Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Sügistuul sahistab, ent südames veel suvesoe."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Mets kui miiniväli!

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2016
E T K N R L P
« aug    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Pärnumaa rattaretkel osalejad nautisid kaunist sügist

Täna lähetati 430 ratturit üheksandale Pärnumaa rattaretkele täiesti uuel teekonnal.

Pärnumaa rattaretkelised läbivad Sindit Foto Urmas Saard

Pärnumaa rattaretkelised läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard

Tund pärast kekspäeva alustati pedaalimist erinevalt eelmistest aastatest Pärnu Rannastaadioni kõrvalt. Start ei tähendanud võistlemist kiireima sõitja tiitlile. Sõideti vastavalt meeleolule ja nauditi kaunist sügist. Läbitava raja pikkuseks võis valida 50 või 30 kilomeetrit.

Enam ei toimunud kesklinna silla sulgemist. Sõideti mööda ranna lähedast kergliiklusteed Papiniidu tänavale ja ületati Papiniidu sild. Edasi jätkus sõit mööda Tammiste kergliiklusteed ja Rakvere maanteed Sindi teeristini. 30 kilomeetrisel distantsil liikujad ületasid Pärnu jõe Sindi kohal. Pikema distantsi valijad ületasid Pärnu jõe Toris. Sindis jätkati taas ühisel rajal mööda Paide maanteed. Raekülas ületati liiklustihe Riia mnt. Lembitu tänavalt pöörati Merimetsa. Mai tänavalt tehti vasakpööre taas Papiniidu tänavale, edasi mööda tuttavat kergliiklusteed tagasi Rannastaadioni juurde.

Pildigalerii jaoks on fotod tehtud Sindis, kus ratturite rivi veninud juba väga pikaks ja hõredaks.

Jätka lugemist »

Konstantin Päts Toompeale

Eesti riik saab peagi saja-aastaseks. Konstantin Päts juhtis selle riigi väljakuulutamist ning oli esimene peaminister ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses.

Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Foto Urmas Saard

Püstitades Toompea lossi aeda mälestusmärgi Eesti Vabariigi väljakuulutajale pühitseme selle riigi sünnilugu ja tugevdame meie ajaloomälu.

Toeta ettevõtmist Sinagi!
Iga väiksemgi annetus on oodatud.

Konstantin Pätsi Muuseum

Annetuse saaja: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Arveldusarve: EE101010031568127222
Selgitus: Konstantin Pätsi mälestusmärk

 

 

Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Foto: Urmas Saard →

Rakvere Kolmainu kirikus süüdati küünlad riigipeade mälestuseks

Uudist täiendatud pildigaleriiga 23. septembril

Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus Foto Urmas Saard

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a. 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Urmas Saard

„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Rakveres

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 15 Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne  traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.

Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja mullu Paide Püha Risti kirikus.

Kell 13 oodatakse Rakvere linnavalitsuse saali (Lai 20) Pätsi muuseumi liikmetega kohtuma kohalikke ja kogu Virumaa ajaloohuvilisi. Arutatakse eelkõige riigi sajanda sünnipäevaga seonduvat.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 10 asetatakse pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Nädala foto

Ta õige Võro karask õks maitsõs häste

Ta õigõ Võro karask õks maitsõs häste! Foto: Kristine Laurits

Vigala III muusikapäevad Kivi-Vigalas

Andres Uibo orelil ja Heiki Mätlik kitarril

Andres Uibo orelil ja Heiki Mätlik kitarril

On  laupäeva pärastlõuna, hakkavad helisema kirikukellad, mis on märguandeks lõpetada igapäevased toimetamised. On aeg minna nädalavahetusele vastu, unustada korraks kartulipõld, seenemets või hoopis argipäevased askeldamised. Vaim vajab kosutust. Selleks on Vigala kirik avanenud uksed kultuuriüritusele.

Esimesel päeval on nagu Raplamaa meeste päev, kus musitseerivad Heiki Mätlik (s. Purila) klassikalisel kitarril ja Andres Uibo orelil. Duo Mätlik ja Uibo on koos musitseerinud juba aastat 2002. Seekordses kavas on tuntud heliloojate palad, olgu nendeks A.Vivaldi; H.I. Biber (kelle loomingut salvestati Viimsi kirikus); J.S.Bach; L.Beethoven ja J.S.Weiss. Tunnustavalt on Beethoveni poolt öelduna, et harilik kitarr kõlab nagu orkester.

