Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Kudumisvõistluse “Käi ja Koo” võitjad
Foto: Grete Ojamaa 18. mail Heimtalis toimunud kudumisvõistlusel “Käi ja Koo” osales kuus neljaliikmelist võistkonda. Võitjateks kuulutati käsitöökorüfeede võistkond koosseisus Anu Pink (Türi), Anu Kabur (Muhu), Mai Meriste (Muhu), Siiri Reimann (Haapsalu).
Teise koha saavutas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite ja vilistlaste võistkond, kuhu kuulusid Alliki Oidekivi, Kadi Salumets, Eve Varik ja Ilme Kosseson.
Auväärsele kolmandale kohale jõudsid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilitöö eriala õpilased Viive Villems, Ulvi Sild, Riina Arva ja Marika Kull.
Võistlusele andis rahvusvahelise mõõtme ameeriklanna Mary Germaini osalemine.
Võistlust korraldas mittetulundusühing Lossi Gild, korraldamist toetasid Kultuuripärandiaasta ning Rahvakultuuri Keskus.
12. mail ideaalsetes ilmastikuoludes peetud SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võidu võttis ajaga 1:15:50 Roman Fosti. II kohale jooksis end eelmise aasta võitja Viljar Vallimäe, kelle ajaks oli 1:15:57. Kolmanda koha saavutas sügisel 1. Tartu Linnamaratoni võitnud Dmitri Aristov ajaga 1:18:15.
Naiste arvestuses sai esikoha Natalia Sokolova ajaga 1:26:19 (üldarvestuses 24. koht), II koha eelmise aasta võitja Evelin Talts (üldarvestuses 49.) ajaga 1:30:36 ning kolmanda Lily Luik ajaga 1:30:55 (üldarvestuses 51.).
Roman Fosti, tänane kiireim mees, on oma võiduga väga rahul: „Hindan esikohta kõrgelt, kuna tegemist on Eesti ühe parima võistlusega. Selliseid suurjooksu võite mul varasemalt ei ole, seetõttu on tänane mulle üks meeldivamaid. Kuskil 6km peal oli tõus, kus jäin Viljarist ca 100 m maha, siis mõtlesin küll, et täna tuleb leppida II kohaga, aga pärast 10 km sain jala lahti.“ Fosti võttis ka mõlemad vahefiniši võidud.
Viljar Vallimäe, selle aasta II koht: „Täna kahjuks esikohta kaitsta ei õnnestunud, aga eelmise aasta võit kindlasti viimaseks ei jäänud. Loodan ikka tulevikus ka võistelda ja võita ka, pole hullu midagi,“ kommenteeris Vallimäe oma tulemust. Vormi kohta sõnab Vallimäe: „Kevadel on valmistumine üle kivide ja kändude läinud. Olin vahepeal tõbine ja ei ole veel õiget käiku üles leidnud,“ rääkis Vallimäe.
III kohale jooksnud Dmitri Aristov: „Olen kolmanda kohaga väga rahul! Valisin lihtsa taktika – püsida grupis. Järgmisel aastal tulen kindlasti jälle ja üritan ka võita. Kõik võib olla,“ rääkis Aristov. Jätka lugemist »
Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.
Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.
Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.
Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Jätka lugemist »
25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).
Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:
Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).
2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).
5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).
10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).
Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.
Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja
 SEB 31. Tartu Jooksumaratoni ühistreening 29. aprillil 2013 Elvas. Autor: Tarmo Haud Eile, 29. aprillil kogunes ligi 300 spordisõpra, et ühiselt SEB 31. Tartu Jooksumaratoni programm avatuks kuulutada. Ühistreeningul said osalejad jõudu proovida nii 16, 10 kui ka 5 km radadel. Samuti said korraldajad hea ülevaate raja olukorrast ning teadmise, millele on enne SEB 31. Tartu Jooksumaratoni põhipäeva rajahoolduses oluline tähelepanu pöörata.
SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu: “Ühistreening näitas, et rada on küll võrdlemisi hästi kuivanud, aga jooksumaratoni toimumiseks ei ole see tänasel päeval kindlasti veel valmis. Märjemaid kohti, mis on rajameistri kõrgendatud tähelepanu all, on rajal ca kolm ja need vajavad veel hakkepuidu ja kruusaga täitmist. Radadest rääkides valmistavad hetkel enam muret 11. mail toimuvate lastejooksude ja Heateo jooksu rajad, mille kulgemine sõltub Emajõest, mis hetkel veel taandumismärke ei ilmuta.”
Kuna kevadilmad on sellel aastal olnud väga heitlikud, siis valmistuvad korraldajad 12. maiks paralleelselt nii jahedaks kui väga soojaks ilmaks. Näiteks külma ilma puhul võib teeninduspunktidest leida tavapärasest enam sooju jooke, kuuma ilma puhul aga pakutakse osades teeninduspunktides veekäsnasid ning Elva jõele paigaldatakse ka veedušš, kus soovijatel on võimalik end jahutada.
