Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

EMSL: kas 16-aastane noor on valimiseks küps?

EMSL kutsub arutlema selle üle, kas 16-aastased on valimisteks küpsed või mitte, 26. veebruaril kell 16-18 Kamahouse’is.

Valimisea langetamine on vaid uue Riigikogu koosseisu heakskiidu kaugusel. Noorte sotsiaalne ja poliitiline osalus vajab kaasamõtlejaid, kuna õhus püsib endiselt võtmeküsimus: kas 16-aastane noor on piisavalt küps, et valida? Mida saame teha ning mida juba teeme selleks, et tõsta noorte sotsiaalset ja poliitilist pädevust?

Esmalt tutvustavad oma argumente ja seisukohti noorpoliitikud Anti Haugas Reformierakonnast ja Linda Eichler IRList, Heiki Haljasorg Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsist, Triin Bõstrov Eesti Noorteühenduste Liidust ning Maris Jõgeva Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust. Seejärel saab ühiselt jagada oma edukaid projektikogemusi noorte harimise vallas, mõtiskleda vabakonna projektide kitsaskohtade üle ning teha ettepanekuid kodanikuhariduse parendamiseks. Kuulatakse ära ka noorpoliitikute mõtted vabakonna tegevuse toetamisest tulevikus.

Üritus on tasuta.
Oma tulekust anna teada Kristiina-Mariale kristiinamaria@ngo.ee hiljemalt homme, 20. veebruari südapäevaks!

Hea valimistava valvurid alustavad tööd

2015. aasta parlamendivalimiste eel asuvad taas tööle hea valimistava valvurid, kes juhivad avalikkuse tähelepanu tava rikkumistele. See aitab valijal teha vahet alatute võtete ja ausa kampaania vahel ning annab kandidaatidele märku, et oodatud on sisukad ja eetilised kampaaniad.

2009. aastal Vabaühenduste liidu EMSL koostatud ja erakondade allkirjastatud hea valimistava kutsub esinduskogudesse kandideerijaid viima läbi sisukaid, eetilisi ja valijaga konstruktiivset dialoogi pidavaid valimiskampaaniaid. Hea valimistava rikkumistest teavitavad valimiste ajal hea valimistava valvurid.

Vabatahtlike valimiste valvuritena löövad kaasa eksperdid erinevatest valdkondadest. Sel aastal on valvuriteks Toomas Mattson (Riigikontroll), Anna Karolin (Eesti Väitlusselts), Alari Rammo (EMSL), Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa, politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Marianna Drozdova ning näitleja Henrik Kalmet. Vabaühenduste liidu poolt koordineerib valvamistööd Andrei Liimets. Jätka lugemist »

Andrei Hvostov: Läheksin Riigikogusse eksperimenti tegema

tudengtvEile õhtul Tudeng TV arutelusaates “Fookus” ütles värske SDE liige Andrei Hvostov, et juhul, kui ta osutub valituks, valmib tema saadikutööst raamat.

“Räägitakse, et kui kandidaat valitakse Riigikokku, juhtub temaga kolme kuu jooksul “midagi”. Ma tahan teada, mis see ”midagi” on ning kavatsen võimalikult ausalt parlamendis toimuva raamatu vahendusel inimesteni tuua,” ütles Hvostov. “Kui osutun valituks suure häältesaagiga, teen sellest ühed järeldused, kui mitte, siis teised. Igal juhul ammutan poliitikast ainest oma uue raamatu jaoks,” võttis kirjanik kokku oma poliitikasse astumise tagamaad.

Saate alguses ütles Andrei Hvostov, et tema seisukoht põlisrahva poegade suunas ei olnud ähvardav, vaid ta kavatseb rahvusküsimusele sellega suuremat tähelepanu pöörata. Hvostov esines saates särgiga, millele oli trükitud “sisserändaja poeg”.

10. novembril kell 21.00 avaldasid arutelusaates “Fookus” oma arvamust parteivahetamise ning uute liitujate teemal lisaks Andrei Hvostovile ka äsja Reformierakonna ridadesse astunud Yoko Alender koos politikasse tagasi pöördunud Silver Meikariga ning Vabaerakonda kuuluv Sergei Metlev.