Klassikaliste helide lummuses möödus aeg märkamatult, lisaks heale pillimängule saime lühitutvustust lugudest. Kõik see kõlas suurepäraselt hea akustikaga kirikus. Olime tänulikud Vigalas meeleoluka õhtupooliku eest. Vigala kirik on käinud oma teed 677 aastat, mil 130 aastat tagasi sai Maarja kogudus Müllervertedi oreli Tartumaalt, kui jäi väikeseks sealsele Peetri kirikule mõeldud orel. Oreli tähtpäevaga saab nimetada tuntud organiste Riho Tormist ja  Artur Uibot.

Pillimeeste tänamine koguduse poolt: K. Jõgi ja H. Aosaar.

Pillimeeste tänamine koguduse poolt: K. Jõgi ja H. Aosaar.

Seekordsetel esinemistel mängiti paljud palad Tormise orelil. Teine päev möödus Vigalale tuntud pillimeeste Arvo Leiburi (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Elisabeth Härmsoni (viiul) ja Andres Uibo (orel) esituses ning lauljana astus üles Vigalale  tuttav kontratenor Ka Bo Chan. Heliloojatest oli valitud D. Buxtehode ja W. A. Mozart. Kõlasid A. Dvoraki tsüklist viis laulu piiblilugudest. Kontsert lõppes lõppes kogu pillimeeste esitusega. Esinejatele sügislilled.

Koguduse esimees H. Aosaar tänas kiriku aastapäeva tähistamast meeleoluka kontserdiga, tänusõnad kirikuõpetajalt K. Jõgi. Suur kummardus muusikutele eesotsas Andres Uiboga Vigala muusikapäevade korraldamisel. Klassikaline muusika on igikestev. Anti lootust, et ehk tulevad ka neljandad muusikapäevad.  Tänuliku kuulajana ja koolides omal ajal muusikalektooriumite korraldajana näeks aktiivsemat osavõttu noorte poolt. Valla kultuurielu on üks osa Vigalast. Niikaua kui Andres Uibo armastab oma kodukirikus esinemist, seni peaks meil tahtmist olla tänulikeks kuulajateks.

Meeldivaid helisid igapäevaellu!

Jaan Viska

Tulekul on konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest”

Konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest” toimub 30. novembril  ja 1. detsembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis.

Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja erinevatest vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.

Konverentsil osalejaid kutsutakse arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.

Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale? Jätka lugemist »

Hiiumaal toimub nädalalõpul ulatuslik katastroofiõppus

Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.

Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.

Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.

“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”

Jätka lugemist »

Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Lihula ootab alates sellest kolmapäevast loodusfilmihuvilisi Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile (MAFF). Festival  kestab 21.-25. Septembrini Lihulas, Matsalu loodusfilmide festivalHaapsalus ning Tallinnas.

Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest  rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat  filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.

Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Jätka lugemist »

Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Sain näha selle aasta sügisräime suurhetke, kui räimevõrgud olid paksult räime täis ja Kihnu tublid mehed jaksasid seda püüki veel tegemas käia.

Sügisräime püük Kihnu madalal Foto Urmas Saard

Sügisräime püük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Kaluri päev algab varajasest hommiktunnist palju varem ja tööpäev võib kesta ettearvamatult pikalt. Kui Rannametsa talus elav Valdo Palu, harrastuskalurid Pille Tuvik ja Arne Saluste Kihnu sadamasse jõudsid, seisid Tõnni talu Tõnis Köster ja Uustalu Jaanus Kott juba väljasõidu ootel. Astusin viimasena paati. Aega viitmata käivitas Valdo kakuamipaadi mootori ja alus päästeti köidikutest valla. Kell näitas 4:45. Suur valgustus kustutati, põlema jäi üksnes kaptenisilla kohal olev tuluke. Merepind läikis tavatult peaaegu peegelsiledana ja lainetust tekitasid üksnes sõukruvi pöörded. Sadama akvatooriumilt väljumisel pöördus paat paremale ja liikus enamvähem paralleelselt saare rannikuga Kihnu lõunatipu suunal. Eemal vilkusid meremärgid ja üle parema poordi vaadates võis näha rannikuudu kohal hõljuvat Kihnu saare tumedat viirgu, aga pisut pead laeva ahtri suunda pöörates ka vaevu aimatavat päikese kuma. Päikese tõusuni oli jäänud veel veidi alla paari tunni.

