Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

“Linn lilleliseks” 2016 toimub tänavu meeleoluka kümnenda juubeli vaimus

LinnLilleliseks2016Sel kevadel leiab Tallinnas taas aset heategevuslik noorteprojekt “Linn lilleliseks”, mis ühtlasi tähistab oma suurejoonelist kümnendat juubelit.

Laupäeval, 7. mail kogunevad vabatahtlikud tava- ja erivajadustega noored Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis, et veeta üheskoos üks tore päev. Projekti raames tehakse muuseumi aladel heakorrastustöid, mängitakse tutvumismänge ning palju muud põnevat. Lisaks on juubeli puhul korraldajatel varuks mitmeid üllatusi ning esinejaid.

Projekti “Linn lilleliseks” iga-aastane eesmärk on lähendada üksteisele tava- ja erivajadustega noori ning juhtida tähelepanu keskkonnale ja selle korrashoidmisele. Tegemist on grupijuhtide juhendamisel noorte poolt teostatavate heakorratöödega, millega antakse pealinnale puhtam ja lillelisem väljanägemine. Kõik toimub lõbusas ja vabas õhkkonnas, et soodustada ühtekuuluvustunnet.

Projekt valmis 2006. aastal MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) regionaalsessioonil ning seda rahastab Tallinna spordi- ja noorsooamet .

“Linn lilleliseks” teeb sel aasta koostööd Tallinna ja Harjumaa autismiühinguga ning talgupäeva Teeme Ära talgulistega. Kutsume projektis kaasa lööma kõiki, kes soovivad veeta toredalt aega, tehes midagi keskkonnahüvanguks üheskoos vabatahtlikega, et muuta meie linnapilti rõõmsamaks.

Projekti korraldavad üle-eestilise noorteorganisatsiooni MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed. TEN tõstab erinevate ürituste kaudu apoliitilisel viisil noorte ühiskonnateadlikkust, arendab esinemis- ning meeskonnas töötamise oskust.

Rohkem informatsiooni meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/linnlilleliseks/

 

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Jätka lugemist »

Vaba tahte saadikud

arvamuslugu_Tarmo TüürTarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev on unikaalne nähtus – nii laiahaardelist ja osalejaterohket kodanikualgatuse platvormi ei leidu kusagil mujal. Mullu korraldati meie ühise talgupäeva raames 1754 talgut, millest võttis osa ühtekokku 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest. Õlg õla kõrval tehti kümneid eri liiki talgutöid, visati nalja, peeti plaane. Enne kui taas käised üles käärime, võiksime võtta hetke, et mõtiskleda: mille poolest on talgupäev meile igaühele tähtis ja eriline.

Esimesel Teeme Ära algatusel 2008. aastal astus kogu Eesti prügistamise probleemi vastu ning viidi läbi sadu koristustalguid. Nüüd leitakse igal talgupäeval igas Eestimaa nurgas just sellele paigale oluline teema, mis lahendamist vajab ja kuhu ühiselt käed külge pannakse. See on omamoodi ime, et oleme selleni jõudnud, kuid veelgi suurem ime on see, et talguhoog ei rauge.

1700 rainernõlvakut

Eestimaa inimeste heasoovlikkus on kõige paremas mõttes jahmatav ning kaasalöömise aktiivsus jätkuvalt üllatav ja innustav. Ei tasu unustada, et iga talgujuht ja korraldaja leiab ju ise vajalikud tööriistad, materjalid, koostööpartnerid, lõunasupi ning muu tarviliku. See näitab, kui palju on eestimaalasi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, kogukonnast ja kaaslastest ning on valmis selle nimel vabast tahtest panustama.

Kui 2008. aastal oli meil üks Rainer Nõlvak, kes kutsus osalema suurel prügikoristusel, siis nüüdseks on Eestis täna talgupäevale piltlikult öeldes 1700 rainernõlvakut, kes kutsuvad teisi kaasa väärt ettevõtmisteks.

Talgud ja talgupäev pole aga kaugeltki vaid töötegemine. Talgud on olnud sajandeid oluline osa meie kultuurist ning ootamatul kombel muutunud täna Teeme Ära näol omamoodi ekspordiartikliks ja üheks Eesti tuntuimaks märgiks üle maailma. Talgud toovad kokku ja liidavad väga erinevad inimesi. Siin ei loe vanus, sugu, rahvus ega sotsiaalne kuuluvus. Külg-külje kõrval töötades on lihtne leida ühine keel ja ühisosa. Aastatega on kogunenud lugematu hulk näiteid, kus talguplatsil koos toimetades, kosutava supikausi või teetermose juures on leitud uusi tuttavaid, sõpru või ideid järgmisteks koostegemisteks. Talgupäev loob ja kasvatab sotsiaalset kapitali.
Jätka lugemist »

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Jätka lugemist »

Ühisnädalal tähistatakse kodanikupäeva

Täna, 26. novembril tähistatakse kodanikupäeva. Kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustaval üle-eestilisel Ühisnädalal toimubmitmeid kodanikuühiskonnale pühendatud sündmusi, et tõsta esile tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse.

Täna annab siseminister Hanno Pevkur Tallinnas Eesti Tervishoiu Muuseumis toimuval pidulikul tänuüritusel üle 15 kodanikupäeva aumärki ning kultuuriminister Urve Tiidus kuulutab välja Aasta kodaniku 2014. Homme autasustatakse Tartus gümnaasiumiõpilastele MTÜ Minu riik korraldatud ja kodanikupäevale pühendatud esseekonkursi „Liikumine tervendab maailma“ võitjaid.

Ida-Virumaal toimub täna kodanikupäeval seminar noorte rollist kodanikuühiskonna arendamisel, Raplamaal leiavad aset
Kodanikuühenduste kärajad, Pärnumaal kogukonnafoorum ja Karksi-Nuias kodanikupäeva konverents.

Lisaks korraldab Migratsiooni ja Integratsiooni sihtasutus Meie Inimesed kodanikupäeva viktoriini koolinoortele, filmifestivali PÖFF raames on kodanikupäeva eriprogramm, kus näidatakse kaht dokumentaalfilmi ja Kaitseliidu malevad avavad oma uksed uutele
noortejuhtidele.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhitakse tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal 24. – 30. novembril, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, EASi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Allikas: www.uhisnadal.ee

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.

«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Jätka lugemist »

Konkurss “Kogukonna pärl 2014″ ootab kandidaate

tunnusmeene_Kogukonna pärl 2013Konkurss „Kogukonna pärl” toimub liikumise Kodukant eestvedamisel juba kolmandat korda. 2014. aastal toetavad ettevõtmist EV Siseministeerium ja ajakiri National Geographic Eesti. Kandidaatide hulgast valitakse välja iga maakonna pärlipere, kellele annab tunnustuse oktoobrikuus toimuval sündmusel üle siseminister.

Liikumise Kodukant esindajate sõnul väärivad lisaks külavanematele ja külaseltside eestvedajatele tunnustamist ja esiletõstmist ka pered, kes üheskoos on oma aega, energiat ja loovust rakendanud maa- ja külaelu säilitamisel ning elavdamisel. Sageli tehakse seda mitme põlvkonnaga ühiselt – seda näitab eelmistel aastatel ettepanekutest laekunud info ning tunnustuse pälvinud perede lood.

Kogukonna pärli tunnustuse kandidaatideks oodatakse ettepanekuid perede kohta, kes arendavad elu maapiirkondades, sh väikelinnade kogukondades, väärtustades koostööd, olles heaks eeskujuks ning esindavad loodushoidlikku eluviisi. Loe lähemalt http://kylaelu.ee/.

Ankeete saab täita 10. augustini aadressil:
https://docs.google.com/forms/d/1-irajTwJibuEUpgdPoOjso1ge9IpHpBSVT7iWHeDApQ/viewform?c=0&w=1

Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Foto: www.terveilm.ee

Foto: www.terveilm.ee

GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Jätka lugemist »

Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Prandi külamajja kogunenud pärlipered. Foto: Kodukant

Prandi külamajja kogunenud pärlipered. Foto: Kodukant

Sel nädalal kohtusid Järvamaal Prandi külamajas konkursi „Kogukonna pärl“ raames tunnustatud pered. Tegemist oli pärliperede esimese kokkutulekuga, millest võttis osa kokku 12 peret üle Eesti.

Eesti Külaliikumise Kodukant kutsel toimunud kokkusaamise eesmärk oli omavahel tuttavaks saada ning ühtlasi arutada, kuidas kaasa aidata sellele, et edaspidi kõikjalt Eestist tõelisi pärliperesid veelgi paremini üles leida. Arutelu käigus tekkis mitmeid ideid, mida konkursi eestvedajad plaanivad arvesse võtta.

Kohtumisel ütles tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, kes veelkord tänas ja tunnustas kõiki pärliperesid nende aktiivse eluhoiaku ning senise panuse eest kogukonna ühistegevusse. Kiisler kinnitas, et konkurssi kogukonna pärlite valimiseks ja esiletõstmiseks on kavas jätkata ka 2014. aastal.

Pärliperede kohtumisel esitleti ka värskelt valminud trükist „Kogukonna pärlid 2013“. Pikemaid jutuajamisi pärliperedega saab lugeda veebist aadressil http://kylaelu.ee/parlid-2013/.

Prandi külamajja Järvamaal olid kutsutud kõik pered, keda on tunnustatud konkursi „Kogukonna pärl“ raames 2012. ja 2013. aastal. Kahe aasta jooksul on esile tõstetud kokku 30 perekonda, igal aastal igas maakonnas ühte peret. Konkurssi on korraldanud Liikumine Kodukant koos partneritega, ettevõtmist on toetatud regionaalministri valitsemisalast. Jätka lugemist »

Kodanikuühiskonna sihtkapital soovib tutvustada vabatahtlikku tegevust

KÜSK ootab vabatahtlike kaasamisega tegelevaid ühendusi osalema projektikonkursil “Vabatahtliku tegevuse tutvustamine noorte infomessil Teeviit”. Konkursiga soovime viia omavahel kokku vabatahtlikust tegevusest huvitatud noored ja vabatahtlikke kaasavad kodanikuühendused, et aidata noortel saada esmane töökogemus tööturule sisenemisel.

Projektikonkursiga toetatakse ühe organisatsiooni (koostöös vähemalt kolme vabatahtlikke kaasava kodanikuühendusega) osalemist 29. ja 30. novembril 2013 Tallinnas toimuval noorte infomessil Teeviit. Toetatakse kõiki osalemisega seotud põhjendatud kulusid – sh eksponendi ja kaaseksponentide osalustasu, messipinna kujundamise ja sisustamine, infomaterjalide väljatöötamine ja tootmine jms.

Projektikonkursi lähteülesande leiab siit: http://www.kysk.ee/avanes-projektikonkurss-vabatahtliku-tegevuse-tutvustamiseks-noorte-infomessil-teeviit

Taotlusi saab saata 21. oktoobrini 2013 kell 15.00 kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil kysk@kysk.ee või paberkandjal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn.

 

Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Elukestva õppe Grundtvigi programmist pälvis positiivse rahastamisotsuse Näduvere Külaseltsi juhatuse liikme Ülvi Noole koostatud projekt, mille eesmärgiks on külade ajaloo ja kultuuriloo uurimine ning tutvustamine ka laiemale avalikkusele.

Külaelu edendaja ja ettevõtja Ülvi Noole sõnil on Grundtvigi programmi raames koostatud projekti üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning muuhulgas talletada nii kaugemale rännanud kui ka tänaste külaelanike mälestusi. “Oluline on ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi vaba aja senisest paremaks ärakasutamiseks. On oluline, et vaba aeg moodustaks ühe osa elukestvast õppetööst. Ühistegevusse on tarvis kaasata erinevate põlvkondade inimesi, eriti aga Näduvere ja selle ümbruse külade lapsi ja noori.”

Nool märkis, et läbi aastate on kirjutatud mitmesuguseid projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. “Me tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri, aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” selgitas ta.