SEB 31. Tartu Jooksumaraton toimub 12. mail. Võistlusdistantsi pikkuseks on 23 km, lühem distants viib osalejad 10 km pikkusele rajale.
Ühistreeningu galerii leiab siit!
Nädal Võrumaa kutsehariduskeskuses algas üritusega „VKHK rammumees 2013”.
Esmakordselt Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud rammumehevõistlusel tehti vägitegusid järgmistel aladel: bussi tõmbamine, seistes palgi surumine, rehvi kantimine, pakkude ja kivi alusele tõstmine ning raskuste kandmine. Kohtunikuks oli rammumeeste profisarjades võistleja, Srongman GP 2009, 2012 sarja võitja Markus Männik.
VKHK rammumeheks 2013 sai Kristjan Koppel, kes sai endale rändkarika, mille peale graveeritakse ka tema nimi. Teise koha pälvis Mario Kroonmäe, keda lahutas võitjast vaid üks punkt. Kolmanda koha saavutas Kristjan Kimmel.
Kõiki 13 osalejat tunnustati võistlusel osalemise eest tänukirja ja rammumehe T-särgiga. Esikolmikule jääb mälestuseks auhinnaplaat, mis on valmistatud Võrumaa kutsehariduskeskuse metalli- ja puidutöökojas.
 Tippsekretär 2012 kutsevõistluse klienditeeninduse rollimäng. Foto: SA Innove „Sekretäride kutsevõistlus annab sõnumi, et kutseõppe tasemel on võimalik koolitada suurepäraseid sekretäritöö tegijaid,” rääkis kutsevõistluse hindamiskomisjoni esimees Riina Järve-Tammiste, lisades, et õpilaste tase tõuseb igal aastal. „Olen kutsevõistluse hindamiskomisjonis neljandat aastat ja pean tunnistama, et hindamine on raske. Piir võistlejate vahel on imeõhuke,” selgitas Järve-Tammiste.
„Sekretäride kutsevõistlused on hea proovikivi oma võimete, teadmiste ja oskuste testimiseks ning enda pingetaluvuse hindamiseks,” meenutas võistluse eelmise aasta võitja Ingra Küngas. Tema sõnul on võistlus ka hea võimalus jääda silma potentsiaalsetele tööandjatele. Jätka lugemist »
 Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts „Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.
Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Jätka lugemist »
 Mooste Veskiteater Laupäeval, 13. aprillil selgus Kagu-Eesti parim teatritrupp. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse kogunes üheksa näitetruppi (viis Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt) kokku ligi 100 osalejaga. Nendeks olid Kanepi Harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla Külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa Näitemängu Seltsing, Vastse-Kuuste Kultuurimaja näitering, Tõrva Kultuurimaja näitering, Kungla Muusikalitrupp, Tsooru Külateater ja Krabi Külateater.
Lavastusi jagus igale maitsele – komöödiast draamani. Žürii otsuste tegemise ajal sai nautida Bonzo kontserti. Kõiki truppe hindas asjatundlik ja erapooletu žürii – näitlejanna Ene Järvis, Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, Tartu Kroonuaia Kooli näiteringi juhendaja, Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguseltsi juhendaja - Katrin Luts ning Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, teatri- ja sõnakunsti õpetaja, kõnetehnika treener ja lavastaja - Virko Annus.
Žürii üksmeelsel otsusel valiti välja parimad etteasted ja osatäitmised:
parim trupp - Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”;
parim meesosatäitja - Ain Juurikas Mihkli osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naisosatäitja - Tuulike Mölder Ingridi osa eest lavastuses “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
parimad lavastaja - Siiri Põldsaar ja Reet Laanoja, lavastus “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim meeskõrvalosatäitja - Mati Oja Andrese osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naiskõrvalosatäitja - Kaie Koser tedrekana osa eest lavastuses “Moisekatsi lugu”, Mooste Veskiteater.
Lisaks eripreemiad:
parim häälekasutus, lavakõne - Sirli Pippar Anastasia osa eest lavastuses “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim kostüümilahendus - Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”
aktuaalse külajandi kirjutamise ja lavastamise eest - Marje Mürk, Krabi Külateater;
julguse eest käsitleda üldinimlikke probleeme - lavastus “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
vaimuka tegelaskuju loomise eest lavasutuses “Massu masmise mass”, Krabi Külateater - Aare Loorits
Kagu-Eesti teatripäev sai teoks tänu headele toetajatele, kelledeks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus. Teatripäeva korraldas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.
 Artur Adson. Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.
Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.
Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.
Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.
Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.
Parimad luulelugejad saavad auhinnad.
Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.
Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.
Tiia Allas
|
Maalähedane info
lähedalt ja kaugelt
|