Jätka lugemist »

Parim mahetootja 2016 on BioMari

Eesti parim mahetootja 2016 on OÜ BioMari Tartumaalt, mis tegeleb nii marjakasvatuse kui ka toodangu töötlemisega. Parim mahetoode 2016 on Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015″ Brut.

“Mahepõllumajandusliku maa osakaal on meil kasvanud juba ligi 18 protsendini kogu põllumajanduslikust maast ja mahetootjate arv tõusnud selle aasta seisuga 1740 tootjani,” ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. “Sektori edasise arengu seisukohalt on oluline, et üha enam mahetoodangust jõuaks mahedalt töödelduna ja märgistatuna ka turule. Selle üheks eelduseks on mahetootjate ja -töötlejate aktiivsem ühistegevus töötleva tööstuse arendamiseks, et oma toodangut paremini väärindada.”

Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid “Parim mahetootja 2016″ ja “Parim mahetoode 2016″.

“Parim mahetootja 2016″ on BioMari OÜ Tartumaalt, mis tegeleb peamiselt vaarika ja mustsõstra, aga ka astelpaju, mustika ja õuna kasvatamise ja töötlemisega. Teise preemia sai piimakarjakasvatusega tegelev perekond Pikkmetsa OÜ Mätiku Talu Pärnumaalt ning kolmanda koha teravilja-, teraviljaseemne- ja lihaveisekasvatusega tegeleva Torben Skovi ettevõte ABL Baltic Seeds AS Võrumaalt.

“BioMari OÜ istandikud on väga hästi hooldatud ja annavad head saaki. Ettevõte väärib tunnustust ka seetõttu, et nad tegelevad lisaks marjakasvatusele ka toodangu väärindamisega ja pakuvad mahetöötlemise teenust teistelegi mahetootjatele. Marjakasvatust plaanitakse laiendada ja ettevalmistused selleks juba käivad,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015″ Brut, teise koha pälvis Tammejuure Talu Öko rüpsiõli ning kolmanda koha sai OÜ La Muu Vaarika-proseccosorbett. Leivapäeva külastajate lemmikuks valiti OÜ La Muu karamelli-meresoola jäätis, teise koha sai Must Küüslauk OÜ toodetud Must küüslauk ja kolmanda koha Pajumäe Talu Mahe kohupiimakreem astelpajumoosiga.

Jätka lugemist »

Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

Täna mälestati Pärnu Alevi kalmistul Eesti ajaloo mälestusmärkide taastamise algatajat, muinsuskaitseliikumise eestvedajat, Eesti sõjahaudade hoolde liidu asutajat, Pärnu vapimärgi kavaleri Ali Rza-Kulijevit, kelle surmast möödus 14. septembril 20 aastat.

Küllo Arjakas mäletab

Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad Foto Urmas Saard

Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad. Foto: Urmas Saard

„Mina tutvusin temaga kaheksakümnendate lõpu poolel seoses Pärnu muinsuskaitse liikumisega,“ ütles kalmul esimesena sõna võtnud Küllo Arjakas, kes on aastast 1993 Eesti sõjahaudade hoolde liidu liige ja töötab praegu Tallinna linnaarhiivi juhatajana. „Sotsiaalpsühholoogid on pannud tähele, et enamasti mälestatakse inimest peale tema lahkumist 10-12 aastat, jättes kõrvale lapsed ja kõige lähemad sugulased. Aga see, et ka 20 aastat hiljem on ikkagi terve hulk inimesi kogunenud siia Alevi kalmistule meenutama Abdul Ali Rza-Kulijevit, või nagu me lihtsalt ütleme Alid, tähendab erilist austust suurmehe vastu. Vaieldamatult oli Ali suurem Eesti patrioot, kui enamik meie kaasmaalasi,“ kinnitas Arjakas, kelle sõnul oli ta kindlasti väga otsiva vaimuga mees.

„Mäletan, kui oli teemaks seesama Saksa sõduri kalmistu. Ei olnud ju selle plaane hulk aega teada. Oli vaid võrdlemisi üldine ettekujutus: kus kalmistu asus, kuidas sõjamehed siin paiknesid. Korduvalt linna kommunaalametit külastades laskus ta ühel korral keldrisse, kus seisid vanad kapid. Olles avamas esimesi kapi sahtleid, avastas ta täiesti juhuslikult Saksa kalmistu täpse plaani, september 1944. See oli oma aja kohta tõeliselt väärtuslik leid.“ Ali algatusel loodi Eesti esimesed kontaktid Saksamaal Kasselis asuva Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliiduga, mille tulemusel taastati Pärnu Saksa sõdurikalmistu aastal 1993 esimesena omataolistest kogu riigis.

