Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Samovarimuuseum avas teetoa ja korraldab kursused ikoonikirjutamisest

Veronika Kookmaa

Veronika Kookmaa. Foto: erakogu

Kasepääl asuvas Samovarimuuseumis avati nädalavahetusel külaliste kostitamiseks Varvara Samovari Teetuba. Augusti algul toimub aga muuseumis ikoonikirjutamise kursus.

Samovarimuusumi rajaja ja perenaise Veronika Kookmaa sõnul saab Varvara Samovari Teetoas rüübata samovariteed ja maitsta pirukaid, kooke ja teisigi suupisteid, mille valmistamisel kasutakse paikkonnast pärit saadusi, näiteks Peipsi sibulat. “Küpsetame muuseumimajas. Selles töös on abiks ema ja tütar Zinaida ja Kathy,” ütles Kookmaa.

3. augustil saab Samovarimuuseumis aga teoks ikoonikirjutamise kursus. “Õppisin seda kunsti Kultuurikoja ikoonimaali ringi juhendaja Einike Vasseli juures ja juuli keskel osalen Võrumaal ka ikoonimaali laagris. Muuseumis hakkan kursust juhendama ise, kuid loodetavasti saab õppimispäeval Kasepääle tulla ka Einike Vassel. Ikoonide autorid saavad oma kunstitööd kaasa, ” märkis ta.

Kookmaa märkis, et tänavuselgi hooajal toetab Samovarimuuseum Kükita vanausuliste palvela korda tegemist. “Pühakojas on tarvis uuendada vihmaveesüsteemid, kaks põrandat ja koridor, ” lausus Peipsimaa kultuuripärandi hoidja ja tutvustaja.

Jaan Lukas

Homme kogunevad vanausulised Peipusele

vanausulisedHomsest kuni 11. augustini toimub Eestis seitsmes rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival Peipus.

Festival algab reedel, 9. augustil Kallastel, kus näeb antropoloogilisi dokumentaalfilme vanausuliste-pomooride usuelust Valgevenes, kalapüügist elatuva preesterlike vanausuliste-lipovaanide kogukonna elulaadist Rumeenias ning käsitöömeistritest Lääne-Uuralis.

Festivalil osalejad on käsitöömeistrid, kirikulauljad ja usutegelased Eesti, Läti ja Venemaa preestritute vanausuliste pomooride ja fedossejevlaste kogukondadest ning teadlased Moskvast.

Festivali keskuseks saab sel aastal Peipsi pealinnaks peetav Mustvee, kus kahel päeval toimub festivali põhiprogramm.

Mustvee kultuurikeskuses saab kuulda vaimulikke värsse Kallaste koguduse naiskoori esituses ja „znamennoje” kirikulaulu Riia Grebenštšikovi koguduse noorte vennaskonda kuuluvate kirikulauljate, salmilugejate ja pühapäevakooli õpilaste koondkoori esituses. Avaliku loenguga pomoori Kirikus kasutatavast kirikulaululiigist „znamennoje penije’st” esineb isa Aleksij Žilko, Läti pomoori vanausuliste kiriku pea, Daugavpilsi Novostrojenski koguduse vaimulik.

Tänavune festival keskendub eelkõige vanausuliste rahvakunstile ja käsitööaladele, loengukava tutvustab käsikirjaliste raamatute traditsiooni, raamatute kaunistuse ja ornamentika eripära, primitiivkunsti liiki fedosseejevlaste luboki ning Uurali kogukondades levinuid käsitööliike.

Lõbusamat tooni annab festivalile laste joonisfilmi kava, kus linastuvad Kolkja, Kallaste ja Mustvee koolilaste omatehtud multifilmid kodukandi ja omakultuuri teemal.

Festivali peasündmuseks on meistrite õpitoad ja näitus-müük, kus Peipsiveere, Venemaa ja Läti meistrid näitavad oma oskusi kirivöö punumises, palvehelmeste vaibakeste podrušnikute, meeste päevasärgi kossovorotka ja naiste sarafani valmistamises,  klaaspärlitehnikas ikoonide tikkimises. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist vasevaluplastikat ja kohalike meistrite uusloomingut.

Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Foto: Wikipedia

Peipsiäärse ala ja vanausuliste kogukonna arengut toetavasse Peipsiveere toetusprogrammi sihtpiirkonda lisati ka Tudulinna, Iisaku ja Alajõe vald. Kolme valla lisandumisega hõlmab programm kogu Peipsi järve äärset piirkonda.

“Peipsiäärne piirkond on väga omanäoline ja Eesti inimesed on enda jaoks seda järjest rohkem avastama hakanud. Nüüd on kogu Peipsi kallas hõlmatud ühtsesse toetusprogrammi, millega riik annab omalt poolt hoogu sealsele ettevõtlusele ja turismisektorile. Peipsiveere programm elavdab majandust, mis on iga piirkonna kõige suurem väljakutse,” ütles muudatused allkirjastanud regionaalminister Siim Kiisler.

Samuti on programmist uuendusena nähtud ette rahastamine kuni 10 000 euro ulatuses selleks, et programmi piirkonna omavalitsused saaksid ühiselt kavandada Peipsiveere järgmise kümne aasta prioriteetseid arenguprojekte. Samasugune võimalus avaneb ka Setomaa arengu programmi ja väikesaarte programmi piirkonnale, samuti Vana-Võrumaale ning Mulgimaale.

Peipsiveere programmi eesmärgiks on aidata kaasa Peipsiäärse piirkonna ja vanausuliste kogukonna jätkusuutlikule arengule läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Programmi sihtpiirkonnaks on Tudulinna, Iisaku, Alajõe ja Lohusuu vald Ida-Viru maakonnas; Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas ning Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas. Jätka lugemist »

Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil

20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel.  Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.

Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.

Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.

Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.

Samovarid ja vanausulised

17. juunil kell 15 avatakse Jõgevamaal Kasepää vallas Tiheda vanas koolimajas näitus “Samovarid ja vanausulised”.

Näitusel „Samovarid ja vanausulised“ on väljapanek paljudest erinevatest samovaridest. Kollektsioonis on üle 50 samovari, mis on pärit erinevatest ajastutest, maadest,  need on erineva kuju ja erinevate kütteviisidega. Kõige vanem samovar on aastast 1810. Samovare täiendavad erisugused klaasihoidjad (podstakannikud), mida on üle 100 eksemplari. Seintel on ülespanek vanausuliste fotodest, mille autoriteks on Annika Haas ja Birgit Püve.

Näitusel on ka väljapanek vanausuliste traditsioonilistest esemetest, nagu teejoomise juurde kuuluv, riietus, mööbel, kirikutarvikud, ikoonid, ikonostaas, lampada, lestovkad, podrusnikud jne. Avatud on ka selleteemaliste suveniiride ja käsitöö müük. Kaubamärk Varvara Gourmet pakub müügiks palju uudseid tooteid, nagu sigurileib, sigurimesi, sibulamoos, kulitš, vanausuliste maius erinevate lisanditega, vanausuliste tee, kuivatatud sibul, kuivatatud seened, hoidised jne. Näituse avamisel
toimub Varvara Gourmet toodete degusteerimine.

Näitus on avatud kuni 31. 08. 2011.

TIHEDA VANA KOOLIMAJA
Aadress: Sõpruse 86
Kasepää vald, Jõgevamaa
Lahtiolekuajad: T-P 11-17

Peipsi ääres esitletakse homme raamatut vanausulistest

Foto: http://ambulartoorium.blogspot.com/

Esimese vene vanausulisi käsitleva raamatu “PEIPSI VEEREL. Vanausulised kutsuvad lauda” esitlus leiab aset Peipsi ääres Vana-Kasepääl galeriis AmbulARToorium laupäeval, 23. aprillil kell 15.

Vanausuliste ajalugu, elulaadi ning väikest sissevaadet suletud kogukonna kööki käsitlevat raamatut esitletakse kohalikele esimest korda nende endi keskkonnas.

Autorid Viktoria Ladõnskaja, Annika Haas ja Birgit Püve uurivad raamatus Peipsi-äärsete inimeste pikaealisuse saladusi, püüavad edasi anda nende vaimu ning usku. Esmakordselt Eestis näidatakse eestikeelsele lugejale vanausuliste kogukonna elu nii süvitsi ning mahukalt.

Lisainfo:
www.ambulARToorium.blogspot.com

Peipsimaa koolitab giide

Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kolkjas teine  turismivaldkonna koolitus „Peipsimaa otsib giide“. Projekt on ellu kutsutud  tekitama huvi turismisektori vastu üldisemalt ja giidiameti vastu konkreetsemalt. Koolitus koosneb kuuest päevast, millest 3 on auditoorsed ja 3 õppereisid Peipsimaa erinevates kohtades.

Esimene õppepäev toimus 6. märtsil, siis räägiti turismist ja giidindusest üldisemalt. Teise koolituse teemaks oli Peipsimaa ajalugu, legendid ja lood. 27. märtsil räägitakse Peipsimaa kultuuripärandist sh kommetest, käsitööst, muusikast ja  köögist.

 Peipsimaa lugude koolitusel said kogunenud  giidid ülevaate Peipsi vanausuliste ajaloost, usundist ja kultuurist, millest rääkis Pavel Varunin  Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusseltsist.  Peale lõunapausi vestis Mikk Sarv lugusid Peipsimaast ja selle pärandist ning rääkis, kuidas ja millest sünnib lugu. Kuidas vesta haaravat lugu? Kas ja kuidas on võimalik õppida lugude vestmist?

Seejärel anti osalejatele võimalus välja mõelda ja vesta uusi lugusid Peipsimaa Külastuskeskuse maskoti Rändur Rääbise põhjal.

Koolitusprogramm „Peipsimaa otsib giide“ toimub osana suuremast programmist „Saame koos Peipsimaa meistriteks“, mille eesmärgiks on aktiveerida Peipsi piirkonna elanikke tegelema uute elualadega, sh piirkonna traditsioonilise käsitööga, turismindusega, kodanikuühiskonna arendamisega. Projekti finantseerib Meie Inimesed SA. Projekti elluviija on MTÜ Piiri Peal, kes arendab Kolkjas asuvat Peipsimaa Külastuskeskust (www.peipsimaa.ee).

Fotonäitus “Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

25. septembril avatakse Peipsimaa külastuskeskuses Kolkjal fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”.

Fotonäitusel on eksponeeritud arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja kõigi palvemajade ja kirikute kohta eesti, vene ja inglise keeles, alustades esimeste vanausuliste
saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist “Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”. Projekti väljundiks on õigeusu ja vanausu sakraalehitiste ja ajaloo tutvustamine internetis, fotonäitused,
artiklid ja teaduslikult kommenteeritud kaheosaline fotoalbum “Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis” eesti, vene ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti üheks alateemaks on ka vene vanausuliste ajalugu Eestis ning vanausuliste palvemajad, kirikud ja skeedid (kloostrid). Projekti andmebaas ja fotomaterjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setomaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat
Kujundaja: Martin Siplane
Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked on teinud tõlkebüroo „Avatar“, näituse valmimisele aitasid kaasa Maili Lepp, Zemfira Lampmann, Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik ja AS Regio.

Näituse valmimist toetasid Eesti kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium.