Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Jaan Viska, Vigala vald “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” (Juhan Liiv) Mõttetera Juhan Liivilt on igati asjakohane, sest lähenemas on Ants Laikmaa 150 sünniaastapäev. Kohalikud Vigala inimesed Jaan Laanemets ja Kaie  Bergmann on varasemates kirjutistes maininud: vähe teatakse Laikmaa tegemistest ja tema loomingust. Mäletama peaksime seetõttu, et olevik ja tulevik võiksid olla just sellised, … Loe edasi: Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma. Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, … Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Jaan Viska, Vigala Enim meenutatakse eelmist suve, sest idast jäid soojad õhuvoolud tulemata, tuli leppida läänetuultega. Kui täpselt on võimalik ilma ennustada? Või mida arvata ilmast inimeste tegemistes? See on midagi igapäevast aruteluks, sest ilmajutt on igavene. Kui tihti kuuleme, eriti talve tulekul, et tee on muutunud liiklusohtlikuks! Kõigepealt algab teema nähtavusest ja udust, millest … Loe edasi: Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Viimasena täitis fortuuna väga tähtsat ülesannet Anastasija Venska Riiast, kes asub vabatahtlikuna teenistuses Narvas, kuid on kogu Läti nädala töötanud Pärnus, saades osa võimalikult paljudest sündmustest, mis sellel nädalal toimunud ja veedab ka tänase õhtu Raeküla Vanakooli Keskuses. → Pastakas – Krist Suppi → Pastakas – Heidi Vellend → Käsilipp – Eve Ennok → Võtmehoidja … Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Läti nädala veebiviktoriini kuuenda päeva auhindade loosimise tulemused

Sarnaselt eelmistele päevadele jätkatakse ka selle uudisnupu vahendusel vastajate kommentaaride avaldamisega. Lisaks viktoriini korraldaja vastused vastajatele. Fortuunaks valiti Gerallt Rhun Walesist. → Pastakas – Jaan Viska → Pastakas – Eve Ennok → Käsilipp – Marko Šorin → Võtmehoidja – Aino Edo → Latvian Voices CD – Este Maidle → Akupank – Ly Mäemurd Palju õnne! … Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kuuenda päeva auhindade loosimise tulemused

Läti nädala veebiviktoriini viienda päeva auhindade loosimise tulemused

Fortuunaks valiti Annika Poldre. → Pastakad – Este Maidle, Eve Ennok → Käsilipp – Aino Edo → Võtmehoidja – Kristi Suppi → Eesti – Läti paarismärk – Marko Šorin → Latvian Voices CD – Jaan Viska → Latvian Voices CD (jõulueri) – Merle Rallmann → Akupank – Heidi Vellend. Palju õnne! Auhinnad saab kätte reedel, … Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini viienda päeva auhindade loosimise tulemused

Läti nädala veebiviktoriini kolmanda päeva auhinna loosimise võitjad

Piia Karro-Selg, Pärnus toimuva Läti nädala peakorraldaja, tunneb head meelt, et Jurmala mälumängus osalejate ring ulatub kaugemale väljapoole Pärnumaad ja väärtuslikke auhindu jagatakse neilegi. Seekordseks fortuunaks oli Liina Sommer. → Akupank – Jaan Viska → Võtmehoidja võitis – Marko Šorin → Läti käsilipp – Aino Edo → Pastakad võitsid – Este Maidle, Ly Mäemurd → … Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kolmanda päeva auhinna loosimise võitjad

Läti nädala veebiviktoriini kolmas päev

Üleeilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale. Eile õhtupoolikul loositi laupäeval osalenud vastajate vahel välja ka esimesed auhinnad. → Läti käsilipp – Este Maidle (loosime iga päev) → Pastakad – Kristi Suppi ja Jaan Viska (loosime iga päev) → Võtmehoidja – Aino Edo (loosime … Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kolmas päev

Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Artiklit täiendatud pildigaleriiga Piir Lätiga asub umbes 60 kilomeetri kaugusel Pärnust. Kilomeetrites mõõdetuna asub Läti pärnakatele väga lähedal. Kui suur vahemaa eestlaseid ja lätlasi kultuuriliselt lahutab või ühendab, sellele küsimusele püüab vastust anda käimas olev Läti nädal Pärnus. Kaubamajakas Seitsmele päevale kavandatud poolsada Lätit tutvustavat sündmust jääb ühele inimesele kahtlematult haaramatuks. Laupäeva hommikul alanud nädal … Loe edasi: Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Uue traditsiooni loomisel – Tallinnas toimunud Eesti II omavalitsuspäevast