Jätka lugemist »

EMSL ja Praxis ootavad vabaühendusi kandideerima Huvikaitselaborisse

EMSL logoKuni 22. septembrini saavad huvikaitsega tegelevad vabaühendused kandideerida vabaühenduste liidu EMSL ning poliitikauuringute keskuse Praxis eestveetavasse Huvikaitselaborisse.

Huvikaitselabor on programm, kus kahe aasta jooksul toetatakse eestkostega tegelevaid vabaühendusi eesmärkide seadmisel ning huvikaitsetegevuste elluviimisel. Vabaühendusi koolitatakse näiteks selles, kuidas kujundada strateegiat, mõõta ja hinnata oma tegevuste mõju, kaasata partnereid ning korraldada kommunikatsiooni. Lisaks koolitustele saavad osalejad personaalset nõustamist ja mentorlust.

Programm on üheks tegevustest, mis on kavandatud riigi poliitikakujundamise kvaliteedi parandamiseks. Selleks, et otsused oleksid kaalutud, erinevate vajaduste ja huvidega arvestavad, on vaja, et kaasa räägiksid ka need, keda otsused mõjutavad. Kui hästi vabakonna eestkoste- ja esindusorganisatsioonid suudavad oma sihtrühmi ja teemasid esindada, sõltub paljuski nendes töötavate inimeste oskustest ja teadmistest, aga ka organisatsioonide toimimisest ja töökultuurist.

“Vabaühenduste suutlikkus poliitikakujundamises kaasa rääkida on oluline kodanikuühiskonna tervise näitaja, eriti aktuaalne on see aga praegu Eestis käimasolevate mitmete reformide valguses. Näiteks riigireformi käigus vaadatakse üle ülesandejaotust riigi ja erasektori vahel ning hinnatakse avalikke teenuseid. Reformide kujundamisel ja elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta üleriigiliselt ja kohalikul tasandil tegutsevatesse vabaühendustesse koondunud teadmist ja ettepanekuid,” kommenteeris programmi aktuaalsust vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva. “Juba 2017. aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistamisekski on paras aeg asuda seisukohti koondama ning muutusteks strateegiat seadma,” lisas Jõgeva.

Programmi oodatakse kandideerima avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja võrgustikke, kellel on valmisolek teha oma huvikaitseplaaniga meeskonnana aktiivselt tööd. Osalejad valitakse välja hiljemalt 27. septembriks ning osalejatele on programm tasuta.

Huvikaitselabori tegevusi rahastab Riigikantselei Euroopa Sotsiaalfondi toel. Lisainfot leiab EMSLi veebilehelt: http://www.ngo.ee/huvikaitselabor.

Mahemõtlejaid ja ökoinimesi hakkab koondama
Ökoriik Eesti

Ilmselt igas valdkonnas, maakonnas, linnas ja kogukonnas on räägitud võimu ja vaimu võõrandumisest, liigse tarbijamentaliteedi vohamisest, rahast kui peaaegu ainsast edukuse mõõdust ja tunnusmärgist ning materialistlike väärtuste domineerimisest.

Üleolev ning vaid majanduslikele argumentidele tuginev ressursside tarbimine, väärtuspõhised konfliktid kogukondade ja võimu ning ärihuvide vahel on tingitud kriisist meie kõlblus- ja väärtussüsteemides ning maailmavaates. Järjest kõvenevad hääled igast Eestimaa nurgast, mis tunnevad muret meie looduse, meie elukeskkonna halvenemise pärast, millega kaasneb ka kogukondade, inimeste, loomade ja teiste elusolendite tervise ja heaolu halvenemine.

Sellest probleemipüstitusest tulenevalt tulid suvel kokku mitmed mahetootjate esindajad, teadlased, loomeinimesed, ökoloogilise mõtte- ja eluviisi toetajad ja praktiseerijad ning otsustasid ühendada jõud jätkusuutliku ühiskonna loomise toetamiseks. Apoliitilise Ökoriik Eesti nimelise ühisplatvormi kaudu vahetatakse operatiivselt infot jätkusuutlikku arengut puudutavate küsimuste kohta, koondatakse professionaalseid seisukohti erinevates ühiskonna ja keskkonna heaolu puudutavates aruteludes ning esindatakse neid ühiselt, muuhulgas seadusloomesse ettepanekute tegemisel. Eesmärgiks on kõigi sarnaselt mõtlejate ja tegutsejate ühise inforuumi loomine ja teineteise tegevuse toetamine. Töögrupis Ökoriik Eesti valminud visiooniga saab tutvuda avalikul FB lehel (Ökoriik Eesti).

Ökoriik Eesti algatusgruppi kuuluvad järgmised organisatsioonid ja üksikisikud: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Mahepõllumajanduse sihtasutus, Eesti OTT, MTÜ Noored Rohelised, MTÜ Majakas, Statera jätkusuutliku arengu uurimis- ja praktikakeskus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Green Tech Incubator OÜ, Emil Rutiku, Kaupo Vipp, Imbi Paju, Jiří Krejčí, Toivo Aalja, Mati Kose, Anne Luik, Ahto Kaasik, Rea Raus, Rando Tooming, Mart Meriste, Aveliina Helm, Rea Sepping ja mitmed teised. Kontakt: Emil Rutiku (emil.rutiku@gmail.com), Rea Raus (rearaus@gmail.com).

Rea Raus
Statera Research and Development Centre for Sustainability and Regional Development

Arula külast pärit filmimehe töö sai
Veneetsia filmifestivalil tunnustuse

image001(6)Otepää valla Arula külavanema Voldemar Tasa andmeil osales Arula külast pärit režissööri Roland Seeri animafilm “Amalibo” mainekal Veneetsia filmifestivalil. 10. septembril nimetati animafilm Euroopa filmiakadeemia aasta parima lühifilmi auhinna kandidaadiks.

Tegemist on ühega kahest preemiast, millega maailma kõige nimekamate sekka kuuluv filmifestival tunnustab kõrvalvõistlusprogrammi Horisondid valitud lühifilme. Kokku võistles Veneetsias 16 lühikest linateost kõigist kolmest filmiliigist.

“Amalibo” on valminud koostöös Rootsiga, 15-minutilise animafilmi stsenarist ja režissöör on Rootsis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator Roland Seer. Mängufilmielementidega joonisanimatsioon räägib viieaastasest Tipuanast, kes ei suuda leppida isa ootamatu surmaga.

Voldemar Tasa sõnul on Roland Seer õppinud Pühajärve põhikoolis, tema vanemad elavad Arula külas.

Vängla küla näide kooselust vapsikutega

Vapsiku pesa, millest loos juttu.

Vapsiku pesa, millest loos juttu.

August ja september on tavaliselt kuud, mil inimene avastab kuuri, pööningu või aida katuse alt hiiglasliku vapsikupesa, mille ümber tiirlevad triibulised hiidherilased.

Maal kohtame vapsikut paraja põrinaga nii õues kui ka esikusse lendamas. Vahel nimetatakse vapsikut ekslikult vaablaseks. Seda lugu ärgitas kirjutama naaberpere kuldnokapuuri asutamine oma pesaks. Pesas võib olla kuni 2000 isendit. Oma kasulikkuse poolest on vapsik Soomes ja Rootsis kaitse all ning paljudes riikides punases  raamatus.  Tunnis püüab vapsik viis kärbest, toitub taimemahlast ja nektarist, lehetäide eritistest. Energiat saab saare, sireli ja pärna mahladest. Nende puude juures kuuleme õhtuti vapsikute suminat. Omavahel ei saa läbi mesilased ja vapsikud. Astel on ohtlik neile inimestele, kel tundlikkus mesilasmürgi suhtes. Vapsikumürk alandab vererõhku.

Toiduvarud ja suvesooja hulk iseloomustavad pesa suurust. Inimestelt on näiteid päris suurtest pesadest sel aastal. Pesamaterjal on paberisarnane, seda näitab pesa välisvaatlus. Vapsikuid võib nimetada paberi leiutajateks. Lõugade abil peenestab ta puutükikesed vedelaks massiks. Puitpindadelt kraabitud pindmine puidukiht niisutatakse ja pressitakse õhukese lehena pesakatteks.