Saadet on võimalik järelvaadata aadressil: tudeng.tv/fookus

“Fookus” on veebitelevisiooni Tudeng TV arutelusaade, kus vaatajatel on ühiskonna tegelastele võimalik oma argumente esitada. Läbi kollektiivse dialoogi jõutakse probleemsete teemade tuumani ja võimalike lahendusteni.

Kuhjaveres jätkab külavanemana tunnustatud sädeinimene Romeo Mukk

Külavanem Romeo Mukk.

Külavanem Romeo Mukk.

Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.

Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid  koosolijad ühel meelel sellesse ametisse  Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt). Foto: Kuhjavere külaselts

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt).
Foto: Kuhjavere külaselts

omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.

Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda  teatritegelane Kalju Komissarov.

Jaan Lukas

Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aeg – oktoober 2013

Ajal on omadus kiirelt mööduda. Meenutame –  alles olid ju kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Eks kõik eelmistel valimistel kandideerinud ja ka volikogudesse valituks osutunud võivad teha omad järeldused sellest neljast aastast.

Nüüd on aga saabumas uus neljaaastane periood. Reklaamid kõikjal, kandidaadid esitavad oma seisukohti – programme. Lugedes ja kuuldes seda kõike, tekib vahel tunne, kas ikka kõik kandidaadid saavad aru, kuhu nad kandideerivad?

Tekib tunne, nagu ei oleks siiani midagi tehtud, nagu siiani oleksid kohalikku elu korraldanud asjatundmatud volikogude liikmed ning empaatiavõimeta omavalitsusjuhid. Paistab see siis kõrvaltvaatajale nii?

Kõik kandidaadid peaksid andma endale aru, et kui nad osutuvad volikokku valituks, tuleb neil oma tegevuses arvestada Eestis kehtivate seadustega ja sellega, et omavalitsuste ressursid on piiratud. Seega ei jää neil muud üle, kui oma eelkäinute tegemistele anda omapoolne lisaväärtus. Volikogu pole isetegevuse koht, vaid suur oskus leppida kokku oluliste kohalike otsuste tegemisel.

Omavalitsusel raha küll? Tihti kuuleme seda lauset. Ehk ongi seda küllaga mõnes linnriigis  nagu Tallinn. Väiksemates omavalitsustes see nii aga pole. On sihtotstarbelised eraldised ja maksumaksja raha ning ka maamaksust, ettevõtlusest laekuvad summad.

Seetõttu arvamus, et kui mina volikokku pääsen, siis saab olema kõik teisiti, on väär. On  võimalik ainult midagi paremaks muuta, kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondi ühtlasemalt ja tasakaalustatumalt arendada.

Valijatele oskust hinnata kandideerijate tahet teenida kogukonda ja valituks osutunutele jõudu, jaksu kogukonna teenimisel ning ka oma vigade tunnistamisel!

Aado Kuhlap

Vastseliina Vallavolikogu liige aastast 2002

Omavalitsuste arv väheneb 215ni

Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust. Omavalitsuste koguarv väheneb 215ni.

“Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,” kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.

Möödunud reedel oli tähtaeg, milleks sügisel ühineda tahtjad pidid maavalitsustesse esitama ühinemisdokumendid. Tähtajaks esitasid paberid:

  • Kose ja Kõue vald Harjumaal, mille ühinemisel tekib 7314 elanikuga Kose vald;
  • Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, mille ühinemisel tekib 9751 elanikuga Viljandi vald;
  • Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, mille ühinemisel tekib 5926 elanikuga Audru vald;
  • Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, mille ühinemisel tekib 4288 elanikuga Lääne-Nigula vald;
  • Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, mille ühinemisel tekib 10160 elanikuga Põlva vald;
  • Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, mille ühinemisel tekib 4934 Hiiu vald;
  • Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, mille ühinemisel tekib 3390 Lüganuse vald.

“Ühinemistest võidavad eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,” rääkis Kiisler.

Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks. Plaani kohaselt lepivad omavalitsused omavahel kokku piirkonna tõmbekeskused ning valivad vabatahtlikult, millisega neist ühineda 2017. sügisel toimuvateks kohalike volikogude valimisteks.

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal

•    Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»

•    Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.

•    Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»

•    Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? Jätka lugemist »

Vabaühendused jälgivad valimisi Gruusias

Täna toimuvatele  Gruusia parlamendivalimistele  on kutsutud  üle kolmesaja nii sise- kui välisriikliku vaatleja. Eestist osaleb valimiste vaatlemisel ühingu Korruptsioonivaba Eesti moodustatud kuueliikmeline delegatsioon.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on valimiste vaatlemisel oluline roll ausate valimiste tagamisel ning vaatlemine aitab suurendada poliitilist läbipaistvust ja tõsta valimistulemuste legitiimsust. Samuti toetavad sellised algatused kohaliku kodanikuühiskonna arengut, luues kontakte ning koostöövõimalusi organisatsioonidega teistest riikidest.

Korruptsioonivaba Eesti  osaleb valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Gruusia osakonna kutsel ning näeb vaatlemises head võimalust aidata kaasa riigi demokraatia arengule ja toetada oma Gruusia osakonna kolleege, kes kohapeal valimiste vaatlemist korraldavad ja koordineerivad.

Gruusia osakonna tegevdirektori Eka Gigauri sõnul on valimised demokraatia teel liikuvale riigile ääretult olulised ning loodetakse, et need tugevdavad parlamendi rolli riigis veelgi.  Tegevdirektor nendib, et Eesti, Läti ning Leedu on riigid, mida demokraatia küsimustes Gruusias tihti eeskujuks tuuakse ja seega on Baltikumi Transparency Internationali osakondade kaasamine valimiste vaatlemisse oluline.

Lisaks Eesti osakonnale osalevad valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Läti ja Leedu osakondade delegatsioonid.

2011. aasta Riigikogu valimiste ajal osales ühing Korruptsioonivaba Eesti valimiste vaatlemise korraldamisel koos Avatud Eesti Fondiga.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.

Täna astus ametisse Eesti Õpilasesinduste Liidu uus juhatus

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.

“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Juku-Kalle Raidi vahetähelepanekuid Moskvast

“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”

 

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud  ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille  mõtestamine pakub huvi mitte ainult  toimunu mõistmiseks  vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid  valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja  valijakompassi  kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte -  Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi  kasutusstatistika ja vastukajad -  Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond kutsuvad üles vaatlema 2011. aasta Riigikogu valimisi

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond ärgitavad inimesi registreeruma 2011. aasta Riigikogu valimistel vaatlejaks, et tagada kodanikuühiskonna kontroll ausate reeglite järgimiseks.

„Varasemad valimised on tõestanud, et vaid mõned hääled võivad olla otsustava tähtsusega mandaatide jagamisel,“ sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. „See aga tekitab ohu, et lisahäälte saamiseks asutakse kasutama ebaausaid võtteid,“ lisas ta.
Ühing korraldas vaatlemist ka 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Siis registreerus vaatlejaks enam kui 70 inimest, kes külastasid valimisjaoskondi peaaegu kõikides maakondades üle Eesti.
Sel korral on kavas eelhääletamise jooksul probleeme tekitanud valimisjaoskondadesse valimispäevaks rohkemate vaatlejate suunamine. Ühing kutsub üles ka erakondade poolt vaatlema suunduvaid inimesi endast märku andma, et oleks võimalik saada parem ülevaade erinevates jaoskondades toimuvast.
Avatud Eesti Fond kaasab vaatlemisse kodanikuühenduste esindajaid Moldovast, Gruusiast ja Armeeniast, kus demokraatlikud ja läbipaistvad valimised ei ole iseenesest mõistetav nähtus ning vaatlejad Lätist ja Slovakkiast, kus sarnaselt Eestile on probleemiks olnud valimiste vahelisel perioodil toimuv.„Välisvaatlejate kaasamine aitab näha neid võimalikke probleemkohti, millega me ise ehk juba harjunud oleme ning tähelegi ei pane,“ ütles Avatud Eesti Fondi programmijuht Kelly Grossthal.

Vaatlejaks on end võimalik registreerida kodulehel www.transparency.ee

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis.