisõpet. Nii ka sellel aastal.

Sindi ujulas Foto Urmas Saard

Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Täna oli Sindi linnapea Marko Šorin nõutu, sest ei teagi kas suve tuleb või ei tulegi. Vesi on kas +17 või +16 kraadi ja ainult korraks paaril-kolmel päeval olnud ka +20 kraadi peal. Aga õpet viiakse läbi üksnes siis, kui Sindi väliujulas on võimalik heisata roheline lipp. See tähendab häid ilmastikuolusid, ohutut suplemist ja veetemperatuuri üle +20 kraadi. „Ujumistreeneriga sai juba üks nädal edasi lükatud. Nüüd on kokkulepe vastavalt nendele kuupäevadele, mis ujulas, Sindi kodulehel ja facebookis üleval,“ selgitas Šorin.

Praeguse kava järgi peaks Pärnu ujumisklubi UCA treener Katrin Tammik ootama ujumist õppima 25. ja 27. juulil, augustis 1., 3., 8., ja 10. kuupäeval. Kõigil nimetatud päevadel toimuks õpe kell 18.00 kuni 19.00.

Ujumisklubi UCA alustas tegevust 1990. a 27. septembril. Nime sai klubi rõõmsa ja tubli signaalkrabi ladinakeelse nimetuse uca järgi.

Urmas Saard

Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Tekstiilikunstnik Karin Tislar tähistas 19. juulil oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega Sindi muuseumis, kuhu kogunes väga arvukalt tema kunsti austavaid inimesi. Näituse pealkiri on “Tarbekunst teeb elu ilusaks”

Karin Tislar oma 70 sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas  Foto Urmas Saard

Karin Tislar oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas. Foto: Urmas Saard

Tislari loomingut on imetletud ligemale poolesajal näitusel. Ta on osalenud paljudel ühisnäitustel, aga esitlenud korduvalt üksnes oma töid ka isiknäitustel. Sindi muuseumis nägi viimati kunstniku gobelääne ja akvarelle 2007. aastal. Aja- ja töömahukas gobelääntehnika võimaldab kududa hämmastavalt keerulise mustri või maalingutega vaipu. Sedakorda on näitusel ainult vaibad. Pintsliga valminud maalinguid näeb kaustades, mille kaante vahel kõigi vaipade kavandid. Nii on talle jäänud märk maha ka nendest vaipadest, mis ära müüdud või kingitud. Rohkem meeldib Tislarile siiski kinkimine.

Näituse avapäev pakkus külalistele erinevaid meelelisi elamusi rohkem kui järgnevatel päevadel väljapanekute vaatamine. Aga kui läksin järgmistel päevadel uuesti paaril korral tagasi, siis sain üksnes vaipadele keskendudes segamatu vaikuse rüpes veel omakorda täiesti teistsuguse elamuse osaliseks.

Avapäev üllatas rahvarohkusega.

Jätka lugemist »

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. väikeKõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!

Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi:
TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?

I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi

II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib

III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne

 

MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE

I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?

II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule

III paneel kell 16.30 – 18.00: Kõik on läbi

 

MAAKULTUUR – ÕKS VIIL ELÄSSE MÕTSU VAIHÕL UMMAMUUDU INEMISE

I paneel kell 13.00 – 14.30: Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?

II paneel kell 15.00 – 16.30: Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?

III paneel kell 17.00 – 18.30: Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!

 

NB! Korraldajad juhivad tähelepanu, et Kagu-Eesti eripärast tulenevalt on osad vestlused seto või võro keelsed! Jätka lugemist »

Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 23. juulil toimuva 5. Kloogaranna Festivali ajaks tihedamaks Tallinn-Kloogaranna liini sõidugraafiku, lisandub kaks hilisõhtust reisi.

fb-logo

„Et Kloogaranna Festivali arvukaid külastajaid mahutada ja ürituse nautijad õhtul turvaliselt koju tuua, toetab Elron seda sündmust ka tänavu erigraafikuga,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Rong viib külastajad otse rannale, festivalipaika. Öised erirongid väljumisega Kloogarannast kell 22:30 ja 01:00 sõidavad marsruudil Kloogarand–Tallinn, rong peatub kõikides peatustes.“

Kloogaranna on ka Elroni “Järgmine peatus” kampaania sihtpunkt 17.–24. juulil. Elron kutsub inimesi rongiga avastama lisaks imelisele supelrannale ja mustikametsale ka kohalikke vaatamisväärsusi ja matkaradasid ning proovima lohesurfi. Rongisõitjad saavad pileti või Elroni Sõidukaardi ettenäitamisel osa eripakkumistest Kõltsu mõisas, Laulasmaa Spas, kohvikus Ott&Matilda jm. Vaata lähemalt: http://elron.ee/jargmine-peatus-kloogaranna/ Jätka lugemist »

Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu Haanjas

Reedel, 22. juulil algusega kell 19 toimub Võrumaal Haanjas Suure Muna kohvikus Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu.