Novembris  vastsed ja töölised hukkuvad, kuninganna jääb üle talve. Kevadel teeb kuninganna pesa, muneb munad, mida võib olla kuni 400 tükki, pojad (töölised) kooruvad nelja nädala pärast. Nii algab vapsikute töösuvi. Tegelikult on vapsik teadlaste arvates  vanade metsade putukas, kes kasutab ära puu õõnsusi.  Veel vapsiku mürgist,  mis on mõeldud saakputukate uimastamiseks.  Vapsik saab ka korduvalt nõelata,  erinevalt mesilasest. Antud näite korral lehelugejaile on kuldnoka pesakast „peitunud“ tundmatuseni, seda pesa järgmisel aastal ei asustata. Hea võimalus jälgida  putuka elukombeid oma ümbruskonnas  olgu selleks Vigala või Märjamaa.

Jaan Viska

Tootsi Turvas ja Tibu Trans panid õla alla Sindi jalgpallistaadioni rajamisele

Täna sõitsid suurte turbamulla koormatega rekkad tegemisel olevale Sindi jalgpallistaadionile, mida rajab Pärnu JK Poseidon.

Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha Foto Urmas Saard

Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha. Foto: Urmas Saard

AS Tootsi Turvas andis juba juulis lubaduse eraldada staadioni murukatte tarvis turvast, mille eest tasu ei küsita. Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et tema isa Vello Kuldmägi, Tibu Trans OÜ juhatuse liige, korraldas turbamulla veo. Seda küll mitte oma firma veokitega, aga tellis transpordi teistelt.

Kolme rekkaga toodi kohale kokku 270 kuupmeetrit kvaliteetset kõduturvast. Muruseemne külviks ettevalmistusi korraldav OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg ütles, et sellest kogusest jätkub arvestuslikult kogu staadioni katmiseks ca 4 cm paksuse kihiga. Muld lükati maha väljaku kõrvale. Keset staadionit ei saanud maha panna, sest pinnas vajab veel randaalimist ja täiendavat tasandamist. Pole välistatud, et randaalimise käigus tuleb välja veel mõni suur kivi, aga enamik kivisid on ära koristatud.

Spetsiaalset staadionimuru seemet on juba ostetud veerand tonni. Spordiväljaku muru on toodetud DLF Trifolium firmas (Taanis), väetis YaraMila NPK (Norra). Kas jõutakse seemnekülvini septembris, ei julgetud päris kindlalt öelda. Väga töömahukaks kujuneb mulla laiali laotamine, mida tahetakse teha talgute korras. Palju oleneb kuivade ilmade püsimisest.

Kuldmägi sõnul on lahtine veel seegi, millisel kuupäeval oleks parim aeg talguid pidada.

Jätka lugemist »

Vahur Kersna: ei jäta elamata

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis Foto Urmas Saard

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard

„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.

„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.

Jätka lugemist »

Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Mullu septembris Tahkuranna vallas avatud Pärnu Bay Golf Links kandideerib nüüd üleilmselt parima uue golfiväljaku ja klubihoone auhinnale, ühtlasi ka eeskujulikuma Eesti golfiraja tiitlile.

Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas Foto Urmas Saard

Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas. Foto: Urmas Saard

Tahkuranna taolisi mereäärse piirkonnaga võrreldavaid väljakuid on Põhjamaades üksikuid, Balti riikides sarnased golfiväljakud puuduvad. Hinnatud Soome golfiarhitekti Lassi-Pekka Tilanderi kavandatud väljaku rajamist juhtis Mick McShane. Väljaku mõõtmed on 4500 kuni 6200 meetrit. Mitmekülgses golfikompleksis on lisaks 18-rajalisele väljakule 5 par-3 rada, harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide jaoks. Arhitektuurselt huvitavas klubihoones asuvad lounge’i kohvik ja restoran Eagle, golfitarvikute kauplus, saunad.

Hääletamisel on klubihoone parimale nimele Pärnu kõrval võistlemas Šotimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa, USA ja Korea.

Pärnu Bay Golf Links võistleb Eesti radade konkurentsis Jõelähtme ja Niitväljaga.

Ajakirja UK Golf Digest poolt on Pärnu Bay Golf Links väljak tunnustatud Eesti parimaks. Põhja-Ameerika väljaande Golf Inc konkursil tunnistati klubihoone uute ehitiste kategoorias teise koha vääriliseks.

