Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa Föderatsiooni viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt.

Eraldatud 40 000 eurot on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. „Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler ning lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse. Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Jätka lugemist »

Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos Pihkva Andekate Laste ja Noorte Arendamise Regionaalse Keskusega kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 23.-29. juulil 2012 Venemaal, Pihkvas ning sinna on oodatud osalema 14-17-aastased noored. Laagrist on oodatud osa võtma 10 noort Eestist ning sama palju ka Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvustada Venemaa loodust ja traditsioone ning arendada koostööd naabrite vahel.

Täpse päevakava ja lisainfot laagri kohta leiate SIIT. Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus ning toitlustus kolm korda päevas, viisa ja tervisekindlustus.

Motivatsioonikiri koos isikuankeediga saata hiljemalt 17. juuniks aadressile kersti.sogel@teec.ee või posti teel aadressile Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Kompanii 10, 51007, Tartu. Teemareale/ümbrikule kirjutada märksõna “Venemaa looduslaager”. Komisjon valib välja 10 parimat tööd, kõiki autoreid teavitatakse konkursi tulemustest.

Jätka lugemist »

Venemaad esindavad Eurovisioonil Buranovo memmed Udmurtiast

Eile hilisõhtul selgus Venemaa esindaja selleaastasel Eurovisiooni lauluvõistlusel.  Selleks on Udmurtiast pärit vanamemmede folklooriansambel „Buranovovskie babuški“ ( Buranovo memmed) Buranovo külast Iževski lähistelt. Ansamblile tõi võidu laul „Come on and dance“, mida memmed laulavad nii udmurdi kui inglise keeles.

Valiku tegi nii võistluse žürii kui publik.  Memmed edestasid vene kultuslauljat Dima Bilani ja Julia Volkovi duetti , keda peeti enne võistlust favoriitideks. Esmakordselt laulsid Buranovo memmed Eurovisioonil 2010. aastal ning tulid kolmandale kohale.

Eurovisiooni lauluvõistluse finaal peetakse sel aastal Bakuus. Udmurdi vanaemad astuva lavale 1. poolfinaalis 22. mail, lõppkontsert toimub 26. mail.

Siis ka selgub, kui paljud friisid, katalaanid, saamid, gröönlased, meäkeelsed, csangod, bretoonid, kõmrid, baskid, kveenid, liivlased, setod, võrokesed, kihnlased hääletavad udmurtide poolt.

Folklooriansambel “Brangurt pesjanaiös” (“Brani memmed” või “Buranovo vanaemad”) tuleb Venemaalt Udmurdi vabariigist Malaja Purga rajoonist Brani (vn Buranovo) külast. Juba rohkem kui 17 aastat tegutsev rühm koosneb 11 naisest ja ühest meest vanuses 40–82 aastat.  Ansamblit juhatab Buranovo kultuurimaja direktor Olga Tuktareva.

Ansambli repertuaari kuuluvad udmurdi rituaalid, traditsioonilised tantsud ja kohalik folkloor, samuti ansambli liikme Jelizaveta Zarbatova autorilaulud. Ansambli liikmed on külaelanikena udmurdi traditsioonilise eluolukultuuri kandjad, kes on võtnud südameasjaks anda oma kogemused üle ka küla nooremale põlvkonnale. Buranovo noored astuvad vanaemadega meelsasti üles ühiskontsertidel.

2008. aastal tegi ansambel esimese katse ühendada udmurdi traditsiooniline laul ja rockmuusika, kui vanaemad laulsid Viktor Tsoi laulu „Täht nimega päike” ja Boriss Grebenštšikovi laulu „Kuldne linn”. Hiljem on nad laulnud veel ansamblite The Beatles, Queen, Deep Purple, The Eaglesi ja Shocking Blue hitte.

2009. aastal käisid vanaemad Moskvas kaasaegse visuaalkunsti konkursi Innovatsioon autasustamistseremoonial, samal aastal kutsus tuntud vene laulja Ljudmila Zõkina nad Moskvasse Ostankino telestuudiosse oma 80. sünnipäeva tähistamisele. Kahel korral on nad esinenud ka Eestimnaal.

 

Homme kuuleb Tallinnas arutelu vabakonnast ja presidendivalimistest Venemaal

Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.

 Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas.  Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.

Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.

Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.

23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.

Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa 

Ljudmilla Aleksejeva Tallinna  ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.

Juku-Kalle Raidi vahetähelepanekuid Moskvast

“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”

 

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht

Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Jätka lugemist »