Projekti elluviimine tähendab, et kohalikele elanikele tutvustatakse “Open Government in Europe” liikumise arusaamu, ärgitatakse kaaskodanike teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel. Projekti põhilisteks tegevusvaldkondadeks on seminarid õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega,” ütles ta.
Jätka lugemist »

Noortepäev 2013 Viljandis

Liikumine Kodukant osaleb Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse poolt
korraldataval Noortepäeval 2013 Viljandis 12. augustil 2013.
Noortepäevale on oodatud noored ja noortega töötavad inimesed üle terve
Eesti. Liikumine Kodukant paneb noortele üles infotelgi, kus tutvustatakse
vabatahtliku tegevuse võimalusi ja Vabatahtlike väravat. Lisaks
korraldatakse kaks töötuba selgitamaks välja noorte ootusi vabatahtlikule
tegevusele. Infotelgis tutvustatakse ka maakondlikke vabatahtlike keskusi ja
võimalust osaleda Liikumise Kodukant maakonnaühenduste töös. Juhul kui
maakonnaühendustel, kohalikel seltsidel on soovi kaasa lüüa või oma infot
noortele edastada, andke sellest teada e-postil eha@kodukant.ee

Noorte Infotänava tarbeks suletakse SA Sakala Keskuse hooviga piirnev Turu
tänav liikluseks ja on huvilistele avatud kell 16.00-21.00. Noortepäev 2013
info on leitav aadressil https://www.facebook.com/noortepaev

Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

tunnusmeene_Kogukonna pärl 2013Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Jätka lugemist »

Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgukevad on alanud – kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa oodatakse talguveebi aadressil www.teemeara.ee kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Jätka lugemist »

Terve Pere Kool alustab kolmapäeval Võrus teist hooaega

Lektoriks kogenud waldorfkasvataja, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu, kes pälvis tiitli Põlvamaa aasta õpetaja 2012. Foto: Terve Pere Kool

Võrus jätkab tegevust Terve Pere Kool, kodanikualgatuse korras loodud hariv ja kogemuslik kooskäimise viis, kus otsitakse ja jagatakse innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Kõik on oodatud.

Selle hooaja esimene loeng Võrus toimub kolmapäeval, 10. oktoobril, teemaks “Rütmivahetus”. Seekord oleme muutnud toimumise aega: laupäeva asemel argipäeva õhtusse, et nädalavahetus jääks perele. Püüame ikka lisaks üldisele waldorfpedagoogika tutvustamisele (antroposoofilise inimeseõpetuse kõrval) jagada väga praktilisi nõuandeid, mida peres kohe rakendama hakata. Endiselt on tähtsal kohal vestlusring ning küsimuste ja vastuste voor.

Võrumaalt alguse saanud Terve Pere Kool on juba hooga käivitunud ka Tallinna külje all Viimsis, järgmine Viimsi loeng toimub 12. oktoobril. Kõik märgid näitavad, et vanemate huvi waldorfpedagoogika ja lapse arengut toetavate õpetuste vastu on üha suurenemas: Rosmal käib suur koolitussari, kuhu kõik huvilised võivad liituda, samuti algasid samasugused loengusarjad Viljandis ja Pärnus. Võrus on jätkuvalt päevakorral waldorflasteaia loomise plaanid.

Terve Pere Kooli esimene sügusene kohtumine toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2012 kell 17.30-19.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumides). Seekordne teema on “Rütmivahetus”:

• Aastaaegade erinevad meeleolud.
• Sügis – muutuste aeg. Kuidas kaoses korda luua? Kuidas korraldada rütmivahetust suvest sügisesse.
• Mida lastega sügisel ette võtta? Jätka lugemist »

‎Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood

Sänna Mõisapood. Foto: Sänna Kultuurimõis

Mis on kogukonna pood? See on kogukonnaliikmete poolt ellu kutsutud pood, mille tegevusest saadav tulu kasutatakse Sänna Kultuurimõisa kui Kagu-Eesti inimestele mõeldud kogukonnakeskuse elushoidmiseks ja arendamiseks. Poes ei ole palgatud eraldi müüjaid ega abilisi, vaid kogu tegevus toimub vabatahtlikult vabatahtlikega, kel on soovi, aega ja võimalusi panustada.

Poest saadav tulu aitab Sänna Kultuurimõisal muretseda talve küttepuud, maksta elektrimaksud või näiteks viia edasi teenuskeskuse arendamist. Sänna Kultuurimõisa teenuskeskus sisaldab endas järgmisi tegevusi/võimalusi:

Pood
Sänna Mõisapoest saab osta nii kohalikku kui ka välismaist mahekaupa. Mõte on pakkuda tooteid kogukonnalt kogukonnale, s.t. et eriti oodatud on poodi riiulitele erinevaid Kagu-Eesti tooted. Seni kõige populaarsemad tooted poes ongi olnud meie maakonna tublide naiste toodang nagu Kaire Uderi seebid (astelpajuseep on esikohal), Urvaste naiste kama ja Kairi Koemetsa UMA MEKI märgiga küpsised.

Nagu öeldud saab lisaks kohalikule toodangule ka välismaist ökokaupa osta. Siiani on erilist populaarsust üles näidanud kõiksugu jõupulbrid nagu toorkakao, macu-macu, spirulina, vanilje jne., aga muidugi ka mahe(toor)šokolaadid, šokolaadikreemid, limonaadid jne. Lisaks saab osta hambapastat, kreeme, šampoone ja paljusid teisi naturaalseid (rohelise savi baasil olevaid) hügieenitarbeid. Ehitusmaterjalide osakonnas on olemas kohupiimavärvi segud ja naturaalsed pigmendid (hetkel 15 erinevat tooni); saviukumaja savi, kitti, linaõlivärvi jne. Pood on keskendunud säästvale renoveerimisele, kus lisaks tarvikutele võimalus osta õpetlikke raamatuid ja saada mõisa renoveerimise kogemustest head nõu. Kaupa tellitakse poodi vastavalt külastajate soovidele ja vajadustele. Jätka lugemist »

Läänemaal tunnustati Lea ja Urmas Lai perekonda

Läänemaa kogukonna pärl – Lea ja Urmas Lai pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Läänemaal esile tõstetud Lea ja Urmas Lai perekonda Risti vallast.

Lea ja Urmas Lai perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele külaelu edendamisele ja oskuslikule kogukonna kaasamisele. Lea ja Urmas koos kahe tütrega on andnud külale ühise hingamise. Pereema Lea on olnud Piirsalu külavanem juba aastaid ning tänu tema initsiatiivile ja tohutule tööpanusele on Piirsalu küla arenenud. Ühiselt on kirjutatud mitmeid projekte, mis on aidanud remontida rahvamaja, korrastada parki ning sisustada laste vaba aega.

Perekond Lai on alati löönud kõikides üritustes kaasa ja näidanud eeskuju ning osanud kaasata ühistegevustesse teisi külaelanikke. Abikaasa Urmas on alatise külatalgutel osalejana hea transpordi küsimuste lahendaja ning asendamatu “saemees” pargi korrastamisel. Lapsed Liina ja Maarja on küla tegemistes ja talgutel samuti aktiivselt kaasa löönud ning innustanud oma eeskujuga teisi külanoori. Pereema Lea on nimetatud 2010. aastal Läänemaa Sädeinimeseks ning pälvis külaelu edendajana tänavu Risti valla vapimärgi.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Siseministeerium ootab pakkumisi vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks

EMSL meenutab,  et sel neljapäeval, 28. juunil kukub tähtaeg vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks pakkumise esitamiseks.

Regionaalministri valitsemisala kuulutas välja avaliku pakkumise vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks. Analüüsiga hinnatakse, milliseid piiranguid praegune õiguskeskkond vabatahtlikke kaasavatele ühendustele paneb. Ka töötatakse analüüsi raames välja näidisleping, mille vabaühendus oma vabatahtlikuga sõlmida saab, kui soovitakse vastutusrikkaid või keerulisi kohustusi-õigusi lepinguga fikseerida. Ühenduste kaasamisega soovitakse jõuda konkreetsete muudatusettepanekuteni, et aidata kaasa vabatahtlike arvu suurenemisele Eestis.

Pakkumisi saab esitada 28. juunini 2012 kella 15.00-ni e-postile marten.lauri@siseministeerium.ee

Lähteülesande täpne kirjeldus ja nõuded siseministeeriumi kodulehel.

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Jätka lugemist »

Vabatahtlikud ja vanus

Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.

Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.

Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.

Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.

Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Jätka lugemist »

Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Sõnnikuveotalgud Võrumaal Haanjas. Foto: Teeme Ära

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu – pühapäevast saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebis valida juba 544 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppenud nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega“. Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud“. Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni,“ sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.
Jätka lugemist »

Algas Teeme Ära viies talgukevad

Algas Teeme Ära viies talgukevad – kõik inimesed ja organisatsioonid üle Eesti saavad nüüdsest märkida Teeme Ära talgupäeva kodulehele oma plaanitavaid talguid, samuti jagada talgulugusid. Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail ja nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.

Tallinna Linnateatri Hobuveskis anti neljapäeval Teeme Ära talgupäeva avalöök, mille käigus komplekteeriti talgute stardipakette, esitleti koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega välja antud esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ning kõneldi talgupäeva ettevalmistustest. ERMiga koos kuulutati välja talgulugude kogumise veebiretk.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on talgupäeva õnnestumiseks talgukorras ära tehtud juba mitmeid olulisi tegusid. „Talgutes ja ühises tegutsemises peitub suur vägi. See toob inimesed kokku, paneb nad üksteisega suhtlema, üksteist paremini tundma ja mõistma. Koduse talgupäeva eel tõstame esile tavaliste inimeste elulisi talguleide ning pöörame tähelepanu talgutraditsioonide laiemale tutvustamisele, et innustada inimesi talgute korraldamise ja neil osalemise kõrval ka oma talgulugusid julgelt jagama,“ rääkis Tüür. „Talgud on olnud eestimaalastele omane läbi erinevate aegade. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile.“
Jätka lugemist »

Tegu õpetab, mitte sõna

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu

Aasta alguses Võrus kodanikualgatuse korras tegutsemist alustanud Terve Pere Kooli loengusari „Eelkooliealine laps“ on olnud sedavõrd menukas, et esialgse plaani järgi peetud kolm loengut saavad täiendust. Kogenud pedagoogi, ema j avanaema Heli Kudu loeng lapse kõne arengust toimub 17. märtsil Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 11. Kevadveerand lõpeb 31. märtsil Rosmal.

Terve Pere Kooli koolipäevad on olnud rahvarohked ning sisutihedad, tõstatades palju erinevaid väikelaste kasvamisega seotud teemasid ning küsimusi, millest mitte kõik ei ole ajanappusel oma vastuseid saanud. Seekordsel kohtumisel pöörataksegi eritähelepanu just loengutes üles kerkinud küsimustele ning arutelule. Lisaks lapse arengut käsitlevatele küsimustele ootavad Terve Pere Kooli eestvedajad ka aktiivset arutelu Võru waldorflasteaia loomise teemal.

Jätkame siinkohal tagasivaatega eelmisele Terve Pere Kooli loengule, mis toimus 25. veebruaril. Kui esimese tunni teemaks oli matkimine ja õppimine ning teine koolitund keskendus teleri ja arvuti rollile ning mõjule. Õppimine eelkoolieas toimub kaudsel viisil läbi matkimise ja eeskuju. Koolipäeval esinenud Heli Kudu sõnul toimub viljakas õppimine lastel peamiselt alateadlikult, sest väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks veel kättesaadavad. „Eelkoolieas on laps üleni oma keha kujundamises. Alles peale hammaste vahetumist ja kehalist sirgumist vabanevad lapses jõud, mida saab otseseks õppimiseks kasutada,“ jagab Heli Kudu. Jätka lugemist »

Rõuges alustab tegevust noorte tuletõrjering

Võrumaal Rõuges alustab tegevust noorte tuletõrjering. Esimene kogunemine toimub kolmapäeval, 14.03.2012 kell 16.00 Rõuge tuletõrje depoos. Esimesel koosviibimisel pannakse paika tulevikuplaanid ja tegemised ning järgmiste kokkusaamiste ajad.
Ringi juhendajaks on Rõuge priitahtlik pritsimees Joel Sarik. Täpsem info tel 53422895.