Eesti II omavalitsuspäev (OVP) oli pühendatud Eesti kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude taastamisele ja arengule aastatel 1989-2017.  Osavõtjad said ligi 600leheküljelise äsja trükist tulnud päevateemalise kogumiku, mille autoriteks on Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Eriline tänu nendele, kes alustasid 1989. a omavalitsuste loomist. Väljaandjaks Eesti Maaomavalitsuste Liit. Kohaletulnuid tervitas Kalevi spordihallis Janika Sillamaa. Ürituse avas … Loe edasi: Uue traditsiooni loomisel – Tallinnas toimunud Eesti II omavalitsuspäevast

“Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal”

Pealkirja tsitaadi autor on M. J. Eisen.  Meenutusõhtu Oesel Matthias Johann Eiseni sünnikodus 28. septembril möödus Eiseni sünnist 160 aastat. Ürituse organiseerijaks ja lugude vestjaks oli õpetaja Ene Raud. Luuletuse koolist – “Juku õigekirjutusega kimbus” – esitajaks oli õpilane Lauri kutsekoolist. Sel päeval süttisid küünlad Oesel, Eiseni sünnipaigas, Vigala surnuais tema vanemate Jaani ja Anni … Loe edasi: “Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal”

Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Möödunud nädalavahetusel  oli Vana-Vigalas mitmeid üritusi: folkloorilaagri lõpetamine, üha kasvava ja areneva Poti laada külastamine ja kolmandana toimus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projektikoolitus. Viimasest tahaks lähemalt rääkida. Projekt kannab nime „Rohelisem elu Vana-Vigalas“. Esinema oli külla kutsutud loodusemees, rännumees ja kirjamees Hendrik Relve. Keskkonnateadlikkuse õppepäevale oli kogunenud 29 huvilist. Teame, praegune asjade maailm viib meid kaugemale … Loe edasi: Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse: meie arukus on need üles leida. Seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt. Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt. Teel Lääne-Virumaale nägime teeäärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames. … Loe edasi: Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju  peatusega Kirnas. Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga … Loe edasi: Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Avagem enam oma koduväravaid,
et linlased saaks maale tulla

Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid piirkondi, mis pakub võimalust avatud talude külastuseks, siis  Vigala 43liikmelise reisirühmana haarasime kinni võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu. Raudkivid … Loe edasi: Avagem enam oma koduväravaid,
et linlased saaks maale tulla

Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust  suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, … Loe edasi: Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutab Jaan Viska. Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, … Loe edasi: Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?

Säravaima  kultuuriarvustaja tiitli sai 2017. aastal maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi. Televaatajate rahvahääletusel osales ka väga palju maainimesi, kes tagasid temale ülekaaluka võidu. Selles kirjatükis tahaks anda lühiülevaate sellest, mis köitis tähelepanu tema kolmandast Koguja raamatust „Mina olengi regilaul“. Maalehe lugejatena teame Mikomäe head kultuuri- ja elukäsitlust. Hea üldistusvõime, põhjalikud, laia silmaringiga teatrilood on teinud temast … Loe edasi: Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?

Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja … Loe edasi: Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Suure Lennu kaarel

Kolmapäeval, 29. märtsil süttisid lõkked ja küünlad paljudes Eesti paikades Suure Lennu kaare all. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsus juba üheksandat aastat järjest  29. märtsil tähistama Lennart Meri sünniaastapäeva. Teatavasti saab tuletee alguse Ebavere mäelt Lääne-Virumaalt kulgemisega üle Avaste mäe ja langemisega Saaremaale. Nõnda tekkis Kaali järv. M. J. Eiseni kogumikus „Esivanemate varandus“ ütleb … Loe edasi: Suure Lennu kaarel

Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska. Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse  säilitamine. Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas … Loe edasi: Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Vestlusring Kivi-Vigala raamatukogus

Jaan Viska Külalisteks olid Kivi-Vigala raamatukogus Vigala aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuline, tuisune talveilm tõi kodudest välja inimesed, kellel oli  huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu. Jaak Uibu töid tutvustasime kohalikus ajalehes varem. Haridusseminari asutajaliikmena alustas ta rahvatervisega, eelkõige statistikaga, st numbrite levitamisega. Mis on rahvastiku tervise tähtsam näitaja: ikkagi sündivus. Paljude entusiasmi … Loe edasi: Vestlusring Kivi-Vigala raamatukogus

Lugu põlvkondade suhetest

Jaan Viska, Vana-Vigala Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest  „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“. Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale … Loe edasi: Lugu põlvkondade suhetest

Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jaan Viska Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde. Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut … Loe edasi: Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Tähelepanekuid jagab Jaan Viska,  toetudes oma märkmetele ja ilma ülevaatele. Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata  möödunud aasta ilmale. Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja  augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka … Loe edasi: Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal