Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Kellel on töökorras reheahi?

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!

Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.

Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:

1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?

Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Lau külapoe avamine Eesti Vabaõhumuuseumis. Foto: Heiki Rebane/BNS

Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Vana maamaja päev Saaremaal Mihkli talumuuseumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis

Sel korral toimub “Vana maamaja päev” koguni kahes kohas järjestikku: 12. novembril Saaremaal, Mihkli talumuuseumis (kava) ja 19. novembril traditsiooniliselt Eesti Vabaõhumuuseumis (kava), Kolu kõrtsis.

Vana maamaja otstarve muutub ajas. Majaomanikega suheldes on läbivalt üles kerkinud teema, et info puuduse ja teadmiste ning oskuste vähesuse tõttu on vana maamaja renoveerimise, taastamise või ümberehitamise käigus tihti kasutatud sobimatuid lahendusi.

2011. aasta sügisese maamajade omanikke ja spetsialiste koondava sündmuse teemadeks on seekord vana maamaja sisekliima ja biokahjustused - ehk siis niiskus, õhupidavus, õiged renoveerimis- ja küttelahendused, satikad ning seened sinu majas.

Saaremaale kutsusid saarlased Vana maamaja päeva ise kohale. Meretagune värk — huvi ja vajadus teadmiste ning kogemuste jagamise järele on ning paras hulk tõsiseid huvilisi kohapeal koos. Päeva esimeses pooles räägitakse vana maamaja sisekliimast ja biokahjustustest. Päeva teise poole rõhk on praktikutel ehk siis saare maamaja omanikel kes toovad isiklikke näiteid, jagavad ja ka küsivad.

Eesti Vabaõhumuuseumis toimub Maa-arhitektuuri programmi vedamisel korraldatav Vana maamaja päev juba neljandat korda.

Seekordsed märksõnad on hoonete õhupidavus, külmasillad, energiatõhusus, seene- ja putukakahjustused, samuti puudutatakse paari rahastamise võimalust.

Üritused on tasuta. Registreerumiseks palume pöörduda e-postiaadressil aune@evm.ee või telefonil +372 523 8397.
Läte: www.evm.ee

Eesti Vabaõhumuusum kogub teavet vanade rehetarede kohta

Eesti Vabaõhumuuseum kogub teavet vanade rehetarede kohta. Kui sinu valduses juhtub olema vana rehetare, siis palun anna sellest muuseumile teada! Muuseum koostab nende põliste hoonete kohta mahukat andmebaasi teadus- ning hoidmistöö tarbeks. Oleksime äärmiselt tänulikud, kui leiaksite mõne minuti aega, et vastata küsimustikule muuseumi kodulehel www.evm.ee koos ühe-kahe pildiga oma majast e-maili aadressile rasmus@evm.ee

Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravastTuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

  • Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
    20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
    Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
    22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
    23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
    Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
  • Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
    Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
    Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
    Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
  • Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
    Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused.  Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
    20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
    22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
    Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
  • Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
    Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
  • Rohkem infot: www.evm.ee.

Rannarahvas pidas Viimsis esimest ubinapäeva

Rannarahvas lisas vanarahvakalendrisse ühe toreda tähtpäeva – ubinapäeva, mida peeti eile Viimsi vabaõhumuuseumis esimest korda. Ubinapäeva on plaan hakata tähistama igal aastal septembrikuu viimasel laupäeval.

Esimese ubinapäeva üheks naelaks oli Hiiumaalt kohale veerenud iseliikuv suur mahlapress, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, said tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressida nendest väikse teenustasu eest valmis mahla. Kodus jäi üle vaid mahl kuumutada ja pudelisse panna.

Lisaks toimus õunakoorimise võistlus vanaemadele, õunapiruka küpsetamise võistlus, ideevõistlus lastele, õunapuude lõikamise koolitus ja palju muud toredat.

Allikas: Rannarahva Muuseum