Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma

Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.

Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.

Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.

Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad külastusmängudele

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.

Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.

Kogu programm, kaugematesse kohtadesse tasuta bussisõiduks registreerumine ning täiendav info on leitav Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.

Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.

Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Viljandimaa noorte osaluskogude esindajad pidasid maavalitsuses aru

Neljapäeval, 31. jaanuaril aset leidnud Viljandi maakonna noorte osaluskogude ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajate kokkusaamisel tutvuti üksteise tegemistega ning rõhutati eeskätt koostöö olulisust.

Viljandi Maavalitsuse väikses saalis peetud ümarlaua eestvedajaks oli Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindasid ümarlaual osaluskogude koordinaator Liina Rüütel ja raamatupidaja Mailika Suurpere. Kohtumine sai teoks koostöös maavalitsuse noorsootöö spetsialisti Riina Tootsiga.

ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ymarlaud_31-01-2013_PT 044v

ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus

Riina Toosi ütles kokkusaamist avades, et noorte osalus on ühiskonna jaoks oluline teema ning see ei puuduta ainult noorsoovaldkonda, vaid on toimimise aluspõhimõte kõikides teistes noortega kokku puutuvates poliitikates nagu haridus, sotsiaalvaldkond, tervis, keskkond jne.

“Riiklikul tasandil hakati seda valdkonda tähtsustama alates 2006. aastast, mil kõikide maavalitsuste juurde moodustati maakondlikud noortekogud,”, rääkis Riina Tootsi. “Suure panuse noorte osaluse  arendamisse on andnud seegi, et haridus-ja teadusministeerium on pannud vastava valdkonna edendamise vastutava rolli Eesti Noorteühenduste Liidule, millest on noorte osaluskogudele tõhus abi olnud. ”

Viljandimaa noorte osaluskogudest osalesid ümarlaual Viljandi, Pärsti, Tarvastu ja Suure-Jaani Noorte volikogu ning kohalike osaluskogude katusorganisatsiooniks oleva Viljandimaa Noortekogu esindajad.

Paaritunnise arutelu käigus saadi vastastikku huvitavat teavet ENLi ning Viljandimaa noorte osaluskogude tegemiste, kordaminekute ja probleemide kohta. Kokkutulnud tutvustasid oma organisatsiooni, selle liikmeskonda, tegevust ja eesmärke. Pikemalt peatuti eelmise aasta tähtsamatel tegevustel ja saavutustel ning olulisematel eesootavatel ettevõtmistel.
Viljandi Noorte Volikogu liige Juhan-Mart Salumäe pidas märkimisväärseks, et Viljandi Linnavalitsus tuli vastu noorte välja pakutud ideele ning leidis võimaluse toetada 3500 euroga aastas Viljandi noorte omaalgatuslikke projekte. Samuti tõi ta välja, et ümberkorraldused Viljandi koolielus on kasvatanud põhikoolide huvi osaluskogu vastu. Noorte volikogu aitas ühtlasi kaasa Viljandi gümnaasiumi õpilaskogu moodustamisele, et see võimalikult tõhusalt tööle hakkaks.

ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ymarlaud_31-01-2013_PT 015v

ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus

Pärsti Noorte Volikogu esimees Lauri Alver nimetas suuremaks eesolevaks tööks noorte volikogu jätkamist ka pärast nelja Viljandit ümbritseva valla — Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi — ühinemist sügiseste kohalike valimiste järel. “Praegu on neist neljast noorte volikogu olemas vaid Pärsti vallas, aga see peaks kindlasti olema ka uues Viljandi vallas,” oli Lauri Alver veendunud. “Selline punkt on ka valdade ühinemislepingusse sisse kirjutatud.”

Enamiku sõnavõtjate jutust käis läbi vajadus ja soov teha tihedamat koostööd. Seda nii osaluskogudel omavahel kui noorteühenduste liiduga, aga ka kohalike noorte ja omavalitsusjuhtidega, et tugevamalt kaasa rääkida oma piirkonna ja kogukonna tegemistes. Rõhutati, et eesmärk on ju olla kohalike noorte esindusorgan ning et üksteiselt selles osas alati midagi kasulikku õppida.

Ühise murena nimetati eeskätt ajanappust, mis muudab tihtipeale keerukaks noortekogu liikmete kokkusaamise. Tõdeti, et koolides on suhtumine osaluskogudesse ja noorte osalemisse neis väga erinev.  Osaluskogu tegevuse ja eesmärkide selgitamiseks noorte hulgas peeti oluliseks senisest sihipärasemat info levitamist.

Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad rääkisid kohtumisel lähemalt ka ENLi 2013. aasta plaanidest ning võimalustest osa saada erinevatest üritustest ja koolitustest. Samuti tutvustati põhjalikumalt ENLi  projektifondi, kust noorte osaluskogudel on võimalik oma ettevõtmiste jaoks toetust taotleda.

Ümarlaua lõpul võeti plaani samalaadseid kokkusaamisi edaspidi regulaarselt jätkata.

“Osaluskogude mõte on selles, et noored saaksid aidata kaasa neid puudutavate küsimuste lahendamisel. See aitab noortes õpetada olulisi oskusi aktiivseks kodanikuks olemiseks; annab julguse, ettevõtlikkuse ja
valmiduse otsustada. Noored ongi igati hakkajad, aga on selge, et nad vajavad selle kõige juures siiski täiskasvanute abi,” selgitas Riina Tootsi.

Ta möönis, et hiljuti Viljandi Maavalitsuse eestvedamisel Viljandimaal ja Põhja-Lätis läbi viidud noorte osalusprojekt tõi välja, et noorte hääl jõuab kohalike otsustajateni siis, kui istutakse sama laua taga
võrdväärsetena. “Selleks tuleb aga noori juba varasest east peale erinevate otsuste tegemisse kaasata, seda protsessi õpetada ja selgitada,” rääkis Riina Tootsi.

“Kindlasti peaks noori senisest rohkem kaasama ka maakondlikul tasandil asjade arutamisse ja otsustamisse. See ei ole sugugi lihtne protsess ning nõuab suurt panustamist nii täiskasvanutelt kui noortelt. Oluline on aga mõista, et see ei ole mitte lisakohustus, vaid kaasava juhtimise  põhimõte,” jätkas peaspetsialist. “Näiteks Viljandi maakonna uue arengustrateegia koostamise juures on lihtsam teha ehk noortega koostööd noorsootööd käsitlevates küsimustes. Kuid noori otseselt puudutavaid
valdkondi ju teisigi: haridus, ühistransport, kultuur ja sport jne.,” selgitas ta.

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komissjoni sekretär, tel 4330 430, e-post riina.tootsi@viljandimaa.ee

Viljandimaa tervisetoetajate võrgustiku projekt sõlmib otsad kokku

viljandimaa tervisetoa logoViljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.

Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.

Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.

Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.

48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.

Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.

“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.

“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”

Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo: Elo Paap, Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist, tel 4330 512, e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: riigiametite regioonidesse tagasitoomine on ainuõige samm

“Eestis on ametkondade jagunemises täna tasakaal paigast ära,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänasel maakonna arengustrateegia arutelul. “Riigiametite regioonidessetagasitoomineon ainuõige samm. Võib ka öelda, et nende loomulikku keskkonda tagasitoomine,” selgitas Lembit Kruuse.

“Vaatame näitena ühte põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettepanekut Rahvakultuuri keskuse toomisest Viljandisse. Rahvakultuuri keskus asub Tallinnas Lasnamäe servas ning selle praegust asukohta on raske põhjendada. Rahvakultuur ise elab aga seal, kus elab eestlus oma täies hiilguses – kindlasti Viljandimaal. Rahvakultuurikeskust on Viljandis toetamas ja juba ees ootamas Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, teater Ugala, Viljandi Muuseum, ERM-i Heimtali Muuseum, Mulgi Kultuuri Instituut jne. Viljandi on juba praegu rahvakultuuri pealinn,” selgitas Kruuse.

“Ametite väljaviimised maakondadest ei ole ju olnud loomuliku arengu tulemus, vaid sihilik tegevus. Sama meetodit kasutades saame ja peamegi nüüd ise regionaalset arengut vastupidiselt suunama. Tänaseks ei saa  olla takistuseks inimeste liikumine, sest teekond Tallinnast Viljandisse on sama pikk kui Viljandist Tallinnasse”, sõnas Kruuse.

Viljandimaa Arenduskeskus SA on taas Eesti kolme parima hulgas

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas välja selle aasta parimad maakondlikud arenduskeskused (MAK), parima keskusena tunnustati  tänavu Tartu Ärinõuandlat.

Viljandimaa arenduskeskus oli jätkuvalt parima 2012 aasta ettevõtjate  nõustaja tiitli nominent ehk siis kolme parima MAKi hulgas Eestis. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.*

Viljandimaa Arenduskeskuse juhi Kaarel Lehtsalu sõnul olid Viljandimaa  Arenduskeskuse selle aasta edu peamiseks võtmesõnaks uuendusmeelsus teenuse pakkumisel, millest ta toob välja kaks olulist asja. “Esiteks edukas koostöö Töötukassaga ning teiseks regionaalsust ära kasutades  koos Pärnu kolleegidega meie toel alustanud ettevõtjatele Mentorklubi
loomine ja selle tegevuse käivitamine. Mentorklubis kohtuvad alustanud ettevõtjad juba end praktikas tõestanud ettevõtjatega ning saavad  klubilise tegevuse käigus sisulist järelnõustamist ja abi. ”

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saab Viljandimaa Arenduskeskus  tunnustuse põhjusega, sest hea töö kiidabki tegijat. “Arenduskeskuse  tegevus Mentorklubiga on taaskord hea näide sellest, kuhu võib jõuda hea koostööga. Iga tegevus nende inimeste suunas, kuhu on koondunud ettevõtlik vaim – on samm õiges suunas. Piirkonna edukuse määravad ära edulugudega inimesed,” põhjendas Kruuse.

„Tartu Ärinõuandla on aastaid olnud parimate kohalike ettevõtluse nõustajate seas, kuid nüüd on nad saavutanud häid tulemusi ka kodanikuühiskonna arendamisel ja kohaliku omavalitsuste toetamisel. Kolme sektori ühtlane ja kooskõlas arendamine ongi maakondlike arenduskeskuste peamiseks rolliks ja Tartu on selles osas olnud aktiivne ja tulemuslik,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.

Tartu Ärinõuandla tunnistati ühtlasi ka 2012. a parimaks kodanikeühenduste ning omavalitsuste nõustajaks. Võidu tõid klientide kõrge hinnang tehtu tulemuslikkusele ja nõustamiskvaliteedile, samuti edu koolituste korraldamisel ning aktiivsus maakondlikus arendustegevuses.

Parima ettevõtjate nõustaja tiitli saavutas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ambitsioonikate ja loovate arenduste väljatöötamise eest ning püsivalt kompetentsete ettevõtlusnõuannete eest.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, kes pakuvad riiklikult finantseeritud  nõustamisteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Möödunud aastal tunnistati parimaks MAKiks Saaremaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu,Viljandimaa Arenduskeskus, tel 53054165

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud». Jätka lugemist »

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Jätka lugemist »