Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Saaremaa talunik sai ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks

Kaarma vallavalitsus andis Andrus Sepale ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks.

Millal, kui palju ja mis otstarbeks on plaanis vähikasvatustiike rajada ning vähke kasvatada, Andrus Sepp ütlema ei soostunud. “Ma ei sooviks sellest rääkida,” lausus ta.

Vähikasvatustiigid rajatakse Kaarma valda Laadjala külla Metsa-Johani maaüksusele ning vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega.

Oliver Rand, Meie Maa

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Riksu ojast püütud vähkidel polnudki katku

Saaremaal Riksu ojast püütud signaalvähkidele Soomes tehtud analüüsi kohaselt ei olnud vähid katku kandjad, kirjutas Meie Maa.

„Soomest tuli esialgne vastus, mis ütles, et vähkidelt võetud proovid osutusid negatiivseks. Seega ei ole nad katku kandjad,” lausus maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt, kirjutab Meie Maa.

Enne proovide analüüsimist arvas ta, et tegemist on siiski katku kandjatega, kuna jõevähk on kadunud suures ulatuses Riksu ojast, kus teda varem palju leidus. Signaalvähid püüti Riksu ojast analüüsimiseks augusti lõpus. Sel aastal vähiuurijatel seal rohkem töid plaanis teha ei ole.

Saaremaa jõevähk on ohus


Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.



Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.


„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.



Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Saaremaal Riksu ojas ja lahel kehtestati kalapüügikeeld

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas ajutiste püügikitsenduste määruse, millega keelatakse kalapüük Saaremaal Riksu ojas ja Riksu lahel.

Püügikeeld on seotud signaalvähkide avastamisega Saaremaal Riksu ojas 2010. aasta sügisesel seirepüügil. Tegu on võõrliigiga, kes kannab meie jõevähile ohtlikku haigust — vähikatku. Ohule vihjab ka see, et sellest piirkonnast Eesti oma jõevähki enam ei leitud, kuigi veel mullu neid ojast püüti.

Vähikatku leviku ohu tõttu ongi kalastamine Riksu ojas ja lahel keelatud, sest haigustekitajaga saastunud püügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on võõrvähiliik Saaremaale sattunud inimese abiga ja ohtu seadnud kogu Saaremaa jõevähi populatsioonid. „On ülimalt oluline teadvustada, et just seetõttu on nii kalade kui ka teiste veeloomade viimine ühest veekogust teise ilma loata keelatud,” täpsustas ta.

Praegu proovib Keskkonnaamet signaalvähke võimalikult palju välja püüda. Samuti koguvad vähiteadlased vajalikku infot selle kohta, missugused on kõige tõhusamad moodused võõrvähkide leiukohtade isoleerimiseks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia