Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

42. Tartu maratoni võidu võttis põnevas grupifinišis Simen Østensen

42. Tartu maratoni võidu nimel võitlesid pingelises lõpuheitluses 17 paremat meest, kellest esimesena ületas finišijoone Simen Østensen (NOR) ajaga 2:45:01. Napilt jäi teiseks eelmise aasta võitja Jörgen Brink (SWE) ajaga 2:45:02.1, kolmanda koha võttis kahekordne Tartu maratoni võitja Anders Aukland (NOR) ajaga 2:45:02.3.

Parima eestlasena finišeeris grupifinišis 11 kohal Algo Kärp ajaga 2:45:07.

Parima naisena oli esimesena finišis Sandra Hansson ajaga 2:58:53, mis andis talle üldarvestuses 43. koha ning kokku neljanda Tartu maratoni naistearvestuse võidu.

Østenseni jaoks oli see esimene Tartu maratoni võit ning oma tulemusega oli mees igati rahul: “Mul on hea meel, et ma suutsin nii kiire finiši teha! Ma tundsin ennast täna tugevana,” sõnas Østensen. “Minul ja Andersil (Aukland) oli plaan täna head tempot teha, kuid viimasel 15 kilomeetril sain aru, et tuleb grupifiniš ja et viimase 500 meetri jooksul tuleb endast parim anda.”

“Simen oli täna minust kiirem, aga ma olen väga rõõmus, et sain taas poodiumil olla,” oli Brink oma teise kohaga rahul ning lisas: “Tartu maratoni rada on pikamaasuusatamise karikasarjas üks parimaid radu. Täna oli vorm hea, aga lahtine lumi rajal muutis vahede kasvatamise raskeks ja nii see grupifiniš tuli.”

Anders Aukland, tänane kolmas mees, oli samuti oma tulemusega rahul: “Ma olen väga rõõmus, et jõudsin täna poodiumile. Vahede kasvatamine oli keeruline, kuid tänane strateegia oli anda endast parim,” rääkis Aukland. “Mulle meeldib see rada – siin on ka tõuse ja laskumisi, mis teevad raja huvitavaks,” lisas Aukland.

Algo Kärp tänasest: “Viimastel kilomeetritel panid maratonimehed paaristõuked mängu ja kuni viimase km-ni oli see okei, kuid siis läks raskemaks ja kaotasin neile. Minu jaoks oli raske, et nii suur punt korraga finišisse tuli. Kahju on, aga vähemalt sain selle maitse kätte, et Tartu Maratoni võit ei ole võimatu,” lõpetas Kärp optimistlikult.

Naiste esikoht Sandra Hansson oli samuti rõõmus: “Ma tunnen ennast väga hästi. Mulle väga meeldib see rada ja see võistlus, see on isegi minu lemmik rada,” rääkis Hansson. Tänane strateegia oli Hanssoni sõnul kõvasti võidelda ja endast parim anda.

42. Tartu maratoni võistluste direktor Indrek Kelk: “Õnneks olid nädalavahetusel külmakraadid ning saime raja hästi ette valmistada, et ka hilisemad finišeerijad saaksid heas jäljes sõita,” rääkis Kelk. “Mul on hea meel, et uus nimi lisandus võitjate nimekirja ja tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et ainuke kolmekordne Tartu Maratoni üldvõitja tiitel jäi eestlase Raul Olle kätte,” lõpetas Kelk jutu meeleolukalt.

42. Tartu maraton jätkub täie hooga! Jooksvad mitteametlikud tulemused: http://tartumaraton.ee/42-tartu-maraton-2013-tulemused

Fotod: www.argoa.com/press (SCANPIX, Karli Saul)

Sannaliha edimäne võit

Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Jätka lugemist »

Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said talimängudel kaksikvõidu

Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.

Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.

Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.

Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.

Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.

Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.

Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.

Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.

Lähte pildigalerii: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1745
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s1750

Sportiv.ee