Siin võid hääletada Pärnu Bay Golf Links’i poolt.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimus täna enam kui 560 kuulaja osavõtul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta avaaktus, kus pärast tervituskõnesid esines esimese loenguga teleajakirjanik ja kahe menuraamatu autor Vahur Kersna.

Mari Suurväli ja Vahur Kersna Foto Urmas Saard

Mari Suurväli ja Vahur Kersna. Foto: Urmas Saard

Üle 50-aasaseid elukestva õppe harrastajaid tervitas Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Sõna võtsid ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Swedbanki Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagern.

Henn Vallimäe nentis, et väärikate ülikooli programmi omapäraks on suuresti õppurite soovide ja tagasiside põhjal kokku pandud loengute kava. „Kui sama praktikat kasutada üldhariduskoolis, siis tõenäoliselt poisid spordivad ja tüdrukud laulavad ja joonistavad. Ja mine tea mis juhtuks tavaülikoolis homsest…,“ arutles direktor naljatlemisi.

Vallimäe meenutas, et tänavu on TÜ Pärnu kolledži 20. juubeliaasta, millest tervenisti 7 aastat on väärikad koos käinud, seda on pea kolmandik. „Selle ajaga on ümbritsevas palju muutunud. Varsti valitakse Eestile uus president nagu USA-ski, eilsest saime uue haridusministri. Aasta algusest on meil Tartu ülikoolis 4 suurteaduskonda ja meie oleme sellest ühe, nimega sotsiaalteaduste valdkond, üks kaheksast liikmest.“

Jätka lugemist »

Sindi Skate 2016 parimaks BMX võistlejaks tunnistati tartlane Andres Lainevool

Täna kümnendat korda toimunud Sindi Skate on lõppenud ja parimad võistlejad autasustatud. Spordisündmuse peakorraldaja Helle Vent ütles, et käesolevat korda võib isegi rahvusvaheliseks võistluseks nimetada, kuna üks osaleja tuli Tšehhist ja teine Soomest.

Andres Lainevool Foto Urmas Saard

Andres Lainevool. Foto: Urmas Saard

Kõige suuremaid elamusi pakkusid taas BMXratturid. Vent tunnistas, et Sindis suureneb iga aastaga Eesti tipptegijate hulk ja sedavõrd põnevamaid hetki saab ka publik nautida. Parimate võistlejate osalemist soodustab skatepargi võimaluste järjest suurem mitmekesistamine.

Enne võistlejate autasustamist tänati kingitustega toimekat meeskonda. Vent pidas tähtsaks, et kohtunikud Sören Mäesalu, Ardo Saulep, Kristo Köster, Margus Nurk, Henrich Närep saaksid nimetatud. Olulise panuse andsid kommentaatorid Kaarel Kaldasaun ja Henri Holland. Taavi Burket on olnud pea kõigil aastatel asendamatu päevajuht ja samuti kommentaator.

Tõukeratastel võistlejatest osutus parimaks Harley Harin Tallinnast. Odd Holmen Paikuselt sõitis teiseks ja kolmanda koha võitis Deeno Lippand Viljandist.

Rulaga saavutas esikoha pärnakas Meelis Erm. Teine oli Jarmo Kangro Tartust ja kolmas Marko Padernik samuti Pärnust.

Jätka lugemist »

Sindi Skate 2016 algas näidissõitudega

Täna keskpäeval alanud tõukeratastel, ruladel ja BMXidel võistlejate registreerimisele järgnes tund hiljem pidulik elamusspordivõistluse avamine ja demonstratsioonsõitude toimumine.

Sindi Skate 2016 demosõit Foto Urmas Saard

Sindi Skate 2016 demosõit. Foto: Urmas Saard

Avasõnades tänas Sindi avatud noortekeskuse juhataja Helle Vent võistluste peakorraldajana kõiki häid koostööpartnereid ja suurearvulist meeskonda, kellest üks toekamaid on olnud Taavi Burket. Kommentaatorina on ta olnud abiks kõigist senisest kümnest võistlusest üheksal korral. Pärast linnapea Marko Šorini tervitust ja korraldajale lillede kinkimist andis Vent linnavalitsusele tänutäheks pikaaegse toetuse eest kaunilt kujundatud klaasist meene.

Demosõite tegid Enrico Onobko, Meelis Erm, Deeno Lipand, Sander Saard, Mikk Eeskivi ja Marko Padernik. Seejärel läks võistluseks. Lisaks erinevate alade esimesele kolmele jagatavale karikale on auhinnad või eripreemia noorimale osalejale, parimale kukkujale, parimale sintlasele.

Võistlustulemustest saab lugeda ja võitjate pilte näha varsti pärast võistluspäeva lõppemist.

Jätka lugemist »

Sindi pritsumehed kohtusid peamiselt linna kõige noorema rahvaga

Sindi tuletõrje selts kutsus täna lahtiste uste päevale tutvuma vabatahtlike tegemiste ja nende tehnikaga.

Margo Lääts, Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige Foto Urmas Saard

Margo Lääts, Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige. Foto: Urmas Saard

Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige Margo Lääts ütles, et tänavu korraldati Sindis teist sügist sellist päeva. „Tundub, et sel aastal oli ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja linna kodulehel hästi toimuvast teada antud ning selle tulemusena tuli meeldivalt palju huvilisi kokku. Hommikul käisid lasteaia eelkooliealised lapsed siitsamast kõrvalasuvast majast. Hommikul oli 22 last, nüüd on õhtupoolikul veel teist samapalju koos vanematega.“ Lastel jätkus põnevat uudistamist, askeldamist ja kuulamist, mis ei lasknud vähemalgi määral igavust tunda. „Rääkisime tuleohutusest ja püüdsime lastele ohutunnet paremini selgitada.“

„Lisaks sügisele on olnud teisigi vabatahtlike tuletõrjujate tööd tutvustavaid kohtumisi siinse kogukonnaga. Näiteks 1. mail olime kohal Sindi laadal. Oleme asetanud olulise rõhu pääste ennetustööle, millega püüame ennast ikka võimalikult palju nähtaval hoida,” rääkis Lääts.

Jätka lugemist »

Sindi pensionäridel oli suve lõpupidu

Täna peeti Sindi sotsiaaltöökeskuse õuel eakate suve lõpetamise pidu ja tähistati Leida Tantsu sünnipäeva, kellel täitus 3. septembril 90. eluaasta.

Eakate suvelõpu pidu Sindis Foto Urmas Saard

Eakate suvelõpu pidu Sindis. Foto: Urmas Saard

Tublisti üle kolme tunni kestnud pidu sisustas valdavalt Jüri Saamel, kes tutvustas ennast siiski rohkem Jürina Rotikülast. Jüri laulis, mängis kitarri ja klahvpilli, taustaks eelnevalt salvestatud meloodiad ja rütmiinstrumendid. Vahelduseks luges naljakaid episoode, esitas viguriga ja vigurita küsimusi. Jüri kõrval proovis laulda ka Juta Velleste, kes on Sindi pensionäride meelelahutuslike kogunemiste peakorraldaja. Tovpeko Maria laulis vene viise.

Murueided tantsisid. Tantsisid ka teised. Tantsudega tehti koguni päris näitemängu sugemetega etteasteid. Tantsiti seltskonnatantse ja liiguti isegi diskorütmis.

Peo teisel poolel tuli toimuvat uudistama ka Ilme Prenge, kellel paluti samuti mõned ea- ja ajakohased laulud laulda. Lauldi ja tantsiti kuni oodatud üllatusesinejate saabumiseni. Üllatasid ansambli Šal-lal-laa naised. Esimesena kõlas Arvo Ratassepa „Saarepiiga laul“. Kuna Šal-lal-laa lauljad laulavad ka Sindi laulukooris, kes sõidavad oktoobris Praha festivalile, siis esitati selleks puhuks õpitavast kavast ühe loo. Lauldi Tšehhi helilooja Bedřich Smetana „Ma hvezda“, mis eesti keeles tähendab ‘minu täht’. Viimase laulu laulmiseks astuti Leidale võimalikult lähedale ja lauldi Miina Härma „Ei saa mitte vaiki olla“. Kristel Reinsalu kinkis lauljate poolt lilled ja ütles südamlikud sõnad. Kui seni oli Leida pidevalt naerusuiselt toimuvale kaasa elanud, siis Šal-lal-laa esinemise ajal võis tema silmist lugeda erilist tänulikkust. Väga tänulik oli muidugi kogu kuulajaskond.

Jätka lugemist »

Nädala foto

Mets kui miiniväli! Foto: Elina Allas

Mets kui miiniväli! Foto: Elina Allas