Vaadatakse kahte filmi Luutsniku paikkonnast ja selle kohaga seotud lugudest – Priit Valkne filmid “Kaetaja” (2004) ning “Hunt” (2003). Kohal on ka filmide autor ning hundinahas külalistele on maja poolt tükk head sinki tasuta. Pilet 2 €.

Täpsem info sündmuse Facebooki lehelt.

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud  XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks  oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku  tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte   „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70.  aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning  vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad  ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime  muusikat, mille saatel  Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea  tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga.  Esinemiseks  vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja  Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

23. juulil Pärnu Rannapargis toimuval rõõmsate laste festivalil on hea võimalus tutvuda erinevate spordialadega. Festivalile tulevad professionaalid, kellelt näpunäiteid küsida.

Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe Foto Urmas Saard

Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe. Foto: Urmas Saard

Festivali peakorraldaja Kati Ruubel rõhutas, et festivali üheks eesmärgiks on avardada laste silmaringi läbi mängulise päeva ja innustada neid aktiivselt liikuma: “Festivali jooksul on võimalik tutvuda erinevate spordialadega, kõike ise proovida, uurida ja kogeda. On oluline, et lapsed leiaksid endale meelepäraseima aktiivse liikumise viisi. Loodan, et lapsed innustuvad uutest hobidest, tegevustest ja eeskujudest!”

Üheks oluliseks tegevuseks on laste jooga, mis pakub toredat vaheldust pingelistele võistleva iseloomuga hobidele ja spordialadele. Jooga treenerid Kristel Tammin ja Triin Mändmets kutsuvad 5-12 aastaseid lapsi kell 11.30, 13.30 ja 15.30 tutvuma joogaga.

Tammin sõnas, et lisaks füüsilisele vormile arendab laste jooga ka vaimseid väärtusi nagu meelerahu, julgust ja hoolivust. “Täiskasvanute joogast tuntud asenditele ja mediteerimisele lähenetakse laste joogas mänguliselt, loovalt ja vabalt,” kirjeldas Tammin ja lisas, et just vabadus on laste joogas oluline märksõna. Jooga tunnis võib iga laps tunda end vabalt, kartmata teiste hinnanguid või arvustusi.

Jätka lugemist »

Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Sõjamuuseum pakub kahel juulikuu õhtul ainulaadset võimalust teha hilisõhtune jalutuskäik kaitseväe kalmistul. Jalutuskäiku juhib Trivimi Velliste, kes räägib kaitseväe kalmistu ajaloost ja kujunemisest, mälestusmärkidest ja kabelist ning sellest, keda on lubatud erinevatel aegadel kalmistule sängitada.

Vabadussõja alguse 94 aastapäeval avati Tallinnas Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõjas langenute mälestusehis, mis on 1928 aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia Foto Urmas SaardKaitseväe kalmistul on väärikas ajalugu, mis ulatub 1887 aastasse ja see on oluline Eesit ajaloo kandja. Ekskursioon on Eesti ajalugu tutvustav ja silmaringi avardav. Oodatud on KÕIK huvilised, kes tahavad avastada enda jaoks uusi teadmisi.

Esimene jalutuskäik toimus 14. juuli hilisõhtul, teine 28. juulil kell 21.00. Osavõtt on tasuta, kuid palutakse registreeruda aadressil info@esm.ee. Lisainfot saab küsida telefonil 621 7410.

Hvilistel palutakse tulla 10 minutit varem Kaitseväe kalmistu peavärava juurde, mis asub Toonela tee lõpus. Kõige lihtsam tulek oleks bussidega 17, 17A, 23, 23A Tallinna bussijaama peatusesse ja sealt jala mööda Magasini tänavat kuni Toonela teeni, paremat kätt.

Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehis on 1928. aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Maret Palusalu esines eile hilisõhtul koos Indrek Oseleiniga Pärnus Endla Jazzklubis, mis lõpetab käesoleval kuul oma kümnendat hooaega.

Maret Palusalu Endla Jazzklubis Foto Urmas Saard

Maret Palusalu Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Jazzklubi alustas Endla Teatrikohvikus 2006. aasta septembris ja on populaarsed tänaseni. Seda nii pärnakate kui linna külaliste hulgas. Teatrikohvik on armastatud esinemispaik muusikutele. „Korraldajatele tagasisidet andnud muusikute sõnul on tegemist koduse ja õdusa kontserdipaigaga, kus alati muusikasõbralik publik, hea korraldus ja soe vastuvõtt,“ rääkis eile õhtul kõik need aastad Endla Jazzklubi vedanud Viljandi Kultuuriakadeemiast kodulinna Pärnusse naasnud Ülle Jantson, kes esmalt maandus tööle Endla teatrisse ning jazziliidu toonaste eestvedajate Ain Agana, Jaak Sooääre ja Tanel Ruubeni toel ülenädalased tasuta kontsertõhtud käima tõmbaski. Läbi aastate on jazzklubi tegevust toetanud Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Jazziõhtute publik on eatu, kõikudes muusikakooli rütmimuusika eriala õppuritest eakate fännideni, suvituslinnale omaselt rahvusest sõltumata. Klubiõhtud toimuvad kahel korral kuus reedeti, septembri keskpaigast juuli lõpuni. „Sõltuvalt esinejatest on klubi külastatavus pea alati poolesajast ülespoole,“ ütles Jantson. Sama kordus ka eile.

Jätka lugemist »

Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Mõned päevad hiljem pärast Valtu külaga tutvumist bussiga ühest linnast teise sõites juhtus istuma minu kõrvalistmele hea tuttav. Värsked muljed alles meeles, rääkisin Annele oma käigust Puraviku sepikotta ja Öökulli järve äärde – kohtadest, millest meist kumbki polnud varem midagi kuulnud.

Valtu külas asuv Puraviku veski Foto Urmas Saard

Raplamaal Valtu külas asuv Puraviku veski. Foto: Urmas Saard

Kui teatasin, et Öökulli järve on toodud 21 valgeamuuri, kelle pikkus võib ulatuda meetrini ja kaal mõnede allikate väitel paarikümne aasta vanuselt kuni 42 kilogrammini, läks vestlus juba päris põnevaks ja Anne soovis kohe esimesel võimalusel reisida puhta liivaga järverannale sealset Öökulli imetlema. Vaevalt ise nii osav jutleja olen, et suudaks juba mõne lausega ärgitada daami tundmatusse kohta reisima. Küllap siis ikka Valtus midagi sellist leidub, mis isegi ilma nägemata hakkab magnetina mõjuma.

Veski paistab kaugelt üle põldude

Nagu hoolsamad Külauudiste lugejad aimavad, sai ka Valtu külastamine teoks Elroni ja Rapla vallavalitsuse ühisel kutsel. Valtu teedel oli teejuhiks raplamaa.ee portaali toimetaja Jaune Jõenurm, kes esmalt viis Puraviku sepikotta. Raua tagumiseks on valitud veidi tavatu rajatis. Paarsada aastat tagasi ehitatud kuuekorruseline paekivist hollandi tüüpi tuulik oli ju algselt mõeldud ikka jahvatamiseks. Kuid veskitöö lõppes 80 aastat tagasi.

Jätka lugemist »

Turteltuvi valiti järgmise aasta linnuks

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid.

Kaelus turteltuvi Foto Paul Chesterfield

Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud. Lisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate
aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

 

 Kaelus turteltuvi. Foto: Paul Chesterfield →

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Külauudised jätkab lubatud viisil Rapla valla tutvustamist Uuskülas, kus teejuhiks oli külavanem Armar Paidla.

Armar Paidla Foto Urmas Saard

Armar Paidla. Foto: Urmas Saard

Kogu eelmise nädala kutsus Elron koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega reisima Raplasse, millest huvitus ka Külauudiste veebileht. Ühest paljudest peatustest avanes hea võimalus näha plahvatuslikult kasvavat ja kultuurilooliselt rikast Uusküla. Tunnikese pikkune pilguheit ei suutnud anda täit ülevaadet. Ka terve päev jäänuks väheseks, aga ometi saime täiesti piisavalt teadmisi selleks, et äratada selle koha vastu hoopis suuremat huvi. Tõsiseltvõetava koduloolasena on Armar Paidla väga innukalt uurinud oma küla ajalugu ja elab tulihingeliselt kaasa ka kõigile praegustele kodukandi tegemistele. Täienduseks kiirkäigul läbi küla sõitmisele kinkis ta juba kohtumise algul enda koostatud paarisaja leheküljelise raamatu „Uusküla elu 1409-2009“, mis paotab ukse väikese maakoha kuuesaja aasta pikkuse ajaloo tunnetamiseks. Lisaks kolm korda mahukama raamatu oma isast: „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“. Üldse on Armarilt endalt ilmunud 6 raamatut, aga kirjastajana toimetanud trükki 60 raamatut. Teiste hulgas ka raamatud Pärnumaast: Jõulumaa ja Kaansoo elust.

Jätka lugemist »

Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt Foto Urmas Saard

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt. Foto: Urmas Saard

Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.

Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.

Jätka lugemist »