Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Rannavalvurid päästsid Emajõest naise, kellel jõevoolus ujudes jaks otsa sai

Laupäeval päästsid G4S rannavalvurid Tartus Emajõest naise, kes ujus üle poidepiiri sügavasse vette ja ei jaksanud tugevamas jõevoolus enam kaldale ujuda.

G4S rannavalve. Foto Urmas Saard

G4S rannavalve. Foto: Urmas Saard

8. juunil kella 14.45 paiku märkasid Emajões patrullinud G4S rannavalvurid, et üks keskealine naine on poidepiirist üle ujunud ja sõitsid paadiga tema juurde.

Naine tunnistas vetelpäästjatele, et ei jaksa enam jõevooluga võidelda ja ei saa iseseisvalt kaldale ujutud. Rannavalvurid ulatasid talle päästepoi ja sõidutasid hädasolija paadiga madalamasse vette, kus tal jalad põhja ulatusid. Naine ütles, et on käinud rohkem meres suplemas ja pole jõeoludega harjunud.

Poidepiir tähistab rannas ujumisala, mis on suplemiseks ohutu. Sellest üle ujudes läheb vesi oluliselt sügavamaks ja jõevool on tugevam. Lisaks on Emajões suplusalast väljapool paadiliiklus, mistõttu on poidest üle minnes oht mõne veesõiduki ette jääda.

G4S rannavalvurid paluvad inimestel ujuma minnes hinnata ausalt oma tegelikku ujumisoskust ja füüsilist vastupidavust ning jääda alati poidega piiritletud suplusalasse.

Pärnu rannas triivisid lapsed täispuhutava madratsiga sügavasse vette

Esmaspäeval tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Kella 16 ajal märkas G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp, kuidas kaks varateismelist tüdrukut on täispuhutaval madratsil mängides triivinud vähemalt 1,7 meetri sügavusse vette. Kohe saatis ta neile järele kaks vetelpäästjat, kes tüdrukud koos madratsiga madalasse vette tõid.

Rannavalvurid selgitasid lastele, et täispuhutava madratsiga kaldast nii kaugele minna on ohtlik ja palusid neil rannamõnude nautimist jätkata madalas vees.

Tüdrukud olid rannas omapäi, ilma lastevanemateta.

G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp rõhutab, et täispuhutavate mängumadratsitega merre minek on ohtlik, kuna tugev lainetus ja tuul võib selle kergesti kaldast eemale, sügavasse vette juhtida. „Kui laps peaks täispuhutavalt madratsilt sügavamasse vette kukkuma või ujumisrõngaga üle pea käima on paanikahoog kerge tulema ja sedasi satub laps uppumisohtu,“ ütleb Lomp. „Juhul kui lapsevanemad lubavad lastel täispuhutavate mänguasjadega vees mängida, siis tuleks ise vees lapse juures olla, et talle vajadusel kohe appi minna.“

Täispuhutavate veemänguasjadega juhtub õnnetusi ja ohtlikke olukordi Eesti randades igal aastal. Näiteks eelmise aasta 16. juulil läks Pärnumaal Reiu rannas üks laps madratsiga merele ja tuul võttis täispuhutava madratsi koos lapsega kaasa. Lisaks lapsele tuli appi läinud päästjatel tuua veest välja ka kaks täiskasvanut, kel lapsele appi tõtates vees jõud rauges.

Veeohutuskampaania kutsub üles takistama purjuspäi vette minekut

Sel nädalal algatas Päästeamet suvise veeohutuskampaania „Ära lase purjus sõpra vette“, mis tuletab meile meelde, et mitte ükski reklaam ei suuda purjus inimest vette minemast takistada, aga sõbrad suudavad. Alkoholijoobes ujumise ohte näitav sotsiaalkampaania ütleb, et halvima saab ära hoida juba kaldal.

2013. aastal uppus Eestis kokku 56 inimest. Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juunis või juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed, kuid võrreldes eelnevate aastatega on pidevalt tõusmas ka naiste osakaal. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.
Liina Reinsaar

Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat

Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.

Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.

Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.

„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.

2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.

Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.