Soomaal tulevad esimesed viipekeelsed talgud

Pühapäeval, 31. oktoobril algavad Soomaa rahvuspargis looduskaitselised talgud, kus teadaolevalt esimest korda toimub kogu suhtlemine eesti viipekeeles. Kahepäevastel talgutel osalevad kurdid, viipekeeletõlgid ning viipekeeletõlgi eriala üliõpilased Tartu Ülikoolist.

Talgulised aitavad korrastada Oksa kõrtsiaseme ümbrust ja sealset puisniitu, puhastades endise kõrtsiasemeni viiva raja ääri võsast. Pärast tööd tehakse ühiselt tutvust Soomaa loodusega, käiakse matkal ning vesteldakse võimalustest ja eripärast kurtidele keskkonna- ja loodushariduse andmisest ning vahendamisest. Tööväsimuse peletamiseks ootab talgulisi köetud saun.

“Mõneti üllataval kombel saime talguid ette valmistades teada, et viipekeeletõlgiks õppivail tudengeil ei ole väga palju võimalusi õpitava keele praktiseerimiseks,” ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vabatahtlik talgujuht Siivi Põldots. “Kurtidega ühiselt veedetud kaks päeva looduses, külg-külje kõrval töötades, koos matkates ja hiljem muljeid vahetades, on selleks suurepärane võimalus.” Vajadusel saavad tudengid abi ja nõu küsida talguil osalevailt kutselistelt viipekeeletõlkidelt.

ELFi, viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühingu poolt pakutud võimalus Soomaale tulla ning sealjuures ka oma kätega siinse looduse heaks panus anda, võeti kõigi sihtgruppide poolt hästi vastu ning huvi oli suur. “Meil on hea meel kui võimalikult paljudel inimestel on võimalus looduskaitses ning vabatahtlikus tegevuses ise kaasa lüüa,” sõnas ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür.

Talgud korraldati koostöös viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühinguga, RMK Loodushoiuosakonna ja Keskkonnaametiga. Talgute korraldamist toetab Vabaühenduste Fond.

Eestis on 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende hulgas 2000 kurti, kes vajavad pidevalt viipekeelset tõlketeenust. Kutselisi viipekeeletõlke on 2010. aasta seisuga küll 24, kuid neist vaid seitsmele on see töö põhitööks. Kurtide vajadus viipekeelse tõlke järele on aga oluliselt suurem, kuna kurdid on muutunud ühiskonnas aktiivsemaks, nende soov osaleda kõigis eluvaldkondades koos kuuljatega on viimaste aastate jooksul suurenenud. Esmakordselt Eestis hakati viipekeeletõlke riiklikul tellimusel välja õpetama Tartu Ülikoolis alates 2006. aastast.

Info:Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing, tel 521 3487, regina@evkty.ee.

www.evkty.ee

www.talgud.ee

Tartus korraldatakse täna viipekeele õpituba

Neljapäeval, 21. oktoobril kell 13 tutvustab viipekeele tõlk Regina Paabo Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) viipekeele põhitõdesid, selgeks saadakse lihtsamad viiped. Näituse „Muuseum näitab keelt“ raames toimuvad veel pimekirja ja mulgi keele õpitoad.

Eestis elab ligikaudu 2000 inimest, kes igapäevaseks suhtluseks kasutavad viipekeelt. Eesti viipekeel ei ole aga sugugi žestide ja miimikaga räägitud ja nö „nähtavaks tehtud“ eesti keel, vaid iseseisev keel oma grammatilise ülesehitusega. Kuidas orienteeruda selles pealtvaatajale saladuslikus maailmas? Kuidas mõista viiplejat ja millele temaga suheldes pöörata tähelepanu? Kas viipekeelest on abi mujalgi kui kurtidega suheldes?

Viipekeele töötuba viib läbi staažikas viipekeele tõlk, Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum