Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Juuli keskel võib Suurel Munamäel kohata müstilist ja müütilist Dr Kreutzwaldi. Kahel torni juubelinädala päeval etendub suve ilmselt kõige õudsam komöödia, mis põhineb Eesti pärimuslugudel ja meie muinasjutuisa F.R. Kreutzwaldi loomingul. See on hirmus ja naljakas Piip ja Tuut Teatri uuslavastus DOKTOR KREUTZWALDIST JA MUSTAST KUNSTIST.

Esietendus: 16.07.2014 kell 19.00,
etendused 17.07.2014 kell 15.00 ja kell 19.00.
Ainult väga uudishimulikud ja julged võivad tulla, kogu perega!
Piletid Piletilevist ja kohapealt!

Meeskond:
Toomas Tross ja Haide Männamäe – autorid, lavastajad, näitlejad (Piip ja Tuut)
Meelis Kubo ja Karl Eelmaa – mustkunstnikud, näitlejad (dr Kubo ja Charlekas)
Siim Aimla, Ahto Abner, Mihkel Mälgand – arranžeerija (S.A.), muusika autorid ja esitajad
Kristel Maamägi – kunstnik
Marek Demjanov – teatrijuht, tehniline ja korralduslik tugi
Sündmuse koduleht!

Pealtnäha kerge ja fantaasiaküllane kriminull, kuid sügavalt meie esivanemate vaimupärandil põhinev lavastus jutustab loo kahest matkajast, kes leiavad metsast juhuslikult ühe ajahambast puretud sammaldunud teeviida, mis käitub omasoodu ja juhatab matkajad puudevarjus peituva majakeseni, kus leiavad aset kõige mustemad teod, mis kangastuvad ainult meie õudsaimates unenägudes, kuid mis hiljem osutuvad ei millekski muuks kui pürgimuseks puhta kunsti poole.

Jätka lugemist »

Jaan Pehk mängib peaosa Võru Linnateatri suvelavastuses

Võru Linnateater toob alates 10. augustist vaatajate ette Oskar Lutsu naljamängu „Kapsapea“. Lavastab külalisena Alex-Sander Kasak ning peaosas on multitalent Jaan Pehk, kes on ühtlasi ka lavastuse muusikaline kujundaja. „Kapsapead“ mängitakse vaid kuuel korral Dr. Fr. R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis Võrus.

Alex-Sander Kasak, oled laiemale üldsusele tundmatu lavastaja, miks just Võru ja miks selline materjal?
„Tekkis tahtmine teha midagi lõbusat ja kerget, teisisõnu tahaks toredale materjalile päkad silma ajada. Kuna Jaan Pehk on piisavalt Samuel Pliuhkam, siis tuligi selline materjal.“

Lavastuse tegevus on toodud tänapäeva. Kes on need praegused meediakangelased, kes on tegelaste aluseks võetud?
A. Kasak: „Oleme püüdnud kaasata eestimaalasi, kes on üle maailma tuntud ja samas ka eestlasi, kes on tuntud ainult Võrumaal. Võitlus käib nii sumoringis kui ka Võrumaa kultuurimaastikul. Vihjame meie juhtidele, sportlastele ja kultuuritegelastele ehk tsiteerime laval elu ennast. Seekord ei tehta kurvastamise pärast midagi, eesmärgiks on ainult rahva rõõmustamine. Olge rõõmsad ja terved inimesed!“

Jaan Pehk, oled üldsusele tuntud kui muusik ja helilooja. Kas tunned end teatrirollis mugavalt?
Teatrirollis tunnen end hästi ja kindlalt. Selles kõiges on süüdi Võru Linnateatri aus, rõõmsameelne ja südamlik kollektiiv.

Esimene proovinädal on möödas. Kuidas hindate senist tööde käiku?
A. Kasak: „Kui näitlejad tekstid pähe saavad, saab mängima hakata, kuid praegu hirmu ei ole. Eks muuseumihoov annab palju mänguvõimalusi juurde.“
J. Pehk: „Endale annan viiepallisüsteemis hindeks kolme, teistele trupiliikmetele jagan maksimumhinded.“

Veidi enne esietendust, 7. augusti õhtul kell 19 esineb Jaan Pehk muusikalise lühikavaga Tamula rannabangalos. Külalistel on võimalik bangalost osta ka etenduse sooduspileteid ning osaleda loosimises, mille auhinnaks on 40 € väärtuses paadisõitu Tamula järvel. Pealtvaatajatele on kontsert tasuta.

Kapsapeaetendub 10; 11; 16; 18; 19 ja 20. augustil kell 19 Dr. Fr. R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis. Piletid Piletilevist ja kohapealt.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Mängivad: Jaan Pehk, Helgur Rosental, Maive Käos, Mairi Jõgi, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna.
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk

Araabia muinasjutud ärkavad ellu Tohisoo mõisapargis

Täna, 14. juulil kell 20 algab Kohilas Tohisoo mõisapargis suurejooneline vabaõhuetendus „Päris Pärsia prints päris päris Pärsia“. Saja kaheksakümne näitlejaga etendus on ühtlasi esmaspäeval alanud Raplamaa tuntuima lastelaagri „Mäng on väikese inimese töö“ kulminatsioon.

Värssides kirjutatud seiklusdraama pajatab Pärsia printsi Ekbali (araabia keeles õnn) röövimisest ja kojusaabumisest. Loos on kaliif, padišahh, haaremid, trobikond röövleid ja imaam, kes teab lugu viie ime teest, et aidata printsil leida üles ajaliivaga võlukell. Võluliivakella valdaja saab oma soovi järgi muuta üht hetke enda elus. Etenduses on tähtis osa täita miraaklil, keda kehastab tuntud mustkunstnik Meelis Kubo ning kelle võluriväge saab näha õige mitmel korral.

Etendus on tasuta (vabatahtlikud annetused on siiski oodatud) ja avatud kõikidele, kel soov koos pere või sõpruskonnaga laste mängu nautida.

Korraldaja: MTÜ Raplamaa Noored
Info: Anneliis Kõiv, laagri peakorraldaja, tel +372 5556 0083

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril  Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub  15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng   “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi  kirjutatud näidend  “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade  tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest  mäele jõuda  ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea  igal suvel,” selgitab Jansons. “ Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal  Paganamaal, kui  Võrumaa tantsijad  ja ansambel Untsakad  vääristasid   legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” .  2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater,  mille erinevad lavastused  etendusid  Kreutzwaldi  muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää   linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää  linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus  võeti  uuesti kasutusele  17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist  on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule  linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.